Kirjandusteose analüüs Meie aja kangelane Mihhail Lermontov 1. Teose sisu lühikokkuvõte Minategelane kohtub Maksimiga. Maksimõts jutustab loo Petsorinist. Toimub ball, Petsorinile hakkab meeldima Bela. Azamet tahtis saada endale Kazbitsi hobust. Azameti ja Petsorini kokkuleppe. Azamet sai hobuse ja Petsorin Bela. Maksim ja Petsorin läksid jahile, tagasi tulles kuulsid pauku ja nägid, et Kazbits röövib Belat. Bela surm. Siinkohas lõppes Maksimõtsi jutustus ja nad läksid lahku. Maksim ja minategelane kohtusid taas ning tuli välja, et samas kohas viibis ka Petsorin. Minategelane sai endale Petsorini päeviku. Järgev lugu on Petsorini päeviku põhjal. Petsorin saabus Tamanisse, kohtus pimeda poisi ja tütarlapsega. Näitsik tahtis teda uputada.
............................................................................................................................................................ 7 MIDA MINA ARVAN LEMONTOVIST.................................................................................................................. 13 KASUTATUD KIRJANDUS.................................................................................................................................. 14 ELULUGU Lapsepõlv Mihhail Lermontov sündis 15. oktoobril 1814. aastal Moskvas. Luuletaja isa erukapten Juri Lermontov põlvnes soti aadlikest. Ema Maria pärines rikkast perekonnast ja oli saanud hea kasvatuse. Nende abielu oli õnnetu ja peagi kolis ema oma võimuka ja rikka ema Jelizaveta Arsenjeva juurde. Tulevane luuletaja polnud veel kolmeaastanegi, kui ta ema suri tiisikusse. Isa ja vanaema vahel, kes teineteist vihkasid, algas lapse hooldamise pärast vägikaikavedu. Isa vastuseisust hoolimata jäi
Jevgeni ei suutnud uskuda, et maatüdrukust oli saanud elegantne daam. Talle meenus kiri, mille Tatjana oli talle mõisas kirjutanud ning mõistis, et oli ei öeldes teinud vea. Onegin lootis, et Tatjana tuleb tema juurde, kuid seda ei juhtunud olles kord juba abiellunud, ei saanud ta Jevgeniga koos olla, olgugi et Tatjana tunnistas, et ta ikkagi armastab Oneginit. Pilet nr. 2 1. 19. sajandi alguse vene kirjandus - vene romantism Vene romantismi iseloomustavad Puskin, Lermontov, Gogoli poeemid. Romantiline kangelane oli üksik, kahtlev, mässumeelne, vastuolus rahvaga. Tegelane on elus pettunud, õrnad illusioonid, spliin. Väliselt võis tegelasel olla mingi puue. Teostes vastandatakse armastus- truudusetus. Mässumeelsus, vastuoluline suhtumine rahvasse (ülistatakse talupoja lihtsat elu, samas ei peeta talupoegi mitte millekski). Tunded mõistusest kõrgemal, deemon kehastab mässumeelset isikut (Lermontov "Deemon"). Kirjanike lemmikaastaaeg sügis, lemmikvärv
oodi ehk vene värsisüsteemi. 18.sajandi keskel jõudsid venemaale ka valgustusideed, mis ütlesid, et ülim väärtus on valgustatud inimene. Samas mõjutasid teatrit uued ideed ning kangelaseks sai lihtinimene. Proosas sai esikohale romaan, näitekirjanduses komöödia ja luules tundelisus ehk sentimentalism. 19. sajandi alguse vene kirjandus - vene romantism Vene romantismi iseloomustavad Puskin, Lermontov ja Gogol. Romantilise luuletaja süngete arvamuste kohaselt oli armastus õnnetu ja kaasas reetmist, üksildust ja egoismi ning seetõttu olid romantilised kangelased üksikud, mässumeelsed ja vastuolus rahvaga, olles elus pettunud ja kannatades spliini küüsis vahel oli neil väliselt ka mõni puue. Usuti, et õnnelikud on vaid tavalised, labased inimesed. Mässumeelsuse kohapealt eitati korda, põlati maailma ja usuti, et deemon on hea ning jumal halb.
Teade Puskini suremisest muutis rahva ja võimud ärevaks, pärast tema surma ei maetud teda suure pidulikkusega Peteruris, vaid surnukeha viidi vaikselt, poolsalaja Mihhailovskojasse vms. Lisaks kirjanduslikule poolele, oli Puskinil ka kirjanduse sotsiaalne mõjujõud, ta pani inimesi mõtlema. Ta looming toob esile ka humanismi põhitõed (inimese õigused ja vabadused). Ta looming pakub ka romantilist ja sentimentaalset pilku ning realismi ja tõde. 4. Lermontov (1814-1841) Lermontov sündis aadliperre, kus ema suri noorena. Tema isa oli pidutseja. Kui ema sureb, hakkavad isa ja vanaema hooldusõiguse pärast kauplema, mille vanaema võidab. Isa hakatakse tõrjuma, mistõttu Lermontov ei oska isa-tegelast kujutada. Tema jaoks on isa-tegelane romantiline. Lermontov on noorena koleda keha, aga ilusa näoga. Ta on füüsiliselt tugev, sest ta tegeleb erinevate spordialadega. Vanaema haris teda hästi, nii et ta oskas juba väiksena prantsuse, inglise ja
(Revolutsioon tapab oma poegi).Napoleoni ajastu. Paul I -debriidne.(Tapeti 1801). Troonile saab Aleksander I, kes mõistab et Vene riiki on vaja muuta. Aleksander I viib Venemaa sõtta Napoleoni vastu. Romantism, u. 1810-1830. Tegelikkust kujutatakse sellisena, nagu ta peaks olema. Romantiline kangelane on üksildane, kannatav egoist. Püüavad otsida endale sugulashinge. Tõstavad end teistest kõrgemale, väga mässumeelsed, võitlevad kõigiga. Maailmapõlgus. Vaenlaseks Jumal, sümpaatiaks deemon. Sõnades võitlevad rahva eest, tegelikult põlgavad seda. Romantiline kangelane on tihti mingi füüsilise defektiga. Tärkab huvi ka folkloori, keskaegsete legendide ja muinasjuttude vastu. Salapärasus, ebatavalisus. Zanrid: luule(ballaadid, poeemid). Dekabristid-1812 sõjas prantslastega rindel (ohvitserid). Kui venelased jõuavad tagasi on väe esirindel Aleksander I. Elu ei lähe hästi, Aleksander on loomult kiuslik. Müstitsism
PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud
10.kl. kirjandus sissejuhatuseks tuleta meelde kirjanike nimesid AJATELG vanimad kirjalikud allikad - Vana Testament, Gilgame`s antiik umbes 1000 aastat, lôpeb 476 Sophokles Anakreon Sappho keskaeg umbes 1000, lôpeb 1492 jätka ja täpsusta ajatelge, kui aega on rüütlikirjandus linnakirjandus vaimulik kirjandus 1440 Gutenberg klassitsism 17.-18. sajand valgustusklassitsism romantism realism modernism 20.saj. postmodernism LAIENDA SKEEMI NIMEDEGA antiikkirjandus Trooja sôja müüt tähtsamad tegelased ja sündmuste sôlmpunktid (ôpiku teksti pôhjal) "Ilias" kava "Odüsseia" kava tunnikontroll nimede peale eeposte liigid ja môiste, pealkirjad maade järgi KANNA ÛLE KONSPEKTIST antiiklüürika PANE SKEEMI Anakreon-pastoraal, Sappho-soolomeelika(armastuslaul), Pindaros-koorimeelika: ood, hümn; Arcilochos-jambograafia, Tyrtaios ja Alkaios-eleegia, Simo
Kaili Miil SISSEJUHATUS VENE KIRJANDUSLUKKU I Ljubov Kisseljova 11. veebruar 2009 Vene kirjanduse arengu etapid Kooli vene kirjanduse kursus hakkab tavaliselt Puskinist, keda läbitakse suhteliselt kiiresti. Vene kirjandus suuremalt hakkab aga Dostojevskist ja Tolstoist kõik eelnev jääks nagu tagaplaanile. Leitakse, et just need suurkirjanikud hakkasid mõjutama Euroopa kirjanduslikku protsessi. Aga vene kirjandus ei sündinud 19. saj keskpaiku. Eelkõige on aga kaks suurt epohhi: 1. Vanavene kirjandus ehk keskaja vene kirjandus 11. saj 17. saj. 2. uue aja vene kirjandus 18. saj algusest tänapäev Vanavene kirjanduse puhul tuleb tähele panna kaht olulist aspekti sõnu kasutame selle aja kohta teises tähenduses, kui me kasutame neid praegu. Kirjanduse (literatura) eesm
LÜÜRIKA: (kreeka k lyra – keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss = luulerida, stroof = salm. Lüürika liigid: 1) ood – pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks (Peterson); 2) eleegia – nukrasisuline luuletus; 3) pastoraal ehk karjaselaul; 4) epigramm – satiiriline luuletus (Puškin); 5) sonett (it.k sonare – helisema) – 14 luulerida, igas reas 11 silpi, kokku 154 silpi. Meisterlik sonett lõppeb puändiga, st üllatuslikult. Klassikaline sonett: kaks katrääni ja kaks tertsetti, kahes esimeses süliriim A-B-B-A, kahes viimases C-D-C, D-C-D. Selle toob maailma G. Petrarca 14-15. sajandil. Shakespeare'i sonett: kolm katrääni ja üks tertsett. 6) ballaad (it.k ballare – tantsima) – algselt tantsulaul, hiljem jutustava sisuga luuletus
kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles mõnikord ka terminit belletristika. Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. LÜÜRIKA: (kreeka lyra keelpill, mille saatel kanti ette lauleluuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Onegini stroof Lüürika liigid: ood pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks (Peterson); eleegia nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul; epigramm satiiriline luuletus (Puskin); sonett Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid (Krõlov) ja valmid (Lermontov, Puskin)
"Tuuline rand" 1955-66 saarlased hakkavad Tagarannas oma laeva ehitama, 4. osa keskmes on perekond Tihu. Tõnis Tihu saab laevakapteniks- vastandid Juhan Smuul rahvakirjanik Koguvast. 1946 luulekogu "Karm noorus", poeem "Stalinile ja "Järvesuu poiste brigaad". Olukirjelduste kogumik "Kirjad sõgedate külast", "Muhu monoloogid", reisikiri "Jäine raamat" (sai Lenini preemia), luuletus "Mälestus isast", näidend "Metskapten e Kihnu Jõnn" Debora Vaarandi Valjalast, elu lõpul elas Tallinnas. "Eesti mullad" 1965 esimene Liivi preemia laureaat. Poeemid "Talgud Lööne soos", "Alla Mari", luuletus "Saaremaa valss" Ülo ja Jüri Tuulik Abrukalt. Ülo tõsisem, romaan "Sõja jalus" sõrulaste küüditamine II ms lõpus. Jüri peamiselt jutustused "Meretagune asi", Abruka lood, "Räim pisike kena kala"
ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid (Lermontov, Puskin), ballaadid (Schiller, Under) ja valmid (Krõlov). Valmis peitub otsese tähenduse all teine, olulisem tähendus, mis selgub enamasti valmi lõpus olevast õpetusest ehk moraalist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
