millega olid maksustatud näiteks majade aknad ja korstnad, oli keeruline ja väheefektiivne. Peeter I kehtestas pearahamaksu, mis hõlmas peaaegu kogu elanikkonda. Põhjalikult muudeti Venemaa valitsemiskorraldust. Senise tsaari nõukoja bojaaride duuma asendas Peeter I oma sõpradest ja usaldusalustest koosneva senatiga, mis muutus järk-järgult Venemaa kõrgeimaks valitsisasutuseks. Senati kõrval tegelesid valitsemisasjadega kolleegiumid, mis sarnanesid tänapäeva ministeeriumitega. Peeter I reformid pahandasid paljusid venelasi, kes olid harjunud vanade kommete ning vagurate tsaaridega. Ta teostatud reformid võimaldasid aga Venemaal Põhjasõda võita. Venemaast sai Ida-Euroopa võimsaim riik, mille piirid ulatusid Läänemerest Vaikse ookeani rannikuni. Peeter I probleemid lahenesid hästi, sest ta sai endale raha, mida ta vajas. Ta lõi endale tugeva sõjaväe, et võita Põhjasõda ja endale suuremat maatükki vallutada.
) Igapäeva tööd juhib esimees e. spiiker. Ülesandeks on tagada istungite korrakohane kuld japäevakorra täitmine. Ta ei tohi osaleda parlamendi komisjonide ja fraktsioonide töös . Komisjon ja komitee on parlamendi tööorganid. Tähendus on sama ,aga ainukene erinevus on ,et komisjon on Eesti Riigikodus aga USA kongressis on komiteed. Komisjon jaguneb kaheks: Alatine komisjon( keskendub ühele valitsemisalale ning teeb koostööd ministeeriumitega,NT: rahanduskomisjon töötab koos rahandusministeeriumiga) ja Ajutine komisjon( kestab mõned kuud ja lõpetab ametliku rapordi esitamisega, tegelevad erakorraliste ja oluliste probleemide uurimisga.) Valituse mood, põhimõtted ja ülesanded: Peaministri nimetab riigipea. Kaheparteilises parlamentaarses riigis kinnitab riigipea kahekorde valiku tulemusena peaministri, kelleks on valimised võitnud erakonna liider. (NT : Suurbritannia)
või mõjukam kui alamkoda. Pigem on see vastupidu riigi poliitika põhijooned määrab alamkoda oma seadusandliku tegevusega. Seaduse järgi on kojad võrdsed, mis tähendab, et õigusakt jõustub alles siis, kui mõlemad kojad on selle heaks kiitnud. Kodade erinevused: · komplekteerimise viis · töövaldkondade jaotus Komisjonid/komiteed on parlamendi tööorganid. Alalised komisjonid keskenduvad ühele valitsemisalale. Alalised komisjonid kattuvad suures osas ministeeriumitega. Nt. Väliskomisjon ja välisministeerium, rahanduskomisjon ja rahandusministeerium jne. Parlamendi erakondlik jaotus: · Koalitsiooni moodustavad need parteid, kes kuuluvad valitsusse. · Opositsiooni kuuluvad need erakonnad, kes ei ole veel valitsuses esindatud ja kes mängivad vastujõu rolli. Opositsiooni kohuseks on kritiseerida valitsuse ettepanekuid ja pakkuda neile alternatiive. Opositsiooni olemasolu on demokraatliku parlamendi kohustuslik tunnus.
) ettevõttesisene väljaõpe ja varustus; 6.) abi planeerimine päästeteenistuselt (112). 4. Riski suuruse hindamise valem. R=(E+V+K)*T, kus R- riski suurus, E- kannatanute arv (1-5), V- tagajärjed varale (1- 5), K- keskkond (1-5), T- õnnetuse tõenäosus(1-5) Millised ministeeriumid peavad tegelema Eesti ühiskonnas riskitaseme reguleerimisega? 5. Riikliku kriisiplaneerimisplaani koostab Siseministeerium, mis kooskõlastatakse teiste ministeeriumitega. Riskianalüüsi ei tee kaitseministeerium. Riskianalüüsi teostamise tasandid Eestis? 6. Erinevad tasandid: 1) EV valitsus. EV kriisikomisjon. 2) siseministeerium.+ teised ministeeriumid 3) maakonnad ja selle riskianalüüs 4) valla/linna omavalitsuse riskianalüüs 5)ettevõtted, asutused. Millal rakendatakse Eestis eriolukorra seadust ja millal erakorralise seisukorra seadust? Kes kuulutab selle välja? 7
kohaselt ei tohi täitevvõimu kaasata kohtute süsteemi. Eestis vabastab kohtunikke ametist president riigikohtu esimehe ettepanekul. Seega on põhjendatud arvata, et Leedu konstitutsioonikohus oleks meie sättega rohkem rahul, kuivõrd ei riiva võimude lahusust sellisel määral. Suureks erinevuseks saab pidada ka tõsiasja, et Leedus on kohtunike koolituse küsimused antud justiitsministri pädevusse. Eestis on see otsustusõigus koolitusnõukogul, mis ei ole seotud vabariigi valitsuse ega ministeeriumitega. Üllatav on siinkohal aga asjaolu, et Leedu kohus asus seisukohale, et säte on konstitutsiooniga kooskõlas ning võiks ka edaspidi jääda justiitsministri pädevusse. Töö autor asub aga kindlale seisukohale, et Eesti lahend sellises küsimuses on märgatavalt parem, kuivõrd ei ole otseselt seotud täitevvõimuga. 6 The Constitution of the Republic of Lithuania. Artikkel 109. http://www3.lrs.lt/home/Konstitucija/Constitution.htm (19.05.2015)
saad kasutada iga Eesti elanik (Talihärm, 2013). Eesti raamatukoguvõrku kuulub 2013. aasta raamatukogude statistika andmetel 977 raamatukogu: 556 rahvaraamatukogu, 50 teadus- ja erialaraamatukogu ja 371 kooliraamatukogu (Talihärm, 2013). 3.1 Riik ja raamatukoguvõrgustik Kultuuriministeerium koordineerib Eesti raamatukoguvõrgustiku kui terviku arengut koostööd Haridus- ja Teadusministeeriumi ja ka muude ministeeriumitega. Riigi ülesandeks on tagada raamatukoguteenuse vahendusel vaba juurdepääs informatsioonile, mis on kõikidele kodanikele võrdselt tasuta kättesaadav. Raamatukogudes on lugejatele interneti kasutamine ja teavikute laenutamine tasuta (Talihärm, 2013). 3.2 Raamatukogud Eestis Eesti raamatukoguvõrgu moodustaavad eriala-, teadus-, kooli- ja rahvaraamatukogud ning ka Eesti Rahvusraamatukogu. Eesti raamatukogud teevad vaatamata erinevatele ülesannetele ja
Koalitsioon Opositsioon ülesandeks on vaielda koalitsioonile vastu ja teha kriitikat Fraktsioonid ühe partei saadikute esindus Riigikogus Spiiker (Ene Ergma) juhib parlamendi igapäevatööd. Tagab korra. Valitakse parlamendi poolt. Ei osale ühegi komisjoni töös. Vajadusel täidab presidendi kohustusi. Komisjonid parlamendi tööorganid. Alatised iga komisjon tegeleb ühe valitsemisalaga. Eestis kattuvad ministeeriumitega. Iga saadik peab kuuluma vähemalt ühte komisjoni. Ajutised probleemipõhised. Komisjoni uurib, esitab raporti ja läheb laiali. Parlamendi ülesanded: Algatada, menetleda ja vastu võtta seadusi Esindada erinevaid huvisi ja neid seadustesse viia Võtta vastu riigi eelarve Järelevalve valitsuse tegevuse üle Õigus avaldada umbusaldust Valitsuse koostamisel tuleb arvestada parlamendi koosseisu
Euroopa Komisjon Võib pidada EL valitsuseks. On alaliselt tegutsev organ, mis asub Brüsselis. Komisjon koosneb 25 liikmest ehk volinikust, kelle nimetab ametisse europarlament. Iga volinik vastutab kindla poliitikavaldkonna eest, nagu välissuhted, põllumajandus jne. komisjoni juhib president. Tegu on EL täitevvõimuga, volinikud vajavad bürokraatiat, tähtsamateks allüksusteks on 26 peadirektoraati, mida võib võrrelda ministeeriumitega. Euroopa Komisjon täidab mitmeid üleandeid: 1. teeb ettepanekuid ühenduse edasise arengu kohta, algatab seaduseelnõusid ning valmistab ette Ministrite Nõukogu ja Euroopa Ülemkogu istungid 2. jälgib Ministrite Nõukogu otsuste täitmist liikmesriikide poolt. 3. seisab EL õigusnormide rakendamise eest 4. esindab EL rahvusvahelistes organisatsioonides 5. haldab EL eelarvet Euroopa Parlament On liikmesriikide valijaskonna esindusassamblee
tegevus edendab ideid või väärtusi, otsesed aktsioonid lobismi asemel. Nt nais-, gei-, rahu-, keskkonnaliikumised. SEADUSANDLIK VÕIM- Kahekojaline: Alamkoda otseste valimiste teel, ülemkoda seisulik (UK) või regionaalsetel huvidel põhinev. Nt SM, Prm, It, Tsehhi, Norra, Poola, Venemaa. Ühekojaline: Skandinaavia. Formaalõiguslik struktuur: spiiker (juhib igapäevatööd, tagada istungite korrakohane kulg); komisjonid/komiteed (võrdelised ministeeriumitega). Poliitiline struktuur: koalitsioon (kuuluvad valitsusse), opositsioon (kritiseerib valitsuse tegevust, pakub alternatiive); fraktsioonid e saadikurühmad (aluseks ideoloogiline ühtekuuluvus). Funktsioon: algatada, menetleda ja võtta vastu seadusi; erinevate huvide esindamine ja nende viimine seadustesse (kaasneb lobism); järelvalve valitsuse üle (otsene ja kaudne kontroll) SEADUSEELNÕU MENETLEMINE- Algatada võib: valitsus, fraktsioon, komisjon, üksiksaadik.
a võime leida oma niss maailmaturul ja hankida investeeringuid b EAS-ilt saadud toetuste suurus c Kaubandus- ja Tööstuskojalt saadud abi ekspordivõimaluste leidmiseks 116 Taasiseseisvunud Eesti Vabariigi suutmatus riigile kuuluvaus ettevõtteid hallata oli suuresti tingitud sellest a toimus kiire üleminek käsimajanduselt turumajandusele b IMF ja Maailmapank keelasid ettevõtete direktiivse juhtimise c katkesid sidemed NSV Liidu ministeeriumitega ja kompartei tegevus 117 Väliskapitali kaasamine privatiseerimisel oli paratamatu sest a välisinvestorid olid valmis ettevõtete eest rohkem maksma b kodumaist kapitali oli vähe c see oli IMF-ilt laenu saamise eeltingimus 118 Esimeses laines suurte ja keskmiste ettevõtete erastamisel langes Eesti insaiderite kätte umbes 40% ettevõtetest, praeguseks on insaiderite kätte jäänud 10% ringis 119 Eesti rahvusvaheline reiting on kõige kõrgem
a võime leida oma nišš maailmaturul ja hankida investeeringuid b EAS-ilt saadud toetuste suurus c Kaubandus- ja Tööstuskojalt saadud abi ekspordivõimaluste leidmiseks 116 Taasiseseisvunud Eesti Vabariigi suutmatus riigile kuuluvaus ettevõtteid hallata oli suuresti tingitud sellest a toimus kiire üleminek käsimajanduselt turumajandusele b IMF ja Maailmapank keelasid ettevõtete direktiivse juhtimise c katkesid sidemed NSV Liidu ministeeriumitega ja kompartei tegevus 117 Väliskapitali kaasamine privatiseerimisel oli paratamatu sest a välisinvestorid olid valmis ettevõtete eest rohkem maksma b kodumaist kapitali oli vähe c see oli IMF-ilt laenu saamise eeltingimus 118 Esimeses laines suurte ja keskmiste ettevõtete erastamisel langes Eesti insaiderite kätte umbes 40% ettevõtetest, praeguseks on insaiderite kätte jäänud 10% ringis 119 Eesti rahvusvaheline reiting on kõige kõrgem
Anna ordeni medal. Sõjaordeni Teenetemärk ("soldati Georgi"). Medalid kui aumärgid: · üldiste teenete eest · mingist sündmusest osavõtu eest (konkreetse sõja/lahingu medal, mälestusmedal) · mingite muude väiksemate teenete eest Regulaararmee tekkimisega kaasneb laialdane mundrikasutus. Mundrikasutus laieneb ka tsiviilametnikele Katariina II ajal, kui määrati kubermanguametnike mundrid. Kolleegiumite asendamisel ministeeriumitega kaasneb ka ministeeriumi ametnike munderdamise. Mundris sisalduv informatsioon: · millises riigieenistuses mundrikandja on, kas tsiviil, sõjaväe või õukonnateenistuses. · millises ametkonnas teenitakse. · milline on mundrikandja koht sotsiaalses hierarhias. · millisesse seisusesse mundrikandja kuulus. VI LOENG // 17.11.08 REFORMAATORID JA KONSERVAATORID
poliitikatesse ja igapäevategevusse saab toimuda vaid säästva arengu printsiipide rakendamise juhtimise viiiimisega kogu valitsuse ülesandeks ja vastava struktuuriüksuse loomisega riigikantseleis või peaminstri büroos. Samuti on vajalik riigiametnike vasttavasisuline põhjalik koolitus ja keskkonnakaitse paremat lõimimist tagava seadustiku kehtestamine. Keskkonnapoliitika eesmärkide saavutamine on võimalik koostöös teiste ministeeriumitega ja valitsusasutustega. see puudutab nii konsensuse saavutamist otsuste tegemisel kui ka keskkonna tegelikku kaitset nende valitsemisalades. Keskkonnakaitse Keskkonnakaitse on looduse ja inimese lähiümbruse kaitse ning hoolitsus inimese eest, lisaks organismide ja koosluste kaitse nende enda väärtuste pärast. Keskkonnakaitse kitsamas mõttes on looduse kaitse kahjustuste eest. Keskkonnakaitse tegutsemisviisid, millega hoitakse keskkonda kahjustamast.
soodsamaid tingimusi või kuidagi Eestit eelistada. Iga volinik vastutab kindla poliitika valdkonna eest nagu välissuhted, põllumajandus ja sotsiaalküsimused, transport jne. Komisjoni juhib president kelleks 2004. aastast alates on hispaanlane Jose Manuel Barroso. Kuna tegemist on EL täitevvõimuga, kes vastutab ühenduse tõhusa toimimise eest, siis vajavad volinikud arvukalt bürokraatiat. Komisjoni tähtsamateks allüksusteks on 26 peadirektoraati, mida võib võrrelda ministeeriumitega. Ametnikke on umbes 17 000, kelles viiendiku moodustavad tõlgid. Kuigi tavaliselt kasutatakse töö keeltena inglise, prantsuse ja saksa keelt, tuleb iga dokument või ka nõupidamine tõlkida kõikidesse liikmesriikide ametlikesse keeltesse. Töökohad administratsioonis täidetakse avaliku konkursi korras, kus võivad osaleda kõigi liikmesriikide kodanikud. Euroopa Komisjoni ülesanded: 1. Teeb ettepanekuid edasise arengu kohta, algatab seaduste eelnõusid ja valmistab ette
Patriarh Nikoni kirikureform, 1666 kujunes kirikulõhe, kirik lõhenes, vanausulisi hakati taga kiusama, kes põgenesid ääremaadele, ka Pepsi äärde Peeter I ( 1682-1725 ) 1697-1698 reis Euroopasse Põhjasõda (1700-1721) 29sept 1710 kirjutati Harku mõisas alla Tallinna kapitulatsioonila. 1722 võttis Peeter I omale keistritiitli ja seati sisse teenistusastmestik ( madala päritoluga mees võis tõusta aadlikuks ). Valitsusasutuste reform: Peeter I loob Senati, prikaasid asendati ministeeriumitega. Seati sisse isikumaks=pearaha. Algasid hingerevisjonid=rahvaloendus. 1703 rajati S-Peterburg- püha Peterburgi rajamine. 1700- kalendrireform(Kristuse sünnist alates). Jelizaveta-Peeter I tütar (valitses 1741-1762) tõi õepoja Vm'le, Peeter III+KatariinaII(abielluvad, Jelizaveta sureb, hiljem suri PeeterIII ja troonile pääses ta naine, Katariina II) KatariinaII (valitses 1762-1796)- valgustatud absolutismi ajastu.
supranatsionaalsel, riiklikul, regionaalsel ja kohalikul tasandil? Supernatsionaalsel ehk riigiülesel tasandil seisavad näiteks EL-i toimimiseks loodud asutused nagu Euroopa Parlament, Euroopa Komisjon, Euroopa Kohus. EI, need on riigiülesed: lk 42 “EL toimimiseks loodud administratiivsed asutused on Eesti suhtes riigiülesed.” Supranatsionaalne on: ÜRO koos enda allasutustega. Riiklikul tasandil peetakse silmas kogu riigis võimu omavaid institutsioone nagu valitsus koos ministeeriumitega, Riigikogu (Eestis) või kohtuorganid. Regionaalsel tasandil Eestis eraldi riigiasutusi ei ole. Suuremates riikides võivad nendeks siiski olla nt osariikide (USA), liidumaade (Saksamaa), kantonite (Šveits) või kubermangude (Venemaa) administratiivsed asutused. Kohalikul tasandil korraldavad Eestis võimu linna- ja vallavalitsused ja nende volikogud. 40. Milles seisneb avalik-õiguslike ettevõtete olemus ja ülesanded avalike hüviste pakkumisel?
(Gitelson jt, 1996, lk. 246) Teisalt on presidendi võim valitsusvaldkondade üle ka limiteeritud, kuna ta saab küll nimetada iga haldusala ministri, ent vaid üliväikese osa iga osakonna töötajatest ning seega on elluviidava poliitika mõjutamine tema jaoks raskendatud. Näiteks Ameerika Ühendriikide Välisministeeriumi ametnikest saab president omal äranägemisel ametisse nimetada alla 2% ning see on ühtlasi suurim protsent kõikide teiste ministeeriumitega võrreldes. Üheks presidendiks, kes tõesti peaaaegu suutis luua kabineti kui efektiivse nõuandva kogu, peetake Dwight Eisenhowerit, kuna tema valitsusajal toimusid valitsuskabineti kohtumised regulaarselt ning seal kuulati ära kõikide arvamused. Siiski ei avaldanud kabinet ka tollal märkimisväärset mõju presidendi otsustele ning ka ta ise ei saavutanud valitsuse üle suuremat võimuulatust. Kõike eelnimetatut arvestades võib öelda, et valitsuskabineti eksisteerimine
annaabi.ee 
