näiteks Tallinnas. Paljud eestlased riskisid eluga, püüdes lahkuda Nõukogude Liidust illegaalselt. Reisida võis vaid KGB poolt saadud loaga. Eestlastele ning välismaalastele olid suletud piiritsoonid, relvatööstusega ja sõjaväebaasidega linnad (näiteks Paldiski ning Sillamäe). Samuti oli keelatud välismaalastel ööbida Tartus, kuna seal asus pommituslennuväe baas. Piiranguid oli veel mitmeid ning hargnesid eri valdkondadesse. Raudne eesriie tundus olevat pigem aga metafoorse tähendusega, kuna riie ei olnud kunagi reaalselt ette tõmmatud. Näitena võib tuua muusika ning popkultuuri levimise üle piiri. Eelnimetatud näidete põhjal nimetati Eestit ka Nõukogude Lääneks.
Selles artiklis Hayden White kirjutab kirjndusteooria tähtsusest ajalookirjutuses. White rõhutab J. Barzuni sõnu, et ajalugu "saab ainult lugeda", aga lugeda saab seda alles siis kui see on enne üles kirjutatud. White rõhutab, et iga ajalugu on eelkõige sõnateos, mingi kindla keelekasutuse saadus ning seega tuleks seda esmalt analüüsida kui keelelist ehitist. Ajaloodiskursust tuleks seega vaadata kui keelt, mis sarnaselt metafoorse kõne, sümbolikeele ja allegoorilise väljendusviisiga ütleb, alati midagi muud kui esmapilgul paistab. Ajaloolased kasutavad samu kujundiloome võtteid nagu ilukirjanikud. Need teevad, nende teosed ka sümbolehitistena loetavaks, sündmuste jadale antakse süzee struktuur, mis toimub pigem troobiliste kui loogiliste diskursiivvõtete abil. See võimaldab teha ka ajaloodiskursusele topoloogilise analüüsi.
segast ja korratut. 3.17.sajandi luule John Donne- nn metafüüsiline luuletaja-rõhutatud intellektuaalsus, teadlikud vaimumängud (paradoksid ja nendele toetuvad kontseptid) ,,Jumalikud luuletused", ,,Laulud ja sonetid", ,,Satiirid" Hispaania Gongora ja Quevedo Gongora, hämar luuletaja-vaimne süvenemine loodusega ja kooskõla loodusega, nagu nähtub tema tuntud ,,Letriljast"- rahvalaululik luuletusvorm, milles iga stroof lõpeb vaimuka refrääniga. Ta algatas metafoorse, mütloloogilisest vihjetest tulvil luulestiili-kultismi e. gongorismi. ,,Üksindused" Marinism-eriti peen ja valitud kujundlikkus Pretsioosne kirjandus-aristokraatlik salongikirjandus, lilleline stiil. Quevedo-looming ulatuslik ja mitmekesine. ,,Unenäod", ,,Kelm don Pablose elukäik" 4.Luuleuuendused Saksamaal Saksamaal tegi olulise pöörde luules Martin Opitz, tähtsaim tema teoses oli, et ta kinnitas silbilisrõhulise värsisüsteemi suurimat sobivust saksa keele võimalustega.
metafoore, mis kõik tõstavad esile kas isiku või isikusse suhtumise eri aspekte. Metonüümia on sarnane isikustamisele, ning metonüümiat nimetatakse sellist juhtumit, kus kasutame ühte entiteeti selleks, et viidata teisele, esimesega seotud entiteedile, näiteks: · Singivõileib ootab oma arvet. Väljendit singivõileib kasutatakse osutamaks reaalsele inimesele, kes oli restoranis tellinud ja söönud singivõileiba. Sellised väljendid ei käi metafoorse isikustamise alla, kuna me ei omosta singivõileivale selle paremaks mõistmiseks inimlikke omadusi. Siiski teenib metonüümia osaliselt samu eesmärke kui metafoorgi. Metonüümia võimaldab meil märksa täpsemalt keskenduda viidatavate nähtuste teatud kindlatele aspektidele. Metonüümsed mõisted moodustavad osa meie tavalisest argimõtlemisest, toimingutest ja ka kõnelemise viisist, näiteks: · Publiku hulgas oli rohkesti tundmatuid nägusid.
huvitavat - keegi tunneb ennast peres täiesti üksi - vanavanem hoiab kindla käega ohjes sinu peret - lapsel on piiramatu võim pereliikmete üle - pere on väsinud parandamatu haigusega pereliikme toetamisest 5 http://www.eguerapraksis.ee/pereteraapia.html 2. KUNST PERETERAAPIAS 2.1 Kunst pereteraapias Kunst peretereaapias on metafoorse tähendusega - kunstilise väljenduse kaudu on perekonnal võimalus väljendada perekonna tervet funktsioneerimist segavaid probleeme vähem ähvardavamal ja vahetumal moel kui seda on sõnad ja käitumine üksteise suhtes. Visuaalkunstiteraapia on psühhoteraapia meetod, kus inimesed kasutavad visuaalseid kunstimaterjale, et avastada/uurida oma "sisemaailma" mitteverbaalsel ning verbaalsel moel. Kunstiliste kujundite loomine on turvaline, loomulik viis kommunikeerida tundeid ja kogemusi.
,,Asi on paika pandud" on sidus metafooriga MÕISTMINE ON HAARAMINE "Mu pea ei võta seda". TUNDMATU ON ÜLAL ei ole sidus LÕPETATUD ON ÜLAL ,,Ma teen voodi üles". Kuigi oleks ootuspärane, et sobiksid kokku LÕPETATUD-TUTTAV ja LÕPETAMATA- TUNDMATU ei ole see nii, kuna kogemuslikud alused on erinevad. 5. Metafoor ja kultuuriline sidusus Kultuuri alusväärtusteks kujunevad sellised seisukohad, mis on sidusad selle kõige olulisemate mõistete metafoorse liigendusega. Väärtused juurduvad sügavale kultuuri ja need väärtused, mis on kultuuris olemas on kooskõlas ka metafooride süsteemiga. Kõikides kultuurides leiduvad orientatsioonid ülal-all, sees-väljas, aktiivne-passiivne, tsentraalne- perifeerne, kuid erineb see, missugust tähtsust nad omavad ja kuidas mingid mõisted on nende suundade suhtes paigutatud. Ameerika kultuuris võib leida mitmeid väärtusi, mis on sidusad
Peategelane Arbenin, Lermontovi ajastu inimene, on võltsi ja teeskleva kõrgseltskonna moraali vihkama hakanud. Samal ajal on Arbenin ise sellesama kõrgseltskonna moraali kammitsais, tappes alatust laimust tagantkihutatuna oma armastatud naise Niina. Saanud teada, et Niina hukkus seltskonna keelepeksu ja laimu ohvrina, mees hullub. Draama käsitleb valet ja silmakirjalikkust kui ühiskonnaelu põhiseadust, siit ka näidendi pealkiri "Maskeraad". Tegemist on metafoorse kujundiga kõrgemast seltskonnast, kus inimesed peidavad oma tõelised tunded maski taha ja kus vale on saanud seaduseks. Tsensuur keelas näidendi ara ja Lermontovi eluajal ei pääsenudki "Maskeraad" lavale. 10 Proosa Romaan ..Meie aja kangelane" Lermontovi loomingulised otsingud viisid ta lõpuks realistliku romaani juurde, kus "ehtsalt antud ajastus uus inimene kajastuks"
Korduv element tema lavastustes (võimaldus lisastseene ja -tegevusi) oli ratas ehk ring, hiljem ka pendel. Suure rattana kohal mõlemas lavastuses, nim Rattalavastusteks. Raidi hilisemates lavastustes süvenes eeskätt kammerlikkus ja peen psühholoogiline töö näitlejatega. Peet Vallak/M. Unt, ,,Epp Pillarpardi Panjaba potitehas" 1974, Pärnu teater ja Rein Saluri, Külalised. 1974, Tallinna Draamateater. Kujundlikud misanstseenid. Süntees metafoorse ja psühholoogilise vahel. 10. Jaan Toominga teatrimõistmise ja rezii peajooned, lähemalt üks lavastus. Jaan T jõudis publiku ette seoses teatriuuendusega. Tema tollane ja mõningate reservatsioonidega ka hilisematel perioodidel andis aimu totaalsest teatrist, mis kasutab külluslikult kõiki teatri kasutuses olevaid võimalusi näitlejat emotsionaalsest kõrgepingest lavaefektideni. Tema lavastajaloomingus on olnud oluline koht folkloorsel ainesel. Tundub et
Raid lõi keskkonna, mis oli suht pingestatud. Korduv element tema lavastustes (võimaldus lisastseene ja -tegevusi) oli ratas ehk ring, hiljem ka pendel. Suure rattana kohal mõlemas lavastuses, nim Rattalavastusteks. Raidi hilisemates lavastustes süvenes eeskätt kammerlikkus ja peen psühholoogiline töö näitlejatega. Peet Vallak/M. Unt, ,,Epp Pillarpardi Panjaba potitehas" 1974, Pärnu teater ja Rein Saluri, Külalised. 1974, Tallinna Draamateater. Kujundlikud misanstseenid. Süntees metafoorse ja psühholoogilise vahel. 10.Jaan Toominga teatrimõistmise ja rezii peajooned, lähemalt üks lavastus. Jõudis publiku ette seoses teatriuuendusega. Tooming ja Hermaküla said mõjutusi maailmas esile tõusnud teatriideedest, nad jagasid loomingulisi põhimõtteid ning mängisid üksteise lavastustes. Ometi on tegu kahe täiesti erineva lavastajaga, kelle loomingus avaldusid sarnased ideed küllaltki erinevas vormis
suurde rühma: 1) määratud subjektiga mõistatused, mis nimetavad otse ühtesid asju teiste, "valede" nimedega: Hani haljas, pea paljas (saunavihta nimetatakse haneks); Suvine poisike, sajakordne kasukas (pähklit nimetatakse poisikeseks); Siidiniidi kera, seitse auku sees (inimese pead nimetatakse niidikeraks) jne.; 2) määratlemata subjektiga mõistatused, kus kujundil puudub substantiivne "tipp" ja lahendobjekti ei nimetata kindla metafoorse nimega, vaid kirjeldatakse ta tegevuste, omaduste, suhete, kohtade, aegade, helide vm. kaudu kaude ja "anonüümselt" (kuigi neis kirjeldustes võib olla vahel ka ilmseid vihjeid sellele, millist "valet" asja kujund silmas peab): Kaks korda sünnib, ristimata jookseb? Kanapoeg; Seest siiru-viiruline, pealt kullakarvaline? Sibul; Rõngas, rõngas, kõks? Koer heidab magama; Üks ütleb: suvi pikk, teine ütleb: talv pikk, kolmas ütleb: üks mul kõik? Vanker, regi, hobune jts.
Inglane Philip Sidney "Arkaadia"(1590) üsna mahukas pastoraalromaan. Hispaanlane Lope de Vega "Arkaadia"(1598) pastoraalromaan. Hispaanlane Jorge de Montemayer "Diara"(1559), hispaania kuulsaim pastoraalromaan. Cervantes "Galatea"(1585), pastoraalromaan, lõpetamata teos; "Teekond Parnassile" (17.saj algus). Pastoraalromaanides oli ka palju arutlusi armastuse teemal. John Lyly "Euphues"(1579), sarnane pastoraalromaanile, toob sisse kaasaegseid elemente. Paistis silma otsitud sõnavara, metafoorse väljenduslaadiga. On tulnud väljend eufueism. Manerism hilisrenessanslik stiil, äärmiselt keeruline stiil, kujundipeenus (16.saj lõpul-17.saj algus), ei olnud väga levinud. Presioosne enne klassitsismi levinud stiil, peen, kallihinnaline, kuulub maneristliku kirjanduse alla. Manerismi tipuks oli itaalia luuletaja Marino pastoraalne poeem "Adonis"(1623), väga mahukas, tugev müütiliste sümbolite kasutus. Realism Hakkab esile tulema realistlik kallak kirjanduses
Niisugune kriitiline teravus väheneb ja see aitab eleegilisel kihil tugevamini ka esile tõusta. Hilisluulet ei valitse ainult eleegia, siin on ka mingeid niisugusi tendentse, mis viivad poeetika mitmes mõttes uuele pinnale. Siin võiks rõhutada seda, et tal on kalduvust sümboolse haardega sünteesida küllalt erinevaid teemapilte. Ta võib nt vabalt siduda intiimse armastusluule ja isamaaluule. Või siis religioossete motiividega metafoorse poeetikaga. Religioosne pilt hakkab ka tugevnema hilisloomingus. Ühelt poolt on tegemist nurgelise ja terava autoriga, aga selles ei puudu suur sünteesiv taotlus v tendents. Kui sai räägitud Kangro pehmusest ja Lepiku teravusest, siis mingis punktides esteetika haakub. Modernism on katusmõiste, kuhu alla mahub palju asju ja üks võimalus oleks vaadata mod selle pilguga, et ühelt poolt on need autorid, kes klassikalise
KOMPUTATSIOONILISED MUDELID: Algoritm. Eelis: mentaalsete protsesside kirjeldus. Probleem: intelligentsuse struktuur. Nt modelleeritakse maletajate mõtteviisi, aga ei kirjelda intelligentsuse struktuuri. Ei võta arvesse maletaja emotsiooni. BIOLOOGILISED MUDELID: Füsioloogiline protsess. Eelis: efektiivne diagnostika. Probleem: aju ja käitumine. Ajus olemas kindlad struktuurid ja nende muutused kutsuvad esile metafoorse ülesannete lahendamise? Kuidas lahendatakse reaalset probleemi? Kuidas aru saada sellest, et inimesed võivad mäletada kümneid tuhandeid nägusi ja kui tuleb ette, siis tuntakse ära, aga ei mäletata kuidas. Efektiivne diagnostika – öeldakse et midagi on puudu. Ei ole võimalik intelligentsuse teema ja kultuuri kohta midagi väita. ANTROPOLOOGILISED MUDELID: Kultuur. Eelis: kultuurilised erinevused. Probleem: kultuuri mõju, mentaalsed protsessid.
kujundlikkust kontrastid. Tema varajane luule oli satiiriline. Donne'i on tõlkinud Paul-Erik Rummo. L. Gongora on hispaania barokkluuletaja. Ta töötas preestrina ja ~10a õukonnas. Gongora pidas vaimset süvenemist ja kooskõla loodusega olulisemaks kui maailma edevust ja ahnust ,,Letrilja". Letrilja rahvalaululik luuletusvorm, kus iga stroof lõpeb vaimuka refrääniga. Gongora luule sai kuulsaks oma kujundirikkuse ja keerukuse, n-ö hämara väljenduse poolest. Gongora algatas metafoorse, mütoloogilistest vihjetest tulvil luulestiili gongorismi ehk kultismi. Gongora sai hämara luuletaja maine oma poeemi ,,Üksindused" tõttu. ,,Üksindused" oli silva vormis. Silva lubas korrapäratult põimida 11- ja 7-silbilisi värsse ning puhtaid riime kas assonantsriimiga või riimita värssidega. Kogu poeem on kirjutatud eleegilis-lüürilises laadis, tuues esile looduse ilu, laseb aimata ka elu mööduvuse kurbust. Gongora loomingu hermeetilisust
annaabi.ee 
