RMK on Eesti riigimetsade majandaja Eesti on üks maailma metsarikkamaid riike metsaga on kaetud ligi pool meie maismaast ehk 2,2 miljonit hektarit. Omakorda umbes 40% Eesti metsadest kuulub riigile. Neid metsi hoiab, kasvatab ja majandab Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK). RMK tegevusvaldkonnad on: · metsahaldus · metsamajandus · puiduturustus · loodushoid ja puhkemajandus · taimla- ja seemnemajandus RMK metsanduslike ülesannete hulka kuulub riigimetsa kaitsmine ja valvamine, uue metsa istutamine ja kasvatamine, metsatööde korraldamine ning puidu müük. RMK hoiab korras metsateid ja kuivendussüsteeme ning jälgib tuleohtu riigimetsas. Loodushoiuga tegelevad inimesed RMKs teevad omalt poolt kõik, et riigimets ning RMK hoole all olevad rahvuspargid ning muud kaitsealad pakuks võimalikult mitmekesiseid puhkevõimalusi ning sealjuures ei saaks kahjustada sealne elustik. RMK rajab matkaradu,
· Investeeringute maht läbi MMA oli 22 miljonit eurot, läbi Metsateenistuse · Tegevusluba metsanduslikeks töödeks antakse kohalikele kogukondadele ja huvigruppidele, kes omakorda osa tulust tagastavad riigile. Riiklik Metsaarengu Fond · Teadusuuringute ja tehnoloogia arendamine metsa majandamisel · Tehniline abi ja metsa-ala suurendamine · Hävitatud alade taastamine sinna kuuluvate liikidega · Ratsionaalne ja jätkusuutlik metsaressursi kasutamine · Kontroll metsanduslike tegevuste üle, eelkõige lageraied · Metsamajandusliku suutlikuse tõstmine · Keskkonnaalane harimine · Keskkonna- ja loodusvarade kaitse Amazonase Fond · Avalike metsade ja kaitsealade juhtimine · Keskkonnakontroll, järelevalve ning seaduste teostus · Keskkonnaalased tegevused, et süvendada metsade jätkusuutlikku kasutamist · Bioloogilise mitmekesisuse kaitse · Hävitatud alade taastamine Kokkuvõte
Viimaste aastate olulisimaks ülesandeks on kujunenud erinevate erialade üliõpilaste suvepraktika baasiks olemine. Traditsiooniliselt on enamus tudengitest EMÜ Metsandus- ja maaehitusinstituudist, peale selle veel EMÜ Põllumajandus- ja keskkonnainstituudist ning Tartu Ülikooli Bioloogia-geograafiateaduskonnast. 2005.a suvel oli Järvseljal mõnel nädalal korraga üle 100 üliõpilase. Metsanduslik info Metsanduslike püsikatsealade andmebaas. Metsanduslikus uurimistöös on väga oluline osa püsikatsealadel, mille abil on võimalik jälgida aastakümnete vältel puistutes toimuvaid protsesse. Paljud Eestis olevad metsanduslikud püsikatsealad asuvad Järvselja õppe ja katsemetskonna territooriumil. Neid on rajatud alates õppemetskonna loomisest 1921. aastal, algselt Tartu Ülikooli, hiljem Eesti Põllumajanduse Akadeemia ja Eesti Põllumajandusülikooli teadlaste poolt
kaugseireandmeid sobitatuna teistest allikatest pärit andmetega, mis annab seetõttu ka täpsemad ja usaldusväärsemad andmed, vähem on ruumi eksimustele. Näiteks 1970-ndatel aastatel Filipiinide valitsus arvas riigi metsasust olevat 57%, kuid 1976. aastal läbiviidud kaugseire andmetel oli see ainult 38 protsenti (Myers 1988, McKendry; Eastman, 1991). Eestis on vabalt kättesaadav WMS teenusena (Web map service veebikaarti teenus) metsanduslike ortofotode kiht (vt. Joonis 1). WMS teenus võimaldab Maa-ameti aluskaartide kasutamist GIS-tarkvaradega. See võimaldab eristada väga lihtsalt taimkatteta alasid, lehtpuu, sega- ja okasmetsi, samuti ka niiskeid alasid jm. Tavapärasest ortofotost erineb lähi-infrapuna ortofoto värvikanalite poolest, punane värv vahetatakse lähi infrapuna ja sinine punase vastu, roheline jääb samaks. CIR ortofotosid kasutatakse metsanduses,
Uuendusraiealadest ning teede korrashoid ja metsateede ehitamine on samuti tähtis nagu ka varasemas arengukavas on välja toodud. Asutada metsanduslikud katsejaamad ratsionaalsemate ja otstarbekohasemate töömeetodite ja uuemate majandamisviiside proovimiseks ja tarvitusele võtmiseks metsamajapidamises Praeguse metsamajanduse seisukohalt on säärane tegevus juba ammu minevik ning kasutusel on nii kaasaegne tehnoloogia kui ka koostöö metsanduslike teadusasutustega. Hoolitsemine, et metsanduslik administratsioon oleks küllaldane ja koosneks hea teoreetilise kui ka praktilise ettevalmistuse ja kogemustega tööjõududest Kaasaja metsanduslik administratsioon on juba piisaval tasemel, põhinedes rikkalikele kogemustele ning metsanduslikule kõrgharidusele. Asuda metsakõrvalsaaduste intensiivsemale kasutamisele, eesjoones männi kändude ja okste
korraldus-, arendus- ja planeerimistoimingute ning järelevalvetoimingute tegemine oma valitsemisalas, lähtudes §-s 7 toodud eesmärgist ning selle alusel kehtestatud ministeeriumi ja tema valitsemisala strateegilistest eesmärkidest. 2) Ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste pädevus ministeeriumi valitsemisalas olevate ülesannete täitmisel on sätestatud nende põhimäärustes. 2. Riigimetsa Majandamise Keskus 1) RMK metsanduslike ülesannete hulka kuulub riigimetsa kaitsmine ja valvamine, uue metsa istutamine ja kasvatamine, metsatööde korraldamine ning puidu müük. RMK hoiab korras metsateid ja kuivendussüsteeme ning jälgib tuleohtu riigimetsas. 2) Loodushoiuga tegelevad inimesed RMKs teevad omalt poolt kõik, et riigimets ning RMK hoole all olevad rahvuspargid ning muud kaitsealad pakuks võimalikult mitmekesiseid puhkevõimalusi ning sealjuures ei saaks kahjustada sealne elustik
aastaks ennustatakse juba 29 miljoni reaali suurust tegutsemisraha. Riikliku Metsaarengu Fondi vahendeid eraldatakse peamiselt järgmistele valdkondadele: 1. Teadusuuringute ja tehnoloogia arendamine metsa majandamisel 11 2. Tehmiline abi ja metsa-ala suurendamine 3. Hävitatud alade taastamine sinna kuuluvate liikidega 4. Ratsionaalne ja jätkusuutlik metsaressursi kasutamine 5. Kontroll metsanduslike tegevuste üle, eelõige lageraiete üle 6. Metsamajandusliku suutlikuse tõstmine 7. Keskkonnaalane harimine 8. Keskkonna- ja loodusvarade kaitse Amazoni fondi, mis loodi 2008 määrusega 6527, eesmärgiks on meelitada inimesi annetama, et neid annetusi investeerida metsadesse. Sellega tahetakse ära hoida metsade laushävitamist, rahastada seiret ning ka edendada kalavarude kaitset. Oma eesmärgid on nad loetlenud järgmised: 1. Avalike metsade ja kaitsealade juhtimine
kaubandusteenuseid ja jäätmekorralduse kaasajastamist. Pärandkultuuri säilitamist raskendab inimeste vähene teadlikkus ja maareformiga toimunud omanike vahetumine põlvkondade side on nõrk, pärimus ei kandu enam edasi. Meede: Elanikkonnale metsa ja metsa elurikkust kahjustamata võimalikult mitmekesiste metsa kasutamise võimaluste kindlustamine. Selleks: · Metsaomanike koolitamine ja teavitamine metsade mitmekülgse kasutamise võimaluste tutvustamseks. · Metsanduslike pärandkultuuriobjektide hooldamise ja eksponeerimise toetamine. 18 · Metsade mittepuidulise kasutamise toetamine. Riigimetsandus Suhteliselt väikesepindalalise ja mitmetel põhjustel väheaktiivselt majandatud erametsaomandi taustal täidab riigimets eelkõige puiduturu erapooletu tasakaalustaja, metsalooduse kaitsja ja igaüheõiguse pakkuja funktsiooni. Puiduturu ühtlane varustamine
nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, metsaselektsioon, puhkemetsandus jne. Tegeletakse probleemidega, mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamisega, olemasolevate metsade hooldamise ning kaitsmisega. 2) Metsakorraldus esindab ökonoomilist suunda metsanduses. Selle valdkonna tegevussuundadeks on metsade inventeerimine ja mõõtmine, metsaressursi arvestamine, metsanduslike tegevuste planeerimine, metsadele majanduskavade koostamine jne. Siia valdkonda kuuluvad sellise õppeained nagu metsatakseerimine, metsakorraldus, kaugseire, geoinfosüsteemid, puidukaubandus, metsamajanduse ökonoomika jne. 3) Metsatööstus esindab tehnilist ja tehnoloogilist suunda metsanduses. Tegeletakse küsimustega, mis on seotud puidu varumise ja töötlemisega. Uuritakse, milliste tehnoloogiate ja
Männikute osatähtsus on vähenenud. Metsakasvatus – esindab bioloogilist suunda metsanduses. Tegevus metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamiseks, eesmärgiga kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Metsakasvatuse valdkonda kuuluvad: dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakaitse, puhkemetsandus jne. Metsakorraldus – esindab ökonoomilist suunda metsanduses. Tegevussuundadeks on metsade inventeerimine ja mõõtmine, metsanduslike tegevuste planeerimine, metsadele majanduskavade koostamine jne. Siia valdkonda kuuluvad sellised õppeained nagu metsakorraldus, kaugseire, geoinfosüsteemid, puidukaubandus, metsamajanduse ökonoomika jne. Metsatööstus – esindab tehnilist ja tehnoloogilist suunda metsanduses. Tegeletakse küsimustega, mis on seotud puidu varumise ja töötlemisega. Uuritakse, milliste tehnoloogiate ja meetoditega on kõige keskkonnasäästlikum ja ökonoomsem teostada raieid ja töödelda saadud puitu
Radari piltidelt püütakse saada biomassi (tagavara) hinnanguid. Raadiolainete tagasihajumise koefitsenti hinnatakse sellel puhul. 6. Kiirguslevi taimkattes ja selle mudelid. - Kiirguslevivõrrandil baseeruvad taimkate kui sume keskkond. Vajame: heledust mõjutavate faktorite selgitamiseks, numbrilised eksperimendid, mõõtmistulemuste interpreteerimiseks ja normaliseerimiseks. Heleduse muutuste ennustamiseks, taimkatte parameetrite hindamiseks, vahelüli sat piltide ja metsanduslike andmebaaside vahel... - I intensiivsus, kirkus, koosinus langeminurgast (kiirgusvälja muutus vertikaalkoordinaadis vasakul pool) - Paremal: F(L,r) kiirgusallikas, taimelehtede oma kiirgus; hajumisliige kui palju kiirgust tuleb muudest suundadest ja peegeldatakse muudesse suundadesse, hajumine taimkatte sees. Kiirguse nõrgenemine (-G(L,r) I(L,r). lisaks sellele võrrandile peavad olema veel tingimused keskkonna piiril.
teaduskraad metsanduses. Mets ja puit on ka teiste ülikoolide juures töötavate teadlaste uurimisobjekt. Koos metsateadlastega teevad interdistsiplinaarset uurimistööd teiste teadusalade nagu bioloogia, füsioloogia, keemia ja ajalugu, teadlased. Nii näiteks uurivad Tartu Ülikooli ökoloogid metsaökosüsteeme, Tallinna Tehnikaülikoolis aga tegeletakse puidu kui materjali omaduste uurimise ja töötlemise tehnoloogiate arendamisega. Metsanduslike rakendusuuringute ja vastavate andmekogude loomise ning arendamisega tegeleb alates 1996. aastast keskkonnaministeeriumi metsakaitse- ja metsauuenduskeskus, kus töötab 74 inimest. Keskuse tegevuseks on rakendusuuringute valdkonnas eeskätt olnud: - statistilise metsade inventeerimise läbiviimine ning ülevaate saamine Eesti metsaressursist ja selle kasutamisest; - metsaressursi arvestuse riikliku registri loomine ja arendamine, milles sisalduvad praeguseks
bioloogiliste protsesside mõjutamiseks, mille eesmärk on kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. (dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, metsaselektsioon, puhkemajandus jne). Tegeleb probleemidega, mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamisega, olemasolevate metsade hooldamise ning kaitsmisega. 2. Metsakorraldus – ökonoomiline suund metsanduses, mille tegevussuund on metsade inventeerimine ja mõõtmine, metsaressursi arvestamine, metsanduslike tegevuste planeerimine, metsadele majanduskavade koostamine jne. (metsatakseerimine, metsakorraldus, kaugseire, geoinfosüsteemid, puidukaubandus, metsamajanduse ökonoomika jne) 3.Metsatööstus – tehniline ja tehnoloogiline suund, mis tegeleb puidu varumise ja töötlemisega. Uurib milliste tehnoloogiate ja meetoditega on kõige keskkonnasäästlikum ja ökonoomsem teostada raieid ja töödelda saadud puitu. Uurimisobjekt: metsamasinad, -tehnoloogiad
Euroopa metsasus 30% Maailma metsasus 26% Hoiumetsad Loodusobjektide hoidmiseks määratud mets kuulub hoiumetsade kategooriasse. Siia kuuluvad reservaadid ja erilist kaitset ning pikaajalist säilitamist vajavad metsad. Neid majandatakse looduskaitse ja teadustöö huvides. Hoiumetsade majandamise kitsendused tulenevad kaitstavate loodusobjektide seadusest ja kaitseala eeskirjadest. Tulundusmetsade hulka kuuluvatel puistutel puudub majanduslikku tegevust piirav reziim, nõutav on metsanduslike üldsätete jälgimine. Tulundusmetsade osakaal on meil 74,2 %. Tulundusmetsade juhtfunktsiooniks on enamikel juhtudel puidu tootmine. Metsakasutus on siin vähem piiratud kui hoiu- ja kaitsemetsades. Lageraielangi laius kõvalehtpuu või okasmetsades ei tohi ületada 100 m ja pindala 5 ha. Pehmelehtpuu puistutes ei tohi laius ületada 150 m ja pindala 7 ha. Turberaielangi pindala ei tohi ületada 10 ha. Kaitsemetsad - keskkonnaseisundi kaitsmiseks määratud mets. Sellesse kategooriasse
I puistuid. kõiki omadusi ja samal ajal mõjutab rindeks e. Metsakorraldus . Tegeleb metsade, mets alati ka ümbritsevat keskkonda. ülarindeks, alumisi II või III rindeks e. inventeerimise ja mõõtmisega, metsaressursi Metsa defineeritakse kui maastiku osa ja alarindeks. Olenevalt mulla viljakusest ja puude arvestamisega, metsanduslike tegevuste taimekooslust, mis on kujunenud puude koos valgusnõudlikkusest on puistus 1-2 rinnet planeerimisega, metsadele majanduskavade kasvades, kus ilmneb puude vastastikune mõju Reeglina kasvavad väheviljakatel muldadel koostamisega. üksteisele ja puude vastastikune seos kasvukoha ja üherindelised, viljakatel muldadel kaherindelised
nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, metsaselektsioon, puhkemetsandus jne. Tegeletakse probleemidega, mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamisega, olemasolevate metsade hooldamise ning kaitsmisega. Metsakorraldus – esindab ökonoomilist suunda metsanduses. Selle valdkonna tegevussuundadeks on metsade inventeerimine ja mõõtmine, metsaressursi arvestamine, metsanduslike tegevuste planeerimine, metsadele majanduskavade koostamine jne. Siia valdkonda kuuluvad sellise õppeained nagu metsatakseerimine, metsakorraldus, kaugseire, geoinfosüsteemid, puidukaubandus, metsamajanduse ökonoomika jne. Metsatööstus – esindab tehnilist ja tehnoloogilist suunda metsanduses. Tegeletakse küsimustega, mis on seotud puidu varumise ja töötlemisega. Uuritakse, milliste tehnoloogiate ja
*veekaitsemetsad veekogude kaldaaladel *maastikukaitsemetsad erosiooniohtlikel aladel *teede äärsed kaitsemetsad *rohelise vööndi metsad linnade, asulate läheduses jne. Kaitsemetsade majandamisel ei tohi rajada lageraielanke pindalaga üle 2 ha ning laiusega üle 30m ja turberaielanke pindalaga üle 10 ha. Umbes 30% Eesti metsadest on kaitse- ja hoiumetsad. Tulundusmetsade hulka kuuluvatel puistutel puudub majanduslikku tegevust piirav reziim, nõutav on metsanduslike üldsätete jälgimine. Tulundusmetsade juhtfunktsiooniks on enamikel juhtudel puidu tootmine. Metsakasutus on siin vähem piiratud kui hoiu- ja kaitsemetsades. Lageraielangi laius kõvalehtpuu või okasmetsades ei tohi ületada 100 m ja pindala 5 ha. Pehmelehtpuu puistutes ei tohi laius ületada 150m ja pindala 7 ha. Turberaielangi pindala ei tohi ületada 10 ha. Vääriselupaik (võtmebiotoop) - Vääriselupaik metsaseaduse tähenduses on kaitset
annaabi.ee 
