tihenenud mineraalhorisondi.Erosioon-tuule ja vooluvete põhjustatud mulla ja setete ärakanne.Jõgedel eristatakse põhja-ja küljeerosiooni. Murenemine: Füüsikaline Keemiline Tingimus 1) Temperatuuri kõikumisest tingitud Piisaval hulgal sademeid soojuspaisumine ja ning soe kliima (temp. kokkutõmbumine. Kristallide kiirendab reaktsioone, vahelised mikropraod suurenevad, sademete abil tekivad kivim mureneb. lahused) põhjustab osade 2) Kivimi pragudes vesi jäätub, lahustuvate ainete paisub, avaldab rõhku. Kivim eraldumise. Lahustunud mureneb. soolad kanduvad ära. Tulemus Kivimite peenestumine, keemiline Muutub keemiline koostis, koostis säilib
väikesed (näiteks kuulide, silindrite, hammaste jne vastastikune surve). Staatilisel koormusel põhjustavad lubatavaist suuremad kontaktpinged detailide pindadel mõlke ja pragusid.Teineteisel veerevate detailide pinnaosade kontakteerumisel talub pinnaosa iga punkt koormust ainult kontaktiala läbimisel. See tingib muutuvaid kontaktpingeid, mille tagajärjel detailide pinnakihid väsivad, tekivad mikropraod ning pindadelt murenevad maha väikesed metalliosakesed.Kui detailid töötavad õlis, tungib viimane pragudesse. Kontaktialas praod surve tagajärjel sulguvad ning neis olev õli satub kõrge rõhu alla, mis omakorda soodustab pragude suurenemist. Nii kordub see seni, kuni pragusid sulgevad metalliosakesed ära murduvad. Kui aga kontaktpinged ei ületa praktikaga kindlaksmääratud lubatavat väärtust siis murenemist ei esine.17
Proovikeha kinnitatakse tõmbemasinasse. Suurendades masina abil pidevalt proovikehale mõjuvat tõmbejõudu F, proovikeha pikeneb ja lõpuks kätkeb. Katse kestel on proovikehal märgata mitmesuguseid muutusi. Sõltuvust tõmbejõu ja proovikeha pikenemise vahel iseloomustavad tõmbediagrammid. Voolamist registreeritakse tõmbemasina dünamomeetril (osuti seisatab hetkeks). Peale selle näeme, et proovikeha keskosa tuhmub. Seda põhjustavad proovikeha pinnale tekkinud mikropraod nn.Tsernov- Lüdersi jooned. Surveteim Metallidel määratakse surveteimiga samuti nagu tõmbeteimiga. Plastsus määratakse surveteimiga proovikeha suhtelise lühenemise ja ristlõike pindala suurenemise alusel. Surveteimil muutub proovikeha tünnikujuliseks ja puruneb tasapinnas, mis on surve suunaga 45° nurga all. Surveteimil võetakse aluseks suhteline jäävdeformatsioon nn. suhteline lühenemine, mis leitakse valemiga: =h0-hk/h0 Paindeteim
määrdeaine. MULTI PLUS Sünteetiline, füsioloogiliselt ohutu multifunktsionaalne spray universaalseks kasutamiseks. LMS-FLuid Füsioloogoliselt ohutu, spetsiaalne parafiinõli baasil valmistatud määrdeaine. MÄÄRDEÕLI TOIDUAINETÖÖSTUSELE Hästi voolav, värvitu spetsiaalne määrdeaine toiduainetööstusele, samuti ravimi- ja meditsiinitehnika tööstusele. ROST OFFICE Kõrgkvaliteetne rooste-eemaldi, avamisefekt läbi liite jahutamise, mis tekitab roostesse mikropraod, mille kaudu pääseb rooste-eemaldi veelgi paremini liitesse ' ROSTOFF CRAFTY Sünteetiline, bioloogiliselt lagunev, kõrgkvaliteetne rooste-eemaldi kasutamiseks toiduainete läheduses. ROST OFF PLUS Eriti tõhus rooste-eemaldi plus määrivad omadused tänu OMC lisaainele MULTI Mitmeotstarbeline spray, määrdumatu PTFE SPRAY kuiv määrdeaine, värvitu määrdekiht metallile, plastile, puule. HSP 1400 Kõrgeid temperatuure taluv erimäärdeaine
Peamisteks ohtudeks on happevihmad sisaldades endas CO2 ja SO2, mis justkui sulatavad betooni. Mida madalam on PH tase, seda suurem on oht. Nende ärahoidmiseks mängib suurimat rolli kvaliteetse tsemendi ja õigete lisandite kasutamine. Vajadusel saab betooni pindasid katta ka ettenähtud vahenditega. Betooniosakeste ja räni reaktsioonid leelisega Aktiivräni reaktsioonide tulemusel tsemendis, tekivad mikropraod betooni tahkete osade (kruus) ja pinna vahele, millele järgneb murenemine. Nende toimumiseks peavad olema täidetud teatud tingimused, kus esinevad ka leelised. Tahkised, mis rahuldavad neid nõudmisi, leidub vulkaaniliselt aktiivsetes piirkondades, või mis seda on kunagi olnud (nt USA, Kanada, Skandinaavia, Uus-Meremaa). Protsess on aeglane ja võib võtta aastaid enne kui tekib struktuurne lõhenemine. Ühtlasi on jõutud järeldusele, et mida suuremad on betooni
elektrokeemilise toim tagajärjel. Selles võitluses osutuvad väga tõhusaks inhibiitorid, mille kasutamisel massikaod vähenevad. Eriti oluline on aga see, et inhibiitorid võivad suurendada metallide tugevust. Roostevaba terased, mis sisaldavad legeeriva elemendina kroomi ja niklit, kaotavad korrodeerumisel vähe massi, kuid nende tugevus ning plastsus vähenevad kiiresti. Põhjuseks on kristallidevaheline korrosioon, mille tagajärjel metallis tekivad mikropraod. Roostekihi kaitsvad omadused Nii üllatav kui see ka ei tundu on rooste, kui see tekib suvekuudel kuival ajal, metalli kaitsekiht korrosiooni vastu. Vähese niiskuse puhul jäävad roosteproduktid tekkimiskohale, perioodilise niiskumise ja kuivamise tagajärjel tekivad roostekihi sisemuses üha uued ja uued roosteproduktide kristallid ning see omakorda põhjustab kihi tugevnemist, tihenemist ja pooride hulga vähenemist, seega kihi kaitseomaduste paranemist
dedvudlaagrid ,millede jahutus ja määrimine toimub mereveega. See on tinginud viimasel ajal mittemetalliliste laagrite asendamise õliga määreitavate babiitlaagritega. Mittemetalliliste laagrite ekspluateerimisel tuleb meeles pidada ,et bakaudi või tema asendajate kulumine kutsub esile võlliliini ebatsentreerituse, sõuvõlli vibreerimise ,mille tulemusena suurenevad dedvudlaagritele dünaamilised koormused. See kutsub võlliliini materjalis paindepinged ja mikropraod. ,mille lõpptulemuseks võib olla võlli purunemine. Sellepärast on ekspluatatsiooni esmaseks nõudmiseks jälgida dedvudseadme vibratsiooni tekkimist. Vibratsiooni või kõrvalise müra dekkimisel dedvudseadme piirkonnas on vaja vähendada peamasina pöördeid ja selgitada välja võimalik põhjus. Avariide ennetamiseks tehakse dedvudseadmete ülevaatused ja kontrollitakse laagri lõtkusid kaks korda aastas , tulemused kantakse formulari.
Heli sagedus 20…200Hz, heli kiirus v=l/t, kus l on akustiline baas ja t selle läbimiseks kulunud aeg. 3) Resonantsmeetod põhineb materjali läbiva heli sageduse muutmisel, kuni see langeb kokku omavõnkesagedusega. Omavõnkesagedus on antud materjalist kindla suurusega proovikehale iseloomulik suurus. Kui näiteks betoonist proovikeha allutada külmutamisele-sulatamisele, siis tekkivad proovikehasse esialgu mikropraod, mida pealispindsel vaatlemise ei näe, küll aga muutub omavõnkesagedus. KÕVADUS • Kõvadus on materjali võime vastu panna teise materjali kriimustusele või sissetungimisele. Kõvadusest sõltub materjali töödeldavus. • Homogeensete kivimaterjalide kõvadust hinnatakse Mohsi skaala järgi, mille aluseks on 10 erikõvadusega mineraali: 1- talk, 2- kivisool, 3- kaltsiit, 4- fluoriit ehk sulapagu, 5- apatiit,
spetsiaalne seade liigub piki rada ja teeb ~120m pikkuse ,,paneeli" jäigast segust, järgmine päev lõigatakse juppideks. 30. Temperatuuri ja kivistumise kestuse mõju betooni survetugevusele Kõrge temperatuur, madal RH, põhjustavad hüdratatsioonikiiruse kasvu ja suurendavad vee aurustumist värskelt paigaldatud betooni pinnalt. Veevajadus suureneb, betoon tardub kiiresti. Tekivad kuivamiskahanemised. Langeb pikaajaline tugevus, sest betooni struktuuri tekivad mikropraod. Betooni varajane kuivamine põhjustab survetugevuse kasvu aeglustumise. Hilisem püüd stuktuuridefekte parandada, ei ole efektiivne. Kui aga kivistumistemperatuuri suurendada ning betooni hüdrotermiliselt töödelda, ei kuiva betoon ära ning selle varane tugevus suureneb. On võimalik tooteid kiiresti käsitleda, kiirendada raketiste ringlust, lühendada pingestustugevuse saavutamise aega. Jahedatel temperatuuridel toimuvad aga keemilised reaktsioonid aeglasemalt ning seega
Varrastugiisolaatorid: · sisetingimustel kasutatakse lihtsakujulisi, peaaegu silindrilise profiiliga arrastugiisolaatoreid · isolaatori lahenduskarakteristikute parandamiseks võidakse kasutada sisemisi ekraane 31. Isolaatorite materjalid Klaasisolaatorid: · karastatud klaas isolaatorketid · lõõmutatud klaas tõirisolaatorid · klaasil on metalliga ligikaudu sama paisumistegur · klaasi pinnal võivad esineda mikropraod Keraamilised isolaatorid: · glasuuritud portselan · pinnal esineb mikropragusid · kiire tõusuga impulssidele alanenud läbilöögipinged · portselani paisumistegur erineb metalli omast metalli ja portselani vahele pannakse elastne kiht Komposiitisolaatorid: · klaastekstoliidist vardad · polümeerseelikud (tefloon, polüpropüleen vms) · eelised: o kergus o hea tugevuse ja kaalu suhe o ei saastu kergelt o esteetilisem välimus o vandalismikindlus · puudused: o traking ja erosioon
mida material talub kui tahes paljude tsüklite vältel, nimetatakse väsimuspiiriks. Keermesülekannetes kasutatakse kas sümmeetrilist või ebasümmeetrilist trapetsprofiili, Keha väsimuspiir oleneb materialist, materialile rakendatud jõududest, materiali vigadest vahel ka täisnurkprofiili. (mikropraod vms). Põhiline kruviülekannetes kasutatav keere on trapetskeere (joon. 248). Sellel on suurem kasutegur, kui kolmnurksel meeterkeermel, teda on mugav valmistada ja ta on tugevam Millistel tingimustel tekib materjali väsimuspurunemise oht.
40. Mis on materjali väsimuspiir? Väsimuspiiri mõjutavad tegurid. Kui detailile mõjub küllalt suur arv vahelduva pinge tsükleid, siis võib detail äkki, eelneva olulise deformeerimiseta puruneda näivalt madala pinge juures. Suurimat pinget, mida material talub kui tahes paljude tsüklite vältel, nimetatakse väsimuspiiriks. Keha väsimuspiir oleneb materialist, materialile rakendatud jõududest, materiali vigadest (mikropraod vms). 41. Millistel tingimustel tekib materjali väsimuspurunemise oht. Kui materjali pajukordselt tsükliliselt koormata jõuga, mis kutsub esile materjalis pinged, mille suurus on suurem väsimustugevuset δR 42. Terase termilise töötlemise viisid ja eesmärk. Karastamine nim. Termotöötlemise viisi, mille tulemusena saadakse ebastabiilne (mittetasakaalus olev) martensiitstruktuur noolutamine (sitkus, kõvadus ja tugevus ning sisepinged)
· Sitall (silikaat + kristall) klaas, mis talub kõrgeid temperatuure kuni 1000oC. Klaasi sisse viiakse peeneks jahvatatud ained. Kristallid moodustataks Cu, Ag, Au või mõnede soolade ja oksiidide abil. Kristallid tekkivad klaasi siise pikaajalise ja keeruka termilise töötluse käigus. Kui kristallilisus on saavutatud jahutatakse klaas. Protsess võib kesta 10 tunde. Kui kristalle on üle 40% kogumassist on klaas läbipaistmatu. Kui sitlallis tekkivad mikropraod siis need ei lähe kuumutamisel-jahutamisel edasi. · Kvartklaas see klaas neelab UV kiirguse pea täielikult. Selle klaasi tootmiseks sobib kvarts SiO2. Kvartsiliivast valmistatud klaas ei ole läbipaistev. Kui klaasis on on alla 95% kvartsi, siis on klaas läbipaistev. Mäekristallist valmistatud klaas on aga hästi läbipasistev. Kvartklaas on temperatuurikindel (1400oC). Kvartklaasi on raske töödelda. Kui seda klaasi puudutada sõrmega jääb klaasile sõrmejälg
Müüritise töö uurimisel survele peame vaatama abiülesannet hapra materjali purunemise kohta. Hapra materjali purunemine on seotud sidemete lõhkumisega materjali moodustavate aineosa- keste vahel. Peale selle tuleb purunemismudeli koostamisel arvestada. et hapras materjalis on alati suur hulk vabalt orienteeritud mikropragusid, materjaliosakesed ei ole üldse nakkunud, väikesed poorid jne. Lihtsuse mõttes vaatleme ainult horisontaalseid ja vertikaalseid mikro- pragusid. Skeem 4.4 Mikropraod kivis Horisontaalne mikropragu surutaks jõuvälja poolt kokku ja ta ei muuda üldist tugevust. Horisontaalne mikropragu Skeem 4.5 Jõuvälja jätkumine läbi horisontaalse mikroprao Elastsusteooria näitab, et vertikaalse prao puhul tekib keerulisem pingeolukord.
Inimtegevus: inimesed püüavad maaparandusega mulla omadusi muuta, põllutööd, materjali kadu (saagi koristus, materjali lisamine (väetamine). Füüsilise murenemise ehk rabenemise käigus peenestub kivim mitmesuguse suurusega osakesteks, kuid mineraloogiline ja keemiline koostis kivimis ei muutu. Temperatuuri kõikudes käituvad kivimite koostises olevad mineraalid erinevalt: osa neist paisub ja tõmbub kokku rohkem kui teised ning selle tulemusena tekivad kivimisse mikropraod, mis aja jooksul suuremateks pragudeks laienevad, kuni kivist eraldub kild. Intensiivseim on füüsikaline murenemine kuiva kliimaga aladel. Niiskes jahedas kliimas soodustab murenemist kivimi pragudes oleva vee jäätumine ja paisumine, mis lõhestab kivimi. Keemilise murenemise ehk porsumise käigus muutub kivimi keemiline koostis ja osa lahustuvaid aineid eraldub. Väliskuju muutub esialgu siiski võrdlemisi vähe. Keemiline murenemine toimub
Elektrokeemilise korrosiooni sisemõjuriteks loetakse metallikoostist, struktuuri, pinnaolekut, pingeid jms. 5 Metalli koostisest sõltub metalli termodünaamiline püsivus. Õhus ning vesilahustes on paljud metallid termodünaamiliselt mittepüsivad. Pinnatöötlusest sõltub samuti korrosiooni kiirus. Näiteks hästi poleeritud puhtal pinnal puudub veeauru kapillaarkondensatsiooni võimalus. Mikropraod või metalli pinnale sadenenud liivaterad soodustavad niiskuse kapillaarkondensiooni. Metallis võib tekkida ka kristallidevaheline korrosioon. Mida suuremad on kristallid, seda suurem on ka korrosiooni kahjustus. Termodünaamilist püsivust mõjutavad ka mehaanilinised pinged metallis. Need võivad olla tingitud töötlusest või väliskoormustest, lõhkudes kaitsekihti metalli pinnal. Elektrokeemilise korrosiooni välismõjurid on keskkonna koostis, temperatuur, liikumiskiirus, rõhk jms
kasutada metallide lôiketöötlemiseks (koorival treimisel ja freesimisel) ja kulumis- kindla konstruktsioonmaterjalina. Seepärast lisatakse rasksulavatele ühenditele Fe- grupi metalle. Kermiste omadused sôltuvad mitmest faktorist, kuid eelkôige karbiidi ja sideaine vahekorrast ning nende kõvadusest, nendevahlise piiri tugevusest ja struk- tuurist (poorsus, karbiiditerade suurus ja kuju, karbiiditerade ja sideaine jagunemine, mikropraod, võõrad lisandid). Keemilise koostise järgi jaotatakse kermised volframi baasil sulamid e.kõvasulamid ja volframita sulamid e. kermised. Volframi baasil kõvasulamid jaotatakse alljärgnevalt: - WC-Co sulamid, - WC-TiC-Co sulamid, - WC-TiC-TaC(NbC)-Co sulamid. Volframita kermised jaotatakse: - TiC-NiMo kermised, - Ti(CN)-NiMo kermised - TiC-teras kermised (Ferro-TiC), - Cr3C2-Ni kermised.
intermetalliidi Ni3Mo. Katsed kinnitasidki, et legeerimine kuni 20% Mo vähendab kulumist kuni 40 % (joon.23). See ongi tõenäoliselt tingitud sideaine kõvaduse ja voolavuspiiri tõusust, mistõttu sideaine on raskemini karbiiditerade vahelt välja pressitav. Suurema koguse (30%) molübdeeniga legeerides tekib sideaines intermetalliid Ni3Mo, mis muudab sideaine kõvaks, kuid hapraks. Materjalis võivad tekkida hõõrdumise käigus pinnakihi alla mikropraod 47 250 L30 - 6 (4 kg) L30 - 6 (18 kg) 200 Temperatuur, C o 150 100 50 1000 2000 4000 8000 m 0
deformatsioonid on peale elastsete deformatsioonide seotud mikropragude tekkimisega nii mördis, kui ka kivides. Mikropragude teket võib vaadelda, kui plastseid ja pöördumatuid deformatsioone. Plastsete deformatsioonide tõttu on - diagramm müüritise puhul kõverjooneline. Sisejõudude määramiseks võetakse elastsusmoodul f/3 kõrguselt E = tan Müüritise pikaajalise koormamisega kaasneb ka roomamise nähtus. Kõrgetel pingetel tekkivad müüritisse ajajooksul täiendavad mikropraod (oluline on siin mördi osa), deformatsioonid suurenevad ilma koormust (pinget) tõstmata. Muud deformatsioonid Roomamine (roome) Roomamine on nähtus, kus materjali deformatsioonid suurenevad aja jooksul ilma koormust suurendamata konstruktsioonile. Roomamise mehhanism pole päris selge. Roomamine esineb vähem kivimaterjalidel ja rohkem betoonidel. Betoonide puhul on ka roomamise nähtus rohkem uuritud. Arvatakse, et roomamist betoonis (mördis) põhjustab tsementkivi plastne deformeerumine
Põik- ja pikikivid töödeldavust kuid ei vii omadus on monoliitsus, ning nendevahelised vuugid mörti õhku. Värvide osakaal milles omab suurt tähtsust asetsevad üle ühe rea kivide ülekate müüritises. kohakuti.ristseotis erineb 3 plokkseotisest selle poolest, 8.Müüritise tugevus (selle survele.Mikropraod et kõik põikkivid asetsevad olemus): survetugevuse nõrgestavad kivi.Hapras kohakuti, kuid pikikivid on kõrval on oluline materjalis neid igas järgnevas pikikivireas paindetugevuse palju,materjaliosakesed pole alumise suhtes ½ kivi võrra osa.Survetugevus määratakse üldse nakkunud,väikesed nihutatud. Selleks laotakse katsetamise teel standardsete poorid jne
Klaasi sisse viiakse peeneks jahvatatud ained. Kristallid moodustataks Cu, Ag, Au või mõnede soolade ja oksiidide abil. Kristallid tekkivad klaasi siise pikaajalise ja keeruka termilise töötluse käigus. Kui kristallilisus on saavutatud jahutatakse klaas. Protsess võib kesta 10 tunde. Kui kristalle on üle 40% kogumassist on klaas läbipaistmatu. Kui sitlallis tekkivad mikropraod siis need ei lähe kuumutamisel-jahutamisel edasi. · Kvartklaas see klaas neelab UV kiirguse pea täielikult. Selle klaasi tootmiseks sobib kvarts SiO2. Kvartsiliivast valmistatud klaas ei ole läbipaistev. Kui klaasis on on alla 95% kvartsi, siis on klaas läbipaistev. Mäekristallist valmistatud klaas on aga hästi läbipasistev. Kvartklaas on temperatuurikindel (1400oC). Kvartklaasi on raske töödelda. Kui seda klaasi
Klaasi sisse viiakse peeneks jahvatatud ained. Kristallid moodustataks Cu, Ag, Au või mõnede soolade ja oksiidide abil. Kristallid tekkivad klaasi siise pikaajalise ja keeruka termilise töötluse käigus. Kui kristallilisus on saavutatud jahutatakse klaas. Protsess võib kesta 10 tunde. Kui kristalle on üle 40% kogumassist on klaas läbipaistmatu. Kui sitlallis tekkivad mikropraod siis need ei lähe kuumutamisel-jahutamisel edasi. · Kvartklaas see klaas neelab UV kiirguse pea täielikult. Selle klaasi tootmiseks sobib kvarts SiO2. Kvartsiliivast valmistatud klaas ei ole läbipaistev. Kui klaasis on on alla 95% kvartsi, siis on klaas läbipaistev. Mäekristallist valmistatud klaas on aga hästi läbipasistev. Kvartklaas on temperatuurikindel (1400oC). Kvartklaasi on raske töödelda. Kui seda klaasi
Kaablis olevad kiud kaitstakse veel sekundaarkaitsekihiga või muu sobiva kaitsekattega. Kiu murdetugevus on suur, tüüpiliselt 4-6 GPa. See vastab üle 50N jõule ja umbes 5 % . Kiu deformeerimatus on väga väike,sest koormates teda,ta katkeb järsku. Kiu katkemismehhanismi seisukohalt on olulised ka kius olevad nõrgad kohad.Primaarkaitsekihil ongi ülesanne kaista kiude just nende eest.Kiu väsimine tuleb esile järgmisel kolmel eri juhul üheaegsel olemasolul: · kius on mikropraod · kiud on tundlikud niiskusele · kiule mõjub pikaajaline tõmme Valmistamise ajal kiule tehakse koormustest,et kõrvaldada võimalikud nõrgad kohad. Testi ajal kiude koormatakse teatud jõuda ja venitamisega. Kasutatud jõud on väiksem kiu murdumistugevusest,nõrgast kohast kiud katkeb. Testi läbinud kiu eluiga on arvutuslikult ennustatud koormustestis kasutatud venituse ja kius esineva kasutusaegse venituse põhjal.
Teoreetiliselt peaks keraamika olema kõige suurema tugevusega materjal, kuna aatomite vahel on valdavalt kovalentsed ja ioonsed sidemed, mis on suurima tugevusega. Arvestades aatomivaheliste sidemete tugevust, peaks keraamika tõmbetugevus olema 100...500 Gpa, 1/20 elastsusmoodulist. Praktikas on aga keraamika tõmbetugevus ligikaudu 2 suurusjärku väiksem, 1/2000 elastsusmoodulist. See on seletatav sisemiste (mikropoorid ja -praod, lisandid) ja pindmiste (kriimud, vaod, mikropraod) defektidega. Tehnokeraamika tugevus langeb temperatuuri tõusuga vähem kui kermistel, kuna ta ei sisalda kergsulavat faasi. Tänu sellele saab keraamikaga treimisel kasutada suuremaid lõikekiirusi, kuna suurtel kiirustel võib temperatuur tõusta lõiketera tipus kuni 1000°C-ni. b)Kõvadus Tehnokeraamiliste materjalide kõvadus on vahemikus 1200...3000 HV. Nad on tunduvalt kõvemad kui metallid, mille baasil nad on moodustunud. Keraamika kõvadus (nagu
Betoonkonstruktsiooni veeläbilaskvuse tasandid kapillaarpoori tasand (Mehta 1986) juuspraod suurusega 0,01 m kuni 1 m: kapillaarpoorid tekivad värske betooni veega täidetud aladel. Selle suurusjärgu tasandil tungivad vesi ja agressiivsed ioonid ühendatud kapillaaride kaudu betooni põhjustades täiendavalt armatuuri korrosiooni. mikroprao ja üleminekutsooni tasand (Ngab jt. 1981) üleminekutsoon suurusega 10 m kuni 50 m ja mikropraod suurusega <0,1 m kuni 100 m: mikropraod võivad tekkida sisemise soojuse ja kahanemise või väliskoormuse mõjul. Üleminekutsoon on kergelt vett läbilaskev kiht täiteaine osakeste ümber. Täiteaine 216 osakesi ümbritsevad mikropraod ca 60 päeva pärast seda, kui betoon on saavutanud 65% survetugevuse (pärast ca 28 päeva ). Need 28 päeva on
väike võrreldes nihketugevusega. Suurema nihkepinge korral võib roomedeformatsiooni pikaajaline areng muutuda kiirenevaks ja lõppeda materjali purunemisega (joon. 5.25). Eriti iseloomulik on see suurema plastsusega savile. Purunemine toimub antud pinnasele teatud kindla deformatsiooni korral olenemata sellest millise aja vältel see deformatsioon saavutati. Deformeerudes muutub pinnase struktuur (osakeste omavaheline paigutus ja orientatsioon), arenevad mikropraod ja purunevad osakeste vahelised sidemed. See protsess ei sõltu niivõrd pinge suurusest kuivõrd just paigutise suurusest. Igitugevus on nihkepinge suurim väärtus, mille puhul ei teki veel purunemisele viivat püsiroomet. Joonisel 5.26 on esitatud Bjerrumi andmed katsetulemustest Drammeni saviga tugevuse vähenemise kohta ajas. 1 ,1 1 ,0 max max10 0 ,9 / 0 ,8
annaabi.ee 
