............................................................................................................6 1.2. Magnetväljaandur........................................................................................................9 1.3. Optoelektroonilised andurid.....................................................................................13 1.4. Mahtuvusandur..........................................................................................................17 2. MITTEELEKTRILISTE SUURUSTE MÕÕTMINE.......................................................20 2.1. Temperatuur...............................................................................................................20 2.1.1. Termopaar..........................................................................................................20 2.1.2. Takistustermomeetrid.......................................................................................21 2.1.3. Termistor......
tuleb jälle jälgida, et voltmeetri „+“klemm oleks ühendatud vooluallika positiivse pooluse poole. 10. Milles seisneb ülijuhtivuse nähtus? Aine temperatuurkus soojusliikumise segav mõju lakkab olemast ehk takistus muutub 0-ks ehk temperatuur mille juures aine muutub ülijuhiks 11. Millise energia arvel toimub voolu tootmine erinevat tüüpi „vooluallikates“? 12. Vooluallika elektromotoorjõu mõiste. füüsikaline suurus, mis näitab kõrvaljõudude (mitteelektriliste jõudude) tööd, laengu 1C ümberpaigutamisel, kogu vooluringi ulatuses. 13. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta. Valem. Voolutugevus vooluringi mingis lõigus on võrdeline pingega selle lõigu otstel ja U I R pöördvõrdeline selle lõigu takistusega. 14. Mida nimetatakse lühiseks elektriahelas?
kasulikku teevad; takistid ja muud abivahendid vooluringi omaduste mõjutamiseks; ühendusjuhtmed; lülitid. Sageli sisaldab vooluring ka mõõteseadmeid nagu ampermeetrid ja voltmeetrid pinge ja voolutugevuse mõõtmiseks. Keerukad vooluringid koosnevad sadadest või tuhandetest komponentidest. Lihtsaimal vooluringil on kaks põhiosa – vooluallikas ja koormus. Joonis 1 Vooluallikas on seade, mis muudab mitteelektriliste jõudude töö elektrienergiaks. Elektrienergiat on võimalik saada väga erinevatest allikatest. Patareis muundub elektrienergiaks keemilistel reaktsioonidel vallanduv energia. Elektrijaamades muundatakse mehaanilist energiat, päikesepatareides valgusenergiat. Juhtmeid kasutatakse vooluringi osade omavaheliseks ühendamiseks. Klemmideks nimetatakse elektriseadmete neid osi, mille külge ühendatakse juhtmed. Igal elektriseadmel on juhtmete ühendamiseks vähemalt kaks klemmi.
Ühik mm2 / m või SI-s m Nullise eritakistusega aineid nim. ülijuhtideks. Selline olukord saabub väga madalal temperatuuril mõni kraad Kelvinit. Voolu võimsusVõimsus näitan ühes ajaühikus voolu poolt sooritatud tööd. N = UI Ühikuks W Joule - Lenzi seadusKatseliselt saadud seadus, mis annab voolu toimel juhis eraldunud soojushulga. Q = I2 Rt Kinnine ahel vooluallikast, tarbijatest, ühendusjuhtmetest ja abiseadmetest (lülitid jne) Vooluallikas on seade, mis mitteelektriliste jõudude toimel tekitab ja säilitab juhis elektrivälja. Elektromotoorjõud on suurus, mis näitab ,kui suurt tööd tehakse ühikulise laengu nihutamiseks suvalisest vooluringi punktist läbi kogu vooluringi sinna punkti tagasi Ühik V. SisetakistusVooluallika sisemine takistus, mille ületamisel. teevad kõrvaljõud ( keemilised, mehaanilised jne,) tööd Ohmi s. kogu ringile I = E / (R+r) Voolutugevus on võrdeline elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline ahela kogu takistusega.
• mitteelektrilisi suurusi (temperatuur, rõhk, kiirus, nihe jm). Mõõdetavate elektriliste suuruste arv on küllaltki suur. Lisaks puhtelektrilistele tavasuurustele on vaja mõõta tihti ka muid suurusi, mis iseloomustavad mitmesuguste protsesside, materjalide ja seadmete elektrilisi ning vajadusel ka magnetilisi suurusi. Otsemõõtmisega on mõõdetav vaid väga vähene arv elektrilisi suurusi (pinge, vool). Takistuse mõõtmine aga toimub juba ahelat läbiva voolu kaudu. Mitteelektriliste suuruste mõõtmistel kasutatakse anduri ja muunduri(te) abil saadud mõõdetava suurusega üheselt seotud elektrilist signaali, mis suunatakse elektrilise mõõteriista sisendisse. Suure grupi moodustavad elektromehaanilised mõõteriistad, milles seadme liikuva osa asend sõltub mõõdetava suuruse väärtusest ning mille liikumiseks saadav jõud saadakse elektri- ja magnetvälja energia arvel. Enamikes sellistes mõõteriistades muundatakse voolujuhile mõjuv
vastasmärgiline elektrilaeng. (vastupidiselt toimub ka nende kristallide deformeerumine välise magnetvälja toimel). Kuna genereeritava elektrilaengu suurus on proportsionaalne rakendatud deformeerivale jõule, annab see võimaluse anduri kasutamiseks rõhu, koormuse ja kiirenduse mõõtmiseks. 8.Elektrilised andurid. Parameetrilised andurid. Generaatorandurid. Elektrilisi andureid, mis muudavad oma elektrilisi parameetreid (takistust, mahtuvust, induktiivsust) vastavuses mõõdetavate mitteelektriliste suuruste muutusele nimetatakse parameetrilisteks anduriteks. Elektrilised andurid, mis muundavad mitteelektrilised suurused ekvivalentseks EMJ või pinge väärtuseks nimetatakse generaatoranduriteks. 9.Elektrilised andurid. Selsüünid. Termoelektrilised andurid. Selsüün on induktsioonelektrimasin mehaaniliselt sidestamata võllide sünkroonseks või sünfaasiliseks pööramiseks. Selsüüne kasutatakse automaatkontrolli- ja -juhtimissüsteemides,
mootori käivitamisel kui Jsk võrduks käivitusvooluga Jk oleks käitse liiga tugev ja ei kaitseks mootorit halvasti Sulavkaitsme valik Jsn=Jk/2,5 normaalsel käivitustingimustel Jsn=Jk/1,6-2 rasketel käivitustingimustel Teadmata käivitusvool kui käivitusvool ei ole teada Jsn= 5xJn Raskendatud tingimused Jsn=(3,13-2,5) Jn TÖÖ NR.2 Elementide tähised elektriskeemis A Seade (võimendi,telejuhtitav seade, releelise kaitse) B Mitteelektriliste suuruste muundur elektrilisteks ning vastupidi (nende hulka ei kuulu toiteallikad ega genekad) (väljuhääldi,mikker,termotundelikud seadmed) C kondensaator D integraal ja mikroskeemid (mäluseadmed ,loogilised elemendid, viivituselemendid, analoog- ja numbrilised integraalskeemid) E erinevad elemendid (valgustusseadmed, kütteseadmed) F lahendid, kaitseseadmed (diskreetsed voolu ja pinge kaitse elemendid, sulavkaitse, lahendid)
kiirusega: Tuletus: millest siis laengute liikumine lõpeb - laetud osakesele mõjuvad jõud on tasakaalus. Võib üelda ka nii: juhtme otste vahel on tekkinud potentsiaalide vahe Leitud valemile saab anda üsnagi universaalse kuju. Selleks teisendame tuletise märgi taha jäävat korrutist: See potentsiaalide vahe tekib mitteelektriliste jõudude mõjul ja teda võib käsitleda kui elektromotoorjõudu. Nii teda nimetataksegi - induduktsiooni elektromotoorjõud. Loeng 15. · Harmoonilised võnked: difvõrrand ja selle lahendamine. Süsteemi vabavõngeteks nimetame liikumisi, mis toimuvad tasakaaluasendist väljaviimisel tekkiva direktsioonijõu mõjul. Direktsioonijõud on suunatud tasakaaluasendi poole ja sõltub võnkuva keha kaugusest tasakaaluasendist - nn hälbest.
Toodetakse ühe ja kolmefaasilisi arvesteid, mis võivad sõltuvalt vooluvõrgust ola kas kahe või kolmesektsioonilised. Arvesti klemme katva karbi siseküljele on trükitud ühendusskeem, mistõttu tema ühendamine ei tohiks olla probleemiks. Alalisvooluarvesteid enam ei toodeta, sest akude laadmiseks või muuks otstarbeks vajalik alalisvool saadakse vahelduvvoolu aladamisel ning kulutatud energiat mõõdetakse sel juhul vahelduvvooli poolelt. 33. Mitteelektriliste suureuste elektriline mõõtmine Elektrilisel teel saab mõõta kõiki mõõdetavaid mitteelektrilisi suurusi: aeg, kiirus, jõud, rõhk, temp. Jm. Siin ilmnevad elektrimõõtmiste eelised, et elektrimõõteriistad on väga täpsed ha tundlikud saab nendega mõõtea pidevalt ja kuage maa tagant ja automatiseerida ja kontrollida nende abil tootmisprotsesse. Mitteelektriline suurus tuleb anduri abil muuta elektriliseks ja mõõte seda elektrimõõteriistadega, mille skaala on gradueeritud
Elektriaparaadid ALEKSEI LUKASIN Elektriaparaadi üldteooria Elektriaparaadiks nimetatakse elektrotehnilist seadet elektriliste ja mitteelektriliste objektide juhtimiseks ning nende kaitseks avariiliste ja ebanormaalsete talitluste eest. Elektriaparaadi üldteooria Elektriaparaatide liigitus nende põhifunktsiooni järgi: kommutatsiooniaparaadid koormuslüliti, vinnaklüliti, lahklüliti; kaitseaparaadid sulavkaitsmed, kaitselüliti, rikkevoolu relee, liigpingepiirikud; piirikaparaadid reaktorid, lahendid; käivitusreguleerimisaparaadid kontaktorid, kontrollerid, reostaadid; kontrollaparaadid releed ja andurid;
Et elektrivälja tugevuse vektor E = - grad näitab gradiendi definitsiooni põhjal potentsiaali kiireima kahanemise suunda, siis järeldub siit ühtlasi, et elektrivool juhis kulgeb kõrgema potentsiaaliga juhi osast madalama potentsiaaliga juhi osa suunas. Selleks, et tekitada pidevat elektrivoolu, tuleb liikunud laenguid juhis pidevalt endisele kohale tagasi viia, et säilitada juhi erinevates osades potentsiaalide erinevust. Seda on võimalik teha mingite kõrvaliste, mitteelektriliste jõudude abiga, mida tekitab vooluallikas. Mitteelektriliste jõudude töö arvel tekitatakse vooluallika ühel klemmil negatiivseta laengute ülejääk, näiteks vabade elektronide juurdetoomisega sellele klemmile. Teisel klemmil tekitatakse positiivsete laengute ülejääk, näiteks vabade elektronide eemaldamisega klemmilt. Nii tekitatakse klemmide vahel nullist erinev potentsiaalide vahe (pinge). Kui nüüd
olemuselt mitteelektrilised suurused (temperatuur, rõhk, nivoo, aine koostis, sisaldus ja kontsentratsioon, jne.). Nende parameetrite reguleerimiseks elektrilistes automaatreguleerimissüsteemides on vajalik need mitteelektrilised suurused muuta ekvivalentseteks elektrilisteks signaalideks ja seda tehakse esmaste elektriliste muunduritega st. anduritega. Elektrilisi andureid, mis muudavad oma elektrilisi parameetreid (takistust, mahtuvust, induktiivsust) vastavuses mõõdetavate mitteelektriliste suuruste muutusele nimetatakse parameetrilisteks anduriteks. Elektrilised andurid, mis muundavad mitteelektrilised suurused ekvivalentseks EMJ või pinge väärtuseks nimetatakse generaatoranduriteks. Kontaktandurid. Kontaktelemente automaatsüsteemides kasutatakse elektriahelate sulgemiseks või lahutamiseks. Nad on sageli lihtsateks anduriteks positsioonreguleerimise süsteemis. Joonisel 0.2.5. on toodud kontaktelementide kasutamise näiteid. Joonis 0.2
kogunevad positiivsed laengud juhtme ühte, negatiivsed aga teise otsa. Juhtmes tekib elekriväli, mille suund on vastupidine Lorentzi jõu suunale. Kui siis laengute liikumine lõpeb - laetud osakesele mõjuvad jõud on tasakaalus. Võib üelda ka nii: juhtme otste vahel on tekkinud potentsiaalide vahe Leitud valemile saab anda üsnagi universaalse kuju. Selleks teisendame tuletise märgi taha jäävat korrutist: See potentsiaalide vahe tekib mitteelektriliste jõudude mõjul ja teda võib käsitleda kui elektromotoorjõudu. Nii teda nimetataksegi - induduktsiooni elektromotoorjõud. Kokku: Elektromagnetiliseks induktsiooniks nimetame nähtust, kus magnetvoo muutumine kutsub kinnises kontuuris esile elektromotoorjõu, mis on võrdeline magnetvoo kahanemise kiirusega: Loeng 14 Mehaanilised ja elektrivõnked. Suurused: Sagedus f (Hz) Nurksagedus - Periood - T Amplituud - A Hälve - l Faas - siinuse argument =
kogunevad positiivsed laengud juhtme ühte, negatiivsed aga teise otsa. Juhtmes tekib elekriväli, mille suund on vastupidine Lorentzi jõu suunale. Kui siis laengute liikumine lõpeb - laetud osakesele mõjuvad jõud on tasakaalus. Võib üelda ka nii: juhtme otste vahel on tekkinud potentsiaalide vahe Leitud valemile saab anda üsnagi universaalse kuju. Selleks teisendame tuletise märgi taha jäävat korrutist: See potentsiaalide vahe tekib mitteelektriliste jõudude mõjul ja teda võib käsitleda kui elektromotoorjõudu. Nii teda nimetataksegi - induduktsiooni elektromotoorjõud. Kokku: Elektromagnetiliseks induktsiooniks nimetame nähtust, kus magnetvoo muutumine kutsub kinnises kontuuris esile elektromotoorjõu, mis on võrdeline magnetvoo kahanemise kiirusega: Loeng 14 Mehaanilised ja elektrivõnked. Suurused: Sagedus f (Hz) Nurksagedus - Periood - T Amplituud - A Hälve - l Faas - siinuse argument =
kõrgema potentsiaaliga juhi osast madalama potentsiaaliga juhi osa suunas. Nagu oli juttu peatükis 11, muutub juhi osade potentsiaal tänu laengute ümberpaiknemisele. Seega saab juhis vool kesta vaid niikaua, kuni juhi erinevate osade potentsiaalid võrdsustuvad. Järelikult – et tekitada pidevat elektrivoolu, tuleb liikunud laenguid juhis pidevalt endisele kohale tagasi viia, et säilitada juhi erinevates osades potentsiaalide erinevust. Seda on võimalik teha mingite kõrvaliste, mitteelektriliste jõudude abiga, mida tekitab vooluallikas. Mitteelektriliste jõudude töö arvel tekitatakse vooluallika ühel klemmil negatiivseta laengute ülejääk, näiteks vabade elektronide juurdetoomisega sellele klemmile. Teisel 1 klemmil tekitatakse positiivsete laengute ülejääk, näiteks vabade elektronide eemaldamisega klemmilt
potentsiaalide vahe. Kui siis laengute liikumine lõpeb - laetud osakesele mõjuvad jõud on tasakaalus. Võib üelda ka nii: juhtme otste vahel on tekkinud potentsiaalide vahe Leitud valemile saab anda üsnagi universaalse kuju. Selleks teisendame tuletise märgi taha jäävat korrutist: Ampere'i seaduse seletus: juhtmes liikuvatele laengutele mõjuv Lorentzi jõud pöörab need vasakule, sundides nii liikuma kogu juhtme. See potentsiaalide vahe tekib mitteelektriliste jõudude mõjul ja teda võib käsitleda kui elektromotoorjõudu. Nii teda nimetataksegi - induduktsiooni elektromotoorjõud. Kokku: 87 Elektromagnetiliseks induktsiooniks nimetame nähtust, kus magnetvoo muutumine kutsub kinnises kontuuris esile elektromotoorjõu, mis on võrdeline magnetvoo kahanemise kiirusega:
annaabi.ee 
