vetikad, ainuraksed, nematoodid) 2. mikrofauna asustab mulla õhuruume (lestad, hooghärnalised) 3. mesofauna uuristab käike mulla tahkete osade vahel (putukavastsed, vihmaussid) 4. makrofauna (mullamutt, pimerott) Nende mitmekesisus on tunduvalt suurem kui maa pealt arvata võiks. Mullas on palju elusat loodust ja elutat loodust. Seal on palju väikseid elusolendeid, keda näeb ainult mikroskoobiga ja neid nimetatakse mikroorganismideks. Näiteks seened, bakterid, vetikad, hooghärnalised, lestad jm. Mullas on ka palju teisi elusolendeid. Näiteks mullamutid, vihmaussid, ümarussid, putukad, ämblikud jm. On olemas ka loomi, kes poevad mulla sisse peitu, või teevad sinna urud. Näiteks hiired, rebased, mägrad, kährikud. Osad loomad talvituvad mullas, et talv kindlalt üle elada. Näiteks rästikusd, sisalikud ja osad konnad. Miks on vihmauss tähtis mullaloom ja kuidas ta seal hakkama saab?
Populatsiooni tihedus näitab populatsiooni isendite arvu pinnaühiku kohta. Mida suurem on tihedus, seda pingelisem on populatsioonisisene konkurents. 6. Ökosüsteemi mõiste, struktuur (biotsönoos ja ökotoop), näitajad (liigiline koosseis, liigirikkus, dominantliik, biomass, biol. produktsioon). Biotsönoos on elukooslus, millesse kuuluvad populatsioonid võime jagada taime-, looma- ja seenekoosluseks ning mikroorganismideks. Kogu biotsönoos on tihedalt seotud oma elukeskkonnaga ehk ökotoobiga. Selle all mõistetakse nii territooriumi, millel biotsönoos paikneb, kui ka abiootilisi tegureid, mis seda mõjutavad. Biotsönoos koos ökotoobiga moodustab ökosüsteemi. Ökosüsteem on isereguleeruv süsteem, millesse kuuluvate populatsioonide koosseis ja arvukus on pikema aja jooksul stabiilne. Ökosüsteemi liigiline koosseis on ökosüsteemi kuuluvate liikide nimistu.
imikute jaoks ka.. · Fermentatsioon on tagatud piimhape ja äädikhappe bakterite tänul , eriti Lb. plantarum India · "Idli' aurutatud kook riisist · Indias · Piimhappebakterid Lc. mesenteroides, Lb. deIbrneckii, P. cerevisiae, E. faecal ja L. lactis vastavad pH taseme eest ja võivad surendada tiamiini ja riboflaviini kogust · 'Nan' - lame leib, keskel taskuga , · Praegu valmistatakse kõikjal pool maailmas. · Mikroorganismideks kasutatakse Saccharomyces pärmid ja piimhappebakter, eriti Lactobacillus tüvesid. Indoneesia · "Tempe kedele" arenenud Indoneesias sojaubade kääritamisel . · Sojaoad kõigepealt leotatakse vees, tavaliselt üleöö toatemperatuuril, ja need on siis osaliselt keedetud ja nakatatud hallitusseentega perekonnast Rhizopus Oncom (Ontjom) Idamaad · Sojakaste (või shoyu) maitseainena kasutatakse laialdaselt toiduvalmistamiseks
Koagulandi lisamisega suudavad osakesed liituda suuremateks helvesteks. Flokulant suurendab veelgi helveste moodustumist ning kiirendab settimist. Bioloogiline puhastus Bioloogiline puhastus kasutab ära mikroorganismide võimet lagundada ja kasutada ära toitainena vees sisalduvat orgaanilist ainet. Osa toitaineist muutub uueks rakumassiks ja osa hapendub raku hingamise protsessis süsihappegaasiks ja veeks. Tähtsamateks mikroorganismideks on bakterid ja algloomad, keda kasutatakse puhastusprotsessides üheaegselt. Bioloogilise puhastuse etapis laguneb orgaaniline aine bioloogiliste protsesside käigus ning reovees sisalduv lämmastik ja fosfor seotakse aktiivmuda baktermassi. Protsessi intesiivistamiseks on vaja vette lisada piisavas koguses hapnikku ehk vett aereerida. Orgaanilise aine lagunemine toimub aktiivmuda koostises olevate bakterite elutegevuse tulemusena
reaktsiooni tekitamine puhastuskemikaali ja veest kõrvaldamist vajava reoaine vahel. sadestamine,setitamine, koagulatsioon, hapendamis-taandamine, desinfitseerimine, PH-reg., bioloogiline-Mikroorganismid muudavad reovees lahustunud ja peenkolloidsed orgaanilised ained suspensiooniks, mida on võimalik kas setitada või flotatsiooni käigus eraldada. Aluseks mikroorganismide võime lagundada ja kasutada toitainena ära vees sisalduv orgaaniline aine. Mikroorganismideks bakterid ja algloomad. Protsessis olev biomass on bakterite ja algloomade segapopulatsioon, mille koostis on vahelduv olenevalt reovee omadustest ja viibeajast Vastavalt vaba molekulaarse hapniku olemasolule jagatakse bioloogilised protsessid aeroobsed(õhk) ja anaeroobsed Looduslähedased puhastusmeetodid (filtratsiooniväljakud, märgalad jne.) Reovee juhtimine pinnasesse imbväljakud, niisutusväljakud, pinnasfiltrid,. Eesti veeressursid, nende kvaliteet ja
kolloidainetest eraldumisvõimeline sete. Protsessi osad: Kemikaali lisamine ja segamine, pH reguleerimine, flokulatsioon,sette eraldamine, settekäitlus. Biloogiline puhastus: Mikroorganismid muudavad reovees lahustunud ja peenkollodised orgaanilised ained suspensiooniks, mida on võimalik kas setitada või flotatsiooni käigus eraldada. Aluseks mikrooragnismide võime lagundada ja kasutada toitainena ära vees sisaluv orgaaniline aine. Mikroorganismideks baterid ja algloomad. Protsessis olev biomass on bakterite ja algloomade segupopulatsioon, mille koostis on vahelduv olenevalt reovee omadusest ja viibeajast.. Mikrooragnismid vajavad kasvuks(uue rakumassi sünteesiks) energiat, süsinikku ja mineraalseid toiteaineid. Süsiniku allikaks on orgaanilised ühendid,mida nad lagundavad. Vajalik energia saadakse päikesevalgusest või keemilistest redoksreaktsioonidest.
MIKROBIOLOOGIA ÜLDKURSUSE KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mikrobioloogia aine ja ajalooline areng · Mikrobioloogia (micros -- väike; bios -- elu; logos -- teadus) -- teadus väga väikestest palja silmaga nähtamatutest organismidest, milliseid kutsutakse mikroorganismideks ehk mikroobideks. Mikrobioloogia jaguneb bakterioloogiaks, mükoloogiaks, viroloogiaks ja algoloogiaks. o Bakterioloogia -- uurib baktereid o Mükoloogia -- uurib pärm- ja hallitusseeni o Viroloogia -- uurib viirusi ja bakteriofaage o Algoloogia -- uurib lihtsamaid loomi ja vetikaid Robert Hooke (1635--1703) oli teadlane, kes esimesena vaatles ja kirjeldas seeni. Ta oli üks esimesi mikroskoobi konstrueerijaid.
kloorimine. Ökotehnoloogia. teaduses looduslähedaste ja sõbralike tehnoloogiate väljatöötamine. (ehitus, veepuhastamine, säästmistehnoloogiad, toidutehnoloogia, põllumajandus, kaevandused jne.) Looduslähedased puhastusmeetodid (filtratsiooniväljakud, märgalad jne.). odavad ja efektiivsed, nõuavad küll pinda. BIOLOOGILINE PUHASTUS: Aluseks mikroorganismide võime lagundada ja kasutada toitainena ära vees sisalduv orgaaniline aine. Mikroorganismideks on bakterid ja algloomad. Biotiigid looduses avatud tiigid,vajalik hapnik saadakse otse õhust ja tiigis arenevate vetikate fotosünteesi tulemusena. Tiigis esineb mikroorganismide ja vetikate sümbioos. Põhjakihis on anaeroobne keskkond. Reovee puhastamine pinnasesse juhtimisega: 1.imbväljakud 2.niisutusväljakud 3.pinnasfiltrid Märgalad ja nende kaitse. Biotiigid (vt.eelnevat küsimust)-kaitseks rakendatakse erinevaid akte, lepinguid jne. Reovee puhastamine pinnasesse juhtimisega: 1
MIKROBIOLOOGIA ÜLDKURSUSE KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mikrobioloogia aine ja ajalooline areng Mikrobioloogia (micros -- väike; bios -- elu; logos -- teadus) -- teadus väga väikestest palja silmaga nähtamatutest organismidest, milliseid kutsutakse mikroorganismideks ehk mikroobideks. 2. Mikroorganismide taksonoomia (eukarüoodid, prokarüoodid; binaarne nimestik, mikroobi pesa, segakultuur, puhaskultuur) E. Chaton (1937. a) jaotas elusolendid rakulisel alusel prokarüootideks ja eukarüootideks. Prokarüoodid (eeltuumsed) - raku tsütoplasmas olevad organellid, kaasaarvatud DNA, ei ole eraldatud tsütoplasmast membraaniga. Puudub organiseeritud struktuuriga rakutuum. Siia riiki kuuluvad bakterid ja sini-rohe vetikad (ehk tsüanobakterid)
talude kaevud ning puhastamata jõe- ja järvevee kasutamine majapidamises. Meetodiks filtreerimine, keemiline setitamine, kloorimine. Ökotehnoloogia. teaduses looduslähedaste ja sõbralike tehnoloogiate väljatöötamine. (ehitus, veepuhastamine, säästmistehnoloogiad, toidutehnoloogia, põllumajandus, kaevandused jne.) BIOLOOGILINE PUHASTUS: Aluseks mikroorganismide võime lagundada ja kasutada toitainena ära vees sisalduv orgaaniline aine. Mikroorganismideks on bakterid ja algloomad. Biotiigid looduses avatud tiigid,vajalik hapnik saadakse otse õhust ja tiigis arenevate vetikate fotosünteesi tulemusena. Tiigis esineb mikroorganismide ja vetikate sümbioos. Põhjakihis on anaeroobne keskkond. Märgalad ja nende kaitse. Biotiigid (vt.eelnevat küsimust)-kaitseks rakendatakse erinevaid akte, lepinguid jne. Rannikumeri ja tema seisund ja kaitse.- kõige suuremad probleemid on pidevad
MIKROBIOLOOGIA ÜLDKURSUSE KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mikrobioloogia aine ja ajalooline areng. Mikrobioloogia (micros — väike; bios — elu; logos — teadus) — teadus väga väikestest palja silmaga nähtamatutest organismidest, milliseid kutsutakse mikroorganismideks ehk mikroobideks. Jaguneb bakterioloogiaks – uurib baktereid, mükoloogiaks – pärm ja hallitusseened ,viroloogiaks – virused ja bakteriofaagid ja algoloogiaks – lihtsamad vetikad ja loomad. Robert Hooke (1635—1703) – tegi mikrsoskoobi, uuris seeni mikroskoobi all. Antony van Leeuwenhoeck (1632—1723) – avastas bakterid, vere ja spermarakud, ümarussid ja keraloomad, avaldas raamatu Looduse saladused. Louis Pasteur (1822—1895) – avastas aeroobsed ja anaeroobsed bakterid. R
3% mõjub juba paljudele negatiivselt. Roiskbakteritel paljunemine väheneb 3-4% juures ja peatub täielikult 7-10% konsentratsiooni juures. Paljud nn osmatolerantsed hallitusseened, pärmseened ja isegi bakterid, mis harilikult elavad madala osmootse rõhu tingimustes ning kasvavad toiduainetel kõrge soola või suhkru sisalduse juures. Mikroobe, mis arenevad kõrge rõhu osmootsetes tingimustes (NaCl 10-30%), nimetatakse halofiilseteks mikroorganismideks. Nt pärmseened. 20.Keemiliste välistegurite mõju mikroorganismide elutegevusele Esiteks pH keskkonna leeliselisusel või happelisusel on suur mõju b-le. Selle mõjul võib muutuda keskkonna aktiivsus mis mõjutab mikroobide biokeemilist aktiivsust ja biokeemiliste reaktsioonide iseloomu. Nt pärmseened mood happelises keskkonnas suhkru kääritamisel suurtes koguses alkoholi, kuid leelises keskkonnas suureneb järsult glütseriini produktsioon
3% mõjub juba paljudele negatiivselt. Roiskbakteritel paljunemine väheneb 3-4% juures ja peatub täielikult 7-10% konsentratsiooni juures. Paljud nn osmatolerantsed hallitusseened, pärmseened ja isegi bakterid, mis harilikult elavad madala osmootse rõhu tingimustes ning kasvavad toiduainetel kõrge soola või suhkru sisalduse juures. Mikroobe, mis arenevad kõrge rõhu osmootsetes tingimustes (NaCl 10-30%), nimetatakse halofiilseteks mikroorganismideks. Nt pärmseened. 20.Keemiliste välistegurite mõju mikroorganismide elutegevusele Esiteks pH keskkonna leeliselisusel või happelisusel on suur mõju b-le. Selle mõjul võib muutuda keskkonna aktiivsus mis mõjutab mikroobide biokeemilist aktiivsust ja biokeemiliste reaktsioonide iseloomu. Nt pärmseened mood happelises keskkonnas suhkru kääritamisel suurtes koguses alkoholi, kuid leelises keskkonnas suureneb järsult glütseriini produktsioon
Protsessi osad _ Kemikaali lisamine ja segamine _ PH reguleerimine _ Flokulatsioon _ Sette eraldamine _ settekäitlus BILOOGILINE PUHASTUS · Mikroorganismid muudavad reovees lahustunud ja peenkolloidsed orgaanilised ained suspensiooniks, mida on võimalik kas setitad või flotatsiooni käigus eraldada. Aluseks mikroorganismide võime lagundada ja kasutada toitainena ära vees sisalduv orgaaniline aine. · Mikroorganismideks bakterid ja algloomad. Protsessis olev biomass on bakterite ja algloomade segapopulatsioon, mille koostis on vahelduv olenevalt reovee omadustest ja viibeajast · Mikroorganismid vajavad kasvuks (uue rakumassi sünteesiks) energiat, süsinikku ja mineraalseid toitaineid. Süsiniku allikaks on orgaanilised ühendid, mida nad lagundavad. Vajalik energia saadakse päikesevalguselt või keemilistest redoksreaktsioonidest · Organismid on jaotatud nende hapnikutarbe järgi:
Paljusid isoleeritud baktereid ei ole suudetud identifitseerida. Vga vhe on pinnasele omaseid bakteriliike. DNA ja RNA hbriditsatsiooni andmed nitavad suurt mitmekesisust. Tvestavad mikroorganismid vees 10 % joogiveega seotud tervisehiretest on seotud keemiliste henditega, patogeensed e. tvestavad mikroorganismid phjustavad ~40 % veega seotud haigusjuhtumitest, 50 % on tuvastamata tegurid. WHO andmetel sureb maakeral pevas ca 6000 inimest joogiveest phjustatud haigustesse. Tvestavateks mikroorganismideks vees on viirused, bakterid ja algloomad. Viirustest on sagedasemad viirushepatiit A ja polioviirus. Viirusi on veest raske detekteerida. Bakterid moodustavad suurima grupi vees esinevatest patogeenidest. Nakatumiseks vajalik toos on erinev (102108). Enimlevinud patogeensed bakterid vees: Shigella sp. - phjustab dsenteeriat Salmonella sp. - phjustab seedeelundkonna haigusi. S. typhi-tfus. Enteropatogeenne Escherichia coli - phjustab seedeelundkonna ja kuseteede haigusi
Seejuures on nad aga osaliselt või täielikult isoleeritud teistest sama liigi populatsioonidest. Populatsiooni arvukus on sellese populatsiooni kuuluvate isendite arv. Populatsiooni tihedus näitab populatsiooni isendite arvu pinnaühiku kohta. Mida suurem on tihedus, seda suurem on konkurents. Ühel territooriumil elab paljude liikide populatsioone, mis koos moodustavad elukoosluse ehk biotönoosi. Sellesse kuuluvad populatsioonid võib jagada taime-, looma- ja seenekoosluseks ning mikroorganismideks. Kogu biotsönoos on tihedalt seotud oma elukeskkonnaga ehk ökotoobiga. Selle all mõistetakse nii territooriumi kui ka abiootilisi tegureid. Biotösnoos+ökotoop=ökosüsteem. Ökosüsteem on isereguleeruv süsteem, millesse kuuluvate populatsioonide koosseis ja arvukus on pikema aja jooksul stabiilne. Toitumissuhted ökosüsteemis. Toitumissuhete alusel reastatud organismid moodustavad toiduahela. Selle esimeseks lüliks on enamastu taimekooslusse kuuluvad organismid.
Muud makroorganismid 5 Meso- ja mikroorganismid 3 3.1.1. Mullaelustik ja selle taimekasvatuslik mõju Toimiva mulla või kasvupinnase elustik koosneb silmaga nähtamatutest organismidest ehk mikroorganismidest (läbimõõduga alla 0,1 mm), mesoorganismidest (läbimõõduga 0,1 … 2 mm) ja makroorganismidest (läbimõõduga üle 2 mm). Mulla omaduste seisukohalt on olulisemateks mikroorganismideks näiteks bakterid, seened, mitmesugused algloomad ja vetikad. Nii näiteks võib 1 3 cm mulda sisaldada 90 miljonit bakterit, 200 tuhat seenorganismi, 5 tuhat ainurakset jt mikroorganisme. Ühtekokku võib mullaelustiku mass olla1 ha suurusel alal 2 … 20 tonni, millest põhimassi moodustavad mitmesugused seened ja bakterid. Meso- ja makroorganismide hulka kuuluvad näiteks mitmesugused tõugud, mardikad, pisiämblikud, mitmed sipelgaliigid, vihmaussid jm
annaabi.ee 
