vasturääkivus, enesekriitika, kosmoloogia, ühiskond, riik, utoopia, üksikinimese hing, esteetika ja kunstiloome. Proosa Platoni proosas teenib keel mitmeid eesmärke. Kord on see isiku individuaalse iseloomustamise vahend, teinekord aitab luua ja kinnistada uusi filosoofia, tunnetusteooria või loogika termineid. Aga alati on keel paindlik, väljendusrikas, selge, sama aegselt täpne ja kujundlik. Dialoogid Ta ande mitmetahulisus on imetlusväärne. Selles põimuvad filosoof ja õpetlane. Neid omakorda ei saa lahutada kunstnikustpoeedist, dramaturgist. Platon esitas oma filosoofilised ja teaduslikud ideed kirjandusteostes. Need dialoogid on stseenid, täpsemalt öeldes filosoofilised komöödiad ja draamad. Platoni dialoogid on täis elavat dramaatilist liikumist; hoogsad ja vabalt visandatud, väljendusrikkad värvide ja karakterite maalilisuse poolest, nad on sädelevalt iroonilised, neist õhkub
vaatlusele. Kasvatus on alati tugevasti seotud nii ühe kui teisega ja selle viimastes alapeatükkides arutletaksegi. Iga peatüki lõpus on pakutud kordamisküsimused, väited analüüsimiseks ja arutlemiseks, näiteks, miks on sinu arvates on vaja isa, mida peetakse silmas, kui räägitakse kasvatuse kriisist jne. Kolmandas peatükis käsitletakse kasvatusteaduse ülesandeid ja uurimisobjekte. Ühtlasi arutletakse kasvatusteaduse teaduslikkuse üle (kasvatuseteaduse olemus, kasvatusteaduse mitmetahulisus, teaduslik traditsioon, kasvatusteaduse suhe lähiteadustega, teaduste integratsioon). Kasvatusteadus jaguneb harudeks, mida tutvustatakse, aga kaunis lühidalt, sest selle kohta leiab üksikasjalikumat infot teistest õpikutest. Kasvatusteaduse uurimisobjektide kohta on mitmeid käsitusi, käesolevas raamatus püütakse hoiduda kitsastest arusaamadest, selle alapeatüki küsimused on sellised: mis on kõige
tulmus mada, kõrge võimalused eneseh tõsta – eneseparandamine, kaitse stressi ja ähvarduse vastu(sõbrunen nendega kel madalad hinded) Eneseh – in füs, sots ja psühho mina, mida ta on saanud oma kogemustest ja interaktsioonist teiste inimestega (sots võrdl + oma kogemus) Mina konts dimensioonid: Eksistentsiaalne mina, kategoriaalne mina Alguses eksistent, hiljen hakkan kategoriseerima, veel hiljem panen need erinevad aspektid hierarhias (oluline, vähem oluline). Sots mina mitmetahulisus. Üldine areng suundub sinna, et kõik muutub abstraktsemks. Oskan äelda endal eisiksuseomadusi. Miks on enesehinnang tähtis? Pos üldist enesehinnangut seostatakse nt in pos tunnetega ,suurema rahuloluga, madalama ärevustasemega ja vähem esineva lootusetusega. Harvem esinevate depressionni sümptomitega. Üldist neg eneseh seostatakse kiusamine, kuritegevuse, neurooside ja teiste antisots käit liikudega. Eneseh tõstmise võimalused: 1. eneseparandamine oskuste läbi võimete, oskuste,
ühiskondlik positsioon, parandada elujärge ja rahuldada auahnust. Londonis tegutses ta näitleja ja dramaturgina. 1594. aastast kuulus Shakespeare lordkammerhärra teatritruppi. XVII sajandiks oli Shakespeare'ist saanud jõukas inimene ning ta parandas perekonna olukorda. 1616. aastal suri Shakespeare ja ta maeti Stratfordi kiriku kõrvale. Loomingu üldiseloomustus üldiseloomustus Shakespeare'i näidendites haaravad karakterite sügavus ja mitmetahulisus, humanistlik eluvaade, lavalisus ja värsikeele ilmekus. Ta õigustab teostes inimeste loomulikke tundeid ja nende armastuse vabadust, vastandades ühiskondlikke eelarvamusi, norme ja keelde. Üldjoontes jaotub Shakespeare'i näitelooming kolme järku. 1) 15901600 kirjutas Shakespeare peaaegu kõik ajalookroonikad, suurem osa komöödiatest ja esimesed tragöödiad
suhtlemisoskused, avatum maailmavaade ja muud omadused, mis vähendasid kultuurisokki. Samas on vaja veel kindlamaid tulemusi, enne kui väita, kas isiksuseomadused mängivad teise kultuuriruumiga kohanemisel sama suurt rolli kui nt reisides omandatud isiklikud kogemused. Tegelikult on vajalikud mõlemad teadmised nii üldteadmised ja oskused teises kultuuriruumis käituda ning täpsem informatsioon konkreetse kultuuriruumi kohta. Selle tingib mõiste ,,kultuuriruum" mitmetahulisus: see ei ole pelgalt teine riik ega rahvus, vaid ka sotsiaalsed grupid ning nende eripärad riigi ja rahvuse sees. 4. Kui viibite ajutiselt teises kultuuriruumis, siis millised tegurid aitavad või takistavad teie kohanemisprotsessi? Aitavad: sarnasus oma kultuuriruumiga, kultuuridevahelise suhtlemise oskused, teadmised kultuuridevahelistest erinevustest, iseenda avatus ja sallivus, toetavad ja nõu andvad inimesed.
Koos uute numbritega levis ka araablaste uus, suur avastus algebra. Kui varasemalt arvati, et heaolu ja rikkus ei käi käsikäes, siis nüüdseks oli taoline mõttekäik unustatud. Isegi teoloogid ei olnud enam sellele vastu. Taoline muutus, renessansi ühiskonna aluseks sai raha, tähendas aga ka seda, et see andis suure tõuke suurtele maadeavastustele. Nii kaupmeeste kui teiste "uue klassi" kujude mitmetahulisus vajutas sügava jälje renessansiühiskonna ellus, tugevdades keskklassi ning olles asendamatuks lüliks ühiskonna uuenemises. Kui eelnevalt sai räägitud kaupmeestest kui ühiskonna uuendajatest, siis nüüd nende panusest silmapiiri laiendamisel. Nimelt kontaktid kaugete maadega ja uute senini veel tundmatue kaupade saabumine hakkasid avardama inimeste senist, mõneti kinnist, silmaringi. Teadmiste isu päädis sellega, et meremehed komplekteerisid laevastikke ja suundusid avasturetketele
Kasvatus, maailmavaade ja maailmapilt. Väärtused ei ole mingid eraldiseisvad konstruktsioonid meie mõttesüsteemis, vaid selle süsteemi olulised elemendid. Meie mõttetervik on seega teatud süsteem, mille kohta kasutatakse nimetust maailmavaade ja vahel ka kitsamat nimetust maailmapilt. Kasvatuseülesannet nähaksegi individuaalse maailmapildi kujunemise tarvis materjali pakkumises ja vahendamises. Kasvatusteaduse olemus Kasvatusteadus ja selle mitmetahulisus Arvukad probleemid. Kasvatusteadus tegeleb väga mitmekesiste probleemidega ja nähtusega. Sellised nähtused nagu õpetamine, õppimine ja areng on väga tähtsad ning oluline on uurida nendevahelisi seoseid. Näiteid probleemidest. Kasvatusteaduses on vaja analüüsida, mida ja kuidas õpetada ning mida ja mis suunas kasvatada. Pidevalt on vaja lahendada varase kasvatuse, põhi- ja täiskasvanukoolituse, kutse- ja kõrgkooliõpetuse probleeme. Kõik sellised probleemid
...? 4. Mina kui suhtumine endasse: kognitsioonid, emotsioonid. Käsitleda samas tähenduses kui mina (+ enesehinnang)??? 5. Mina kui tegutseja: mina kui planeerija, mina kui otsustaja, mina kui täidesaatev osa minast. Toimetulekumehhanism, täidesaatev mina. Minal vähemalt kolm mõõdet: 1) inimese kogemused seoses endaga- eneseteadvus; 2) taju, mõtted, tunded seoses endaga- kognitsioonid ja 3) oma käitumise reguleerimine- täidesaatev Mina mitmetahulisus (mina on mitmedimensionaalne mõiste). Edaspidi loengutes eriti palju juttu suhetest. 2. Loeng. Mina- kontseptsioon Mina mitmetahulisus (mina on mitmedimensionaalne mõiste). Teadmised enda kohta on organiseeritud ja jaotatud erinevatesse kategooriatesse, mis on oma iseloomult erisugused. Mida see tähendab? Varieeruvad inimeseti ja situatsiooniti. Mina- kategooriad on hierarhiliselt organiseeritud.
leidmiste raskused ning milles peitub nende otsingute ja leidmiste ahvatlusjõud.Platon lõi ja arendas välja ühe kahest peamisest filosoofilise maailmavaate tüübist.Ta on filosoofilise idealismi rajaja See hõlmab nii loodust,inimest,inimhinge,tunnetust,ühiskonnakorda,keelt,kunsti,poeesiat,skulptuuri,maali, muusikat,ilukõnekunsti ja kasvatust.Platoni ande mitmetahulisus on imetlusväärne.Selles põimuvad filosoof ja õpetlane.Neid omakorda ei saa lahutada kunstnikust- poeedist,dramaturgist.Platon esitas oma filosoofilised ja teaduslikud ideed kirjandusteostes.Platoni kirjanduslik tegevus kestis poolsada aastat.Ta teosed pole vabad vasturääkivustest.Paljudes teostes on õpetus olemusest ja tunnetusest,mis on saanud nimeks ,,ideede teooria".Kuid paljudes teostes teooria puudub ja on ka selliseid teoseid,milles Platon
..................................................................25 Mida kujutavad endast teadmised?............................................................................................25 Teadmiste tähtsus ja roll............................................................................................................26 Kasvatusteaduse olemus................................................................................................................27 Kasvatusteadus ja selle mitmetahulisus.....................................................................................27 Teaduse mõiste ja kasvatusteaduse ülesanded...............................................................................28 Teaduse mõiste...........................................................................................................................28 Mõistete määratlemine...............................................................................................................29
6. Tarbija informeeritum, vähenev brändilojaalsus. 7. Tarneahela keerukuse kasv, spetsialiseerumise süvenemine. 8. Traditsioonilse masstootmise vähenemine. 9. UUS! Järjest enam minnakse üle e-kaubanduse peale ja seda aktsepteeritakse aina enam. Ehk IKT areng ja mõju B2B kui ka B2C turgudele. 10. Keskkonnamõjude tähtsustumine ja sellest lähtuva regulatsioon. 11. Tulevik – 3D printimine?! Mitmetahulisus: Logistikat võib vaadelda mitmest aspektist: erinevate kauba liikumisega seotud tegevuste kogum ettevõttes (ladustamine, pakkimine jne), kaubavoog läbi ettevõtete, majandusharu, juhtimisfunktsioon, konkurentsieelis/mõtteviis, teadus, üks äritegevuse kompetentse. Interdistsiplinaarsus: Kvalifitseerunud logistikajuht peab olema pädev paljudes valdkondades: Majanduse põhitõed, Juhtimine, Finantsid, arvestus, Turundus, Tehnoloogia, inseneeria, IT, Seadused,
Kaks jaotust tajus: - Ventraalne (objektitaju) ja dorsaalne (tegevuseks vajalik taju) juhteteed - Taju jaotamisega kiireteks ja aeglasteks protsessideks Ka - Vahetu ja vahendatud lähenemine - Globaalne ja lokaalne eristamine ÄRATUNDMINE Äratundmise võtmeprotsessid - Stiimulite eristamine ja grupeerimine objektideks ja mitte-objektideks - Vahemaadest ja vaatepunktidest sõltumatus – kujutis on piisaavalt täiuslik peas - Tajukategooriate mitmetahulisus – koerte näide, koerad võivad väga erinevad olla See, et mittekanoonilised (tavapärased) objektide vaated n äratuntavad annab tunnistust et äratundmine on kõrgem kognitiivne protsess - Objekt on tajus fundamentaalne komponent, organiseerimise vähem (elame selleks et objekte ära tunda) - Seega on tajus mõõtmine ja järeldamine Äratundmisel: - Luuakse reetina sisendile toetudes objekti seisemine representatsioon - See säilitatakse edasise tarbeks
• Suhtleja teadvuses ei ole oskuskeel selgelt eristatud üldkeelest. Terminid kuuluvad üldkeele leksikasse ja on üldjuhul tavali- sed leksikaüksused; terminina käituvad nad ainult juhul, kui pragmaatika- ja kommunikatsiooniparameetrid seda lubavad. • Termin ei kuulu ühelegi erialale, vaid teda võidakse kasutada paljudel aladel, kusjuures igal erialal ja igas kasutussituatsioonis võib tal olla erinev tähendus (termini mitmetahulisus). Tuleb arvestada kommunikatsiooni, eriti erialase kommunikatsiooni varieeruvust nii termini kui ka mõiste tasemel. TCT kirjeldab oskuskeelt sõltuvana teemast, vaatepunktist sellele teemale, kõne- lejast, kuulajast, spetsialiseerituse astmest, formaalsuse astmest, situatsiooni tüübist, suhtluseesmärgist ja diskursuse tüübist. • Eriala mõisted moodustavad mitmesuguste suhete abil selle eriala mõistesüsteemi. Termini tähenduse määrab küll vastava