Atmosfäär Atmosfäär maad ümbritsev õhkkond Õhu koostise peamised osad: 1) Lämmastik 78% 2) Hapnik 21% 3) Argoon 0,93% 4) Süsihappegaas 0,03% Atmosfääri kihid: 1) Troposfäär 2) Stratosfäär 3) Mesofäär 4) Termosfäär 5) Eksosfäär Ilm vs Kliima 1) Ilm õhkkonna seisund mingil ajahetkel kindlas kohas. 2) Kliima- mingile maa-alale iseloomulik ilmastikuolude kordumine. 3) Meteoroloogiline element- ilma iseloomustav mõõdetav kompleks nt. Temperatuur, rõhk, lumikatte paksus. Temperatuur 1) Keskmine temperatuur 14 kraadi 2) Suurim mõõdetud temperatuur 57,8 kraadi (Liibüa) 3) Vähim mõõdetud -89,2 kraadi (Vostok) Kliimatekketegurid Esmased: 1) päikesekiirgus- maa kaugus päikeses, orbiidi kuju, telje kallakus 2) Maa karakteristikud kerakujulisus, maismaa ja mere vahelduvus, mäeahelikud. 3) Atmosfääri üldtsirkulatsioon Sekundaarsed
Rahvusvaheliste lepingute alusel võrdlusuuringute läbiviimine Keskkonnaseisundit iseloomustavate näitajate süsteemi arendamine ja täiendamine Bioloogilise mitmekesisuse hetkeolukorra hindamine ja analüüsimine Taastuvate loodusvarade seisundi ja hulga määramine Keskkonda mõjutavate tegurite hindamine. Vajalikkus Sotsiaalmajandusliku arengu Asustuspoliitikat Omandiõiguse kitsendused Piiratakse liikumisvabadust. Seire liigid Meteoroloogiline seire Veekogude Eluskoosluse Metsa Kiirgus Mulla Bioindikatsioon Bioindikatsioon Seirejaamad Looduskaitse 2,8 % Maast ehk 4,25miljonit km2 Eestis kaitse all 12% Meil neli rahvusparki Lahemaa, Soomaa, Vilsandi, Karula.
Lämmastik-78% Hapnik-21% Argoon-0,39% Süsihappegaas-0,03% Vesinik-0,01% Muu-0,03% Ülapiir 1000-1200 km Ligikaudu 99% massist paikneb maapinnast 30-35 km. Kõrgusel Atmosfääri kihistumine Troposfäär -11 km. Stratosfäär- 55 km. osoon Mesosfäär- 80 km. ioniseeritud Termosfäär- 800 km.virmalised Eksosfäär-gaasi tihedus väga väike, sarnane maailmaruumi omaga ILM-õhkkonna seisund mingil ajahetkel kindlas kohas. KLIIMA- mingile maa-alale iseloomulik ilmastikuolude kordumine. Meteoroloogiline element Ilma iseloomustav mõõdetav kompleks nt. temperatuur, rõhk, lumikatte paksus. Temperatuuri amplituud- maksimum ja miinimumtemperatuuride vahe Isotermid-temperatuuri samajooned. Keskmine temperatuur 14 kraadi Suurim mõõdetud 57,8 kraadi Vähim mõõdetud -89,2 kraadi KLIIMATEKKETEGURID Esmased Päikesekiirgus-maa kaugus päikesest, orbiidi kuju, telje kallakus Maa karakteristikud- kerakujulisus, maismaa ja mere vahelduvus, mäeahelikud.
Seda aega mida me kasutame, nimetatakse Ida-Euroopa talve- ja vastavaks suveajaks. Talveaeg vastab vööndiajale, suveaeg on talveajast tunni võrra ette lükatud, s.t. tähendab nagu elaksime 15° võrra ida pool. Meteoroloogilised mõõtmised teosatakse üldjuhul Greenwichi aja järgi selleks, et andmeid viia rahvusvahelisse tarbimisse. Kohalikku kliima uurimiseks tehakse ööpäeva kokkuvõtteid kohaliku päikeseaja järgi ööpäeva esimene meteoroloogiline vaatlus peab olema kõige lähemal kohalikult ööpäeva algusele, s.o. talveajal kell 22 ja suveajal kell 21 Ida-Euroopa aja järgi. Kohaliku keskmise päikeseaja ja tõelise päikeseaja vahelist erinevust kirjeldatakse ajavõrrandiga: aega, mis tuleb liita tõelisele päikeseajale, et saada kohalikku keskmist päikeseaega, nimetatakse ajavõrrandiks. TÕELINE PÄIKESEAEG + AJAVÕRRAND = KOHALIK KESKMINE PÄIKESEAEG AJAVÕRRAND = KOHALIK KESKMINE PÄIKESEAEG - TÕELINE PÄIKESEAEG
selleks loodud seirejaamades KESKKONNASEIRE ÜLESANDED – keskkonna saastuse ja reostuse hetkeolukorra määramine; saasteainete kauglevi jälgimine; keskkonnaindikaatorite väljaarendamine ja täiendamine; elurikkuse hindamine ja analüüsimine; taastuvate loodusvarade seisundi ja hulga määramine seiretasandid: riiklik keskkonnaseire, kohaliku omavalitsuse keskkonnaseire, ettevõtja keskkonnaseire keskkonnaseire allprogrammid – meteoroloogiline ja hüdroloogiline seire, õhuseire, põhjavee seire, siseveekogude sire, rannikumere seire, eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire, metsaseire, kompleksseire, kiirgusseire, seismoseire, mullaseire keskkonnaindikaator – näitajate kogum, mis kajastab lihtsustatult kompleksseid seoseid keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite vahel kallas – veekogu maismaavöönd kallasrada – kaldariba avaliku veekogu ja avalikuks kasutamiseks määratud
1. Ruhnu Muuseum 2. Ruhnu Püha Magdaleena Kirik 3. Ruhnu uus kirik 4. Ruhnu tuletorn 5. Runö Sadamakohvik 6. Ringsu sadam 7. OÜ Liise talu 8. Tiigi talu 9. Buldersi talu 10. Lääne-Bullersi Talu 11. Limo saun 8. Seire Ruhnu saarel toimub looduse seire. Teostatavad programmid on: ohustatud soontaimede ja samblaliigid, ohustatud putukad, kuklased, mererannikute seire, ohustatud soontaimede ja samblaliigid, rannikumaastikud, ohustatud soontaimede ja samblaliigid, meteoroloogiline seire, haruldaste ja ohustatud taimekoosluste seire (Keskkonnaregister 2013) 9. Huvigrupid MTÜ Ruhnu Jahtklubi Saarte Kalandus – tegevjuht: Tiiu Kupp MTÜ Ruhnu Kultuuriait Ruhnu kultuuri- ja haridusselts Ruhnu vald Kohalikud elanikud KKA OSA 2. Ala analüüs: 1. Loodusväärtused Ruhnu saarele annavad väärtuse: Saarelisus Rootsi kultuuri pärand
kaastoimel atmosfääris toimuvad füüsikalised protsessid. Ilm on atmosfääri olek mingil ajamomendil, mingis kohas ( ilm on atmosfääri hetkeseisund mingil ajal, mingis kohas) Atmosfääri nähtusi ja füüsikalist olekut iseloomustavaid karakteristikud nimetatakse meteoroloogilisteks elementideks - iseloomustab atmosfääri füüsikalist olekut kvantitatiivselt (mõõtühik). N. õhurõhk, õhutemperatuur meteoroloogiline nähtus iseloomustab atmosfääri olekuid kvalitatiivselt (mõõtühik puudub). N. optilised nähtused atmosfääris. Kliima on mingi paiga ilmade pikaajaline korrapärane vaheldumine. Kliima on mingi piirkonna pikaajaline keskmine ilmade reziim, mille on kujundanud päikesekiirgus, aluspinna iseärasused ja neist sõltuv atmosfääri üldtsirkulatsioon
6 3. Euroopa satelliidid aitavad ennustada ilma ja kliimamuutusi 3.1. Visad ja täpsed seirajad Darmstadti linnas, mis suuruses võrdne Tartu linnale, Saksamaal paikneb hoone, kust juhitakse Euroopa ilma ennustada võimaldavate andmete kogumist satelliitidelt. Seal võetakse ka andmed vastu ja töödeldakse sobivaks. Globaalne meteoroloogiline satelliidisüsteem koosneb kahest geostatsionaarsest ehk ühes orbiidi punktis paigal püsivast satelliidist, mis jälgivad India ookeani ja selleäärseid kontinente, kahest satelliidist, mis jälgivad Euroopat, Aafrikat ja Atlandi ookeani, ning ühest, mis jälgib polaaralasid. Tehiskaaslased mõõdavad väga paljusid atmosfääri, maa- ja merepinna parameetreid. Need on saanud eluliselt tähtsaks osaks arvulise ilmaennustuse
Iseloomustatakse õhuosakeste (aatom, ioon) arvu n järgi ühe ruumiühiku kohta. 10. milliseid nähtusi nimetatakse meteoroloogilisteks nähtusteks? Udu, pilved, sademed, äike 11. mis on atmosfääri parameetrid ehk karakteristikud? Temperatuur, niiskuse näitajad, rõhk- niisugused suurused mis iseloomustavad atmosfääri füüsikalisi suurusi. 12. mida nimetatakse meteoroloogiliseks protsessiks? atmosfääri füüsikalise oleku suuruste muutumist 13. mis on meteoroloogiline element? Nimetatakse atmosfääri nähtusi ja füüsikaliste olekute iseloomustavaid karakteristikuid 14. milliseid parameetreid seob õhu oleku võrrand? Seob massi ja selle massi ruumala. 15. millised on kõige olulisemad atmosfääri õhu koostisosad? gaasid, veeaur, hõljuvad tahked ja vedelad aine osakesed 16. millised on puhta ja kuiva õhu peamised komponendid? Lämmastiku, hapniku, argooni ja teiste gaaside mehhaaniline segu moodustab kuiva ja puhta õhu. 17
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Merlin-Hans Hiiekivi VÄETUSPLAAN Agrokeemia Juhendaja: Avo Toomsoo Tartu 2018 SISUKORD 1.SISSEJUHATUS...............................................................................................................2 2. KÜLVIKORRAVÄLJADE AGRONOOMILINE ISELOOMUSTUS............................3 3. KÜLVIKORDADE VÄETUSSÜSTEEM.......................................................................4 3.2. Orgaaniliste väetiste kasutamine..................................................
kurjategijate plaanidele. (Steve Parker. Satelliidid nüüd ja tulevikus. Koolibri, 2000) 13 10. Euroopa satelliidid aitavad ennustada ilma ja kliimamuutusi 10.1. Visad ja täpsed seirajad Tartu-suuruses Darmstadti linnas Saksamaal paikneb hoone, kust juhitakse Euroopa ilma ennustada võimaldavate andmete kogumist satelliitidelt. Seal võetakse ka andmed vastu ja töödeldakse sobivaks. Globaalne meteoroloogiline satelliidisüsteem koosneb kahest geostatsionaarsest ehk ühes orbiidi punktis paigal püsivast satelliidist, mis jälgivad India ookeani ja selleäärseid kontinente, kahest satelliidist, mis jälgivad Euroopat, Aafrikat ja Atlandi ookeani, ning ühest, mis jälgib polaaralasid. Tehiskaaslased mõõdavad väga paljusid atmosfääri, maa- ja merepinna parameetreid. Need on saanud eluliselt tähtsaks osaks arvulise ilmaennustuse mudelitele, mis ennustavad üha
Juba enne Eesti taasiseseisvumist töötati välja meteoroloogide poolt Eesti Vabariigi meteoroloogia, hüdroloogia ja keskkonnaseire kontseptsioon. Eesti taasiseseisvumisel oldi valmis Eesti Vabariigi meteoroloogilist teenindamist jätkama 1. novembril 1991 loodud Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia (EMHI) Instituudis, mille peadirektoriks kinnitati Peeter Karing. Alates 2001 aastast jälgib Eesti territooriumi kohal ilma, eeskätt pilvi ja tuult meteoroloogiline Doppleri radar, mis asub Harku Aeroloogiajaamas. Alates 2002 aastast alustati Eesti meteoroloogiajaamades automaatjaamade paigaldamist ja katsetamist. meteroloogilise elemendi mõiste: Ilmaelement ehk meteoroloogiline element on näitaja, mille järgi iseloomustatakse ilma. Ilmaelemendide kohta saadetakse andmeid ilmajaamadelt, kus toimub nende mõõtmine 6 korda päevas. 12.Atmosfääri mõiste: Atmosfäär on Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest (lämmastiku,
keemistemperatuur 100-ga. ( Fahrenheit´i termomeeter vastavalt 32 ja 212 kraadi.) Absoluutne skaala e. Kelvini skaala - nulli kohal -273 kraadi, see on absoluutne null., sest sellel temperatuuril jääb seisma igasugune molekulide liikumine ja järelikult ei saa madalamat temperatuuri enam esineda. Maksimumtermomeeter - kasutatakse, et teada saada, kui kõrgele temperatuur teataval ajavahemikul on tõusnud. (Miinimumtermomeeter madalama jaoks). Termograaf - märgib temperatuuri muutused. Meteoroloogiline e. psühromeetrionn - 2m kõrgusel, sest näidud olenevad kõrgusest. Psühromeetrionn on väike kapp, õhk saab sealt läbi voolata.Uks avaneb põhja poole. Onnis on psühromeeter, hügromeeter ja max-min.termomeetrid. 3.Õhurõhk Õhurõhu mõõtmiseks on baromeetrid. Elavhõbedabaromeeter on elavhõbedaga klaastoru, mille alumises otsas on väike kinnine elavhõbeda reservuaar.Elavhõbedasamba pikkus oleneb
4. Mis on külm front? Külm front - külm õhk tungib sooja õhu alla, mis toob kaasa temperatuuri kiire languse, rünksajupilved ja tugevad sademed frondi taga. 5. Mis on oklusioonifront? Oklusioonifront on liitfront, mis tekib külma ja sooja frondi liitumisel. Külm front liigub õhupöörises soojast frondist kiiremini ning soojale frondile järele jõudes moodustub oklusioonifront. 6. Mis on inversioon? Inversioon on meteoroloogiline nähtus, kui hoopis kõrgemates õhukihtides on temperatuur kõrgem kui madalates. Näiteks radiatsiooniinversioon: tuulevaiksel ööl jahtub õhk maapinnalähedases õhukihis, veeaur kondenseerub ja tekkib udu. 7. Mis on soe front? Soe front - soe niiske õhk kerkib külma õhu kohale, mis toob kaasa ulatusliku pilve- ja sajuala (200– 300 km) frondi ees. Talvel võib põhjustada jäidet. 8. Mis on tsüklon e madalrõhkkond?
(Päike, Maa). Inversioon. Kõige kõrgemal esinevad atmosfäärilisest refraktsiooni mõjul sinist ja violetset Päike 6000`K 0,45 nanomeetrit Inversioon on meteoroloogiline nähtus, nähtustest virmalised (1200 km), kiirgust paintutatakse enim, punast vähem. Maa 288´K 10 nanomeetrit mille korral kõrgemates õhukihtides on
Keskkonnaseire ül on veel: a) keskkonna saastatuse ja reostuse hetkeolukorra määramine ning analüüsimine. b) taastuvate loodusvarade seisundi ja hulga määrmine ning keskkonda mõjutavate tegurite hindamine. c) saasteainete kauglevi jälgimine ja rahvusvaheliste lepete alusel võrdlusuuringute teostamine. d) bioloogilise mitmekesisuse hetkeolukorra hindamine ja analüüsimine. Eesti riikliku keskonnaseire struktuur: 1) meteoroloogiline seire 2) välisõhuseire 3) põhjavee seire 4) siseeveekogude seire 5) rannikumere seire 6) maastike ja eluslooduse seire 7) metsaseire 8) kompleksseire 9) kiirgusseire 10) seismoseire 11) mullaseire Keskkonnaseire on väike osa Eesti keskkonna strateegiast, mis lähtub keskkonnakaitse ajalooliselt väljakujunenud põhieesmärkidest, s.o. tagada inimestele rahuldav tervislik keskkond ja majanduse arendamiseks vajalikud tingimus ja ressursid ilma seejuures loodust oluliselt kahjustamata.
6) taastuvate loodusvarade seisundi ja hulga määramine; 7) keskkonda mõjutavate tegurite hindamine; 8) tagasiside rakendatud meetmete efektiivsusest. Seire tasandid: riiklik keskkonnaseire, kohaliku omavalitsuse keskkonnaseire, ettevõtja keskkonnaseire. Riikliku keskkonnaseire organisatsiooniline struktuur: üldkoordinaator, seirenõukogu, allprogrammide vastutavad täitjad, seire vahetud teostajad. Keskkonnaseire allprogrammid: meteoroloogiline ja hüdroloogiline seire, õhuseire, põhjavee seire, siseveekogude seire, rannikumere seire, eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire, metsaseire, kompleksseire, kiirgusseire, seismoseire, mullaseire, tugiprogramm. Keskkonnaindikaator- näitaja või näitajate kogum, mis kajastab lihtsustatult kompleksseid seoseid keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite vahel (sh poliitilised, sotsiaalmajanduslikud jt tegurid), võimaldades jälgida trende ja hinnata muutusi aegrea jooksul.
Tänu ajamomendil ajalõigul,mis sünnib automaatjaamade paigaldamist ja muutuste suund ja suurus. Pead üles sellele vastasmõjule muutub osake uute atmosfääri ja maapinna vastastikkusel katsetamist. meteroloogilise elemendi märkima kas muutus oli kiire või aeglane või elektromagnetlainete allikaks: hajunud mõjutamisel Päikeseeneergia mõiste: Ilmaelement ehk meteoroloogiline kui näit on stabiilne siis aeg mille jooksul kiirguse allikaks. juurdevoolu tõttu. Hüdrometeoroloogia element on näitaja, mille järgi ilmastikuseisund püsis. Kui tuul on E NE ja Hajumise ülesanne viib üldiselt Maxwelli teenistus teadus, mis hõlmab andmete iseloomustatakse ilma. Ilmaelemendide baromeeter langeb pidevalt, siis saabub võrrandisüsteemi lahendamisele antud
2. Mis on Rossby lained? Troposfääri kõrgemas kihis tekkivad ühtlases läänevoolus tihti ulatuslikud lained, mida nimetatakse Rossby laineteks. 3. Mis on jugavool? Rossby lainetega kaasneb kitsas sooja ja külma õhu kokkupuute- vööndis väga tugev tuul, mida kutsutakse jugavooluks. 4. Mis on külm front? külm õhk liigub sooja õhuga alale 5. Mis on oklusioonifront? külma ja sooja frondi segunemine 6. Mis on inversioon? Inversioon on meteoroloogiline nähtus, mille korral kõrgemates õhukihtides on temperatuur (vastupidi normaalsele olukorrale) kõrgem kui madalates. Näiteks radiatsiooniinversioon: tuulevaiksel ööl jahtub õhk maapinnalähedases õhukihis, veeaur kondenseerub ja tekkib udu. 7. Mis on soe front? soe õhk liigub külma õhuga alale 9. Mis on tsüklon e madalrõhkkond? Tsüklon on ümbritsevast atmosfäärist madalama õhurõhuga ala, kus tuuled puhuvad äärealadelt keskme suunas.
kirjeldust, andmeid allprogrammide vastutavate täitjate kohta ja programmi täitmiseks ettenähtud vahendeid. Finantseeritakse riigieelarvest ja rahvusvaheliste programmide eelarvest. o organisatsioonilise astmestiku moodustavad üldkoordinaator, seirenõukogu, allprogrammide vastutavad täitjad ja seire vahetud teostajad keskkonnaseire allprogrammid: o meteoroloogiline ja hüdroloogiline seire o õhuseire o põhjavee seire o siseveekogude seire o rannikumere seire o eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire o metsaseire o kompleksseire o kiirgusseire o seismoseire o mullaseire o tugiprogramm keskkonnaindikaator – näitaja(te) kogum, mis kajastab lihtsustatult
Riiklikku keskkonnaseire programmi finantseeritakse: 1) riigieelarvest; 2) rahvusvaheliste programmide eelarvetest; Riikliku keskkonnaseire struktuur Riikliku keskkonnaseire programmi täitmiseks vajaliku organisatsioonilise astmestiku moodustavad: • üldkoordinaator • seirenõukogu, • allprogrammide vastutavad täitjad • seire vahetud teostajad. Keskkonnaseire allprogrammid • Eluslooduse mitmekesisuse ja maastike • Meteoroloogiline ja hüdroloogiline seire seire • Õhuseire • Metsaseire • Põhjavee seire • Kompleksseire • Siseveekogude seire • Kiirgusseire • Rannikumere seire • Seismoseire • Mullaseire
kultuurilised aspektid.Piirkonnas paiknevad/elutsevad teised, Eesti rahvuslikul tasandil, looduskaitsealused alad ja liigid, võimalikus mõjupiirkonnas meres ja maismaal. 3Muuga sadama lähialade geoloogilne iseloomustus ja rannaprotsessid, eriti Randvere suplusranna piirkonnas. Mõjutatavate, s.h. süvendamise ja kaadamisega, põhjasetete koostis ja lõimiseline struktuur, saasteainete sisaldus ja nende vastavus kehtivatele rahvuslikele normatiividele ja HELCOM,i soovitustele. Meteoroloogiline ja hüdroloogiline reziim (temperatuur, tuul, lainetus, hoovused, veetase, vee kvaliteet, jääolud, lumeolud jne.) võimalikus mõjupiirkonnas. Tööde mõjupiirkonda jäävate merepõhjataimede ja -selgrootute koosluste iseloomustus ja võimalikud mõjud neile. Kalakooslused ja kalapüük Muuga lahes ja kaadamispiirkonnas. Linnustik ja imetajad võimalikus mõjupiirkonnas. Muuga sadama lähipiirkonna maastik ja maismaataimestik, s.h. sissevoolud lainemurdja vahele jääval rannikualal.
annaabi.ee 
