Veel üks väga oluline asi on see, et otsustajaks saab nüüd kõrv, ehk inimene ise otsustab mis on ilus kuulata. Maailmavaadete avardumine, merereisid ( Ameerika avastamine ). Renessanssi ajastusse on jätnud oma jälje Prantsuse ja Itaalia 100 aastane sõda. Renessanssmuusika üldiseloomustus: on mitmed eri koolkonnad, muusika kõlab kirikus,aadlike õukonnas on vaimulik ja ilmalik, enamasti saateta vokaalmuusika, ansamblile või koorile, polüfooniline või homofooniline, modaalsete laadide asemele kujunevad duur ja moll(mazoor ja minoor), palju eri zanre, instrumentaalmuusika iseseisvumine 16. saj., nootide trükkimine 16. saj. Arhitektuur: Varases Renessanssis hakati taas kasutama ümarkaart ja silindervõlvi. Ehitised muutusid vertikaalseteks. Vararenessanssi iseloomustab dekoratiivsete vormide rikkus. Kasutatakse palju poolsambaid. Lagedest eelistatakse suurte palkidega reljeefseid lagesid. Ehitati palazzosi (Palazzo - monumentaalse
Autorlus, oma nime jäädvustamise tahe. Põlvkondade konflikt, vastandumine eelnenule. Maadeavastused > maailmapildi avardumine > Ameerika avastamine 1492. Sõjad, katkud: Sajaaastane sõda (13371453) Inglismaa ja Prantsusmaa vahel. Renessanssmuusika üldiseloomustus: on mitmed eri koolkonnad, muusika kõlab kirikus, aadlike õukonnas on vaimulik ja ilmalik, enamasti saateta vokaalmuusika, ansamblile või koorile, polüfooniline või homofooniline, modaalsete laadide asemele kujunevad duur ja moll (mazoor ja minoor), palju eri zanre, instrumentaalmuusika iseseisvumine 16. saj., nootide trükkimine 16. saj. 14. sajandi prantsuse muusika Ars nova (uus kunst) (1320 1380) Prantsuse helilooja, poeet, piiskop Philippe de Virty (12911361) traktaat ,,Ars nova" (~132223). Mensuraalnotatsioon (mensura mõõt) täpsetele matemaatilistele suhetele tuginev rütmisüsteem, võimaldab väga keerukaid rütme ja erinevaid taktimõõte
lähiminevik ehk üks päev enne kõnehetke, 1. minevik ehk ~kuu..nädal tagasi, 2. minevik ehk ~1..2kuud kuni 1..2 aastat tagasi, 3.minevik ehk kauge või jutustav minevik. Kõneviis on vormistik, mis annab edasi modaalsus, väljendatakse tavaliselt verbil. Modaalsus on kõneleja seisukoha grammatiseerunud väljendusvahend. Kõneleja iseloomustab sündmust oma suhtumise kaudu, väljendades seda, kas seisund/sündmus oli tema arvates usutav, reaalne, obligatoorne vms. Kõneleja annab modaalsete väljendusvahenditega edasi oma eesmärke ja kavatsusi, seda, miks üldse lausungi moodustas(nt käst, soov). Konditsionaal on kasutatav selleks, et väljendada kindluse puudumist tegevuse toimumise suhtes, potentsiaal väljendab kõneleja arvamust, et tegevus tõenäoliselt toimub, subjunktiiv väljendab iseseisvates lausetes mitmeid tähendusi: hüpoteetilisi või ebatõenäoliselt toimuvaid sündmusi, arvamusi, emotsioone, viisakaid palveid jne, sõltuvalt keelest
48. Aeg on grammatiline kategooria, mis viitab verbiga edastatud sündmuse või seisundi ajale, ning seostab seda mingi teise ajahetkega ( nt kõnelemisajaga). Tavaliselt markeeritakse verbil. 49. Modaalsus on kategooria, mis näitab kõneleja suhet väljendatavaga ja väljendatava suhet tegelikkusega. Kõneleja annab edasi oma suhtumist proportsiooni: kas see on usutav, reaalne, obligatoorne vms; samuti annab kõneleja modaalsete väljendusvahenditega edasi oma eesmärke ja kavatsusi, seda, miks ta üldse lausungi moodustas. ( näiteks annab edasi käsku või soovi). Modaalsus on vahend sündmust kirjeldava propositsiooni staatuse edasiandmiseks. Modaalsus ei iseloomusta sündmust, vaid propositsiooni staatust. 50. Ühildumine ehk kongruents on sõna teatud vormi tunnuste tingitus teise elemendi ( sõna või mõnikord moodustaja) vastavatest vormitunnustest või semantilistest omadustest
Mati Erelt: funktsionaalne ja tüpoloogiline süntaksikirjeldus. EKG peatoimetaja, süntaksiosa kavandaja ja üks autoreid. 1981 ,,Eesti adjektiivisüntaks" 1993 ,,Eesti keele grammatika II. Süntaks, lisa: kiri" Moodustajasüntaks e. fraasisüntaks. Lause koosneb eri tasandite moodustajatest (sõnavorm, fraas, osalause jne). Lause struktuur seostatuna tähenduse ja pragmaatikaga. Lause põhitüübid, süntaktilised protsessid (rinnastus, väljajätt), modaalsete ja pragmaatiliste tähenduste väljendumine lauses jne. On alustatud süntaksi uue tervikkäsitluse koostamist (Mati Erelt). 15. Eesti leksikograafia: peamised sõnaraamatute tüübid; leksikograafia meetodid. Leksikoloogia on keeleteaduse haru, mis uurib sõna ja sõnavara, jagunedes selle järgi sõnaõpetuseks ja sõnavaraõpetuseks. Üldleksikoloogia uurib sõna ja sõnavara üldseaduspärasusi paljudes keeltes, erileksikoloogia aga ühe keele sõna ja sõnavara
keelavad (tähistatakse - F(p)); normatiivselt neutraalsed (tähistatakse - I(p)). Õigusalase teksti analüüsimisel, samuti eetika, sotsioloogia, sotsiaalpsühholoogia, majandusalase ja teistesse valdkondadesse kuuluva teabe loogikaalasel testimisel on eeltoodud liigitamine oluline. Loogika üldkursusesse nimetatud probleem ei kuulu. Pealiskaudselt saab sellega tutvuda G.Vuksi raamatu "Traditsiooniline formaalne loogika" (Tartu, 1999, lk. 117-123) vahendusel. Kolmas modaalsete otsustuste tase kannab nimetust apodiktilised. Apodiktiline otsustus väljendab paratamatut ehk seaduspärast seost subjekti ja predikaadi vahel: S on / ei ole paratamatult P Näiteks, Tasapinnalise kolmnurga sisenurkade summa (Eukleidese geomeetrias) on sirgnurk. Üldloogikas on sellise kategoorilise otsustuse vorm: S on P ehk S a P. Kuna subjekti ja predikaadi seos on ülimalt tugev, siis modaalses loogikas seda tähistatakse kvantorimärgiga " " (ruut). Apodiktilised on:
Mati Erelt: funktsionaalne ja tüpoloogiline süntaksikirjeldus. EKG peatoimetaja, süntaksiosa kavandaja ja üks autoreid. 1981 ,,Eesti adjektiivisüntaks" 1993 ,,Eesti keele grammatika II. Süntaks, lisa: kiri" Moodustajasüntaks e. fraasisüntaks. Lause koosneb eri tasandite moodustajatest (sõnavorm, fraas, osalause jne). Lause struktuur seostatuna tähenduse ja pragmaatikaga. Lause põhitüübid, süntaktilised protsessid (rinnastus, väljajätt), modaalsete ja pragmaatiliste tähenduste väljendumine lauses jne. On alustatud süntaksi uue tervikkäsitluse koostamist (Mati Erelt). Uurimistemaatikat: subjekti käändevaheldus (Liina Lindström, Peep Nemvalts), objekti käändevaheldus (Anne Tamm, Martin Ehala), küsilause (Helle Metslang), koordinatsioon (Jüri Valge), tuumverbid (Ilona Tragel), predikaadi struktuur ja kategooriad (Helle Metslang, Kadri Muischnek, Petar Kehayov, Külli
millest muud lauseelemendid otseselt või kaudselt sõltuvad. Esitus lähedane tänapäeva konstruktsioonigrammatikale. · Mati Erelt: funktsionaalne ja tüpoloogiline süntaksikirjeldus. EKG peatoimetaja, süntaksiosa kavandaja ja üks autoreid. 1981"Eesti adjektiivisüntaks" on alustanud süntaksi uue tervikkäsitluse koostamist · 1993 ,,Eesti keele grammatika II. Süntaks, lisa: kiri" lause põhitüübid, süntaktilised protsessid, modaalsete ja pragmaatiliste tähenduste väljendumine lauses jne. 15. Eesti leksikograafia: peamised sõnaraamatute tüübid; leksikograafia meetodid. Eesti leksikograafia: · 1637 H. Stahli grammatika, kus on sajaleheküljeline saksa-eesti sõnastik · 1732 A. T. Helle keeleline käsiraamat. Selles sisaldus eesti-saksa sõnaraamat (üle 6000 sõna), mitu mõistelist sõnavalimikku (kuude ja tähtpäevade, kohanimede, taimede nimestik jm), vene ja slaavi laensõnade loetelu.
võimalik. Assertoorilised laused väidavad midagi muud, mitte millegi võimalikku või paratamatut tõesust. Tänapäevase modaalse loogika rajas C. I. Lewis (18831964) aastatel 19121918. Võimalike maailmade semantika võttis modaalses loogikas 1962. a kasutusele J. Hintikka (1929), tema ideedest arendas S. A. Kripke (1940) välja siiani toimiva süsteemi 1963. a. Modaalses loogikas kehtivad kõik klassikalise loogika reeglid ning neile lisanduvad veel modaalsete operaatoritega seotud reeglid. Modaalsete väidete liike on väga palju. Ajaline (temporaalne) modaalne lause on nt ,,Mõnikord tundub kõik mõttetu", aleetiline modaalne lause on nt ,,On võimalik, et Maa on lapik", aksioloogiline modaalne lause on nt ,,On hea, et ma olen rumal", deontiline modaalne lause on nt ,,On lubatud, et mõned inimesed on abielus". Aleetilised (kr sõnast ¢l»qeia 'tõde') modaalsed laused väljendavad paratamatust,
nimetatakse ka konditsionaali subjuntiiviksk. Ingl. K: Iit was necessary that he speak . (present subjunctive) Modaalsus · Modaalsus on vahend, millega antakse edasi kõnejela subjetiivseid sisuhkohta ja arvamusi NB! See ei iseloomusta sündmust, vaid väite staatust. · Kõneleja annab edasi oma suhtumist öeldavasse: kas see on usutav, reaalne, kohustuslik vms; samuti annab kõneleja modaalsete väljendusvahenditega edasi oma eesmärke ja kavatsusi, seda miks ta üldse lausingi moodustas (nt annab edasi käsku või soovi. Sain kartulit Edgar saatis mulle kartulid. (tähtsam ja kõrgem) · Modaaltähenduse klassikaline arenguskeem: dünaamiline (võime) deontiline (luba) eposteemiline (tõenäosus). Käändemärgistus · Maailma keeltes on laiemalt levinud kaks põhitüüpi, kuidas käänete abil anda edasi
Verbid minema ja tulema (suund) Kohasõnad ees ja taga (perspektiiv) Eile, täna, homme (lausumishetk) 8. loeng 23.10.2018 Kõneviis ja modaalsus Kõneviis on vormistik, mis annab edasi modaalsust; väljendatakse tavaliselt verbil. Modaalsusega antakse edasi kõneleja subjektiivseid seisukohti ja arvamusi NB! ei iseloomusta sündmust, vaid väite staatust. Kõneleja annab edasi oma suhtumist öeldavasse: kas see on usutav, reaalne, kohustuslik vms; samuti annab kõneleja modaalsete väljendusvahenditega edasi oma eesmärke ja kavatsusi, seda, miks ta üldse lausungi moodustas (nt annab edasi käsku või soovi). Kõneviise Konditsionaali e tingivat kõneviisi kasutatakse selleks, et väljendada kindluse puudumist selle suhtes, näiteks Kui ta meile tuleks, oleks... Subjunktiiv väljendab iseseisvates lausetes mitmeid tähendusi: hüpoteetilisi või ebatõenäoliselt toimuvaid sündmusi, arvamusi, emotsioone, viisakaid palveid jne, sõltuvalt keelest.
L9 MODAALLOOGIKAST(ik modal logic) Sõna modaalsus (ld. modus `mõõt', `vahend') tähendab hinnangut, mille abil täpsustatakse otsustuse (S-P) terminite sisulist seost. Modaalse otsustuse üldvalem: M (S-P), Kus M on modaliteet ehk operaator: nii tähistatakse igasuguseid mõisteid, mis sobivad otsustuse (S-P) terminite sisulise seose täpsustamiseks. Nt: "on kindel (M), et poliitikud i tee midagi (S-P)"; "on hea (M), et ma olen rumal (S-P)." Modaalsete otsustuste liike on väga palju. ALEETILISED (ik alethic) modaalsed laused väljendavad paratamatust, juhuslikkust, võimalikkust ja mittevõimalikkust. Tavaliselt kui jutt on modaalloogikast, siis on tegemist just seda tüüpi lausetega. Siin kehtivad kõik klassikalise loogika seadused ja lisaks veel võimalikkuse modaalne operaator (ik necessity) ja paratamatuse modaalne operaator (ik possibility), mida kasutatakse sarnaselt eitusega. Väidete p ja p tõeväärtused pole
erialainimeste suhtlusvajadusi mingil muul viisil. Eleanor Roschi 1970ndate kategoriseerimise-alastest töödest pärit ja tänapäeval üldkeele semantikas hästi tuntud prototüübiteooria (nt Cruse 2000: 132 jj) on väga edukas ka mõistete kirjeldamisel. Prototüübipõhine kirjeldusmeetod osutub praktikas palju mugavamaks kui ideaalselt täpse piiritletuse taotlemine. Seda illustreerib definit- sioonides võimalike tunnuste nimetamine modaalsete väljendite nagu tavaliselt, sageli, võib jne abil. 56 Terminoloogia Mõisted ei muutu ajas Klassikaline terminoloogiateooria kirjeldab keelt sünkroonselt, seega eeldades nii keele kui ka mõistesüsteemi ja kirjeldatava reaalsuse staatilisust. Niisugust piirangut muidugi välja ei öelda ja vaevalt sellega nõustutakski, kuid terminoloogia töömeetodites niisugune eeldus siiski sisaldub
112 6 Õhutransport 7 INTEGREERITUD VEOD 7.1. Multi- ja intermodaalsed veod Kaubaveod on jaotatud unimodaalseteks, multimodaalseteks ja intermodaalseteks. Uni- modaalsete vedude all mõeldakse kaubavedusid, mida tehakse kogu veoprotsessi jooksul ühe Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR transpordiliigiga. Kui kogu vedu toimub näiteks raudteel mitme riigi ulatuses ja piiripunktides annab raudteeoperaator rongikoosseisu üle teise riigi raudteevedajale, on tegemist unimodaalse veoga.
annaabi.ee 
