puhtas kohas. Kuigi inimesed arvavad, et metsi raiutakse liiga palju, eelistavad nad ikka puidust mööbliesemeid ning ehitusmaterjale. Inimesed ei mõtle sellele, et mis siis saab, kui kõik meie metsavarud on maha raiutud ning uued puud on alles 30-ne aasta pärast mahavõtmis kõlblikud. Lõbustalt saeb inimkond oksa, millel istub, on Mati Unt öelnud. Viimastel aastatel on aga metsade maha raiumine vähenenud, kuna välja tuli uus seadus, mis ei luba metsaomanikel korraga kõike metsa maha võtta ning enamus mets on kaitse alla võetud. Tänu sellele on saanud mets korralikult kosuda. Inimesed peaksid rohkem mõtlema enda ümbritsevale keskkonnale. Me teame, et kõige selle põhjuseks võib olla vananenud tehnoloogia, vähesed teadmised keskkonnast ning raha puudus, kuid me saame kõike seda ise muuta. Me peaksime rohkem tähelepanu pöörama energia tootmis võimalustele ning
Putukkahjustuste puhul võib eesmärgiks olla kahjustuskolde likvideerimine. Enne sanitaar-lageraiet tehakse metsakaitseline ekspertiis, mille alusel raie käib. Üldiselt võetakse sanitaarraie ette vastavalt vajadusele ning peamiselt vanemates puistutes, raiudes ära näiteks kahjurite massilist paljunemist soodustavad puud. Laasimine Laasimisega saab tulundusmetsades parandada puidu kvaliteediomadusi. Okste eemaldamisega tüvelt suurendatakse oksavaba puidu osakaalu. Metsaomanikel oleks otstarbekas laasida kvaliteetseid puistuid, millel on potentsiaal kasvatada hinnalist puitu. Puudel peaks olema n-ö looduslikud eeldused ja sobiv vanus, mis tagaksid tööde optimaalse maksumuse ning puistu kvaliteedi tõusu. Üldiselt laasitakse kõiki puuliike, peamiselt aga mändi, kõne alla võib tulla ka kuuse, kase ja sanglepa laasimine. Laasitav puistu peaks olema terve, laasitavate puude keskmine diameeter mitte üle 15 cm.
Suur-konnakotkad on ohustatud liik ning Eestis kuulub suur-konnakotkas esimese kaitsekategooria alla. Metsaomanike erinevad tegevused (metsaraie, puude väljavedu, kuivendamine jne) ohustavad suur-konnakotkaid, mistõttu on võetud vastu erinevad seadused ja regulatsioonid kaitsmaks ohus olevaid liike. Samas tuleb mõelda ka metsaomanike kahjumile, mis tekib juhul, kui kaitsealune liik on tema metsas. Kuna seal puudub võimalus tegeleda erinevate kasumit toovate töödega jääb metsaomanikel metsast tulev tulu saamata. Erametsa kaitsealuste metsade üle pole arvestust peetud, kuid umbkaudsete arvutuste kohaselt on saamata jääv tulu ligikaudu 21 miljonit eurot (Kivi 2014). Eestis Natura aladel on toetus pindalapõhine - sihtkaitsevööndis 110€/ha; piiranguvööndis, hoiualal ja projekteeritaval alal 60€/ha. Looduskaitseliste piirangute kompenseerimine väljaspool Natura võrgustikku puudub, millest tulenevalt saavad metsaomanikud oma metsa
igasuguse riigipoolse abita, ja tundub, et paljud neist ei tule endaga toime. IFA näeks hea meelega, et Iirimaal rakenduks Eestiga sarnaselt piirkondlikele metsandusorganisatsioonidele suunatud toetusmeetmed. Õppereisil kohtusime ka keskkonnaministeeriumi nõuniku Hanno Zingeliga, kes tutvustas looduskaitsepiiranguid Eesti metsanduses. Jäi mulje, et selle valdkonnaga seotud metsaomanike mured Eestis ja Iirimaal on taas sarnased, kuid Eestit eristab see, et metsaomanikel on võimalik küsida majandamispiirangute eest kompensatsiooni. Meie grupp jäi Eesti reisiga ülimalt rahule. Iiri metsaomanikud Iiri metsadest kuulub 46% eraomanikele ja 54% riigile. Nii era- kui riigimetsa okas- ja lehtpuude protsentuaalne jagunemine on sarnane – 80–85% puistutest on okaspuupuistud, ülejäänud lehtpuu enamusega puistud. Üldse kokku on 20 000 erametsaomanikku. 16 500 metsaomanikku on farmerid ehk need, kes tegelevad lisaks põllumajandusele ka metsandusega.
2009. Lithuanian forest by dominated species (joonis) [http://www.forestgen.mi.lt/ForestgenEn.htm] (01.03.2011) FAO. 2010. Lithuania Forest Information and Data [http://rainforests.mongabay.com/deforestation/2000/Lithuania.htm] (01.03.2011) FAO. 2010. Forestry legislation [http://www.fao.org/forestry/30816/en/ltu/] (01.03.2010) Lietuvos misku institutas. 2009. Forest Law (2001) [http://www.forestgen.mi.lt/ForestgenEn.htm] (02.03.2011) Kupstaitis, N. 2005. Balti riikide metsaomanikel erisugused õigused [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_mets/artikkel466_440.html] (04.03.2011) European Forestry Commission. Lithuania. EFC report [http://www.unece.org/timber/docs/tc-58/efc-reports/lithuania.htm] (05.03.2011) Mizaras, S.- Mizaraite, D. - Lebedys, A. - Pivoriunas, A. - Belova, O. 2005. [http://www.nyme.hu/fileadmin/dokumentumok/fmk/acta_silvatica/cikkek/VolE1- 2005/lithuania.pdf] (05.03.2011) Printall. 2011. PEFC [http://www.printall.ee/keskkond/pefc/] (06
metsale suurema tormi- ja lumekindluse. *Võimaldab ära kasutada metsa loodusliku uuenemisvõime ja sellega kokku hoida kulutusi kultiveerimisele. Püsimetsadel on ka rida puudusi, mis lubavad neid rakendada vaid teatud tingimustes: *Metsa ülestöötamine on väga keeruline, raskesti mehhaniseeritav, vajalik on väikemehhanismide olemasolu ja hea teedevõrk, mis teeb selle raieviisi kalliks võrreldes lageraiega. *Kasvama jäävate puude vigastamise oht raie käigus suur. *Metsaomanikel võib tekkida ahvatlus üleraieks. *Uuenemine on looduslikul teel võimalik vaid varjutaluvate liikidega.
Paljusid metsa olulisi funktsioone, näiteks hapniku tootmist ja süsiniku sidumist, samuti bioloogilist mitmekesisust, ei saa müüa, mistõttu nende majanduslik väärtus puudub. Metsa kasvatamine on üks kõige vähemintensiivsemaid maakasutusviise ja selle tulukus on enamasti madalam kui põllumajanduslikul kasutusel. Samas on metsamaa sageli kõrgemalt maksustatud kui põllumaa, näiteks Eestis on metsamaa maksumäär kuni neli korda kõrgem põllumaa maksumäärast. Seetõttu on metsaomanikel majanduslikult kasulik mets maha raiuda ja müüa ning selle asemele rajada midagi muud, mida saaks turustada. Asjatundjad ei ole ühel meelel selles, mil määral vaesus metsatustamist soodustab. Ühest küljest on märgatav korrelatsioon ühiskonna vaesuse ja metsatustamise vahel selles ühiskonnas. Väidetakse, et kui inimesed on vaesed, siis on metsatööd üks väheseid enese elatamise viise. Ühiskondades, mille rahvuslik kogutoodang inimese kohta on vähemalt 4600
Puistute õigeaegne raie ja metsa kiire uuendamine sobilike puuliikidega võimaldab kasutada metsamaa tootmisvõimet parimal moel. Küpsete majandusmetsade pikema ajalise majandamata jätmise korral jäävad kaotajaks nii metsaomanik (saamata jääb tulu, puidu väärtus langeb, vähenevad 7 investeerimisvõimalused), metsasektori ettevõtted (halveneb puittoorme kvaliteet, kasvab sõltuvus importpuidust, millega kaasnevad riskid, metsaomanikel väheneb huvi metsaga tegeleda, mis tingib madala varustuskindluse) kui ka riik (väheneb maksutulu, lisandväärtus ja tööhõive, ebaefektiivseks muutub maakasutus, halveneb väliskaubandusbilanss). Metsamajanduslike investeeringute aluseks on enamasti puidu müügist saadav tulu. Vähene metsakasutus põhjustab ka metsauuenduse, metsakaitse- ja metsahooldustööde ning
samal ajal vääriselupaikade kaitse tulundusmetsades, on äärmiselt vajalik tõsta rohkem kui 45 000 Eesti erametsaomaniku teadlikkust loodusväärtuste kaitse kohta. Vääriselupaikade ühisprojekti loomise ajaks oli Rootsis vääriselupaikade inventuur juba käivitunud ning vääriselupaikade kaitseks võetud meetmed rakendunud. Rootsi erametsaomanike ressursid ja kogemused olid sel ajal teatavasti suuremad kui Eesti metsaomanikel, seega tuli Eestil vääriselupaikade määratlemiseks, kaitseks ja majandamiseks välja töötada Eesti oludele sobiv metoodika. Käesolev aruanne annabki ülevaate nii Eesti vääriselupaikade projekti taustast kui ka Eesti metsade looduslikust mitmekesisusest ja ökoloogiast. Aruandes on kirjeldatud ka inven teerimise metoodikat. Peamise osa sellest välja andest moodustavad vääriselupaikade inventuuri üksikasjalikud ja rikkalikult illustreeritud tulemused vääriselupaikade arv ja
o Püsimets võimaldab pidevat ja säästlikku puidukasutamist ka väikeses metsaosas o suurem tormi- ja lumekindluse o Võimaldab ära kasutada metsa loodusliku uuenemisvõime ja sellega kokku hoida kulutusi kultiveerimisele Püsimetsadel on ka rida puudusi: o Metsa ülestöötamine on väga keeruline, raskesti mehhaniseeritav o Kasvamajäävate puude vigastamise oht raie käigus on suur o Metsaomanikel võib tekkida ahvatlus üleraieks o Uuenemine looduslikul teel on võimalik vaid varjutaluvate liikidega Valikraietega võiks majandada eelkõige erametsi, kus metsakinnistud on suhteliselt väikesed Metsa hindamine e. Metsatakseerimine Põhiülesanne o Välja selgitada metsade territoriaalne paiknemine o Puistute tootlikust ja varusid o Olulisim metsas kasvava puidu kogus
Bioloogilise mitmekesisuse kaitsmine on erametsades seotud metsade kaitse alla võtmisega, mis enamasti tähendab ka Natura 2000 võrgustikuga liitmist. Metsaseadusega seatud kitsendused, nagu raievanuste alammäärad uuendusraietel, hooldusraietel lubatud harvendamise tasemed ja vähemalt 5 m3 säilikpuude jätmise kohustus hektari kohta teenivad samuti looduskaitselisi eesmärke. Tulundusmetsades leiduvate vääriselupaikade kaitsmiseks on metsaomanikel võimalus sõlmida riigiga lepinguid, milles kompenseeritakse lepinguperioodil arvestuslik saamata jäänud tulu. Vääriselupaikade kaitsmine ja nende tekkeks tingimuste loomine on peamine bioloogilise mitmekesisuse kaitsmise võimalus erametsades. Piirangutega metsaaladel makstakse toetust 60 eurot hektari kohta aastas ja rangelt kaitstud aladel kuni 120 eurot hektari kohta. Sellised toetusmäärad on kavandatud aastani 2013. On loodud ka õiguslikud alused müüa kaitsealused
* Võimaldab ära kasutada metsa loodusliku uuenemisvõime ja sellega kokku hoida kulutusi kultiveerimisele. Püsimetsadel on ka rida puudusi, mis lubavad neid rakendada vaid teatud tingimustes: *Metsa ülestöötamine on väga keeruline, raskesti mehhaniseeritav, vajalik on väikemehhanismide olemasolu ja hea teedevõrk, mis teeb selle raieviisi kalliks võrreldes lageraiega. * Kasvamajäävate puude vigastamise oht raie käigus on suur. * Metsaomanikel võib tekkida ahvatlus üleraieks. *Uuenemine looduslikul teel on võimalik vaid varjutaluvate liikidega, puistutes tekib paratamatu puuliikide vaheldus. Meie tingimustes viiks see kuusikute osakaalu olulisele suurenemisele. * Puistute püsikindluse huvides ei saa püsimetsana majandada juurepessust kahjustatud metsi. * Ulukite arvukus peaks olema selline, mis lubaks metsa moodustavatel peapuuliikidel rahuldavalt looduslikult uueneda.
● Võimaldab ära kasutada metsa loodusliku uuenemisvõime ja sellega kokku hoida kulutusi kultiveerimisele. Püsimetsadel on ka rida puudusi, mis lubavad neid rakendada vaid teatud tingimustes: ● Metsa ülestöötamine on väga keeruline, raskesti mehaniseeritav, vajalik on väikemehhanismide olemasolu ja hea teedevõrk, mis teeb selle raieviisi kalliks võrreldes lageraiega. ● Kasvamajäävate puude vigastamise oht raie käigus on suur. ● Metsaomanikel võib tekkida ahvatlus üleraieks. ● Uuenemine looduslikul teel on võimalik vaid varjutaluvate liikidega, puistutes tekib paratamatu puuliikide vaheldus. Meie tingimustes viiks see kuusikute osakaalu olulisele suurenemisele. ● Puistute püsikindluse huvides ei saa püsimetsana majandada juurepessust kahjustatud metsi. ● Ulukite arvukus peaks olema selline, mis lubaks metsa moodustavatel peapuuliikidel rahuldavalt looduslikult uueneda.
* Võimaldab ära kasutada metsa loodusliku uuenemisvõime ja sellega kokku hoida kulutusi kultiveerimisele. Püsimetsadel on ka rida puudusi, mis lubavad neid rakendada vaid teatud tingimustes: *Metsa ülestöötamine on väga keeruline, raskesti mehhaniseeritav, vajalik on väikemehhanismide olemasolu ja hea teedevõrk, mis teeb selle raieviisi kalliks võrreldes lageraiega. * Kasvamajäävate puude vigastamise oht raie käigus on suur. * Metsaomanikel võib tekkida ahvatlus üleraieks. *Uuenemine looduslikul teel on võimalik vaid varjutaluvate liikidega, puistutes tekib paratamatu puuliikide vaheldus. Meie tingimustes viiks see kuusikute osakaalu olulisele suurenemisele. * Puistute püsikindluse huvides ei saa püsimetsana majandada juurepessust kahjustatud metsi. * Ulukite arvukus peaks olema selline, mis lubaks metsa moodustavatel peapuuliikidel rahuldavalt looduslikult uueneda.
raiuda; · Õige majandamise korral annab metsale suurema tormi- ja lumekindluse; · Võimaldab ära kasutada metsa loodusliku uuenemisvõime ja sellega kokku hoida kulutusi kultiveerimisele. Püsimetsadel on ka rida puudusi, mis lubavad neid rakendada vaid teatud tingimustes: · metsa ülestöötamine on väga keeruline, raske mehhaniseerida- vajalik on väikemehhanismide olemasolu ja hea teedevõrk; · kasvamajäävad puud võivad saada vigastatud ülestöötamise käigus; · metsaomanikel võib tekkida ahvatlus üleraieks; · uuenemine looduslikul teel on võimalik varjutaluvate liikidega, puistutes tekib paratamatu puuliikide vaheldus. Meie tingimustes viiks see kuusikute osakaalu olulisele suurenemisele; · puistute püsikindluse huvides ei saa püsimetsana majandada juurepessu kahjustusalasid; · ulukite arvukus peaks olema selline, mis lubaks metsa moodustavatel peapuuliikidel rahuldavalt looduslikult uueneda.
annaabi.ee 
