Spordi arendamine toimub Eestis avalikes huvides, laiapõhjalise mittetulundusliku tegevusena. Spordi rahastamine on aga muutunud keerulisemaks, regulatsioonid veel mõneti rohmakad või mitteadekvaatsed ning rahastamise "vereringe" praktiliselt uurimata. Mõistagi pole rahastamine omaette eesmärk, vaid vahend spordiliikumise põhieesmärkide rahva kehalise vormisoleku ja sportliku eneseteostuse saavutamiseks ning spordiliikumise tasakaalustatud ohjamiseks. Kui majanduses, näiteks panganduses, eelneb finantseerimisotsustele tavaliselt analüüs, siis spordis tehakse otsuseid sageli sisetunde järgi. Samas on sport ja majandus just
Keemilised hormoonid, ainevahetusproduktid(laktaat, pürovaat), ravimid, mürgid Füüsikalis-keemilised osmootse rõhu, pH, elektrolüütide koosseisu muutused Füsioloogilise toime alusel: Adekvaatsed ärritajad, mille vastuvõtuks on kude evolutsiooni käigus spetsiaalselt kohanenud, omades suurt tundlikkust. (lihasrakule motoneuronitelt lähetatud närviimpulsid, närvirakule teiselt närvirakult lähetatud närviimpulss, silm-valgus, kõrv-helilained) Mitteadekvaatsed ärritajad, mis füsioloogilistes tingimustes organite ja kudede ärritust esile ei kutsu, koed ei ole spetsiaalselt kohanenud.(elekter, meh faktorid, hape, alus, temp). ÄRRITUS Ärritaja toime eluskoele. Bioloogilise reaktsiooni alusel: Alaläviärritus läviärritusest väiksem ärritus, reaktsioon ärritaja toimele avaldub nõrga lokaalse vastusena. Läviärritus eluskoe minimaalne vastusreaktsioon ärritaja toimele Üleläviärritus läviärritusest tugevam ärritus
Immunoloogiline aktiivsus avaldub immuunreaktsioonidena, tekitades loomulikku või omandatud immuunsust, st vastuvõtmatust haigustekitajale või toksiini vastu Immunsüsteemi käivitumisel osalevad lümfotsüüdid ja makrofaagid Immuunreaktsioon on immuunsüsteemi kaitsereaktsioon välistegurile, millega püütakse tagada organismi sisemist tasakaalu, elimineerides antigeenid, seejuures need reaktsioonid võivad olla adekvaatsed või mitteadekvaatsed. 36. Põletiku välised ja histoloogilised tunnused, ajalised vormid- vereringehäired, ainevahetuse aktiviseerimine, paistetus, kudede kahjustus. Äge põletik on kiire kuluga, umbes 2-3 nädalat kestev põletik, siin on esiplaanil alteratsioon ja eksudatsioon – rakkinfiltratsioonis on ülekaalus segmenttuumsed neutrofiilsed granulotsüüdid • Krooniline põletik – kuid ja aastaid kestev põletik, siin on esiplaanil
80. Millised on erinevad intervjuu liigid: (standartsed...ettevalmistatud küsimustega, millest ei tohi kõrvale kalduda ja vabas vormis..küsijal ja vastajal on suurem vabadus)? 81. Millised on erinevad intervjuu küsimuste liigid(avatud ja konkreetsed, primaarsed ja sondeerivad, neutraalsed ja suunavad, nurka suruvad, lubamatud: rassiline kuuluvus, sugu, perekonnaseis, usutunnistus, rahvus)? 82. Millised on erinevad intervjuu vastuste liigid(mitteadekvaatsed: ei mingit vastust, osaline vastus, asjakohatu, ebatäpne, üleverbaliseeritud)? 83. Milline peab olema intervjuu ülesehitus(algus, sisu: alguses avatud küsimused ja siis edasi konkreetsemad, k0kkuvõte)? 84. Mis määrab ära inimeste grup(vastastikune mõju, rahuldus, eesmärk, erinevad rollid, vastastikune sõltuvus, komunikatsioon jne.../...grupi dünaamika, struktuur.../... primaardes grupid, juhuslikud või sotsiaalsed grupid, õppegrupid, töögrupid)? 85
meelelahutust saada jne)? 80. Millised on erinevad intervjuu liigid: (standartsed...ettevalmistatud küsimustega, millest ei tohi kõrvale kalduda ja vabas vormis..küsijal ja vastajal on suurem vabadus)? 81. Millised on erinevad intervjuu küsimuste liigid(avatud ja konkreetsed, primaarsed ja sondeerivad, neutraalsed ja suunavad, nurka suruvad, lubamatud: rassiline kuuluvus, sugu, perekonnaseis, usutunnistus, rahvus)? 82. Millised on erinevad intervjuu vastuste liigid(mitteadekvaatsed: ei mingit vastust, osaline vastus, asjakohatu, ebatäpne, üleverbaliseeritud)? 83. Milline peab olema intervjuu ülesehitus(algus, sisu: alguses avatud küsimused ja siis edasi konkreetsemad, k0kkuvõte)? 84. Mis määrab ära inimeste grup(vastastikune mõju, rahuldus, eesmärk, erinevad rollid, vastastikune sõltuvus, komunikatsioon jne.../...grupi dünaamika, struktuur.../... primaardes grupid, juhuslikud või sotsiaalsed grupid, õppegrupid, töögrupid)? 85
! - “ring tõestuses”: teesi tõestamiseks kasutatakse teesi ennast, kuid sagei modifitseeritud kujul. ! - “kes tõestab liiga palju, see ei tõesta midagi”: tõestaja tahab teesi tõestada põhjendeid valimata ja kuhjates ! ! neid teineteisele kokku. 31. VEAD JA EKSIMUSED TÕESTUSES. DEMAGOOGILISED VÕTTED. Vead ja eksimused: - Ratsionaalsed eksimused. Tulenevad teadmiste puudulikkusest (valed hüpoteesid, valed väited, mitteadekvaatsed uurimismeetodid jne.) - Irratsionaalsed eksimused. Tulenevad inimese intuitiivsest mõtlemisest, maailma ebaadekvaatsest käsitlemisest ning arutlusest, mis on sellele rajatud. - Tüssamine. Tegelikkusele mittevastava informatsiooni teadlik levitamine eksitamise eesmärgil. Sihilik. - Desinformatsioon. Väära info levitamise protsess, mis alati ei oma tüssamise eesmärki (eksitamist). Pole sihilik valetamine. - Kavalus.
! - "ring tõestuses": teesi tõestamiseks kasutatakse teesi ennast, kuid sagei modifitseeritud kujul. ! - "kes tõestab liiga palju, see ei tõesta midagi": tõestaja tahab teesi tõestada põhjendeid valimata ja kuhjates ! ! neid teineteisele kokku. 31. VEAD JA EKSIMUSED TÕESTUSES. DEMAGOOGILISED VÕTTED. Vead ja eksimused: - Ratsionaalsed eksimused. Tulenevad teadmiste puudulikkusest (valed hüpoteesid, valed väited, mitteadekvaatsed uurimismeetodid jne.) - Irratsionaalsed eksimused. Tulenevad inimese intuitiivsest mõtlemisest, maailma ebaadekvaatsest käsitlemisest ning arutlusest, mis on sellele rajatud. - Tüssamine. Tegelikkusele mittevastava informatsiooni teadlik levitamine eksitamise eesmärgil. Sihilik. - Desinformatsioon. Väära info levitamise protsess, mis alati ei oma tüssamise eesmärki (eksitamist). Pole sihilik valetamine. - Kavalus.
Retseptorrakud, kui neid aktiveeritakse, vabastavad neurotransmitterit, mis initsieerib aktsioonipotentsiaali. 3 7 Sensorite põhilised omadused: sensorit aktiveerivad vaid teatud laadi stiimulid, see on kvalitatiivne aspekt. On adekvaatsed ja mitteadekvaatsed stiimulid. kui sensor on tundlik teatud stiimulile, siis on tal selle suhtes mada lävi. Mitteadekvaatse puhul on lävi kõrge. Iseloomustab ka lävi ehk kvantitatiivne aspekt- stiimuli tugevus peab ületama teatud kriitilise väärtuse ehk lävi, et aktiveerida retseptorit. Sensoritele on omane TRANSDUKTSIOON- stiimuli energia konverteerimine bioelektriliseks protsessiks, mida KNS saab töödelda.(ehk pmt stiimuli energia
· "kes tõestab liiga palju see ei tõesta midagi": see viga esineb siis, kui proponent tahab teesi tõestada põhjendeid valimata, neid teineteisele kuhjates. Eksimused tõestus Mõistet "eksimus" kasutatakse juhul, kui tahetakse rõhutada arutluse viga, mis tuleneb inimese veendumuste mittevastavusest tegelikkusele. Loogiline viga arutluskäigus selle alla ei kuulu. Ratsionaalsed eksimused tulenevad teadmiste puudulikkusest (valed hüpoteesid, valed väited, mitteadekvaatsed uurimismeetodid jne). Irratsionaalsed eksimused tulenevad inimese intuitiivsest mõtlemisest, maailma ebaadekvaatsest käsitlemisest ning arutlustest, mis on sellele rajatud. Tüssamine (petmine) on tegelikkusele mittevastava informatsiooni teadlik levitamine eksitamise eesmärgil. (Ka teadlik desinformatsioon) Desinformatsioon - väärinformatsiooni levitamise protsess, mis alati ei oma tüssamise eesmärki. Eristatakse ettekavatsematut ja ettekavatsetut valetamist
Locke väldib seda empiristidele rasket probleemi. Ta lihtsalt arvab, et on olemas kolme liiki asju: hinged, Jumal ja kehad (Descartes!). Enda hinge olemasolu teame intuitiivselt. Jumala olemasolu on tuletatav: Jumal on algpõhjus. Teiste hingede ja asjade olemasolu ei saa põhjendada, kuid keegi pole nii skeptiline, et nende olemasolu eitada. Maailma tunnetamise protsessis tekivad adekvaatsed ideed, mis vastavad välismaailmale (nt raskus) ja mitteadekvaatsed (nt värvus), neid tekitab teadvus ise. Ideedest tulenevad kvaliteedid: Primaarsed kvaliteedid (nt kaal) on reaalsuses olemas meist sõltumatult. Nende hulka kuuluvad kõik omadused, mis on väljendatavad ruumi ja aja terminites: ulatuvus, suurus, kuju, liikumine, keha jäikus jms. Sekundaarsed kvaliteedid (nt värvus, maitse, lõhn) ei ole ajalis-ruumilised, neid ei saa matemaatiliselt kirjeldada. Neid pole reaalsuses, meeled lihtsalt tajuvad asju sellistena.
Keemilised hormoonid, ainevahetusproduktid(laktaat, pürovaat), ravimid, mürgid Füüsikalis-keemilised osmootse rõhu, pH, elektrolüütide koosseisu muutused Füsioloogilise toime alusel: Adekvaatsed ärritajad, mille vastuvõtuks on kude evolutsiooni käigus spetsiaalselt kohanenud, omades suurt tundlikkust.(lihasrakule motoneuronitelt lähetatud närviimpulsid, närvirakule teiselt närvirakult lähetatud närviimpulss, silm-valgus, kõrv-helilained) Mitteadekvaatsed ärritajad, mis füsioloogilistes tingimustes organite ja kudede ärritust esile ei kutsu, koed ei ole spetsiaalselt kohanenud.(elekter, meh faktorid, hape, alus, temp). ÄRRITUS Ärritaja toime eluskoele. Bioloogilise reaktsiooni alusel: Alaläviärritus läviärritusest väiksem ärritus, reaktsioon ärritaja toimele avaldub nõrga lokaalse vastusena. Läviärritus eluskoe minimaalne vastusreaktsioon ärritaja toimele Üleläviärritus läviärritusest tugevam ärritus
elektrolüütide koosseisu muutused, samuti mitmed teised sisekeskkonna nihked rakkudes. Füsioloogilise olemuse alusel eristatakse: ADEKVAATSED ÄRRITAJAD - ärritajad, mille toime suhtes on antud organ või koeliik evolutsiooniprotsessis on spetsiaalselt kohanenud ja omab seejuures suurt tundlikkust (silmale - valgus; kõrvale - heli; skeletilihastele - lähetatud närviimpulsid; naha taktiilsetele retseptoritele - surve); MITTEADEKVAATSED ÄRRITAJAD - ärritajad, mis füsioloogilistes tingimustes organite ja kudede ärritust esile ei kutsu, nende suhtes ei ole antud koed spetsiaalselt kohandunud. Tingimustes, kus ma. ärritaja toime on piisavalt tugev ja kestev ning sage, võib ta põhjustada adekvaatse ärritajaga identseid reaktsioone: (N: skeletilihastele - elekter jne) Ärritus - ärritaja toime eluskoele. Ärritaja toimejõu alusel 3 liiki: ALALÄVIÄRRITUS -
kõrvalekaldeid, millega kaasnevad käitumishäired. Niisugused iseloomu kõrvalekalded ei vasta aga psühhopaatia diagnostilistele tunnustele. Tegemist on psühhopaatia ja normi vahele jääva nähtusega,piiriseisundiga. Vene psühhiaatrite P. Gannuskini3 ja O. Kerbikovi4 järgi on psühhopaatiale omane häirituse totaalsus (kogu isiksust hõlmav), stabiilsus(vähene muutumine vanusega) ja intensiivsus (sotsiaalse adaptatsiooni pidev häiritus). Kui psühhopaatiaga kaasnevad dekompensatsioonid,mitteadekvaatsed afektiivsed reageerimised ja sotsiaalne desadapteeritus igasuguse psüühilise pinge ja probleemide korral ning mõnikord ka ilma nähtava põhjuseta, siis aktsentueeritud iseloomud jäävad enamasti varjatuks. Aktsentuatsiooniga ei kaasne pidevaid konfliktsituatsioone, vaid eriline reageerimisviis avaldub üksnes olukordades, mis mõjuvad nn kõige väiksema vastupanu punktile (locus minoris resistentiae).Igal aktsentueeritud iseloomutüübil on oma
traditsiooniliselt püütakse need liigitada ning nimetustega ära märkida. Nii on tehtud ka allpool. Teine võimalus on vigu liigitada tahtlikkuse alusel: tahtmatud vead (eksimused) ning tahtlikud vead (eksitamised). Terminit ,,eksimus" kasutatakse juhul, kui tahetakse rõhutada, et loogikaviga polnud tahtlik. Eksimusi võib jagada ratsionaalseteks eksimusteks, mis tulenevad teadmiste puudulikkusest (väärad hüpoteesid, väärad väited, mitteadekvaatsed uurimismeetodid jne), ning irratsionaalseteks eksimusteks, mis tulenevad soovmõtlemisest, intuitiivsest mõtlemisest ja arutluse kontekstile mittevastavast mõtlemisest ning arutlustest, mis on sellele rajatud. Tahtmatud formaalsed vead tulenevad loogikareeglite rikkumistest, mis võivad olla tingitud teadmatusest, oskamatusest või soovmõtlemisest. Arutlustes esinevaid tahtmatuid vigu nimetatakse ka paralogismideks.10 Tahtlikud vead on otsesed või kaudsed eksitamised
annaabi.ee 
