Erechteion ja Nike tempel, mis olid kõik pühendatud Ateena kaitsejumalannal Atheenale. Samal ajal ehitati ka Akropoli sissepääs Proylaia. · Parthenon on üks olulisemaid ehitisi, mis valmis ajavahemikus 447-438 eKr. arhitektide Iktinose ja Kallikraatese käeall. Tegemist on dooria stiilis peripteeriga, mille otstes oli 8, küljel 17 sammast. Siseruumis seisis Pheidiase valmistatud jumalanna Atheena kuju. · Propylaia Akropoli väravad ehitas arhitekt Mnesikles 437- 432. a. eKr. Propylaia koosneb peahoonest ja kahest tiivast, mida kaunistavad dooria stiilis sammastest kolonnaadid. Peahoone juures on kasutatud joonia stiilis sambaid. Põhjatiiva seinad olid kaunistatud seinamaalingutega, mistõttu seda kutsutakse ka Pinakoteegiks. · Erechtheion valmis samuti umbes 420. a. paiku eKr. Ehitise teeb ainulaadseks lõunaküljel asuv Karüatiididekoda. Tempel oli pühendatud kahele Ateena olulisimale jumalale, Ateenale
a. sai ta tabamuse veneetslaste suurtükist ning järgnenud plahvatus hävitas suure osa seni suurepäraselt säilinud hoonest. Hävitustööd jätkas 19. saj. Suurbritannia Konstantinoopoli saadik lord Elgin, kes varastas ja vedas salaja Inglismaale suurema osa Parthenoni kaunistavatest skulptuuridest ja reljeefidest. Lord Elgin müüs nad Briti Muuseumile, mille väljapanekuis nad siiani aukohal on. Propüleed, Akropoli väravad ehitas arhitekt Mnesikles 437-432. a. eKr. Propüleed koosnevad peahoonest ja kahest tiivast, mida kaunistavad dooria stiilis sammastest kolonaadid. Peahoone juures on kasutatud joonia stiilis sambaid. Põhjatiiva seinad olid kaunistatud seinamaalingutega, mistõttu seda kutsutakse ka Pinakoteegiks. Athena Nike tempel ehitati umbes 420. a. eKr. arhitekt Kallikratese poolt. Tegemist on joonia stiilis väikese tempeliga, mis asub täiesti kalju äärel. Templi juures käisid ateenlased oma
ja pikem. Kõrge kapiteel teeb samba veelgi pikemaks ja kergemaks. Zeusi staadionil, Zeusi tempel 3. ATEENA AKROPOLIS- kõrge kindluse ehitis, palju templeid. Vana-Kreeka sümbol. Paikneb kõrgel kaljul. All- linnast viis sinna lai trepp, mille lõpus asus väravaehitis nn propüleed. Treppidest põhja pool asuvas hoones Pinakoteegis säilitasid ateenlased oma maalikunsti kogu. Treppidest lõunas asus aga Athena Nike tempel. Ükski tempel ei ole risti vaid on diagonaalis. Väravaehitis- Mnesikles Propüleed-Tee Akropolile läks künka läänepoolselt, kõige kallakamalt küljelt. Akropolile pääses künkalt tuleva trepi lõpus oleva paraadvärava --Propüleede kaudu, mis ehitati arhitekt Mnesiklese poolt aastail 437-432. Selle marmorehitise juures oli üheaegselt kasutatud kahte stiili. Välimised sammaste read olid suursuguses dooria stiilis, kuna seespool seisid kerged peened joonia sambad. Propüleed olid ebasümmeetriline ehitis: tema põhjapoolne tiib oli suurem kui lõunapoolne
plaadid) b) joonia stiilil katkematu reljeefriba, mida ümbritsevad erinevad ehisliistud (helmisnöör, munavööt jne.) KARNIIS (eenduv ehisliist talastiku ülaosas) VIILKATUS katuse servades ehisliist veesülititega nurkades skulptuurkaunistused hoone otstesse kujunevatel viiluväljadel reljeefid TEMPLI SISEMUS nn. naos; cella - ruum, kus paiknes jumalakuju ATEENA AKROPOL ehk ülalinn 5. sajand eKr Perikles algatab Ateena akropoli ehitust. Pheidias - arhitekt, kes hoidis silma peal. Mnesikles tegi dooria stiilis propüleed ehk väravehitised. vasak tiibhoone - maaligalerii, parem tiibhoone - raamatukogu. Kallikrates - Nike tempel. Philokles - Erechteion. Templi sambad on jooni stiilis, aga ühe eeskoja talastikku kannavad sammaste asemel naiste kujud - karüatiidid. Itkinos ja Kallikrates - Parthenon ehk neitsiruum. Akropoli peaehitiseks oli Athenale pühendatud tempel Parthenon tümpanon - kolmnurkne ala katuseviilu all, mis kaunistati reljeefidega.
peripteer, 6x13 sambaga, ehitatud marmorist. Silmapaistvamad ehitised Ateenas olid kontsentreerunud vanale kindlusemäele – akropolile: Ateena Akropolis. Suurepäraseim ehitis akropolil oli Parthenon, Athenale pühendatud tempel. Perikles alustas selle ehitamist, ehitustöid juhatasid Kallikrates ja Iktinos. See on peripteer 8x17 sambaga, dooria orderid. Propüleed ehk väravaehitise ehitas Mnesikles, propüleedest lõunas asus Nike tempel – väike neljasambane amfiprostüül. Pärast Periklese surma valmis Erechtheioni tempel – pühendatud Athenale, asümmeetriline, siia koondunud mitmed pühad elemendid. 480. aastal rüüstati Akropolist. 4. sajandil Väike-Aasias Halikarnassoses Mausoleum – hauaehitis, sellest alates hakati kõiki hauaehitisi nimetama mausoleumideks
Periklest peetakse sageli Ateena kõige edukamaks juhiks, kelle ajal oli Ateena oma õitsengu tipul. Ta kindlustas lõplikult demokraatia võidu polises, kuid Thukydides kirjutab oma "Ajaloos", et Periklese-aegne Ateena oli demokraatlik ainult nime poolest, tegelikult valitses seda Perikles. 13.11 Keeeka arhitektuur on selge, midagi juurde lisada ei saa v ära võtta, muidu ei ole tervik enam Väga suur maalikunstikogum aga midagi pole säilinud Parthenon- jumalana Ateena tempel Mnesikles Naisekujulised sambad- karüatiidid Pheidias- kuulus skulptor paljude reljeefide autoriks, jumalana Ateena skulptuuri autor Hauakambrid kõrgel nelinurksel alusel- mausoleumid Kreeka Skulptuur: Arhailine, Hellenism ja klassikaline ajajärk Vaga vahe säilinud originaalteoseid Tunneme pigem Rooma koopiate hjargi Marmor ja pronks, aga pigem pronks Krüselefantiin (puidust toorik, mille peal olid kehaosad elevandiluust ja rõivad ja relvad olid kullast) tehnika oli kreeklaste lemmik
Festivaliks, kes pidid hoolt kandma Ateena enda eest. Christopher Pelling arvab, et see oli kindel kultus, mis oli pühendatud Ateenale. Selle teooria järgi, sõna ,,parthenon" tähendab ,,neitsi jumalanna tempel". Esimene kirjapanek, kus sõna Parthenon kastutakse kogu hoone nimena, on päris neljandast sajandist eKr ning kirjutas sellest oraator Demosthenes. Viiendal sajandil eKr, oli struktuur kutsutud lihtsalt ,,ho naos" (tempel). Arhitektorid Mnesikles ja Kallikrates kutsusid templit Hekatompedoseks (saja ruutmeetrine ehitis). Esimesel sajandil pKr Plutarch nimetas hoonet Hekatompedon Parthenon. Kuidas kasutati? Kuigi Parthenon on arhitektuuriliselt tempel ning seda kutsutakse ka nii, siiski ei tähenda see ainult seda. Oli välja kaevatud väike pühamu vanema altariruumi seest, mis on arvatavasti pühendatud Ateenale. Parthenon kunagi ei olnud kultuste läbiviimise paigaks.
Peisistratos. Olümpeioni varemed Ateenas. Lõpetatud 2. saj. m.a.j. Korintose stiili näide. Ateena Akropol Akropol tänapäeval. Akropoli makett. Ateena Akropol hiilgeajal, 5.-4. sajandil e.m.a. Iktinos ja Kallikrates. Pathenon - jumalanna Mnesikles. Athena tempel. 447- Propüleed - Akropoli 438 e.m.a. Sai rängalt Parthenoni kaunistused väravaehitis. 437-432 kannatada püssirohulao võisid algselt välja e.m.a. plahvatuses 1687 m.a.j. näha nii värvilistena. Arvutirekonstruktsioon. Parthenoni läbilõige. Pheidias. Kallikrates. Athena kuju Nike tempel. 420
HEROSTRATOSE KUULSUS=KURIKUULSUS. Templit aitas uuesti ehitada: Lydia valitseja Krezus EHITUSKUNSTI 1. ÕITSEAJAJÄRK E. KÕRGKLASSIKA: U. 470-400a. eKr ehituskunsti kõige silmapaistvamaks esindajaks oli Ateena linna Akropol (tavalisem kõrgemal künkal asetsev kindlustatud linnasüda). Toimus Ateena ülesse ehitamine (omaaja kõige kuulsamaid juhte Perikles, vanaaja 7. tarka kuuluv). Kui Akropoli lääne poole sammuda-Väravehitis ehk propülee, mille projekteeris arhitekt Mnesikles. Arvatakse, et põhjapoolses tiivas asus Pinakoteek (piltide kogu). Kreeklased ise hindasid oman maalikunsti kõige kõrgemalt. Propüleede ees asus väike jumalanna Nike tempel. Tegemist oli amfiprospüüriga: 8,27 x 5,44m. Kõige tähtsam ehitis oli Part(h)enon, mis on pühndatud neitsilikule jumalanna Ateena Part(h)enosele. Arhitektid: Iktinos ja Kallikrates. Tegemist oli peripteeriga ehk sambad igas küljes, sambad dooria stiilis (8x17 sammast, 69, 51x 30, 86m.) Selle juures asus skulptori
inimese ülakeha ja sarvedega. Ta uitas üksildlastel mäenõlvadel, mängides paaniflööti - puhkpilli, mis koosnes seitsmest eri pikkusega õõnsast vilest. Tuntuim pühapaik oli Ateenas kõrguv Akropol, kus asus mitu templit, hulgaliselt altareid, kujusid ja mälestustahvleid ning riigikassa. Akropol on vana linnamägi, millele ehitati terve ehituskompleks. Akropoli viis alt keskväljakult e agoraalt lai tee, mille lõpus asus väravehitis e Propüleed (autor MNESIKLES). Dooria stiili täiuslikem teos asubki Akropolil ja selleks on Parthenoni tempel (peripteer, 5 saj.e.m.a.). Parthenonis, hiiglaslike skulptuuridega sisustatud templis, seisis puidust, kullast ja elevandiluust Athena kuju, mille loojaks oli skulptor PHEIDIAS. Nagu paljud teised templid, oli ka Parthenon suur ristkülikukujuline ehitis, mida ümbritsesid soonelised sambad. Iga sammas oli tõstukite ja vintside abil osadest kokku pandud.
lõpust e.m.a.).Olümpose, Kreeka kõrgeima mäe tipp jääb sageli pilvede varju. Muistsete kreeklaste kujutlustes elasid sellel mäel jumalad ja jumalannad. Tuntuim pühapaik oli Ateenas kõrguv Akropol, kus asus mitu templit, hulgaliselt altareid, kujusid ja mälestustahvleid ning riigikassa. Akropol on vana linnamägi, millele ehitati terve ehituskompleks. Akropoli viis alt keskväljakult e agoraalt lai tee, mille lõpus asus väravehitis e Propüleed (autor MNESIKLES). Dooria stiili täiuslikem teos asubki Akropolil ja selleks on Parthenoni tempel (peripteer, 5 saj.e.m.a.). Parthenonis, hiiglaslike skulptuuridega sisustatud templis, seisis puidust, kullast ja elevandiluust Athena kuju, mille loojaks oli skulptor PHEIDIAS. Parthenoni templi autoriteks on kaks kreeka tublimat ja kuulsamat arhitekti IKTINOS ja KALLIKRATES. Joonia stiili näiteks on Nike tempel (amfiprostüül, KALLIKRATES) Ateena Akropolil ja Artemise tempel ( dipteer, 6-4- saj e.m.a
Täiuslikkus ja harmoonia saavutatud Hephaistose templis Ateenas: väike peripteer, 6x13 sambaga, ehitatud marmorist. Silmapaistvamad ehitised Ateenas olid kontsentreerunud vanale kindlusemäele akropolile: Ateena Akropolis. Suurepäraseim ehitis akropolil oli Parthenon, Athenale pühendatud tempel. Perikles alustas selle ehitamist, ehitustöid juhatasid Kallikrates ja Iktinos. See on peripteer 8x17 sambaga, dooria orderid. Propüleed ehk väravaehitise ehitas Mnesikles, propüleedest lõunas asus Nike tempel väike neljasambane amfiprostüül. Pärast Periklese surma valmis Erechtheioni tempel pühendatud Athenale, asümmeetriline, siia koondunud mitmed pühad elemendid. 480. aastal rüüstati Akropolist. 4. sajandil Väike-Aasias Halikarnassoses Mausoleum hauaehitis, sellest alates hakati kõiki hauaehitisi nimetama mausoleumideks. Hauaehitist ümbritses peripteer, püramiidist inspireeritud katus. 4. sajandil lisandub teater
ja Idamaade traditsioonid. Iseloomulikuks sai püüd suurejoonelisuse ja toreduse poole. Helli Sisask Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid. Konspekt. 5 Ajastu ehitusmälestisi: Aphaia Athena tempel Aiginal VI saj eKr Hera tempel Olümpias VI saj eKr Zeusi tempel Olümpias V saj eKr (arhitekt Libon, skulptuurid Pheidias) Ateena Akropol V saj eKr (Pheidiase kujundatud ansambel) sh o Propüleed (arhitekt Mnesikles) o Nike Apterose tempel (arhitekt Kallikrates) o Parthenon (arhitektid Iktinos ja Kallikrates) o Erechteion Epidaurose teater IV saj eKr (arh. Polykleitos Noorem) Halikarnassose Mausoleum IV saj eKr (arh. Pytheos ja Satyros) Pergamoni altar IV saj eKr Ehitustüübid: Templid, teatrid, ühiskondlikud hooned, spordirajatised, peristüülõuega elumaja. Ehitusmaterjalid: Ehituskivi, travertiin, marmor. Katusekive, voodriplaate, katteplaate jne tehti nii
ambroosiat (kr mütoloogias karastav imeaine, surematuks tegev jumalate toit, ka healõhnaline salv), mis andis neile igavese surematuse ja nooruse Tuntuim pühapaik oli Ateenas kõrguv Akropol, kus asus mitu templit, hulgaliselt altareid, kujusid ja mälestustahvleid ning riigikassa. Akropol on vana linnamägi, millele ehitati terve ehituskompleks. Akropoli viis alt keskväljakult e agoraalt lai tee, mille lõpus asus väravehitis e Propüleed (autor MNESIKLES). Dooria stiili täiuslikem teos asubki Akropolil ja selleks on Parthenoni tempel (peripteer, 5 saj.e.m.a.). Parthenonis, hiiglaslike skulptuuridega sisustatud templis, seisis puidust, kullast ja elevandiluust Athena kuju, mille loojaks oli skulptor PHEIDIAS. Nagu paljud teised templid, oli ka Parthenon suur ristkülikukujuline ehitis, mida ümbritsesid soonelised sambad. Iga sammas oli tõstukite ja vintside abil osadest kokku pandud.
300 / 130 m, sissepääsutee tuleb looklevana mööda läänenõlva. Mööda seda teed lähenedes paistab 23 eenduval kaljunukil väike Nike Apterose (Tiivutu Nike) tempel, mille 420.a.eKr. ehitas arh. Kallikrates. Sihvakate joonia sammastega amfiprostüüli kergus vastandub Propüleede raskepärasemale dooria stiilile. Propüleed, Akropoli piduliku väravaehitis, mille kavandas arhitekt Mnesikles (437.-432.a.eKr.),. koosnevad kaksikportikusega eri tasandeil kerkivast väravast, millest põhja ja lõuna poole jäävad kaks erineva suurusega asümmeetriliselt paiknevat 6-sambalist tiibhoonet. Neist suuremas, põhjapoolses, asus kord maaligalerii e. pinakoteek. Et läbi värava liikusid protsessioonid, on peaportikuse keskmine sammaste vahe (interkolumnium) väga lai 3,85 m. Oletatakse, et Propüleedes kasutati esmakordselt kreeka