Leidsid 17 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Modelleerimine 1. teemakontrolli materjalid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
diagrammi, kasutusjuht, tegutseja, interaktsiooni, modelleerimise, lausetele, modeling, language, standardiseeritud, tarkvaratehnika, ivar, jacobson, rational, haldab, object, management, paketi, rakendus, case, funktsionaalsus, eesmärgile, klient, müüja(ja käitumist). Kas ja Kuidas saame ärikasutusjuhtudest tuletada tarkvara kasutusjuhud? Mõelge Restorani versus Ainete Deklareerimise näite peale. Kuidas (millised tegevused millises järjekorras) koostate kasutusjutude mudelit? a. Joonista ristkülik Süsteemi jaoks b. Joonista Süsteemi kasutajad jm tegutsejad (inimesed, organisatsioonid, välised süsteemid) Süsteemi piiridest väljapoole 1. Nimeta tegutseja rollinimega c. Joonista Süsteemi kasutajate funktsionaalsetele eesmärkidele vastavad (põhi)kasutusjuhud Süsteemi ristküliku sisse d. Joonista kommunikatsiooniseosed tegutsejate ja kasutusjuhtude vahele (kui tegutseja osaleb kasutusjuhus aktiivselt (käivitajana) või passiivselt (info saajana)) e. Kirjelda põhikasutusjuhud (tekstiga ja/või teist tüüpi UML käitumisdiagrammiga) f
’prillikandjateks’ selle valdkonna põhitegelased – Tudengid, Õppejõud, Ametnikud,... M. Roost , TTÜ Informaatikainstituut, Loengukonspektid aines Süsteemianalüüs, 2014 MIS ON MUDEL ? (modelleerimisega seotud põhimõistetest, täpsemalt) MUDEL ja KONTEKST MUDEL – INTERPRETATSIOON – VALDKOND Mudel on lausete (väidete) hulk uuritava Valdkonna (=semantikavaldkond ehk kontekst mudeli jaoks) kohta kindlas modelleerimisKeeles. Mudeli lausetele annab tähenduse Interpretatsioon mis ’projitseerib’ selle mudeli elemendid semantilise Valdkonna elementidele (vastavuse loomine). Mudelit võidakse (analüüsitöös) kasutada Valdkonna kirjeldamiseks (analüüs saab aru). Sel juhul loetakse mudelit kindla Interpretatsiooni all korrektseks juhul, kui kõik selles mudelis leiduvad laused (väited) on tõesed antud Valdkonna jaoks (mudel kirjeldab valdkonda). Mudelit võidakse (disainitöös) kasutada ka Valdkonna (või mõne temas
TARKVARATEHNIKA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on tarkvaratehnika? Software engineering ! “Engineers Australia” definitsioon: Tarkvaratehnika on tiimide poolt rakendatav distsipliin tootmaks kõrgekvaliteedilist, suuremastaabilist ja hinnaefektiivset tarkvara mis rahuldab kasutajate nõudmisi ja mida saab hooldada teatud ajaperioodi vältel. IEEE definitsioon: Tarkvaratehnika on süstemaatilise, distsiplineeritud ja mõõdetava lähehemisviisi rakendamine tarkvara arendamisele, käitamisele ja hooldamisele, see tähendab, inseneriteaduste rakendamine tarkvarale. Tarkvaraarendus on nõrgem termin, kus tingimata ei kasutata protsesse, tööriistu, standardeid, jne. Tarkvaraarendus on progemine + konfigursatsiooni haldus. Tarkvaratehnika ei ole ainult programmi kirjutamine, vaid teemad hõlmavad ka kvaliteeti, ajakavasid,
leaves the data in a consistent state". Selle definitsiooni järgi on tegevus: ühe inimese poolt täidetav ülesanne, mida täidetakse ühes kohas samaaegselt vastusena ettevõtet puudutavale sündmusele, mis lisab mõõdetavat ärilist väärtust ning jätab endast maha andmed terviklikul kujul Tegevust saab defineerida ka kui tulemuse loomiseks tehtavat tööhulka, kus protsessis tegutseja: võtab sisendina eelmise või eelmiste, paralleelselt tehtavate tegevuste väljundi (kui on tegemist protsessi esimese tegevusega, siis sõnumi väliselt tegutsejalt); teeb midagi sisendiga või sellega seotult, kusjuures midagi tegemine peab olema mõõdetav ajaliselt, ressursiliselt ja rahaliselt annab oma töö tulemuse sisendiks järgmis(t)ele tegevus(t)ele või protsessi lõpptulemusena välisele tegutsejale · Tegevusdiagrammi notatsioon
alla kukkumise põhjuseks oli tarkvarasüsteemis viga ilmus trajektoori osas. o Therac-25 kiiritusravi andmises tehti viga kasutaja liideses, kus pandi vale täht ühte kohta, mille tulemusena anti 125 kordne doos patsiendile. o MCO marsi satelliidi maandumise ebaõnnestumine, nimelt tarkvara arvutas vale trajektoori, kuna oli kaks eri pikkusühikut ehk meetreid ja naela. Tarkvaratehnika ajalugu: o Esmakordselt kasutati seda NATO-s 1968, oli mõeldud ideena, kuidas toime tulla tarkvaratehnikakriisiga. Tarkvaratehnika „point“ o Tarkvaratehnika= tarkvara inseneeria o On suunatud professionaalsele tarkvaraarendusele o Ei tegele tarkvaraarenduse endaga vaid sellega, kuidas organiseerida tarkvaraarendust Mis on tarkvara(toode) – arvutiprogrammid + nende dokumentatsioon
Tarkvaratehnika konspekt. Tarkvaratehnika Tarkvaratehnika e. tarkvara inseneeria on professionaalsele tarkvaraarendusele suunatud distsipliin, mis tegeleb sellega, kuidas organiseerida tarkvaraarendust, arvestades organisatsiooniliste ja rahaliste piirangutega. Tarkvaratooted koosnevad valjatöötatud programmidest ja nende dokumentatsioonist. Tarkvaratehnika eesmärgiks on kuluefektiivne tarkvaraarendus kogu tarkvara elukaare ulatuses. Tarkvaratehnika on süstemaatilise, distsiplineeritud ja mõõdetava lähehemisviisi rakendamine tarkvara arendamisele, käitamisele ja hooldamisele, see tähendab, inseneriteaduste rakendamine tarkvarale. Tarkvaratehnika „point“: Tarkvaratehnika on suunatud professionaalsele tarkvaraarendusele. Tarkvaratehnika ei tegele tarkvaraarenduse endaga vaid sellega, kuidas organiseerida tarkvaraarendust. Tarkvaratehnika vajadus - kõrgenenud nõudmised: suuremad süsteemid, keerulisemad süsteemid, kiiremini arendatavad süsteemid. Insener suuda
MÄRKUS. Andmebaasi kasutamise tarkvara võib olla andmebaasihalduse süsteemi osa, kuid võib olla ka iseseisev andmebaasihalduse süsteem. 2 RDBMS (Relational Database Management System) - Relatsiooniline andmebaasisüsteem on 21 sajandi algul domineeriv andmebaasisüsteemi tüüp. DBA (Database Administrator) - andmebaasi administraatori ülesanne on andmebaasi töö jälgimine ja tagamine. UML (Unified Modeling Language) visuaalne modelleerimiskeel SQL (Structured Query Language) - Teisendustele orienteeritud keel, mis kasutab relatsioone, et teisendada sisend väljundiks . SQL keel on relatsiooniliselt täielik keel, st võimaldab luua kõiki relatsioone, mida saab luua ka relatsioonialgebra abil. SQL võimaldab lisaks veel täiendavaid operatsioone nt. sorteerimine, summeerimine, andmestruktuuride loomine jne. SQL on pärit IBM-st 70-ndate keskel loodud relatsioonilise andmebaasi
Tarkvaratehnika 1. Loeng Kvaliteetse tarkvara atribuudid: 1. Teostab ettenähtud funktsionaalsust 2. Hooldatav Tarkvara peab arenema, et vastata muutuvatele vajadustele. 3. Usaldusväärne Töökindlus ja turvalisus. 4. Vastuvõetav Kasutajad on aktsepteerinud selle. Tarkvara on neile arusaadav, kasutatav ja ühilduv teiste süsteemidega. Mis on tarkvaratehnika? Tarkvaratehnika on tiimide poolt rakendatav distsipliin tootmaks kõrgekvaliteedilist, suuremastaabilist ja hinnaefektiivset tarkvara, mis rahuldab kasutajate nõudmisi ja mida saab hooldada teatud ajaperioodi vältel. Tarkvaratehnika on süstemaatilise, distsiplineeritud ja mõõdetava lähenemisviisi rakendamine tarkvara arendamisele, käitamisele ja hooldamisele, see tähendab, inseneriteaduste rakendamine tarkvarale. Tarkvaraarendus on nõrgem termin, kus tingimata ei kasutata protsesse,
· infotöötajad ja süsteemitöötegijad kasutades IT-d täidavad oma info- ja süsteemitööülesandeid organisatsioonis · andme-(info)ressursid - infovajajate jaoks nende nõudmistele vastav info (väljund); lähteandmed selle loomiseks (sisend) · infosüsteemi info- ja süsteemitööprotsessid - reeglid, protseduurid, meetodid ja nende omavaheline seotus info- ja süsteemitöö jaoks Infosüsteemis tegutseja nö arvutitöökoht Rakendussüsteemide liigid (operatsioonilised süsteemid, juhtimist toetavad süsteemid) Formaalset suhtlust (andmevahetust) toetavad: · operatsioonilised (käitus-)süsteemid igapäevatöö tegemiseks ja juhtimiseks · administreerimis-/ juhtimissüsteemid organisatsiooni juhtimisprotsessideks Mitteformaalset suhtlust toetavad: teadmuse loomiseks ja organisatsioonisisese kultuuri tõstmiseks · uute teenuste ja toodete loomiseks
1 Loeng Märgi ja märgisüsteemi mõiste, erinevad määratlused ja kontseptsioonid. 2 Loeng Märk ja keel. Informatsioon. 3 Loeng Semioosi mõiste ja selle dimensioonid. 4 Loeng Semiootika kui teadus. Kujunemislugu. 5 Loeng Semiootika ja strukturalism. 6 Loeng Semantika, signifikaat ja referaat. 7 Loeng Referentsi teooria. 8 Loeng Pragmaatika alused. 9 Loeng Kooperatiivsuse ja kommete printsiibid. 10 Loeng Kommunikatsioon, selle vormid ja skeemid. 11 Loeng Keel kui tegevus: lokutiivsed, illokutiivsed ja perlokutiivsed kõneaktid. 12 Loeng Otsesed ja kaudsed kõneaktid. 13 Loeng Tekstiteooria, diskursuse mõiste. 14 Loeng Semiootika ja hermeneutika. 15 Loeng Semiootika kui uus humanitaarteaduste organon. Gilles Deleuze/Felix Guattari Mis on filosoofia? Väidavad, et inimteadvus esitleb end /mõtlemine eksisteerib/ 3 eri viisil: KUNST, milles toimib kompositsiooni plaan ning siin mõeldakse aistingu jõuga. Aistingud ja esteetilised figuurid TEADUS. Domineerib r
9/6/2011 Eesmärk · Kursuse läbinud üliõpilane: omab teadmisi teadusfilosoofia sissejuhatusest, äriuuringute spetsiifikast, uuringu ülesehitusest ja uurimisprotsessi etappidest; teadmisi kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete andmete kogumise ja Majandusalased uurimismeetodid
Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat Kvaliteedi parendamine kodanike hüvanguks Versioon 1.2 kavand Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Toimetanud MINERVA 5. töörühm. 6. november 2003 MINERVA 5. töörühm Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Tegevuse eestvedaja Henry Ingberg (Prantsuse Kogukonna Ministeeriumi kantsler, Belgia) Koordinaator Isabelle Dujacquier (Prantsuse Kogukonna Ministeerium, Belgia) Liikmed: Majlis Bremer-Laamanen (Soome Rahvusraamatukogu); Eelco Bruinsma, Digitaalpärandi lähtekohad (Madalmaad); David Dawson, Ressursid (Ühendkuningriik); Ana Maria Duran, Kultuurivõrk (Rootsi); Pierluigi Feliciati (Itaalia); Fedora Filippi (Rooma Arheoloogiajärelevalve Amet, Itaalia); Muriel Foulonneau Euroopa kultuurivaramu (Prantsusmaa); Antonella Fresa, MINERVA tehniline koordinaator; Franca Garzotto (Milano Polütehnikum, Itaalia); Hubau
valikuline ehk populatsiooni arvamustest, teadmisest vms. selle kogumi suhteliselt väheste valimküsitlus esindajate ehk valimi küsitlemise kaudu Küsimustik kogum kirja pandud küsimusi inimeste arvamuste jms. väljaselgitamiseks Intervjuu inimeste arvamuste jms. väljaselgitamine neid suuliselt (ehk silmast- silma) oludes küsitledes Testimine süstemaatilise ja standardiseeritud lühiprotseduuri rakendamine informatsiooni kogumiseks mingi psüühilise nähtuse kohta (reeglina rakenduslikul eesmärgil) Eksperiment plaanipäraselt ja süstemaatiliselt korraldatud katse kontrollida hüpoteesi kehtivust nähtuse toimumise tingimuste varieerimise ja nähtusel ilmnevate mõjude mõõtmise kaudu
ARVI TAVAST MARJU TAUKAR Mitmekeelne oskussuhtlus Tallinn 2013 Raamatu valmimist on finantseeritud riikliku programmi „Eesti keel ja kultuurimälu 2010” projektist EKKM09-134 „Eesti kirjakeel üld- ja erialasuhtluses” ja Euroopa Liidu Sotsiaalfondist. Kaane kujundanud Kersti Tormis Kõik õigused kaitstud Autoriõigus: Arvi Tavast, Marju Taukar, 2013 Trükitud raamatu ISBN 978-9985-68-287-6 E-raamatu ISBN 978-9949-33-510-7 (pdf) URL: tavast.ee/opik Trükitud trükikojas Pakett Sisukord 1 Sissejuhatus 8 1.1 Raamatu struktuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 1.2 Sihtrühm ja eesmärk . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 I Eeldused
Lisaks Microsoftile, kes pakub raamistiku Windowsi operatsioonisüsteemidele, arendatakse Novelli toetusel analoogset platvormi ka Linux, Solaris, Max OS X ja Unix operatsioonisüsteemile (lisaks on toetatud ka Windowsi operatsioonisüsteem). Platvormi nimeks on Mono ning selle kohta saab rohkem lugeda aadressilt www.monoproject.com. Mõlemad lahendused baseeruvad ühtedel ja samadel ECMA/ISO poolt kinnitatud avatud standarditel. Kõige aluseks nende platvormide loomisel on CLI e. Common Language Infrastructure, mis kirjeldab ära, millised peavad olema keeled, mida platvormil saab kasutada ning millisele kujule peavad nendes keeltes kirjutatud koodid kompileeruma. CLI üks huvitav omadus on see, et enam pole vahet, millises keeles programmeerid, sest kompileeritud kood on lõpuks ikkagi sama. Seega saab iga programmeerija valida endale just selle keele, mis kõige hingelähedasem. Järgmine tase on CLR e. Common Language Runtime (Mono puhul CLI virtual machine), mis
EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
annaabi.ee 
