http://g4.nh.ee/images/pix/900x585/Xq584344L9U/haab-sureb-aegamooda-65933946.jpg http://www.diislikeskus.ee/images/leppkonteiner.jpg 1)Haab võib kasvada kuni 40 meetri kõrguseks. 2)Haab elab umbes 100 aastaseks. http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/images/haab.jpg Haab kasvab peamiselt salu- ja lodumetsades, aga ka teiste metsakoosluste servadel. Kliima suhtes on vähenõudlik, täiesti külmakindel. Valgusnõudlik, mistõttu laasub kergesti. Mullastiku suhtes nõudlik, eelistab viljakaid huumusrikkaid http://tamulataimed.weebly.com/uploads/8/6/6/0/8660854/6076026_orig.jpg Haaba kasutatakse tiku-, tselluloosi- ja paberitööstuses, kastilaudadeks, katuselaastudeks, puunõudeks. Haavalaaste kasutatakse ka iluesemete punumiseks. http://images9.fotki
Metsakuklasteks nimetatakse sipelgate hulgas kuklaste (Formica sp.) perekonna seitset sipelgaliiki (aru-, karu-, kännu-, laane-, liiva-, palu- ja veerekuklane), kes elavad taimsest materjalist kuhikpesades segametsades ja puisniitudel. Nad on eranditult sotsiaalse eluviisiga putukad kiletiivaliste seltsis. Nad on ühiseluliste putukate hulgas kõige enam arenenud sotsiaalse struktuuri ja käitumisega loomarühm, kes omavad olulist tähtsust metsakoosluste entomofauna arvukuse regulatsioonis ja metsakahjurite masspaljunemiskollete organiseeritud ja kollektiivsete allasurujatena. Sipelgad osalevad raba- ja metsataimede, sh metsamarjade tolmeldamisel ja aitavad kaasa nende viljumisele. Kõik Eestis elavad metsakuklaste liigid on arvatud ka 14 erineva Euroopa riigi rahvuslike punaste raamatute, sh Eesti Punane Raamat, 20012002, liikide nimistutesse. Metsakuklased kuuluvad Eestis III kategooria kaitsealuste loomaliikide nimistutesse
Teiste sõnadega, seal on keelatud kõik, mis pole seaduses või kaitse-eeskirjas lubatud. Piiranguvöönd on kaitseala majanduslikult kasutatav osa, kus majandustegevuses tuleb arvestada kaitse alla võtja seatud tingimusi. Teiste sõnadega - selles vööndis on lubatud kõik, mis pole seaduse või kaitse-eeskirjaga keelatud. Mida lisaks kaitsealadele veel kaitse alla võetakse? Riigi munitsipaal ja eramaad. Inimene põhjustab liikide väljasuremist. Metsakoosluste hävitamine - kõige olulisem liikide kadumise põhjus, seda tekitab rahvastiku juurdekasv ning sellega kaasnev intensiivsem põllu ja metsamajandus, linnastumine ja laienev taristu, looduslike märgalade hävitamine ja kahjustamine, reostamine. Kõrbestumine - paljud kooslused mis asuvad aastaajati kuivas kliimas, on inimtegevuse tagajärjel kõrbestunud, see ohustab troopilisi rohimauid, lehtmetsi ja parasvöötme põõsastikke
taimekaitsevahendeid kasutav põllumajandus. Kuna saagikus on üldjuhul väiksem, on mahepõllumajanduse tooted kallimad. muldade erosioon - materjali ärakanne vooluvete, tuule, liustike, lainete kulutava tegevuse tagajärjel. Veeringe - vee ringkäik maakeral maailmamere, atmosfääri, maismaa ja organismide vahel. Veereziim - vee hulga või taseme muutumine ajas (veekogudes, soodes, mullas jm). Metsatüüp - ühetaoliste metsakoosluste kogum. okasmets, lehtmets, vihmamets elurikkus e. bioloogiline mitmekesisus - elusorganismide ja nende elupaikade mitmekesisus teatud maa-alal, ka kogu Maal. Energiamajandus - tööstusharu, mis tegeleb looduslike energiavarade muretsemise ja töötlemisega ning energia viimisegatarbijani. taastuvad energiallikad - energiavarud, mis tekivad looduses pidevalt ja suhteliselt kiiresti toimuvate protsesside tagajärjel. tuule-, voolava vee, lainete energia.
raames analüüsitakse põhjalikult ka metsakaitsealade esinduslikkuse parandamise võimalusi. Milleks meile metsalooduse kaitse? Kaitsealade ning erineva majandusreziimiga metsade osakaal kipub olema pigem poliitiline ja sotsioökonoomiline kui bioloogiliselt põhjendatud otsus, mis sõltub suurel määral ka rahvusvahelistest kohustustest. Eesti metsade kaitse ajalugu ulatub sajandite taha, kuid esimesed süstemaatilised sammud kaitsealuste metsade määratlemiseks viisil, mis tagaks Eesti metsakoosluste praeguse elurikkuse säilimise, astuti alles 1990. aastate lõpus. Alates 1997. aastast, mil kiideti heaks Eesti Metsapoliitika, on metsalooduse kaitse kiiresti arenenud; seni polnud esinduslikku metsakaitsealade võrgustikku süstemaatiliselt kavandatud. Eesti metsanduse arengukava koostades töötati 2002. aastal välja ka mudel rangelt kaitstavate metsakoosluste minimaalse vajaliku pindala leidmiseks (19).
Tuhu maastikukaitsealasid.Registreeritud on 275 linnu-, 49 kala- ja 47 imetajaliiki ning 772 liiki soontaimi. Lindudest on arvukamad pesitsejad kormoran, hahk ja hõbekajakas. Alam-Pedja looduskaitseala Alam-Pedja looduskaitsealale jäävad unikaalsed vanajõed, metsa- ja sookooslused, poollooduslikud kooslused, sh lammialad. Ala iseloomustavad kaitstavate liikide elupaikad, vanajõgede rohkus ning sealsete metsakoosluste liigiline ja vanuselise struktuur. Alam-Pedja looduskaitseala loodi 1994. aastal. Kaitseala unikaalsuse loovad alale jäävad jõed koos nende vahele jäävate looduslike soode, lammialade ning märgade metsadega. Ökosüsteemide mitmekesisus on alal väga olulise tähtusega. Ala kuulub alates 1997. aastast rahvusvahelise tähtsusega märgalade (Ramsari alade) hulka ning 2004. aastast Natura 2000 linnu- ja loodusalade hulka. 3
Ala kuulub alates 1997. aastast rahvusvahelise tähtsusega märgalade (Ramsari alade) hulka ning 2004. aastast Natura 2000 linnu- ja loodusalade hulka. Alam-Pedja looduskaitsealale jäävad unikaalsed vanajõed, metsa- ja sookooslused, poollooduslikud kooslused, sealhulgas lammialad. Ala iseloomustavad kaitstavate liikide elupaikad, vanajõgede rohkus ning sealsete metsakoosluste liigiline ja vanuselise struktuur. Kaitseala unikaalsuse loovad alale jäävad jõed koos nende vahele jäävate looduslike soode, lammialade ning märgade metsadega. Ökosüsteemide mitmekesisus on alal väga olulise tähtusega. Matkaradadest võiks nimetada Kamari-Kärevere veerada (75 km) Kirna õpperada ning Selli-Sillaotsa õpperada (5 km). Kirna matkarada Raja pikkus: 7 km Kestvus: u 3 tundi Matkarada läbib Pedja jõe äärseid jõeluhtasid ning lammimetsi
massiivid paiknevad Sargvere piirkonnas. Suurem osa valla põllumaid on ühistute ja talupidajate poolt aktiivses kasutuses.Peamiselt Paidest kirdesse ning eriti lõunasse jäävates külades asuvad suhteliselt ulatuslikud põllualad. Looduskaitsealad Kõrvemaa maastikukaitseala Kõrvemaa maastikukaitseala asub Anija, Kõue, Albu, Paide ja Tapa vallas Harju-, Järva- ja Lääne-Virumaal. Kaitseala põhieesmärk on sealsete vahelduvate pinnavormide, soo-, lammi- ja metsakoosluste ning kaitstavate liikide elupaikade kaitse. Kaitseala ulatuslikud soo- ja metsaalad pakuvad turvalist elupaika inimpelglikele loomadele sealhulgas kaljukotkastele, muuhulgas on kaitsealalt leitud 23 liiki käpalisi. Kaitseala hõlmab puutumatuid või vähese inimmõjutusega sooalasid Epu-Kakerdi soostikus(Kakerdaja, Kautla, Kodru, Seli, Laiksaare, Tartussaare, Aegviidu, Tellissaare ja
või taastada seal kujunenud looduslikke ja poollooduslikke kooslusi. Vastavalt koosluste kaitse eesmärgile võib eristada looduslikule arengule jäetud vööndeid ja hooldatavaid vööndeid, kus lähtuvalt kaitse-eesmärgist on lubatud puu- ja põõsarinnet harvendada. Karula rahvuspargi sihtkaitsevööndi metsi iseloomustavad puude kõrge vanus, loodusmetsadele omane mitmekesisus, sealhulgas haruldaste ja kaitstavate liikide elupaikade või kasvukohtade ning haruldaste metsakoosluste esinemine. Piiranguvöönd on kaitseala majanduslikult kasutatav ja pärandkultuurmaastikuna säilitatav osa. Piiranguvööndi metsad on maastikupildile omane element, millel on majanduslik väärtus ning mis tasakaalustavad võimalikku majandustegevusest lähtuvat kahjulikku mõju loodusmetsadele. Peamised metsi ohustavad tegurid on: reguleerimata raie, sobimatud metsa väljaveo viisid ja ajad, metsapõlengud, kuivendamine ja üleujutused. Ohutegurite vältimiseks tuleb tagada
kaitstavaid liike (135) ning nende säilimiseks peab hoidma sealset loodust puutumatuna. Lisaks Endla looduskaitsealale paikneb Jõgeva vallas Mustallika Looduskaitseala. Mustallika loodukaitseala on moodustatud 1992.a. Mustallika soo kaitseala baasil. Looduskaitseala pindala on 49,3 hektarit, sellest eramaad 31,5 hektarit ja jätkuvalt riigi omandis olevat maad 17,8 hektarit. Kaitseala eesmärgiks on liigirikka allikalise madalsoo, seda ümbritsevate metsakoosluste ning väärtuslike poollooduslike koosluste ja kaitsealuste liikide kaitse. Kaitseala on tsoneeritud tervikuna üheks sihtkaitsevööndiks. (OÜ ALKRANEL, JÕGEVA VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2013-2025, 2012, lk 14) 4. Tööstus Jõgeva alevikus on ühiskanalisatsiooniga ühendatud enamus kortermajade ja eramajade elanikest ning asutustest ja ettevõtetest. Kokku oli Jõgeva alevikus
varemete ees oleva eesväljakuni. Tagaväljak oli lage, raamitud majandushoonetega. 19. sajandi algusest on pärit pärnapuistu loodeosas. Vabakujuline park on rajatud 19. sajandi lõpus. [17] Oluline on ka on ürgilmeliste (120-140-aastaste) metsatukkade säilimine raskesti ligipääsetavates paikades. Karula sihtkaitsevööndi metsi iseloomustavad puude kõrge vanus, loodusmetsadele omane mitmekesisus, sealhulgas haruldaste ja kaitstavate liikide elupaikade või kasvukohtade ning haruldaste metsakoosluste esinemine. [8] Kuna Karula rahvuspargi ja kõrgustiku alad on väärtuslikud, siis kehtivad erinevad piirangud. Karula rahvuspargis on Pautsjärve ja Kaadsijärve loodusreservaat. Reservaadi eesmärk on tagada looduse loomulik areng - ilma inimese vahelesekkumiseta. Seetõttu on sellel alal igasugune inimtegevus, sealhulgas liikumine, keelatud. [13] 2.3 Hinnang inimmõjule 14
19. sajandi algusest on pärit pärnapuistu loodeosas. Vabakujuline park on rajatud 19. sajandi lõpus. [17] 13 Oluline on ka on ürgilmeliste (120-140-aastaste) metsatukkade säilimine raskesti ligipääsetavates paikades. Karula sihtkaitsevööndi metsi iseloomustavad puude kõrge vanus, loodusmetsadele omane mitmekesisus, sealhulgas haruldaste ja kaitstavate liikide elupaikade või kasvukohtade ning haruldaste metsakoosluste esinemine. [8] Kuna Karula rahvuspargi ja kõrgustiku alad on väärtuslikud, siis kehtivad erinevad piirangud. Karula rahvuspargis on Pautsjärve ja Kaadsijärve loodusreservaat. Reservaadi eesmärk on tagada looduse loomulik areng - ilma inimese vahelesekkumiseta. Seetõttu on sellel alal igasugune inimtegevus, sealhulgas liikumine, keelatud. [13] 2.3 Hinnang inimmõjule Inimmõju võib tekitada ohtu paljudele Karulas kasvavatele taimeliikidele ja loomadele, samuti ka
................................................................................................19 2.2.1. Kaardianalüüsil kasutatud materjal ja metoodika...................................................19 2.2.2. Taimkatte uuringute materjal ja metoodika............................................................22 3. TULEMUSED.....................................................................................................................25 3.1. Niidu- ja metsakoosluste pindala muutused 20. sajandil.........................................25 3.2. Looduskaitseliste meetmete rakendamise mõju uurimisala luhakoosluste pindalade levikule...............................................................................................................30 3.3. Uurimisala metsasus erinevatel maapinna kõrgustel...............................................33 3.4. Niiskustingimuste ja majandamisreziimi mõju luha taimkattele ...........................34 4
atsetooni. Koort kasutatakse naha parkimisel. Leiab laialdast kasutust meditsiinis. Haab (Populus tremula) Haaba on Eestis umbes 2,5% metsade üldpindalast, kasvades peamiselt salu- ja lodumetsades, aga ka teiste metsakoosluste servadel. Maltspuiduline puu, puit valge, kerge, pehme, hästi lõhestatav. Aastarõnga piirjooned nõrgalt eristuvad, säsikiired nähtavad vaid radiaallõikes veidi tumedate läikivate ribadena.Haab on väga vastuvõtlik seenhaigustele, enamik Eesti
metsakasvukohatüüpide ordinatsiooniskeem (ordineerimine - korrastamine ökoloogilisteks seeriateks vastavalt nende suhtele üksteisega ja telgedeks olevate ökoloogiliste faktorite gradientidega). Klassifikatsiooni põhiüksuseks on metsakasvukohatüüp. Oluline on silmas pidada, et metsatüpoloogias kasutatavad klassifikatsiooniüksused on kokkuleppelised väljavõtted - mets kui ökosüsteem moodustab harva selgelt piiritletavaid üksusi. Kasvukoha tingimuste ja nendele vastavate metsakoosluste varieerumine on üldjuhul pidev, tunnuste muutumine toimub enamasti järk-järgult. Soid on võimalik klassifitseerida mitmeti. Üldtuntud on soode liigitamine madal-, siirde- ja kõrgsoodeks ehk rabadeks. See liigitus põhineb peamiselt soode 1) toitumisel ja 2) valdaval taimkattel. Madalsoid iseloomustab toitumine mineraalaineterikaste põhja-, pinna- või tulvavetega ning sellele vastav mitmekesine taimestik.
· ... kasutusajalugu põletamine, karjatamine, raiete liik ja sagedus, eelistatud puuliigid; · ... toimunud looduslikud häiringud - nende liik, ulatus, sagedus. Igal laigul on unikaalne kujunemislugu ja selle tõttu erineb ka nende elustik. Eestis kaitstakse metsi: · Kaitsealadel; · NATURA 2000 hoiualadel (metsa elupaigatüübid); · Metsa võtmebiotoopidena ehk vääriselupaikadena (majandatava metsa bioloogilise mitmekesisuse kaitse vahend); · Olemas on ka haruldaste metsakoosluste loend. Poliitiline kokkulepe metsanduse arengukavas: 10% metsadest on range kaitse all ning tagatud on tüpoloogiline esinduslikkus (soovitavalt ka sidusus ehk võrgustik). Praegu ligikaudu 8% (osa kktüüpe ülemajandatud!). Väärtuslike loodusmetsade tunnused (Natura 2000 vanade loodusmetsade määratlemisel): · puistu on eriliigiline ja erivanuseline; vanuse erinevus peaks olema üle 20 a;
peaaegu kolm neljandikku riigimetsade pindalast, mandril on kõige enam männikuid Harjumaal (63% riigi- ja 29% erametsade puistute pindalast). Kagu-Eestis (Põlva-, Võru-, Valgamaal) katavad männikud üle poole puistute pindalast. Vähem leiab männimetsi Jõgeva- ja Tartumaal (vastavalt 23% ja 25%). Harilik mänd oli kase kõrval üks esimesi puuliike, mis pärast mandrijää taandumist (10 000-11 000 aastat tagasi) osales meie metsakoosluste kujunemisel. Ulatuslikum levik algas 9000 aasta eest, millele lõi soodsa eeltingimise Antsülusjärve transgressioonist tingitud põhjaveetaseme tõus. Samal ajal hakkasid levima ka (eriti sisemaal) laialehised puud ning mänd tõrjuti liivastele aladele. Kliima jahenemine ligikaudu 4000 aasta eest tõi kaasa kuusemetsade pealetungi ja laialaehiste puuliikide vähenemise. Männimetsade mõningane uus laienemine algas ligikaudu 3000 aasta eest ja sõltub tänapäeval eelkõige inimese kaasabist
annaabi.ee 
