Evolutsioon Evolutsiooni tõendid. Elu tekkeajaks peetakse 4-3.5 miljardit aastat tagasi. Evolutsioon tähendab kõige üldisemas mõttes mingi süsteemi pöördumatut ajaloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist suur pauk >elementaarosakesed->aatomid->makromolekulid->mikrokerad->prokarüoodid- >eukarüoodid->hulkrakne I Ajalooline meetod. Palentoloogia, Fossiil väljasurnud org. jäänused või jäljendid. Surnud org. säilivad kivististena juhul kui nende mineraalsed või pehmed koed asenduvad keemiliste reakts. käigus hästi säilivate mineraalidega. Suuruse järgi jagunevad fossiilid 1.) makrofossiilid silmaga nähtav 2.) mikro mikrosk. nähtav. paleontoloogia teadus möödunud aegadelelanud organismidest. Maakoort moodustavates
Reaktsioonideks vajalik energia saadi UV- ja soojuskiirgusest ning õhuelektrist. 1953. aastal tõestas Ameerika teadlane Stanley Miller, et teatud ainete segust (näit: vesinik, metaan) võib saada elektrilaengu toimel aminohappeid. Ning 1960. aastal viis teine Ameerika teadlane, Sidney Fox, läbi katse, kus ta kuumutas aminohappeid laavatükil ja tulemuseks olid polüaminohapped, mis kokkupuutel veega moodustasid kerajaid struktuure nn. mikrokerasid. Mikrokerad sarnanevad mõnede väljasurnud bakteritega. Arvatakse, et elu tekkis algselt vesikeskkonnas. Esimesed isepaljunevad ehk replitseeruvad molekulid olid RNA-molekulid. Isereplitseerumise võime oli elu tekkimise võtmeküsimus. Esimesed tekkinud rakud olid anaeroobsed, sest keskkonnas puudus vaba hapnik. Ilmselt olid nad termofiilsed ehk soojalembelised ja võimelised teatud ainevahetuseks nagu käärimine. 3,5 miljardi aasta vanused kivimid sisaldavad taolisi bakterite kolooniaid
Evolutsioon KT Evolutsioon ehk mingi süsteemi pöördumatu areng, tema mitmekesistumine ja keerukamaks muutumine. Evolutsioonivormid: 1. FÜÜSIKALINE (elementaarosakesed, aatomid) 2. KEEMILISED (polümeerid, makromolekulid, mikrokerad) 3. BILOOGILISED (eeltuumsed, tuumaga organismid, hulkraksed) 4. SOTSIAALSED (sümbolid, mõtlemine, suhtlemine, tule kasutus) Evolutsioonitõendid: 1. Paleontoloogia 2. Võrdlusmeetod (mida sarnasemad organismid, seda lähemas ajas nende esivanemad) 3. Lootelise arengu võrdlus (esimeses looteeas on liikide ehitus suhteliselt sarnane) 4. Molekulaargeneetiline võrdlus (dna võrdlus) Eramus Darwin ,,Liigid pole algselt looduna muutumatud"
gravitatsioonijõu mõjul hakkasid tihenema .... Keemiline evolutsioon · 4,5 3,5 miljardit aastat tagasi · A. Oparin ja J. Haldane (1924, 1929) - oluline ürgatmosfääri koostis, tänu millele sai elu tekkida · 3 etappi: - lihtsate orgaaniliste monomeeride teke (AH, nukleotiidid jne.) gaasidevaheliste reakts. tulemusel - bioloogiliste polümeeride teke - polümeeride organiseerumine rakutaolisteks süsteemideks (mikrokerad, konservaattilgad jne.) * Oparin, Miller ja Fox ning Woese BIOLOOGILINE EVOLUTSIOON Kus võis elu tekkida? - "Soe lomp", so Darwini metafoor, mida arendasid edasi Oparin (ürgpuljong) ja Haldane. See on 80-100°C veekogu, mis sisaldas ka biopolümeere. Ka Milleri ja Foxi katsed lähtuvad sellest hüpoteesist (vt. lk. 59) - "Jääkamber ehk mikrokontinent" (Miller, 1998), see on soe tiik, milles on külm jääpall. Tingimused väga muutlikud, soodus evolutsiooniks
füüsikaline-tekkis 15-4,5 miljardit aastat tagasi, George Lemaitre ,,suure paugu teooria"-mateeriakogumi laialipaiskumine, mille käigus moodustusid ebapüsivatest osakestes aatomid ja molekulid, mis hakkasid tihenema tänu gravitatsioonijõule. · Keemiline-tekkis 4,5-3,5 miljardit aastat tagasi, ürgatmosfääri koostis, tänu millele sai elu tekkida(A.Oparin ja J.Haldane). Tekkisid lihtsad orgaanilised monomeerid, bioloogilised polümeerid, mikrokerad ja konservaattilgad). · Bioloogiline-,,soe lamp"-Darwini metafoor, mida arendasid edasi Oparin ja Haldane. 80-100 kraadi juures olev veekogu, mis sisaldab biopolümeere. ,,Jääkamber"-soe tiik, milles on jääpall, tingimused väga muutlikud ja soodustas evolutsiooni.(0-27 kraadi juures). ,,Kuum katel"-150-250 kraadi ookeani põhjas kuumaveeallikate piirkonnas. · Sotsiaalne-See on inimühiskonna, tema kultuuride, riikide, tehnoloogiate jne. ajalooline areng
ja org. Molekulidest tekkisid keerukamad ühend. Bioloogiline evo. - elu areng Maal algas keem. evo. Tulemusena tekkinud esmastest autoreprodutseerivatest süsteemidest. Sotsiaalne evo. - ajalooline inim. ühis. areng. Kultuuride, tsivilisat. riikluse ja tehnol. Areng 3. Keem. evo. Etapid 1. bio. Monomeeride teke 2. bio. Polümeeride teke 3. polümeermolekulide oragniseerumine rakutaolisteks süsteemideks.(läheb üle keem.lt bio.le evolutsioonile) 4. Mikrokerad on aminohapete segu kuumutamisel tekkinud polüaminohapped, mis kokkupuutel veega moodustavad kerajaid struktuure 5. Stanley Millery katse tõestab et Maa varajases atmosfääris olnud gaasid suudavad muutuda aminohapeteks. 6. Evol. Tõendid 1. palentoloogilised tõendid(fossiilide otsimine ja võrdlemine) 2. kivististe vanuse määramine(geokronoloogia, suhteline vanus, absoluutne vanus) 3. võrdlusmeetod(anatoomiline võrdlus, mandunud elundid, embrüonaalne areng) 4.
4 evolutsiooni etappi: 1)Füüsikaline (suur pauk, elementaarosakesed, aatomid) 2)keemiline (aatomid makromolekulid, mikrokerad) 3)bioloogiline (prokarüoodid, eukarüoodid, hulkraksed) 4)sotsiaalne (inimene) Lamarcki evolutsiooniteooria oli esimene terviklik evolutsiooniteooria, aga ta hindas üle keskkonna mõju organismidele ja organismide sisemist püüdu täiustuda, elu jooksul omandatud tunnused EI pärandu. Darwini evol.teooria põhineb 3el tähelepanekul: 1)Kõik elusolendid on erinevad 2)Nad pärandavad oma tunnuseid
-Ürgne atmosfäär koosnes valdavalt vulkaanilistest gaasidest -Maapind kaetud madalate meredega -Maa ümbert puudus osoonikiht, erinevad kiirgused jõudsid Maale 1953.a Miller tõestas, et ürgsetes tingimustes võib saada aminohappeid. 1960. a Ameerikas biokeemik Fox näitas, et aminohapetesegu kuumutamisel laavatükil tekivad biopolümeerid Kui algelised valgud puutusid kokku veega, siis moodustusid kerajad struktuurid e mikrokerad – sarnanevad ürgsetele bakteritele Evolutsiooniteooria- Õpetuste kogum elu arengu tekkest kuni tänapäevani. Darvinism.- looduslikule valikule tuginev, I terviklik Lamarkism – loomade sisemine tung täiustuda. Keskkonnatingimuste mõjul tekkinud muutused on pärillikud Evolutsiooni etapid: Keemiline evolutsioon- aatomite ühinemine molekulideks, anorgaanilistest polümeersed orgaanilised ühendid Füüsikaline evolutsioon- elementaarosakestest raskemate aatomite areng
õp lk 48 - 75 (kuni Kohastumise peatükini) ja vastavad osad töövihikust. MUUHULGAS pöörata erilist tähelepanu: 1. Füüsikaline ja keemiline evolutsioon. "Elu hällid" (3). Füüsikaline evolutsioon (suur pauk elementaarosakesed aatomite teke). 4,5 miljardit aastat tagasi tekkis planeet Maa. Keemiline evolutsioon (aatomid makromolekulid mikrokerad). 4miljardit aastat tagasi Maal (H2, N2, CH4, NH3, H2S, CO, CO2). Lihtsate orgaaniliste monomeeride teke (aminohapped, nukleotiidid, monosahhariidid jne), hiljem bioloogiliste polümeeride teke, polümeeride liitumine polümeeride kogumikeks ehk organiseerumine rakutaolisteks süsteemideks (mikrokerad) Bioloogiline evolutsioon (elu teke prokarüoodid, eukarüoodid ja lõpuks hulkraksed). Selle
Maad hakkasid tabama hiiglaslikud meteoriidid ja hakkasid purskama vulkaanid. Maal hakkas aktiivne vulkaaniperiood, vulkaanilistest gaasidest moodustus atmosfäär, see sisaldas metaani, vett, ammoniaaki, sinihapet ja võibolla ka süsihappegaasi, vaba hapnik puudus. Maakera jahenedes veeaur langes maale vihmana, tekkisid veekogud.Moodustusid lihtsad orgaanilised ühendid. Seejärel toimus nende ühendite polümeriseerumine, moodustusid polümeerid. Seejärel moodustusid mikrokerad, mis sarnanesid mõnede bakteritega. Keemilise evolutsiooni käigus kujunesid eeldused elu tekkeks. Vesi murendas maakoort, nii tekkis vette uusi komponente, mis võimaldas esimeste elusorganismide tekke vees. Vees leiduvad aminohapped ja nukliinhapped moodustasid mikrokerasi, millest omakorda tekkisid ainuraksed tuumata organismid ehk bakterid. Nende evolutsioonis arenesid fotosüntees, mis tõi atmosfääri hapniku. Aeroobne hingamine,mis tekitas hapniku kasutamise ja talumise võimaluse
radioaktiivsest kiirgusest, ning õhuelektrist ja vulkaanilisest tegevusest. Nende eelduste põhjal hakkas tekkima maakerad. Ürgaegkonnas moodustus maakera vahevöö ja maakoor, ning tekkis õhk- ja vesikond. Nii sai alguse esialgne planeet Maa. Aguaegkonnas tekkisid sise- ja välisjõud nii nimetatud gravitatsioon. Aguaegkonnas olid ka olemas ookeanid ja mandrid, kerkisid ja kulusid mäed, ning tekkis ka esimene elu, mis oli algselt ainult vees. Algul tekkisid vees mikrokerad, umbes 3,7 miljardit aastat tagasi, peale neid arenesid eeltuumsed, siis päristuumsed ja siis hulkraksed. Umbes 540 miljonit aastat tagasi tekkisid vetikad, mida suudan ka mina ettekujutada ja praegugi võib neid näha vees, kuigi siis võisid nad näha veidi teistsugused välja. Alates 500 miljonit aastat tagasi võib planeedil Maa näha kalu. Vanaaegkonnas arenes elu ka maale. Olid olemas molluskid, putukad, kahepaiksed ja
6. sordi- ja tõuaretus- taimi ja loomi muudetakse inimese vajaduste järgi. VII Elu tekkimise teooriad 1. kõik elus pärineb elusast 2. elu on tulnud maale teistelt taevakehadelt. 3. Elu on tekkinud elutu aine arengu tulemusena VIII Keemiline evolutsioon universumi ja algse Maa abiootilistes tingimustes toimunud aatomite ühinemine molekulideks ja keerukamate orgaaniliste ühendite ja makromolekulide tekkimine. Uurijad: Fox(,,mikrokerad") ja Miller(lihtsatest ainetest aminohapete saamise katse) Astmed: 1. bioloogiliste monomeeride teke 2.bioloogiliste polümeeride teke 3. ,,mikrokerade" teke Käik: lihtsatest anorgaanilistest ainetest ja orgaanilistest molekulidest tekkisid keerukamad orgaanilised ühendid. IX Elu areng maal tekkis 4-3,5 miljardit aastat tagasi Ürgeoon: Maa teke, atmosfääri, ookeanite ja mandrite teke. Ainuraksete prokarüootide teke.
raskemaid aatomituumasid ei kõik rauast raskemad teki. elemendid. Keemilise evolutsiooni etapid 1. etapp gaaside vaheliste reaktsioonide tulemusena moodustuvad lihtsad orgaanilised ühendid ( aminohapped, nukleotiidid, sahhariidid) 2. etapp toimub eelnevalt nimetatud ühendite polümeriseerumine. 3. etapp polümeeridest moodustuvad püsivad ja keskkonnast eristuvad molekulide kogumid e. mikrokerad. Keemiline evolutsioon ja Maa teke Tekkis gaasi ja tolmupilv. Raskemad ained ( Ni, Fe ) vajusid Gravitatsiooni tõttu muutus see Maa tuuma aina lapikumaks ja tihedamaks Vulkanismi periood. Tekkis kettaks, kuni selle keskele tekkis gaasikest ja arenes Päike. kasvuhooneefekt. Moodustusid esiplaneedid, Maakera jahenedes langes veeaur
esimesed algelised elusolendid. 8) Millised leiud on viinud mõned teadlased arusaamani, et elu saabus Maale kosmosest? Mitmetest Maalt leitud meteoriitidest on eraldatud erinevaid orgaanilisi molekule. Tähtsaimaks on 1969ndal aastal Austraaliasse kukkunud Murchoni meteoriit, mille koostisest on eraldatd 92 aminohapet, süsivesinikke ja hapnikku sisaldavaid süsinikuühendeid. 9) Mis on mikrokerad ning milles seisneb nende evolutsiooniline tähtsus ja kes neid kirjeldas? 1960. a. näitas Sidney Fox, et aminohapete segu kuumutamisel laavatükil tekivad polüaminohapped, mis kokkupuutel veega moodustavad kerajaid struktuure nn mikrokerasid. Mikrokerad sarnanevad mõnede väljasurnud bakteritega. 10) Mis oli esmase elu päriliku info kandjaks F. Cricki poolt esitatud hüpoteesi kohaselt (1968a)? 1986. A. Esitas F
Bioloogiliste monomeeride teke (abiootiline süntees). 2. Bioloogliste polümeeride teke. 3. Polümeermolekulide organiseerumine rakutaolisteks süsteemideks. 4. Üleminek keemiliselt evolutsioonilt bioloogilisele. Katse aminohapete abiootilise (ensüümide osaluseta) sünteesi võimalikkuse kohta: kuumutatud vesi ja H2, CH4, NH3, veeaur elekter tekkis 4 aminohapet. Atmosfääris tekkinud org. ühendid sadenesid veekogudesse ja kontsentreerusid, moodustades ,,ürgpuljongi". Mikrokerad: polüaminohapete kuumutamisel laavatükil tekivad mikrokerad, mis meenutavad rakke. Org. ühendid võivad maale saabuda ka kosmosest meteoriit sisaldas 90 aminohapet. Monomeeride polümerisatsioon: soodsates tingimustes tekkivad polümeerid ka lagunevad. Soodustavaks teguriks on mineraalid, mis seovad ja kontsentreerivad org. komponente (savimineraalid, püriit). Elu hällid: · Soe lomp (Darwin): elu aluseks olevad molekulid tekkisid väiksemates rannavööndi veekogudes - org
tundmatuseni muuta paljude organismide ehitust ja elutegevust. Analoogilised muutused võisid toimuda ka looduses. 3. Keemilise evolutsiooni etapid 1) 3 etappi: - bioloogiliste monomeeride teke (aminohapped, lämmastikalused, nukleotiidid jne.) gaasidevaheliste reakts. tulemusel - bioloogiliste polümeeride teke(polünukleotiidid, polüpeptiidid) - polümeeride organiseerumine rakutaolisteks süsteemideks (mikrokerad, konservaattilgad jne.) 2) S. Miller eksperiment näitas, et orgaanilised ühendid (sealhulgas aminohapped) võisid teoreetiliselt moodustuda anorgaanilistest ühenditest tingimustes, mis valitsesid ürgsel Maal. 3) Vajaliku tingimused elu tekkeks maal: • suure hulga suhteliselt lihtsate ühendite olemasolu. • Komponentide võime seoste, interaktsioonide loomiseks. • Energiaallikas (päike), mis kindlustab komponentide vahelise koostöö.
tundmatuseni muuta paljude organismide ehitust ja elutegevust. Analoogilised muutused võisid toimuda ka looduses. 3. Keemilise evolutsiooni etapid 1) 3 etappi: - bioloogiliste monomeeride teke (aminohapped, lämmastikalused, nukleotiidid jne.) gaasidevaheliste reakts. tulemusel - bioloogiliste polümeeride teke(polünukleotiidid, polüpeptiidid) - polümeeride organiseerumine rakutaolisteks süsteemideks (mikrokerad, konservaattilgad jne.) 2) S. Miller eksperiment näitas, et orgaanilised ühendid (sealhulgas aminohapped) võisid teoreetiliselt moodustuda anorgaanilistest ühenditest tingimustes, mis valitsesid ürgsel Maal. 3) Vajaliku tingimused elu tekkeks maal: · suure hulga suhteliselt lihtsate ühendite olemasolu. · Komponentide võime seoste, interaktsioonide loomiseks. · Energiaallikas (päike), mis kindlustab komponentide vahelise koostöö.
(a) Autopolüploidus (b) allopolüploidus 1 Üldbioloogia. 1.-2. Evolutsioon Elu ajalooline areng liikide üksteisest põlvnemise kaudu on (bio)evolutsioon 4 järku: 1 Kosmiline evolutsioon (meie jaoks esimesed 10-11 mlrd a.) a. Maa vanus 4,5-5 mlrd a. 2 Keemiline evolutsioon (eeleluline) "mõned miljonid a. a. "Ürgpuljong" Oparin-Milleri katsed (CH4, NH3, H2O) b. Mikrokerad 3 Bioloogiline 4 mlrd a. 4 Sotsiaalne 1 miljon (?200 miljonit, ??2-3 miljardit?? a) a. Neoliitikum 10-20 tuh a. b. Neoliitiline revolutsioon (Levant, Palestiina, Mesopotaamia) 1, 2 otsene informatsioon 3 geneetilise mälu ja tõlkemehhanismi evolutsioon: aeglane uue teabe hankimine 4 sotsiaalse mälu: kiire uue teabe hankimine Evolutsiooni tõendid 1 Geoloogia erineva vanusega kihid sisaldavad erineva organismide kivistisi
· Ca 15-4.5 mld a tagasi · ,,Suure paugu teooria" üliväikeste ja tiheda mateeriakogumi plahvatuslik laialipaiskumine · Linnutee on unikaalne nähtus universumis Keemiline · Ca 4.5-3.5 mld a tagasi · 3 etappi o lihtsate orgaaniliste monomeeride teke (aminohapped, nukleotiidid) gaasidevahelise reaktsioonide tulemusel o bioloogiliste polümeeride teke o polümeeride organiseerumine rakutaolisteks süsteemideks e elueelseteks olesteks(mikrokerad, konservaattilgad jne) · Oparin NL i grupp, Miller inglane, Fox ja Woese USA grupp o Elu saab tekkida ainult vees Bioloogiline · Elu tekkimise hüpoteesid (see tähendab, et allpool olevad väited ei pruugi olla tõesed) · Soe lomp - vanim o Darwini metafoor, Oparin nimetas seda ürgpuljongiks. See on veekogu, mis sisaldas ka biopolümeere. Sellises kogumis tekivad biopolümeeride kogumeisel tekkisid polümeerid ja mingil
membraani lipiidses paiknevatele valguliste kanalite. kaksikkihis Kaasaegsete rakkude membraan Mikrobioloogia I 2017 koosneb fosfolipiidide kaksikkihist, millesse on sukeldatud valgud Sidney Fox’i katse: ürgraku membraan võis olla valguline. Sidney Fox tegi ürgrakke (mikrokerasid), keetes proteinoide (abiootiliselt sünteesitud peptiide) lühikest aega soolalahuses ja seejärel segu jahutades. Moodustusid mikrokerad e. nn ürgrakud. Kui S. Fox kuumutas aminohapete segu laavatükil, siis moodustusid polüpeptiidid (proteinoidid), mis kokkupuutel külma veega moodustasid mikrokerasid. Proteinoidid moodustavad vees teatud tingimustel valgulise membraaniga ümbritsetud kerakesi ehk ürgrakke (protocells). Mikrobioloogia I 2017 • Pindaktiivsed peptiidid, mis koosnevad 4-10 glütsiinist (hüdrofoobne aminohape) ja kahest aspartaadist (hüdrofiilne
2) Keemiline evolutsioon a. Anorgaanilised ühendid (NH3, CO2, CO, H2O, soolad) b. Lihtsad orgaanilised ühendid (süsivesinikud (alkaanid, alkeenid), orgaanilised happed (nt. rasvhapped), süsivesikud ja lämmastikalused) c. Polümeerid, polüsahhariidid, polünukleotiidid, polüpeptiidid ** Üleminek keemiliselt evolutsioonilt bioloogilisele. 2-faasilised süsteemid (kate+sisu) - Oparin: koatservaat (valmiskujul ühendid) - Fox: mikrokerad (kasutas eksperimentaalsetes uuringutes saadud ühendeid) - Woese: ürgtilgad (vesifaasis) 2-faasiliste süsteemide puhul 3 küsimust: 1) Energia: a. Ultraviolettkiirgus b. Radioaktiivne kiirgus c. Soojusenergia (leebem soojusenergia) d. Elektrienergia (äike) 2) Koht: a. Vesikeskkond b. Tahked pinnad: i. Veekogude kuivamise põhjasetted ii. Õhku paiskunud tolmuosakesed
Elupäritolu. 68 Kõik elus pärineb elusast. Ameeriklane Stanley Miller korraldas katse aminohapete abiootilise sünteesi võimalikkuse kohta. Püüdis luua samad tingimused, mis varases atmosfääris, sai aminohappeid. Sidney Fox näitas, et aminohapete segu kuumutamisel tekivad polüaminohapped, mis kokkupuutel veega moodustavad kerajaid struktuure- mikrokerasid. Mikrokerad sarnanevad mõnede väljasurnud bakterite. Puudus- mikrokerad ei suuda end ise toota. Tänapäeval ei saa elu Maal uuesti „iseärgata“, kuna hapnik põletaks ära lihtsad orgaanilised ained; osoonikiht takistab UV-kiirguse jõudmist Maale; Maal elavad organismid kasutaksid toiduks „isetekkinud“ orgaanilised ained ja esimesed algelised elusolendid. Elutekke probleemid. RNA ja DNA molekule pole suudetud sünteesida. Geneetilise koodi kujunemist pole faktiliselt põhjendatud
Prebiootilised aminohapped: alaniin, aspartaat, glutamaat, glütsiin, isoleutsiin, leutsiin, proliin, seriin, treoniin, valiin. Võisid moodustuda abiootilise sünteesiga (keemiline polümerisatsioon). Prebiootilised aminohapped ei ole aluselised ega aromaatsed. B-ahelad- katalüütilisus Savi- hea pind polümeeride tekkele: adsorbeerib oma pinnale aminohappeid ja teisi org. monomeere Pinnale seondunud metalliaatomid (Fe, Zn) toimiviad katalüsaatoritena Protobiondid/ürgrakud/mikrokerad Abiootiliselt sünteesitud molekulid võisid vees spontaanselt moodustada membraaniga ümbritsetud keradest. Membraanid: 1. hüpotees- lipiidist membraan (liposoom). Kaksiklipiidne membraan (kaksikkiht) 2. hüpotees- pindaktiivsed peptiidid/peptiidid + rasvhapped ja hüdrofoobsed alkoholid. Nanokerad suudavad kasvada kui monomeere (peptiide) juurde lisada ning nad suudavad jaguneda Liposoom+proteinoidid (lase kuivada) (proteinoidid lähevad liposoomikihtide vahele) + lisa
ehitusega süsivesinikud, orgaanilised happed, heterotsüklilised orgaanilised ühendid), kuni nende kolme etapini on saadud eksperimentaalset tõestust, 4. Erinevadte biomolekulide teke, polüpeptiidid, polünukleotiidid, erinevad molekulkompleksid, 5. Kahefaasiliste individuaalsete süsteemide teke- piirpind ühtedest ja sisu teistest ühenditest, erinevates õpikutes erinevad vennad ( NSVL õpikutes Oparin KOATSERVAADID, Läänemaailmas Foxi Mikrokerad, ka "ürgtilgad"). Elule lähendavad tunnused: teatud mõttes individuaalsed ehk üksteisest erinevad, neil on erinevad liikuvused (tõmbumine, tõukumine), võivad kasvada (suureneda) või suuremad süsteemid võivad jaguneda, pidev dünaamilisus. Kuidas teha: tilk toiduõli ja nõelaga kontsentreeritud pesuainet sisse ja segada ja mikroskoobi all vaadata. Probleemiks on see, et puuduvad tõestused kuidas toimus üleminek esimeste rakkude tekkeks. Keemilise evolutsiooni
2) elu tekkele eelnes keemiline evolutsioon, mille tulemusena moodustusid mitmesugused orgaanilised ühendid. Keemilises evolutsioonis eraldatakse kolm etappi: a) lihtsate orgaaniliste ühendite (aminohapete, nukleotiidide, monosahhariidide) teke; b) esimesel etapil moodustunud monomeersete ühendite polümeriseerumine (näit. polüsahhariidide teke); c) polümeersete orgaaniliste ühendite organiseerumine omaette süsteemideks (mikrokerad, mis võisid moodustuda maismaal; koatservaattilgad, mis võisid moodustuda vees). 3) bioevolutsiooni algus. Esimesed elukandjad ilmusid Maale 3,54 miljardit aastat tagasi, nendeks olid nn. protobiondid lihtsa ehitusega ilma tuumata pärmilaadsed anaeroobsed heterotroofsed organismid, kes said hingamiseks vajalikku energiat käärimise teel ja kasutasid toiduks abiootilistes protsessides moodustunud orgaanilist ainet.
annaabi.ee 
