Et rahastada haridus ja tervishoiusüsteemi ning teha väljamakseid pensionideks, abirahadeks ja lastetoetusteks, kehtestatakse kõrged maksud. Lisaks majanduslikele vajadustele täidab progresseeruv tulumaks ka teist ülesannet selle abil vähendatakse varanduslikke erinevusi, mis on kogu poliitika üheks eesmärgiks. Liberaalses heaolumudeliga riikides sotsiaalpoliitika lähtub liberalismi põhiväärtustest, milleks on inimeste vabadus ja võrdõiguslikkus ning minimaalriik. Minimaalriigi ülesandeks pole heaoluteenuste osutamine, vaid kõrge tööhõive tagamine ning konkurentsi ja valikuvabaduse kindlustamine kõigis valdkondades. Haridus, tervishoid ja eluase on liberaalide arvates samasugused kaubad nagu puhkusereis või toiduained. See tähendab, et inimese võimalus saada arstiabi ja haridust määrab suuresti tema rahakoti paksus. Parempoolne liberaalne reziim pooldab madalaid ja võrdelisi või nõrgalt astmelisi makse
saama kõik kodanikud, olenemata sissetulekust või sotsiaalsest staatusest. Õigus saada sotsiaaltoetust, tasuta haridust või arstiabi on samasugune kodanikuõigus nagu õigus valida või pöörduda kohtusse. Peamiseks heaolu pakkujaks on sotsiaaldemokraatlikus heaolumudelis riik (valitsus). Liberaalse heaolumudeli etaloniks peetakse õigusega USA-d. Ühendriikide sotsiaalpoliitika lähtub liberalismi põhiväärtustest, milleks on inimeste vabadus ja võrdõiguslikkus ning minimaalriik. Minimaalriigi ülesandeks pole heaoluteenuste osutamine, vaid kõrge tööhõive tagamine ning konkurentsi ja valikuvabaduse kindlustamine kõigis valdkondades. Riik pakub sotsiaalturva vaid vaestele ning pensionieas inimestele. Liberaalne heaolumudel seab raskesse olukorda madalapalgalised ning töötud, kuid edukatele pakub see mitmekesiseid võimalusi oma elatustaseme kindlustamiseks. Paraku kipub individuaalse heaolu eelistamine poliitikas varjutamata üldist rahva heaolu tagamist.
* kõik on valitsuse silmis võrdsed * pakutakse lastetoetust ka nendele, kellel on väike sissetulek Nõrgad küljed: * rikkamatel suuremad kulutused * rikkamad saavad tarbida rohkem erinevaid sotsiaalhüvesid *kõrged maksud, mida ei saa madala sissetulekuga inimene endale lubada - Liberaalne heaolumudel (Austraalia, Eesti, Suurbritannia jne). Põhiväärtuseks on inimeste vabadus ja võrdõiguslikkus ning minimaalriik. Minimaalriigi ülesandeks on kõrge tööhõive tagamine ning konkurentsi ja valikuvabaduse kindlustamine kõigis valdkondades. Inimese võimalus saada arstiabi ja haridust määrab suuresti tema rahakoti paksus. Tugevad küljed: *inimesed on vabad ja võrdõiguslikud *hariduse ja tervishoiu kättesaadavus Nõrgad küljed: * inimesed heaolu eest hoolitseb inimene ise *sotsiaalhüvitiste suurus sõltub inimese enda rahakoti paksusest
Riik teostab võimu ka kordineerimise ja mobiliseerimise käigus. Seega on avalikus sektoris palju eritüübilisi asutusi. 7.Miks on vaja nii palju valitsusasutusi ja milliseid rolle need täidavad? – Valitsusasutustel on selged rollid. Ministeerium kujundab poliitikat, riigiametid kohandavad seda täitmiseks, hallatavad asutused ja kohahaldusorganisatsioonid viivad seda ellu. Avaliku sektori põhilised korraldusmudelid on klassikaline hierarhia, tasakaaluhierarhia ning minimaalriigi mudel. Riigi hallatavad asutused moodustatakse valitsusasutustele tugiteenuste osutamiseks või teenuste teenuste osutamiseks kodanikele. 8. Millised on avaliku sektori põhilised korraldusmudelid? - *riigikeskne hierarhia;* tasakaaluhierarhia;*minimaalriigi muster. Teema 2: Avaliku organisatsiooni juhtimise alused 1.Kuidas iseloomustada organiseeritud anarhiat? - Välistab töötaja allumise kindlale isikule; Võimaldab ise oma
t et sotsiaalhüvesid peaksid saama kõik kodanikud, olenemata sissetulekust või sotsiaalsest staatusest. Peamiseks heaolu pakkujaks on riik. Et rahastada haridus- ja tervishoiusüsteemi ning teha väljamakseid pensionideks, abirahadeks ja lastetoetuseks, kehtestatakse kõrged maksud. Selle abil vähendatakse varanduslikke erinevusi. - Liberaalne heaolumudel (Austraalia, Eesti, Suurbritannia jne). Põhiväärtuseks on inimeste vabadus ja võrdõiguslikkus ning minimaalriik. Minimaalriigi ülesandeks on kõrge tööhõive tagamine ning konkurentsi ja valikuvabaduse kindlustamine kõigis valdkondades. Inimese võimalus saada arstiabi ja haridust määrab suuresti tema rahakoti paksus. 10. Miks on tugevate traditsioonidega ühiskonnad vähem mobiilsed kui noored ja tugevaid sotsiaalseid vapustusi üle elanud ühiskonnad? Tugevate traditsioonidega ühiskonnas (India, Prantsusmaa) pole liikumine nii suur kui mõnes tugevaid
positiivseid välismõjusid, mille korral üks isik tagamine; riigi kodanikkonna määratlemine. sotsiaalmaksust. Tervishoiu finantseerimiseks korral koguda täiendavalt vahendeid toob oma tegevusega teistele kasu. Niisuguste Nimetatud funktsioonid moodustavad nn kaasatakse ka riigi ja kohalike eelarvete pensionieaks. välismõjude esinemise korral võib turu poolt "minimaalriigi" ning nende puhul ei teki vahendeid, kuid need ei kajastu ravikindlustuse I sammas - riiklik loodav ressursside jaotus osutuda küsimust, et neid võiks anda kellegile eelarve tuludes-kuludes. pensionikindlustus KÜSIM? ebaefektiivseks. Kuna üksikisikud ei kanna eraõiguslikule institutsioonile täitmiseks. PENSIONIKINDLUSTUSE 2000.aastast kehtiva Riiklik
Selle märksõnaks on solidaarsus ehk sotsiaalhüvesid peaksid saama kõik kodanikud, olenemata sissetulekust või sotsiaalsest staatusest. Peamiseks heaolupakkujaks on riik, kes kehtestab kõrged maksud. Samuti üritatakse vähendada ka varanduslikke erunevusi. Skandinaaviamaade jõukad inimesed on nõus maksma kõrgemaid makse. Liberaalne heaoluühiskonna mudel nt USA-s. Põhiväärtusteks on inimeste vabadus ja võrdõiguslikkus ning minimaalriik. Minimaalriigi ülesandeks pole heaoluteenuste osutamine, vaid kõrge tööhõive tagamine ning konkurentsi ja valikuvabaduse 1 kindlustamine kõigis valdkondades. Inimese võimalus saada arstiabi määrab suuresti tema rahakoti paksus. Pooldatakse madalaid ja võrdelisi või nõrgalt astmelisi makse. Liberaalne heaolumudel seab raskesse olukorda madalapalgalised ning töötud, kuid edukatele pakub see mitmekesiseid võimalusi.
tagatud baasosaku olemasolu (nii saab iga laps lastetoetust, ükskõik milline on perekonna majanduslik seis ja iga pensioniikka jõudnu omab õigust rahvapensionile isegi siis, kui ta pole om aelu jooksul palgatööl käinud ega sots.kindlustusse sissemakseid teinud LIBERAALSE HEAOLUMUDELI etaloniks peetakse USA-d. · Lähtub liberalismi põhiväärtustest, milleks on inimeste vabadus ja võrdõiguslikkus · Minimaalriigi ülesandeks on kõrge tööhõive tagamine ning konkurentsi ja valikuvabaduste kindlustamine · Inimese võimalus saada arstiabi ja haridust määrab suures osas tema rahakoti paksus · Seab raskesse olukorda madalapalgalised ja töötud Sotsiaalne kodakondsus · Sotsiaalne kodakondsus idee, mis väitis, et õigus sotsiaalturvale peab automaatselt kuuluma igale kodanikule. Riik tagab kõik sotsiaalsed vajadused.
USA-s on osariikide ülikoolid. Euroopas reguleeritakse autonoomsuse suurendamise ja laiendamisega. Algus Napoleonist tsiviil- ühiskonnas lõi administratiivselt juhtiva süsteemi. AUTONOOMSUSE POOLT: 1) igaühel peab olema võimalus korraldada oma elu ise. 2) arvamus, et mida lähem on võim inimesele, seda enam on inimesel võimalust osaleda võimu teostamisel legitiimsus. Avalik juhtimine Minimaalriigi idee: Napoleon 19. saj. Traditsioonilise elulaadi teienemine linnastumine, indutrialiseerumine sotsiaalsed vapustused, sest inimesed ei olnud suutelised riiki demokraatlikult juhtima (Mill: demokraatia eksisteerib siis, kui inimesed arenevad). Poliitiline osalus hääletamise kaudu otsustatakse riigi tähtsamad asjad. Osalusdemokraatia annab ühiskonnale arengupotentsiaali, aitab vähendada poliitikute omavoli.
Nõrkused – väike jätkusuutlikus, emotsionaalne hoiak. Erasektor – tugevused: võimaldab kiireid muutusi, läbumurded, uuendused, suurendab ainelist ressurssi, võime keskenduda kõige perspektiivsemale. Nõrkused: On väga riskantne, liiga instrumentaalne hoiak. 81. Tooge praktilisi näiteid, kus avaliku ja erasektori piiri on rakse tõmmata. - 82. Iseloomustage riigikeskset, tasakaaluhierarhia ja minimaalriigi valitsemismudelit. Riigikeskne: Funktsioon – suunamine Ühiskondlikud mõjurid – ümberjagamine Poliitilised eesmärgid – sekkumine Tasakaaluhierarhia: Funktsioon – mobiliseerimine Ühiskondlikud mõjurid – mitmekesistamine Poliitilised eesmärgid - osalus Minimaalriik: Funktsioon – turusarnastamine Ühiskondlikud mõjurid – Ettevõtjalikkus Poliitilised eesmärgid - tõhusus
8. Millised on avaliku sektori põhilised korraldusmudelid? 1) Riigikeskne hierarhia – kõik valdkonna ülesanded, mis pole erakätes, koondada riigi kätte ja valdkonna haldamiseks luuakse selge hierarhia, mis on liigendatud harukondlikul põhimõttel 2) Tasakaaluhierarhia – ministeeriumi, riigiameti ja piirkondliku detsentraliseeritud asutuse haldusrollide selge piiritlemine 3) Minimaalriigi muster – kõik korraldusülesanded viidud avalikust sektorist välja ja riigile jäetud üksnes poliitika kujundaja (reeglite kehtestaja) ja järelevalvaja (reeglitest kinnipidamise tagaja) roll Teema 2: Avaliku organisatsiooni juhtimise alused 1. Kuidas iseloomustada organiseeritud anarhiat? Millal osutub organiseeritud anarhia otstarbekaks ja millal mitte? Kõige loogilisem on võrrelda organiseeritud anarhiat Mintzbergi
korraldusega, siis selleks, et riik funktsioneeriks normaalselt on vaja palju erinevaid valitsusasutusi. Valitsusasutustel on selged rollid. Ministeerium kujundab poliitikat, riigiametid kohandavad seda täitmiseks, hallatavad asutused ja kohahaldusorganisatsioonid viivad seda ellu. 8. Millised on avaliku sektori põhilised korraldusmudelid? Avaliku sektori põhilised korraldusmudelid on klassikaline hierarhia, tasakaaluhierarhia ning minimaalriigi mudel. 9. Kuidas iseloomustada organiseeritud anarhiat? Millal osutub organiseeritud anarhia otstarbekaks ja millal mitte? Organiseeritud anarhia välistab töötaja allumise kindlale isikule, võimaldab ise oma tööülesannete täitmise eest vastutada. Võimaldab vähendada korruptsiooni. Ei sobi organisatsioonile, mis toimib vaid kehtestatud reeglite alusel. Organiseeritud anarhia käigus suureneb isiklik motiveeritus, suureneb vastutus. Puudub võimalus protsesside otseseks juhtimiseks
tasakaaluhierarhia- 90ndatel eestis o detsentraliseeritud ministeerium, riigiamet, piirkondlikud asutused eraldi rollidega o on loodud ka riigi omandis olev hübriidne äriühing majandamiseks, sest avaliku eelarve kaudu majandustegevuse juhtimine ei ole ratsionaalne. Ja nüüd on riik kui seaduste ja reeglite kehtestaja konkurentidest distantseerunud. o Eraldi järelvalvet pole vaja- piirkondlikud asutused vaatavad minimaalriigi mudel-NPM- ideaalis Eestis o riigil on vaid poliitika kujundaja, reeglite kehtestaja ja järelvalvaja roll.bürokraatlik ja tenstraalne vertikaalne ministeerium + järelevalve o kõik korraldusülesanded on avalikust sektorist välja viidud. erastamine o riigil vähetasuvad asjad, või subsideerib mingeid MTÜsid selleks Teema 2: Avaliku organisatsiooni juhtimise alused 1.Kuidas iseloomustada organiseeritud anarhiat
Näiteks kohustuslik algharidus . 2.Avalikud ja erahüvised Eristatakse puhtaid ja mittepuhtaid avalikke hüviseid. Puhasteks avalikeks hüvisteks on: riigikaitse, seadusandlus, kodanikkonna määratlemine, avaliku korra kaitse, rahvusvahelised esindused, teatud strateegiline kommunikatsioon. Nende teenuste osutamiseks ei ole alternatiivset mehhanismi, kulutused kaetakse riigieelarvest. Nende teenuste osutamist nimetatakse ka minimaalriigi ülesandeks, sellist riiki nimet. tihti “öövahi riigiks”. Minimaalriigi kontseptsiooni puhul on võimatu kasutada turumehhanismi ja riik kasutab vastavate tulude saamiseks sunnimehhanismi (maksud). Mittepuhtad avalikud kaubad ja teenused on tervishoid, haridus, kultuur, keskkonnakaitse. Riik peaks olema nendes valdkondades toetava iseloomuga, aga erasektor peab samuti vahendeid eraldama. Erasektoris tegutseva majandusagendi eesmärgiks on toodetud kaup turul maha müüa ja
Riigikogu stenogramme, dokumente, jne. • Millal antud meetodit kasutada: – Sind huvitab, kuidas erinevad poliitilised toimijad või ühiskonnarühmad reaalsust konstrueerivad (nt. mida tähendab osalusdemokraatia valitsuspoliitikutele ja kodanikeühiskonna liidritele) – Sind huvitavad institutsionaalsed diskursused (nt. diskursused Riigikogus, valitsusliikmete diskursused, jne.) – Sind huvitavad ideoloogilised sõnumid ja nende avaldumine läbi tekstide (nt. minimaalriigi diskursus Ansipi sõnavõttudes) • Praktiline pool: – Valmis retsepte pole – analüüsiraam tuleb ise vastavalt uuritavate tekstide ja teooriale luua (paras väljakutse!) – Nõuab head teksttunnetust ja võimekust näha “tekstide taha” – Võimaldab aga tulla välja huvitavate ja uudsete tulemustega Poliitikaanalüüs • Poliitika kujunemine, cost-and-benefits analüüs, poliitika alternatiivide analüüs, jne. • Enamasti lähtutakse kindlast poliitika-analüüsi teooriast (nt
annaabi.ee 
