arengule. Ta püüdis orienteerida õpetajat isiksuslikule lähenemisele. Töötas välja integraalse didaktika kontseptsiooni. Ainult intellektuaalsele arengule orienteeritud didaktikateooria ei peegelda tervikliku isiksuse kujunemise protsessi täielikult. Ainult õppetegevus loob tingimused ellu lülitumist võimaldavate integraalsete isiksuseomaduste kujunemiseks (A.Liimets 1998). Heino Liimetsa uurimisprogramm oli eelkõige suunatud teoreetilis-metodoloogilistele otsingutele didaktikas. Ta püüdles traditsioonilise ainekeskse didaktilise paradigma kummutamise poole ning tahtis luua metodoloogiliselt uue isiksuse arengu keskset kontseptsiooni. Tema peamiseks panuseks võibki lugeda õpetamise metoodika moderniseerimist, et õppimine väljuks ainekesksuse raamidest ning muutuks õpilase jaoks loogilisemaks ning lihtsamaks. Heino Liimets mõistis kasvatust kui tingimuste loomist arenguks, kui õpilase elutegevuse organiseerimist
31.12.2009, bilanss seisuga 31.12.2008) Perioodi aruanded ( Kasumiaruanne 2009, rahakäibe aruanne 2009). Nende finantsaruannete valemid: Raamatupidamispbilanss või finantsseisundi aruanne ( kohustused + omakapital = varad ) Kasumiaruanne või tegevustulemuste aruanne ( tulud + kasum – kulud – kahjum = sissetulek) Rahakäibe aruanne (raha juurdevoog – raha väljavoog = rahaliste vahendite muutus). Raamatupidamisarvestus tugineb metodoloogilistele eeldustele, mida nim raamatupidamise põhimõteteks ehk printsiipideks, mille mõistmine on eelduseks finantsaruannete õigele tõlgendamisele. ( majandusüksuse printsiip, jätkuvuse printsiip, soetusmaksumuse printsiip, monetaarsuse printsiip, tekkepõhine arvestusprintsiip, realiseerimise printsiip, tulude ja kulude vastavause printsiip, olulisuse printsiip, konservatiivsuse printsiip, järjepidevuse ja võrreldavuse printsiip, objektiivsuse printsiip, tõene ja ausa kajastamise printsiip)
kohaks muutub. Autor arvab, et maastik on kõik, mida ta väljaspool siseruume näeb. „Tänavad, parklad, laoplatsid, maanteed, bensiinijaamad, kõrgepingeliinid, ..., ka linnud, loomad, taimed ja kivid, ..., pilved, aasta- ja kellaajad, tähed ja planeedid. Arvan seda sellepärast, et ma nii näen.“ (Luik 2001) Teine artikkel käsitleb maastikku pigem teaduslikumas suunas: nimelt geograafilises mõttes ja sellest tuletades eraldada inimest ja ühiskonda tuginedes teoreetilis-metodoloogilistele aspektidele. Käsitledes maastikku, kui geograafia uurimisobjekti on autor rõhutanud mõistete tähtsust: „Maastiku-uurimine on seotud laiemate teadusfilosoofiliste küsimustega, mis suunavad meie ja teiste arusaamu maastikust. Mõisted on olulised vahendid, mille abil on võimalik arutada ontoloogilisi küsimusi olemise mõistest ja selle põhilist iseloomu elamise raamides.“ (Jauhiainen 2001) Läbi autori silmade on kirjeldatud ka maastiku uurimise suundi Eestis
olema käsitatav integraalse teadusena, mis ühendaks teoreetiliselt kõik didaktilise tegelikkuse seletamiseks vajalikud üldisemad filosoofilised ja sotsioloogilised teadmised, tegelikkuse üksikaspekte puudutavad teadmised. Integratiivse teadusena seisab aga didaktika paratamatuse ees uuendada senist kontseptuaalset süsteemi. (H. Liimets 1982) Kokkuvõte Heino Liimetsa uurimisprogramm oli eelkõige suunatud teoreetilis- metodoloogilistele otsingutele didaktikas. Ta püüdles traditsioonilise ainekeskse didaktilise paradigma kummutamise poole ning tahtis luua 9 metodoloogiliselt uue isiksuse arengu keskset kontseptsiooni. Nüüdseks on Tema teooriad täiendunud ja laialt levinud. Kahju ainult, et Ta seda ise näha ja kogeda ei saa. Kasutatud kirjandus
edukusele. Siiski rõhutakse, et enesekohaste kirjelduste ja hinnangute vahele ei ole võimalik tõmmata ühest seost ning samas ei saa eitada, et eneseväärtuslikkuse tunded võivad ajas ja rollides muutuda ning erinevatel rollidel on eneseaustusele erinev tähtsus. Probleemid enesehinnangu määratlemisel Enesehinnangu uurimuste süstemaatilised ülevaated viitavad sageli ebapüsivatele ja vastakatele tulemustele ning metodoloogilistele kitsaskohtadele. Vastuolude ja enesehinnangu mõõtmisega kaasnevate probleemide peamiseks põhjuseks peetakse minakonseptsiooni kontseptuaalset nõrkust ehk nagu Harter (1990) on kujundlikult väljendanud, ei saa rakendada ,,metodoloogilist vankrit kontseptuaalse hobuse ette". Byrne'i ja Shavelsoni (1996) hinnangul saavad peamised probleemid alguse ebapüsivast ja ebaselgest enesehinnangu mõiste defineerimisest, mis viib omakorda
(viimast hinnangulist komponenti mina-pildis käsitletaksegi tavapäraselt enesehinnangu mõistes). Näiteks Campbelli määratluse kohaselt on enesehinnang minakontseptsiooni hinnanguline komponent, üldine enesekohane reflekteeriv hoiak, mis on suunatud sellele, kuidas isik tunneb ennast kui hinnangu objekti ja mida arvab. (Allik, Realo & Konstabel, 2003:196) Enesehinnangu uurimuste süstemaatilised ülevaated viitavad sageli ebapüsivatele ja vastakatele tulemustele ning metodoloogilistele kitsaskohtadele. Byrne´i ja Shavelsoni (1996) hinnangul saavad peamised probleemid alguse ebapüsivast ja ebaselgest enesehinnangu mõiste defineerimisest. Samuti kasutavad enesehinnangu uurijad kokkuleppelise ja ühtse määratluse puudumise tulemusena paralleelselt mitmesuguseid mina tuletusi ja sünonüüme ning see viib omakorda metodoloogiliste probleemideni, mis muudavad küsitavaks nii mõõtmisvahendi kui selle aluseks oleva teoreetilise raamistu kehtivuse.
põhinevad raamatupidamisdokumentide kahekordsele kirjendamisele o Raamatupidamisbilanss või finantsseisundi aruanne: KOHUSTUSED + OMAKAPITAL = VARAD o Kasumiaruanne või tegevustulemuste aruanne: TULUD+KASUM–KULUD–KAHJUM=SISSETULEK o Rahakäibe aruanne: RAHA JUURDEVOOG – RAHA VÄLJAVOOG= RAHALISTE VAHENDITE MUUTUS Raamatupidamisarvestus tugineb metodoloogilistele eeldustele, mida nimetatakse raamatupidamise põhimõteteks ehk printsiipideks, mille mõistmine on eelduseks finantsaruannete õigele tõlgendamisele. o Majandusüksuse printsiip o Jätkuvuse printsiip o Soetusmaksumuse printsiip o Monetaarsuse printsiip o Tekkepõhine arvestusprintsiip o Realiseerimise printsiip o Tulude ja kulude vastavuse printsiip o Olulisuse printsiip o Konservatiivsuse printsiip
raamatupidamisdokumentide kahekordsele kirjendamisele o Raamatupidamisbilanss või finantsseisundi aruanne: KOHUSTUSED + OMAKAPITAL = VARAD o Kasumiaruanne või tegevustulemuste aruanne: TULUD+KASUMKULUDKAHJUM=SISSETULEK o Rahakäibe aruanne: RAHA JUURDEVOOG RAHA VÄLJAVOOG= RAHALISTE VAHENDITE MUUTUS · Raamatupidamisarvestus tugineb metodoloogilistele eeldustele, mida nimetatakse raamatupidamise põhimõteteks ehk printsiipideks, mille mõistmine on eelduseks finantsaruannete õigele tõlgendamisele. o Majandusüksuse printsiip o Jätkuvuse printsiip o Soetusmaksumuse printsiip o Monetaarsuse printsiip 18 o Tekkepõhine arvestusprintsiip o Realiseerimise printsiip
raamatupidamisdokumentide kahekordsele kirjendamisele o Raamatupidamisbilanss või finantsseisundi aruanne: KOHUSTUSED + OMAKAPITAL = VARAD o Kasumiaruanne või tegevustulemuste aruanne: TULUD+KASUMKULUDKAHJUM=SISSETULEK o Rahakäibe aruanne: RAHA JUURDEVOOG RAHA VÄLJAVOOG= RAHALISTE VAHENDITE MUUTUS · Raamatupidamisarvestus tugineb metodoloogilistele eeldustele, mida nimetatakse raamatupidamise põhimõteteks ehk printsiipideks, mille mõistmine on eelduseks finantsaruannete õigele tõlgendamisele. o Majandusüksuse printsiip o Jätkuvuse printsiip o Soetusmaksumuse printsiip o Monetaarsuse printsiip o Tekkepõhine arvestusprintsiip o Realiseerimise printsiip o Tulude ja kulude vastavuse printsiip
raamatupidamisdokumentide kahekordsele kirjendamisele o Raamatupidamisbilanss või finantsseisundi aruanne: KOHUSTUSED + OMAKAPITAL = VARAD o Kasumiaruanne või tegevustulemuste aruanne: TULUD+KASUM–KULUD–KAHJUM=SISSETULEK o Rahakäibe aruanne: RAHA JUURDEVOOG – RAHA VÄLJAVOOG= RAHALISTE VAHENDITE MUUTUS Raamatupidamisarvestus tugineb metodoloogilistele eeldustele, mida nimetatakse raamatupidamise põhimõteteks ehk printsiipideks, mille mõistmine on eelduseks finantsaruannete õigele tõlgendamisele. o Majandusüksuse printsiip o Jätkuvuse printsiip o Soetusmaksumuse printsiip o Monetaarsuse printsiip 18 o Tekkepõhine arvestusprintsiip o Realiseerimise printsiip
kasum) - Fondiemissiooniks - Muudeks põhikirjas ettenähtud eraldisteks 9 Tallinna Tehnikagümnaasium 2.2.RAAMATUPIDAMISBILANSS. VARAD. KOHUSTUSED. OMAKAPITAL Raamatupidamisbilanss kujutab ettevõtte finantsolukorra aruannet mingi ajaperioodi kohta teatud kuupäeva seisuga. Raamatupidamisarvestus tugineb metodoloogilistele eeldustele, mida nimetatakse raamatupidamise põhimõteteks ehk printsiipideks, millede mõistmine on eelduseks finantsaruannete õigele tõlgendamisele. Raamatupidamise seaduses on toodud 13 põhimõtet, mida ettevõtted peavad aruannete koostamisel järgima. Järgnevalt on toodud nendest printsiipidest tähtsamad, kuid need printsiibid kehtivad ainult finantsarvestuse ja finantsaruannete koostamiseks. Majandusüksuse printsiip. Ettevõtte raamatupidamises ja
neid. Kui joonistaksime sellise eristamise tulemuse "kladistika graafiliste vahenditega", võiksime näha näiteks klaadi (endist monofüleetilist pere- konda), mille üheks terminaalseks taksoniks (harutipuks, niisiis eeldata- vasti liigiks) on teine perekond või isegi sugukond. Evolutsiooniline süstemaatika peab klassifitseerimisel, taksonite ühen- damisel tähtsaks ka sümplesiomorfseid tunnuseid (vrd. joon. 12). Lisaks metodoloogilistele vasturääkivustele ja eksimustele loogika vastu (sugukond mingi perekonna liikmena) on evolutsioonilise süstemaatika põhi- hädaks subjektiivsus - ainult uurija suva otsustab, kui suur erinevus on küllaldane, et mõnest monofüleetilisest rühmast (klaadist) üks või teine liige välja eraldada. Evolutsioonilise süstemaatika pooldajate peamiseks teeneks on kladisti- liste meetodite nõrkade külgede leidmine ja kritiseerimine, eriti füloge-
MUUTUS 8 Tehnikagümnaasium 2.2.RAAMATUPIDAMISBILANSS. VARAD. KOHUSTUSED. OMAKAPITAL Raamatupidamisbilanss kujutab ettevõtte finantsolukorra aruannet mingi ajaperioodi kohta teatud kuupäeva seisuga. Raamatupidamisarvestus tugineb metodoloogilistele eeldustele, mida nimetatakse raamatupidamise põhimõteteks ehk printsiipideks, millede mõistmine on eelduseks finantsaruannete õigele tõlgendamisele. Raamatupidamise seaduses on toodud 13 põhimõtet, mida ettevõtted peavad aruannete koostamisel järgima. Järgnevalt on toodud nendest printsiipidest tähtsamad, kuid need printsiibid kehtivad ainult finantsarvestuse ja finantsaruannete koostamiseks. Majandusüksuse printsiip. Ettevõtte raamatupidamises ja
MUUTUS 8 Tehnikagümnaasium 2.2.RAAMATUPIDAMISBILANSS. VARAD. KOHUSTUSED. OMAKAPITAL Raamatupidamisbilanss kujutab ettevõtte finantsolukorra aruannet mingi ajaperioodi kohta teatud kuupäeva seisuga. Raamatupidamisarvestus tugineb metodoloogilistele eeldustele, mida nimetatakse raamatupidamise põhimõteteks ehk printsiipideks, millede mõistmine on eelduseks finantsaruannete õigele tõlgendamisele. Raamatupidamise seaduses on toodud 13 põhimõtet, mida ettevõtted peavad aruannete koostamisel järgima. Järgnevalt on toodud nendest printsiipidest tähtsamad, kuid need printsiibid kehtivad ainult finantsarvestuse ja finantsaruannete koostamiseks. Majandusüksuse printsiip. Ettevõtte raamatupidamises ja
MUUTUS 8 Tehnikagümnaasium 2.2.RAAMATUPIDAMISBILANSS. VARAD. KOHUSTUSED. OMAKAPITAL Raamatupidamisbilanss kujutab ettevõtte finantsolukorra aruannet mingi ajaperioodi kohta teatud kuupäeva seisuga. Raamatupidamisarvestus tugineb metodoloogilistele eeldustele, mida nimetatakse raamatupidamise põhimõteteks ehk printsiipideks, millede mõistmine on eelduseks finantsaruannete õigele tõlgendamisele. Raamatupidamise seaduses on toodud 13 põhimõtet, mida ettevõtted peavad aruannete koostamisel järgima. Järgnevalt on toodud nendest printsiipidest tähtsamad, kuid need printsiibid kehtivad ainult finantsarvestuse ja finantsaruannete koostamiseks. Majandusüksuse printsiip. Ettevõtte raamatupidamises ja
koguma andmeid, mida ta vajab analüüsi teostamiseks. Statistiliseks vaatluseks nimetatakse andmete (statistilise kogumi) hankimist uuritava nähtuse kohta. Mistahes statistilise vaatluse korraldamine peaks algama vaatlusplaani koostamisest. Korrektselt koostatud vaatlusplaani tähtsus kasvab sedamööda, kuidas suureneb vaatlusega hõlmatud kogumi maht ja sellega seotud inimeste arv. Vaatlusplaani koostamisel peaksid pöörama tähelepanu järgmistele metodoloogilistele ja organisatsioonilistele probleemidele: o vaatluse eesmärgi kindlaksmääramine ja täpne piiritlemine (millisele küsimusele või probleemile lahendust otsitakse ning missugust objektide gruppi selleks on vaja uurida); o vaadeldavate tunnuste loetelu määratlemine (nende tunnuste põhjal peaks olema võimalik leida vastus eelmises punktis seatud eesmärgile ning nende tunnuste abil saame moodustada vajalikud küsimused, mida vastajatelt küsida);
annaabi.ee 
