METASTASEERUMINE III Hematogeensed metastaasid · Tekivad enamasti algkoldest kaugel kaugmetastaasid; · esmased tekkekohad sõltuvad: millises elundis on kasvaja, millise vere kaudu toimub metastaseerumine. · Näiteks algkolle on kopsus ja metastaseerumine toimub arteriaalse verega: metastaasid ajus, luudes (luuüdis), maksas jt siseelundites. METASTASEERUMINE IV Metastaseerumine venoosse verega · Metastaaside tekkekoht sõltub sellest, kas elund kuulub õõnes- või värativeeni süsteemi. · Õõnesveeni elundil (nt algkolle emakas, munasarjades) tekivad metastaasid enamasti kopsus. · Värativeeni elundil (magu, sooled, pankreas) maksas ja alles seejärel kopsus. · Hematogeenselt levivad sarkoomid, aga ka vähid. KÄÄRSOOLEKASVAJA METASTAASID http://doctorstock.photoshelter.com/image/I0000ewE0_WUsY7s METASTASEERUMINE V Implantatsioon- ehk istutusmetastaasid
enennis (0,02-0,07%), teelehes, bambuses, klorellas, aaloes, küüslaugus ja mõnedes teistes taimedes. Ilmnes huvitav kokkulangevus: Aasia piirkondades, kus tarbitakse palju küüslauku, on haigestumine vähktõvesse tunduvalt väiksem kui Euroopas. Praeguseks on sünteesitud arvukalt germaaniumorgaanilisi ühendeid, kusjuures nende seas pole ühegi mürgist ühendit. Prof Asai poolt sünteesitud bioorgaanilised germaaniumiühendid on osutunud efektiivseks vähiravimiks, mis takistavad metastaaside teket, alandavad vererõhku ja kaitsevad teatud määral organismi kiirituse eest. Ravimi loom- ja laborikatsed olid edukad ja Jaapanis on beeta- karboksüetüülgermaaniumi ravipreparaadi kasutamine vähiravimina lubatud. Germaaniumi vähiravimeid on patenditud ka USAs. 1997. aastal muutus USAs imeravimiks O-vitamiin, mida iseloomustati koosnevat ookeanist pärinevast veest, mida oli hapnikuga rikastatud ja elektriliselt aktiveeritud. Tarbijaskonnas saavutas preparaat suure populaarsuse
siiskõhuvalu, luuvalu. Kopsuvähk annab sageli ka üldsümptomeid, milleks on kaebused nõrkusele, isutusele, uimasusele jakehakaalu langusele. DIAGNOOSIMINE, EHK MILLISEID UURINGUID VÕIDAKSE TEHA JA MIKS Peale patsiendi küsitlemist ja läbivaatust otsustab arst edasiste uuringute üle. Esmaseks kopsude uuringuks on kopsuröntgen, millele tavaliselt lisandub vajadusel kompuutertomograafia kopsudest ja ülakõhust, et täpsustada võimalikku kasvaja asukohta ja metastaaside olemasolu. Kopsude keskel asuva kasvaja kahtluse korral on informatiivseks uuringuks bronhoskoopia e suurte hingamisteede uuring elastse toruga, mille abil arst näeb hingamisteid ja saab võtta ka koetükke, mida hiljem mikroskoobi all uurida, et leida võimalikke kasvajarakke. Vajadusel tehakse ka mediastinoskoopia - keskseinandi endoskoopiline uuring, torakoskoopia - kopsukelmeõõne endoskoopiline uuring, et selgitada välja kasvaja olemasolu, leviku ulatust või
RNA biomarkerite hulka kuuluvad mRNAd, regulatoorsed RNAd (näiteks miRNA), mille ekspressioon on vähi korral muutunud.[10] MiRNAd on väikesed mittekodeeritavad RNAd. Nende ekspressioonitaseme muutusi on leitud väga paljude vähitüüpide korral (näiteks leukeemia, rinnavähk, eesnäärmevähk, soolevähk, maksavähk, kopsuvähk ja kõhunäärmeväh k). RNA biomarkerite roll vähkkasvajate uurimisel laieneb kiiresti, eriti olulised on metastaaside tekkega seotud RNA biomarkerid. On juba küllalt uuritud ja tõestatud seda, et miRNAde ekspressiooniprofiilide kaudu võib edukalt vähki klassifitseerida ja ennustada vastust kliinilise ravile. Praegu kasutuselolevaid RNA biomarkereid kasutatakse kliinilises diagnostikas mitte ühekaupa, vaid mitmekaupa (paneelidena), näiteks Oncotype DX ja MammaPrint. Sellise meetodi [5]
(esimene staadium) kuni teistesse kehaosadesse levinud e metastaseerunud kasvajani (neljas staadium). Staadiumitesse jaotamine aitab arstidel määrata sobivaimat võimalikku ravi ja hinnata haiguse prognoosi. Uuringuteks kasutatakse ultraheli, mammograafiat, värvi-dopplerit, nõelaspiratsiooni, nõelbiopsiat, ekstsisioon- ehk väljalõikebiopsiat ja täiendavaid uuringuid. Rinnavähi ravi sihiks on kolde kirurgiline eemaldamine ja selle taastekkimise ning metastaaside vältimine. Östrogeenisisalduse vähendamine ravimite või kirurgia abiga on tihti vajalik, sest kasvaja näib sõltuvat östrogeenist. Kirurgiliselt on võimalik kasvaja eemaldada, rind osaliselt eemaldada või rind täielikult eemaldada (mastektoomia). Võidakse eemaldada ka kaenlaalused lümfisõlmed, mis sisaldavad pahaloomulisi rakke või munasarjad , et langetada östrogeenisisaldust. Rinnavähi operatsiooni järgselt kasutatakse sageli kiiritusravi ehk radioteraapiat
ehk staadium. Nahamelanoom võib olla paikne või levinud lümfi- ehk koevedelikuga või verega organismi teistesse kudedesse ja organitesse. Tekivad kasvaja siirded ehk metastaasid. Kasvaja rakud vabanevad algkoldest, milleks on tavaliselt sünnimärk ja liiguvad ümbritsevasse nahka (satelliidid) ja naha aluskoesse (intransiitsed metastaasid) samuti vastava piirkonna lümfisõlmedesse, vereringesse ja seejärel teistesse organitesse. Siirete ehk metastaaside olemasolu, eriti kaugmetastaaside olemasolu halvendab haiguse kulgu oluliselt. Paikse melanoomi puhul on oluline, kui suur on kasvaja paksus koepreparaadis ehk naha pinnalt välja ulatuv osa ja kui sügavale nahakihtidesse see on kasvanud. Haiguse leviku ulatus määrab haiguse staadiumi. Haiguse staadiumist sõltub aga ravi. Paikse melanoomi paksus ja levik nahakihtides määratakse esmasel raku-uuringul.
Vähist Termini ,,vähkkasvaja" all on tuntud üle paarisaja väga erineva lokalisatsiooniga pahaloomulise kasvaja. Pahaloomuliseks kasvajaks loetakse organismi erinevatest rakutüüpidest lähtunud, oma välimuselt moondunud, kiiresti paljunevaid rakke, mis ei allu organismi kontrollile. Erinevalt healoomulistest kasvajatest on pahaloomulistele omane kiire kasv, tungimine naaberorganitesse ning levik siirete ehk metastaaside teel. Vähkideks loetakse pahaloomulisi kasvajaid, mis arenevad organismi katte- ehk epiteelrakkudest. Teiseks pahaloomulise kasvaja tüübiks on sarkoomid, mis saavad alguse sidekoe rakkudest. Kuna mõlemale tüübile on omane ühtne käitumne, siis on populaarteaduslikus kui ka kohati teaduskirjanudses pahaloomulised kasvajad kokku võetud ühe nimetuse- vähk alla. (Labotkin 2004). Kasvajate teke Ühtset seisukohta kasvajate tekke põhjuste kohta pole
melanoomid esinevad kõige rohkem meestel seljal ja naistel jalgadel. Vähirakud tungivad naha alumistesse kihtidesse, kuid enne levivad siiski horisontaalselt. Selle melanoomi varajane avastamine võimaldab kohest väljalõikamist. Kui see õnnestub enne vertikaalse leviku algust, annab eemaldamine parema tervenemise võimaluse. 2) Sõlmeline see ilmub nahale, enamasti rinnale ja seljale, veritseva sõlmena. Selline tüüp levib ainult vertikaalselt ja seetõttu on väga suur tõenäosus metastaaside (siirdete) tekkimiseks. 3) Akraalne tekib tavaliselt peopesadesse, taldadele, küünte alla või nende lähedale. Seda näeb teist värvi piirkonnana. 4) Pahaloomuline lentiigo seda tüüpi iseloomustab lame ja tumepruun laik. Selles puudub ka nahajoonis. Tekib enamasti vanemas eas. Võib levida pärast mitmeaastast soikuvat perioodi, aastate jooksul muutub selle tüübi värvus ebaühtlaseks. (Abrahams, 2005: 250-251). 5. NAHATÜÜBID
signaali inhibeerimine 2. Märklauaks intratsellulaarne VEGFR Türosiin-kinaasi inhibiitorid ja retseptori vastased antikehad Puudus: teiste retseptor kinaaside poolt vahendatud signaaliradade inhibeerimine VEGF-i inhibeerimisel põhineva teraapia efektid · Veresoonte kasvu peatumine · Olemasolevate tuumori veresoonte taandumine · Aitab vähendada/peatada tuumori kasvu ja metastaaside teket Avastin® (Bevacizumab) · VEGF-spetsiifiline MKA (1993), P. Ferrara et al., Genentech · Bevacizumab rekombinantne humaniseeritud anti-VEGF MKA · FAD heakskiit kolorektaalvähi (2006),kopsuvähi (2006), neerurakulise kartsinoomi (2009) teraapiaks kombinatsioonis kemoteraapiaga · Kõrvalmõjud: verejooks, gastrointestinaalne perforatsioon, haavaparanemise komplikatsioonid Inimese embrüonaalsete tüvirakkude Kasutamine
tähtis rinnavähi ravi määramise seisukohalt. (Grün-Ots 2010:81) 2.3. Haiguse staadiumid Rinnavähi kulus eristatakse nelja staadiumit ehk raskusastet, väikesest ja piirdunud kasvajast (esimene staadium) kuni teistesse kehaosadesse levinud matastaseerunud kasvajani (neljas staadium). Rinnavähi jaotamisel erinevatesse raskusastmetesse kasutatakse nn TNM klassifikatsiooni, mille puhul hinnatakse vähikolde suurust, lümfisõlmede haaratust ja vähisiirete (metastaaside) olemasolu, kusjuures mõned rinnavähid ei progresseeru esimesest või teisest staadiumist kaugemale või toimub see protsess suhteliselt aeglaselt. (Haiguse...2011) · Esimese staadiumi kasvaja mõõtmed on alla 2 cm. Kaenlaalused lümfisõlmed ei ole haaratud ning puuduvad vähi leviku tunnused teistesse kehapiirkondadesse. · Teise staadiumi kasvaja mõõtmed jäävad vahemikku 2-5 cm või on haaratud kaenlaalused lümfisõlmed või esinevad mõlemad tunnused
sellega stimuleerides protrombootilisi omadusi peremeesrakkudes. (Falanga et al. 2013: 870872) Kasvajapuhune VTE sõltub kasvaja lokalisatsioonist. Kõrge risk on pankrease-, aju-, mao-, munasarja-, neeru- ja kopsukasvaja puhul. Madala riskiga on näiteks rinna- ja eesnäärme kasvaja. (Ibid: 873-875) 13 VTE risk varieerub kasvaja erinevatel etappidel. Olles kõige kõrgem mõned kuud peale kasvaja diagnoosimist ning kaugele arenenud metastaaside korral (Joonis 4.). (Blom, et al. 2005: 715) Joonis 4. VTE risk varieerub kasvaja erinevates etappides Allikas: Wiley Online Library 2010 14 2. Empiiriline osa 2.1 Eesmärk Käesoleva töö peaeesmärgiks oli kirjeldada pahaloomuliste kasvajate esinemist Ida Tallinna Keskhaigla VTE patsientidel ajavahemikus 1. jaanuar 2013-31.detsember 2017 ja võrrelda seda pahaloomuliste kasvajate esinemisega üldrahvastikus. Alaeesmärke oli kaks
Lisaks koespetsiifilised (ainult epiteeli, aga erinevad viirused nakatavad erinevat epiteeli). Madala riskiga HPVd vähkkasvajaid ei anna tekitavad kondüloome, tüükaid. P53 ja veel mõned hoiavad rakkude paljunemise kontrolli all. Vähkkasvaja tekib kui viirus integreerub kromosoomi ja blokeerib paljunemiskontrolli mehanismid ära rakud hakkavad paljunema. Lisaks blokeerivad immuunsüsteemi. Emakakaelavähk on väga hästi diagnoositav ja ravitav (enne metastaaside andmist). Levib puutekontaktil (käsi-kõht nt), mistõttu kondoom 100% ei kaitse. Lisaks mitteseksuaalne ülekanne: sünnitusel (lapsel kasvab kõri seest kinni selline rõve haigus võib tekkida); kontamineeritud vahendid (loomad viiakse aastaid kasutamata seisnud latrisse, kus varem oli HPV ja nad nakatuvad). Nakkuse 2 perioodi: ajutine ja püsiv (integreerunud vormiga) infektsioon. Emakakaela basaalrakkudeni pääsemiseks peab olema koekahjustus, et sisse pääseda
kromosoome Vähi- ja stroomarakkude koostoime. Vähirakud kujundavad ümber stroomarakkude füsioloogia ja vastupidi, muutunud strooma rakud hakkavad toetama vähirakke. Seega väljakujunenud vähikolle koosneb paljudest eri tüüpi rakkudest. Angiogenees kui vähirakkude jagunemist ja kasvu toetav protsess. Vähirakkude juures suureneb angiogenees, et varsutada rakke toitainetega Epiteliaalne-mesenhümaalne üleminek tekkivas vähikoes kui eeldus metastaaside tekkeks. Epiteliaalne-mesenhümaalne üleminek (ingl.k. epithelial-mesenchymal transition, EMT) – epiteliaalsete rakkude muutumine mesenhümaalsete rakkude sarnasteks. Leiab aset organismi arengus kuid on aluseks ka kartsinoomide tekkel. Põhiline tunnus on rakkude adhesiivsuse vähenemine ning see, et nad hakkavad tungima ümbritsevatesse kudedesse . Metastaas. Ivadopoodid lagundavad basaalmembraani ning kartsinoomi rakud migreeruvad
aset organismi arengus, haava paranemisel – on aluseks ka kartsinoomide tekkel. EMT on protsess, mille käigus epiteelirakud kaotavad polaarsuse, rakkudevahelised adhesioonid, omandavad amööbse liikumise ja invasiivsuse võime. EMT rakkudel on surenenud jagunemisvõime ja apoptoosi resistentsus. EMT põhiline tunnus on rakkude adhesiivsuse vähenemine ning see, et nad hakkavad tungima ümbritsevatesse kudedesse. Vähi metastaaside teke on seotud EMT-ga: kartsinoomi rakud kaotavad E- kadheriini ekspressiooni, murravad läbi basaalmembraani, sisenevad vereringesse, moodustavad distaalseid mikrometastaase läbides EMT-le vastupidise protsessi - mesenhümaalne-epiteliaalne üleminek (ingl.k. mesenchymal-epithelial transition, MET). EMT annab vähirakkudele resistentsuse onkogeen-indutseeritud senesentsile. EMT-ga seotud transkriptsioonifaktorid kaitsevad ka inimese
darvinism, vaid nn uus nõukogude darvinism. Venemaalgi sai evolutsiooni käsitlemisel oluliseks solidaarsus. Seal eitati aga juba varakult teadusetegijate poolt liigisisest konkurentsi ning kilbile tõsteti altruism. Vastavas vallas teoretiseeris anarhismi klassik P. Kropotkin, hiljem juba nõukogude teadustraditsiooni vaimus nii T. Lõssenko jt. Sellise lähenemise puhul oli loomulik hilisem retseptsioon sotsiaaldemokraatia, aga ka marksismi ja viimase metastaaside suunal. Darwini retseptsioon Venemaal oli tugevate radikaalsete ja vasakpoolsete kalduvustega. Vene teadlaskond, nn intelligentsia, oli sotsiaalselt tundlik. Ka sellele võib leida toe teaduse tulgem nüüd füsioloogia juurde vallast. Venemaa tugev füsioloogiakoolkond oli esiteks kindlalt materialistlikel alustel (so oluline marksistliku retseptsiooni soodustaja) ning lisaks viisid kõrgema närvitalitluse uuringud (Setsenov, Pavlov) ühiskondliku suhtumise olukorrani,
darvinism. Venemaalgi sai evolutsiooni käsitlemisel oluliseks solidaarsus. Seal eitati aga juba varakult teadusetegijate poolt liigisisest konkurentsi ning kilbile tõsteti altruism. Vastavas vallas teoretiseeris anarhismi klassik Pjotr Kropotkin, hiljem juba nõukogude teadustraditsioooni vaimus nii T. Lõssenko jt. Sellise lähenemise puhul oli loomulik hilisem retseptsioon sotsiaaldemokraatia, aga ka marksismi ja viimase metastaaside suunal. Darwini retseptsioon Venemaal oli tugevate radikaalsete ja vasakpoolsete kalduvustega. Vene teadlaskond, nn intelligentsia, oli sotsiaalselt tundlik. Ka sellele võib leida toe teaduse tulgem nüüd füsioloogia juurde vallast. Venemaa tugev füsioloogiakoolkond oli esiteks kindlalt materialistlikel alustel (so oluline 63 marksistliku retseptsiooni soodustaja) ning lisaks viisid kõrgema närvitalitluse
annaabi.ee 
