Nad võivad avastada, et neis peitub keegi teine, ning see võib olla hirmutav. Samuti võivad nad avastada, et on kelegi teise inimese võimuses. Modernistlikel tegelastel tuleb esitada endale küsimusi näiteks selle kohta, mida tähendab olla naine, kuidas ollakse naine või mees, keda ning kuidas tohib armastada. Selgub, et need valdkonnad on täis ebakindlust, keerukust ja võimatust. Kui 19. saj realism paistis teadvat, mis on tõde ning kuidas asjad maailmas on, siis modernistide teosed ja tegelesed ei ole selles enam nii kindlad. Modernistlik teos loob oma reaalsuse, oma maailma. Lugeja peab maailma ise lugemise käigus looma. Jutustaja ei näe igale poole, hindab olukordi valesti, ei tunne tegelaste minvikku ega tea nende õigeid nimesid. Jutustaja ei püstita enam küsimust, kas toimuv on hea või halb, õiglane või ebaõiglane. Sündmusi ei esitata enam kronoloogilises järjestuses. Ajaline järgnevus muutub tabamatuks, läheb segamini
fookuse ulatus ning tihti on neist teose kui terviku jaoks ka kasu. 15. Kirjelda postmodernistlikku arhitektuuri. (Vaata uusklassitsistd, eklektika) Postmodernism tõusis stiilina esile 1970. aastate lõpus ning mõjutab arhitektuuri tänapäevani. Postmodernism laenab elemente minevikust. Modernismi arhitektid peavad postmodernismi tihti liiga vulgaarseks ja populistlikuks. Postmodernistide meelest on aga modernistide töö hingetu, lahja, liiga lihtne ja abstraktne. Arvamuste lahknevus tuleb eesmärkide erinevusest. Modernism soovib olla minimaalne, ornamentideta ja õige materjali kasutamisega. Seevastu loobub postmodernism rangetest reeglitest ja püüab leida hoonete kasutamise, ehitamise ja vormi tähendusi ning väljendusi. Postmodernismis nähakse sammaste ja muude varasemate stiilielementide tagasitulekut. Mõnikord kasutatakse Vana-Kreeka ja Rooma stiile, kuid neid ei
keskajast, Preisi ja Saksa keisririigi sümboolikast. Paganlike kultusmärkide kasutamine lisas natsionaalsotsialistlikku esteetikasse ka esoteerilise dimensiooni. Keskeks reziimi denoteerivaks sümbolik kujunes siinjuures haakrist, millega märgistati pea kogu senine rahvuslik ning riiklik sümboolika. ,,Mandunud," ,,väärastunud," ,,juutlik" olid tuntud terminid, nagu ka ,,kultuurbolsevism", mille kasutust kunsti kohta soodustas nii mitmede modernistide vasakpoolne ilmavaade, kui ka tõsiasi, et avangardism oli tollal Nõukogude Venes veel valitsev kunstifilosoofia. Sakslaste natsionaalsotsialistlik arhitektuur ei leidnud enamasti teostust ning jäi seega tihti kõigest kavanditele. Kuulsaim arhiteks oli Albert Speer (1905-1981). Arhitektuur oli väga suurejooneline ja paraadlik, tihti mõjus see massiivse ja süngena. Otsiti eeskujusid Vana- Idamaade, näiteks Egiptuse ja Mesopotaamia arhitektuurist kuna need monumentaalsed
välja. See on mure, sest ilmselt annaks ressursse paremini kasutada. Neid, kes ei kohandu tuleb ka svälistada, distsioplineerida või institutsionaliseerida. Kõik on muutumises. Ära küsi, kes ma olen. Kodulugemine: sissejuhatus organisatsiooniteooriasse jne. II loeng. 16.02 Mis on organisatsiooni sise- ja väliskeskkond? Väliskeskkond kõik tegurid, mis mõjutavad organisatisooni. Mis annab sisendi ja võtab väljaundi endasse. Organisatsiooni piirid sagely sh modernistide juures on piiri defineerimise küsimus seegane. Modernistlik lähenemine keskkond on supersüsteem, organsiatsioon on süsteem ja allsüsteem o nosakond. Piirid olemas, kujidas neid ohjata. Nt arendusosakonnad. Midagi muutub, ja nad analüüsivad, mis olukord on ja ennustavad trende. Organisatsioonidevaheline võrgustik mikrokeskkond, üldine keskkond makrokeskkond. Sõltuvusteooria, kas on mingi retsept, kuidas ettevõte võiks olla edukas.
• “Elu ja päike” (Elämä ja aurinko), “Vaga viletsus”, “Noorena uinunud” (Nuorena nukkunut), “Inimesed suveöös”(Ihmiset suviyössä) • Sai 1939. esimese ja seni ka viimase soomlasena Nobeli kirjanduspreemia Soomerootsi modernism • Tegemist polnud põlvkonnaga, kuid ometi kujunes selest selgesti äratuntav kirjandusvool • erinesid nii soomerootsi lüürikutest kui ka Soome üldisest luule suunast • Soomerootsi modernistide ühised jooned: vaba rütm, lõppriimist loobumine, uus kujundikasutus, sõnavara muutumine, aineala laienemine, vormi muutumine Edith Södergran (1892-1923) • Oli õppinud Peterburis saksakeelses koolis • Tundis prantuse sümbolistide, vene futuristide ja ekspressionistide loomingut • Dikter, “Septembrilüüra”, “roosialtar” “Tulevikuvari”, • Kui oli raskelt haige ja elas viletsates tingimustes, oli tema luule täis enesekindlaid ja võidurõõmsaid
1915. aastal ilmunud esimeses romaanis "Merereis" kirjeldas ta oma vaevalist noorusaega; "Öö ja päev" (1919) põhines õde Vanessa iseloomul, kus kirjanik seadis keskpunkti kahe Londoni naisintellektuaali eluvõitluse. Romaani "Jakobi tuba" (1922) kirjutas ta noorelt surnud venna Thoby teemal, keskendudes surmateemale. Selle teosega hakkas Woolf eksperimenteerima: traditsiooniline kirjandus, mis keskendus välistele sündmustele, ei pakkunud talle enam huvi. Peagi tunnustati Woolfi kui modernistide keskseimat teoreetikut, mida kinnitasid ka järgnevad romaanid. Kasutades Joyce´i teadvusevoolu tehnikat, valmis romaan "Proua Dalloway" (1925). Teos kujutab endast üht päeva Clarissa Dalloway elus, kes alustab peoõhtu ettevalmistamist hommikul ja lõpetab lahkuvate külaliste jälgimisega õhtul. Päeva jooksul mõtiskleb ta mitmesuguste valikute üle, mida ta oleks võinud teha ja seeläbi oma elu muuta. Kuid romaani kestel ei muutu midagi peale Clarissa mõtete iseendast
modernne -- omadussõnana, mingi nähtuse või mõtleja kuulumine modernsusse, kaasaegsusesse; modernistlikku kunstivoolu esindav; kirjandus, mis muudab olemasolevat kirjandusmudelit. modernism, modernistlik -- tähistab subjektiivset valdkonda, mingit mõttevoolu või end manifesteerivat tegevust, kindlat suunda, aega või ajastut; olulisel kohal refleksioon. 5. Mis on modernistide arvates kunsti ülesanne? Teha inimeste seniseid seisukohti iroonilisemaks ja skeptilisemaks, pigem panna neid esitama endale küsimusi kui leida tekstist vastuseid. 6. Seleta mõistet avangardistlik modernism. Avangardism: radikaalsem suund modernismis. A. elemendid pärit modernsusest kuid liialdatud, suurendatud jne. kuulub romaani keeltesse & kultuuridesse (Prantsusmaa, Itaalia). Need maad vastuvõtlikumad teoreet. probleemidele + vaatlevad kunsti
Seda on põhjendatud ühiskonna kohanemisega subkultuuriga ja esimese põlvkonna teddy boy’de eakaaslaste nostalgiaga. Modid: tekkisid Inglismaal 50ndate lõpus-60ndate alguses valge kraega töölisklassi hulgas. Eelkäiateks teatavalt määral biitnike boheemlaslik elustiil ja teddy-boyde dändide stiil. Väline stiil itaalia ja prantsuse disainist, kesklinnalt „üle võetud“ ülikonnad ning sõiduvahendina rollerid vastandatuna väikelinna rockaritele. Uus laine 70ndate lõpus. Modide (modernistide) subkultuur tekkis Inglismaal 1960. aastate alguses n-ö valgekraelise töölisklassi hulgas. Erinevalt matšolikest teddy boy’dest olid modid androgüünsemad; erinevalt samal ajal esile kerkinud rokkaritest, kes rõhutasid oma töölisklassi päritolu, sooviti enam sarnaneda kesklassiga. Modide eelkäijateks võib teataval määral pidada USA hipsterite (vt ka Vihma artikkel) boheemlaslikku elustiili, aga ka dändilikku teddy boy -stiili, mille modid mõnevõrra rafineeritumaks muutsid
Selle peale protesteeris intelligents esimest korda 7 avalikult, Brodsky asumisaega lühendati poolteisele aastale. 1972. aastal ta lahkus NLiidust ja sai 1987. aastal Nobeli kirjandusauhinna. Nikita Hrustsov suhtus kunsti nõukogude juhtide traditsioonilisel kombel. See ilmnes Moskva Maneezis, kus ta koos nõukogude juhtkonnaga käis kunstinäitust vaatamas. Sotsialistlikku realismi esindavate teoste kõrval oli välja pandud ka modernistide omi. Neid Hrustsov ei tundnud ega mõistnud. Kohtudes kultuurirahvaga ütles Hrustsov, et abstraktsionism ja formalism peegeldavad kodanlikku ideoloogiat ning on üks selle ideoloogia vorme. Maneezis oli peale konformistide tööde ka monumentaalskulptuuri esindaja Ernst Neizvestnõi teoseid. Ta palus Nikita Sergejevitsi oma töid vaatama. Mälestusteraamatus räägib Neizvestnõi enda ja riigi esimese mehe vahelistest erimeelsustest. ,,Hrustsov ütles, et
eetilised, patriootilised tendentsid kõrvale, ja maitseksin ainult esteetilist läbitungivat lõbu, mis ju kunsti otstarve ikka natuke on. Ehk juhtuks siis Saare lauludetsüklis kuuldavale tulema, kõik 11 laulu. /.../ Ei sooviks ma sealt midagi välja jätta /.../" Siis iseloomustab ta kujukalt võimaliku suhtumist uude kogumikku, ennustades, et M. Saare laule- nagu see oli tema enda lauludega- niipea ei suudeta mõista. Ta kirjutab: "Tuleb ju ette, et kunstitoodete ees, mis üheltpoolt mitte modernistide lambakarja lipu all ei sünni, millel ka mitte ülessoendatud vale klassitsismi sanktsioneeriv maik juures pole, et seal nii hästi ettekandev kogu, kui ka auditoorium ammuli suuga seisab./.../ Jah, pärast kui asjad käima hakkavad, järelaimajad oma käppadega tulevad, diletandid oma kulpidega, päevamood oma küüntega ja arvustajad oma tsenseerimis- nugadega, oma surmalauludega ja hümnustega, siis hõõrub mõnigi oma silmi. Siis saavad aru needki, kelle katekismuses ainult Silcher ja Abt
речь – своеобразная речь, сосоящая косвенная и прямая, речь героев заменяется рассказом писателя. 23. Milliseid modernistliku kirjanduse iseärasusi tunnete ära Virginia Woolfi romaanis “Proua Dalloway”? Kirjutades teadvuse peale lakkamatult sadavatest “aatomitest”, kirjeldab Woolf modernistidele väga tähtsat nähtust, millest kujunes välja modernistide kuulus tehnika teadvuse vool Modernism eitab vanu romaani kirjutamise traditsioone, nagu struktuur, kompositsioon, süžee, tegelaste kujutamine, aja ja ruumi käsitlus. Модернизм отрицает старые традиции написания романов, в структуру, композиции, сюжете , описании героев, времени и месте "Barbarite ootel", John M. Coeetze 24
Realismi ja romantismi peetakse kõige olulisemateks kirjandusvooludeks juba eeskätt sellepärast, et nad on teineteisele niivõrd vastanduvad. Realism ja romantism käsitlevad ühiskonda ja inimest erinevalt, kuid siiski äärmiselt tõetruult üks hingeliselt ja õhkavalt ja teine ratsionaalselt ja pigem kalgilt. 7. Modernism ja postmodernism kui kirjandusvoolud ja kui üleajastulised loometüübid. Modernistide kujutuslaad ja arusaamad kirjanduse ja kirjaniku rollist. Modernism ja modernsus. Postmodernism ja postmodernsus. Mis on postkoloniaalne kirjandus? Millal see mõiste kasutusele tuli? Milliseid ühiseid jooni on erinevate piirkondade postkoloniaalsete teoste kujutuslaadis ja temaatikas? Modernismi peetakse realismi vastandiks. Modernistlik kunst on impressionistlik, käisitleb subjektiivset psühholoogiat ja rõhutab oma kunstilisust
19.saj. keskel toimus värvides kõige tähelepanuväärsem areng kivisöetõrvast sünteesitud aniliinvärvide leiutamisega. Olles algselt kasutusel kangaste, seejärel tapeetide ja lõpuks värvide valmistamisel, panid need intensiivsed, elavad toonid aluse hulgale värvikombinatsioonidele, mis omakorda vallandasid vastureaktsiooni. 19.saj lõpul algas Art and Craftsi liikumine, kus lemmikuks olid elevandiluu, halli ja oliivrohelise, vanaroosa ja hüatsintsinise kombinatsioonid. Modernistide seisukoht oli vabastada hooned üleliigsestse kaunistustest ja muuta vorm esteetilise imetluse objektiks. Seega sai suuresti valitsevaks valge 8 VÄRVUSÕPETUS JA KOMPOSITSIOON värvitooni lai kasutamine. Tööstur Henry Ford tabav ütlus auto kohta "mistahes värvi kui see ainult oleks must" võinuks kohanduda ka modernistidele lihtsalt asendades selle valgega.
Autentsuse tegemise masin Varasemalt oli autentsuse looja kunstnik (vs ühiskond) ideaal oli omav isiksus (ka identiteedi omand oli väärtus). See lõi kõrge ja madala eristuse. Populaarkultuur oli madal tänu tarbimisele. Tarbimine oli mõttetu, triviaalne, passivne, millega kaotati originaalsus ja individuaalsus - just see, mis oli kunstile omane. 12. Mis probleemid ilmnevad kultuuri mõtestamisel igasuguse inimtegevusena (näiteks post- modernistide nagu Baudrillard või post-strukturalistide nagu Barthes arvates)? Võtab üle Marxi tarbekaupade fetisi idee, et ühendada majandus kultuuriga. Tema jõuab kuulsa toereetilise arenduseni, mille järgi tarbeese on märgi vormiline: iga objekt on objekt keset teisi objekte, omades niimoodi tähendust. ,,Tänapäeva tarbimine...definerib hetke, mil tarbeese toodetaksegi nagu märk, märgilise väärtusega, ja kus märke (ehk kultuuri) todetakse kui tarbekaupu
teaduslik-tehniline revolutsioon sisse tuleb tellis Postmodernistlik arhitektuur Postmodernism tõusis stiilina esile 1970. aastate lõpus ning mõjutab arhitektuuri tänapäevani. Postmodernism laenab elemente minevikust. maailmas Modernismi arhitektid peavad postmodernismi tihti liiga vulgaarseks ja populistlikuks. Postmodernistide meelest on aga modernistide töö hingetu, lahja, liiga lihtne ja abstraktne. Arvamuste lahknevus tuleb eesmärkide erinevusest. Modernism soovib olla minimaalne, ornamentideta ja õige materjali kasutamisega. Seevastu loobub postmodernism rangetest reeglitest ja püüab leida hoonete kasutamise, ehitamise ja vormi tähendusi ning väljendusi. Modernism- less is more, postmodrenism less is bore
kurjade vaimude ehk revolutsionääride tegevus tähendabki seda haigust. D arvab, et see haigus on ajutine näht. Neomütoloogiline kiht käsitletud piiblitekste. Seda on ka Karamazovites. Aluseks võetakse müüttekst piiblist ja paigutatakse see süzeesse teistesse oludesse. Müüt toimib kogu aeg. Ta on narratiiv, mis koosneb teatud sündmustest. Müüt eeldab kordust. D tunnetab teravalt seda suunda, kuhu suundub 19. saj vene kirjandus. D ei ole jäänud palju elada. Tolstoi on aga vene modernistide kaasaegne. Romaani hakkas ta kirjutama 1878. aastal. Sel aastal 16. mail juhtus D elus suur tragöödia nad kaotasid oma väikse poja. Poeg suri 3- aastaselt haigusesse. Poja nimi oli Aleksei. D ei suuda pärast kaotust tööle hakata. Tema abikaasa soovitab tal reisile minna. D lähebki 78. aasta juunis. Ta külastab kloostrit Moskva lähistel Optina. Ta külastab seda kloostrit koos Vl. Solovjoviga, keda peetakse andekaks vene filosoofiks. Nad vaidlevad Vm tuleviku üle
annaabi.ee 
