Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Messing". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
messing, messingi, sulam, 2018, sulamid, allkiri, aastatuhat, sulameid, kuldse, aasia, rooma, ehetes, võrgumaterjal, available, vikipedia, rebane, tehnomaterialid, tehnikainstituut, juhendaja, lektor, üliõpilase, egeuse, iraagis, araabia, indiast, kogemata, eristatud, vasest, tsinki, millenium, suurele, suuremal, tulirelvad, 20kg, sulamistemperatuurMETALLIDE ERINEVAD LIIGITUSED Õppeaines: Tehnomaterjalid Transporditeaduskond Õpperühm: Juhendaja: Esitamiskuupäev: Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1. VÄRVILISED METALLID.............................................................................................................4 1
Messingid ja nende omadused Messing Valgevask ehk Messing on vase ja tsingi sulam, milles on 5...45% tsinki, väga plastne, sisaldab paljudel juhtudel ka alumiiniumi, rauda, mangaani, räni jmt elemente. On hästi valatav, stantsitav ja lõiketöödeldav: Babiit on vase, tina, plii ja antimoni sulam. Heade antifriktsiooniomaduste tõttu kasutatakse seda liugelaagrite liudade katmiseks. Kergsulamid on alumiiniumi- ja magneesiumisulamid. Näiteks sisaldab hästi valatav alumiiniumisulam silumiin kuni 14% räni; duralumiinium - kuni 5,5% vaske jne. Magneesiumi sulamid alumiinumi, vase, nikli ja tsink|tsingiga on heade valuomadustega, kerged ning hõlpsasti lõiketöödeldavad. Neist valmistatakse masinate ja seadmete keresid ning vähekoormatud detaile.
MESSING Valgevask ehk messing on vase ja tsingi sulam, milles on 5...45% tsinki, sisaldab paljudel juhtudel ka alumiiniumi, rauda, mangaani, räni ja teisi elemente. Mida suurem on messingis tsingi sisaldus seda hapram ta on. Esmakordselt kasutati messingit 1200 eKr Lähis-Idas ja 220 eKr ulastuslikult Hiinas ning hiljem hakkasid messingit kasutama roomlased. Messingid jaotatakse: · survetöödeldavad · valumessingid Al,Mn,Ni,Si vähene (kuni 1%) lisamine parendab messingite omandusi. Messingis võib olla kuni 3% pliid
1.5 Tänapäev Suur Vasemägi (Stora Kopparberg) oli kaevandus, mis eksisteeris alates kümnendast sajandist kuni 1992 aastani Rootsis. See tootis kogu Euroopa vajadusest. Vase kasutamine ei piirdunud ainult maksevahendina. Seda kasutati ka esimeste kaamerate ehitamisel ,mis omakorda pani aluse fotograafiale. Vask on tänapäeval nõutud metall ja tema hind tõuseb pidevalt. Puhtal kujul kasutatakse vaske elektrotehnikas. Vase elektrijuhtivus on võetud standardiks. Peamised sulamid on pronks ja messing. Pronksi kasutatakse tehnikas ja kunstis, messingit peamiselt tehnikas. Kolmveerand maailma toodangust pärineb Lõuna-Ameerikast. Suurim tootja on Tiili (36%), USA ja Peruu toodavad kumbki 8%. Ca 30% tuleb korduvkasutusest. 2030 a. tarbimise prognoos 2009.a. võrreldes +160%. 1.6 VASE TEHNILISED NÄITAJAD Vask (ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29. Tal on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 63 ja 65
Karik, V. Palm, V. Past, Üldine ja anorgaaniline keemia, Tln., Valgus, 1981 Eksamiküsimused vastavalt läbitud materjalile Katt, N. Keemia lühikursus gümnaasiumile, Avita, 2003 Mõni osa võib jääda iseseisvalt õppimiseks Teadmiste kontroll Arvestuse saamiseks: Tähtsamate metallide keemia. Sulamid. A: 91- 91-100 p. B: 81- 81-90 p. C: 71- 71-80 p. METALLIDE PINGERIDA D: 61- 61-70 p. E: 51- 51-60 p. F: 0- 0-50 p. Li K Ba Ca Na Mg Al Mn Zn Cr Fe Cd Ni Sn Pb H Cu Hg Ag Pt Au (standardpotentsiaal) 1
Tsinki kasutatakse anoodina patareides Tsinki kasutatakse kaitsetoimeliselt paatidel ja laevadel, et vältida korrosiooni Tsinkkloriidi kasutatakse deodorandina ning isegi puidu säilitusvahendina Tsinksulfiidi kasutatakse luminestsentsi värvainena kellaosutitel ja muudel esemetel, mis pimedas helendavad Tsink sisaldub enamustes vitamiinides. Arvatakse, et sellel on antioksüdandi omadused, mis kaitsevad enneaegse naha ja lihaste vananemise eest. Tsingi sulamid Galmei - tsingimaak Messing vase ja tsingi sulam (valgevask) tsingi sisaldus 9-45% Tombak vase ja tsingi sulam
Mihkel Erik Rebane VASK KODUTÖÖ Õppeaine: Tehnomaterjalid Tehnika instituut Õpperühm: ME11/21 Juhendaja: A. Lill Tallinn 2018 AATOMIEHITUS Vase aatomil on 29 prootonit, Kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 63 ja 65. Vase elektronskeem on 2)8)18)1). Aatommass 63,54(Joonis 1Vase aatomistruktuur). [1] Joonis 1Vase aatomistruktuur [2] 2 1 KRISTALLSTRUKTUUR Vase kristallstruktuur on tahkkeskendatud kuupvõre K12.(Joonis 2 Vase tahkkeskendatud kuupvõre) [3]
Niiskes õhus tekib vaskesemete pinnale aja jooksul korrosiooniprotsessi tagajärjel pruuni või roheka värvusega paatinakiht. Rohekas paatinakiht, mida mõnikord näeme vanadel vaskesemetel, tekib väga aeglaselt. Vaske toodetakse vaskpüriidist. Toorvasest eraldatakse vask leek- või elektrolüütilise rafineerimise teel. Elektrolüütilise rafineerimise teel saadav vask on puhas (99,99%). Puhast vaske tähistatakse keemiliselt Cu . Masinaehituses on kasutatakse vase sulameid. Tähtsamad vase sulamid on pronks ja messing. Elektrotehnikas on kasutuses aga puhas vask. Kui vasele lisada Al või Sb väheneb sulami juhtivus kolm korda Pronks on vase sulam tina, plii, alumiiniumi ja teiste elementidega. Pronksid jagunevad tinapronksideks ja tinavabadeks pronksideks. Pronksid töötlemisviisi järgi jaotatakse survega töödeldavateks ja valupronksideks Valupronks sisaldab 77% vaske, 11% alumiiniumi, 6% rauda ja 6% niklit. Pronks on laialdaselt kasutatav
NIMI VASE TOOTMINE JA KASUTAMINE REFERAAT Õppeaines: Mehaanikateaduskond Õpperühm: Juhendaja: Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2018 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 1.SISSEJUHATUS......................................................................................................................3 2. VASE AJALUGU....................................................................................................................4 2.1 Enne Pronksiaega (Neoliitikum)...............................................
....................................................3 2.Vase leidumine ja tootmine...........................................................................4 2.1Vase leidumine......................................................................................... 4 2.2Vase tootmine........................................................................................... 4 3.Vase kasutusalad........................................................................................... 5 4.Vase sulamid.................................................................................................. 7 4.1Pronks....................................................................................................... 7 4.2Messing ehk valgevask............................................................................. 7 Kokkuvõte......................................................................................................... 8 Kasutatud allikad..........................................
Mustad ja värvilised metallid Värvilismetallid ja nende sulamid Värvilismetalle ja -sulameid liigitatakse a) tiheduse järgi: · kergemetallid - 5000 kg/m3 (Al, Mg, Ti), · keskmetallid 5000 - 7800 kg/m2 (Sn, Zn, Cr), · rasked metallid üle 7800 kg/m2 (Pb, Cu, Co, Au, W, Mo); b) sulamistemperatuuri järgi: · kergesti sulavad - 327° C (Mg, Al, Pb), · keskmistel temperatuuridel sulavad 327 - 1539° C (Cr, Mn, Ni, Au), · raskesti sulavad > 1539° C (W, Mo, Ti ); c) vääringu järgi · väärismetallid (Pt, Ag, Au),
MATERJALID LAEVAEHITUSES REFERAAT Õppeaines: TEHNOMATERJALID Tehnikateaduskond Õpperühm: Juhendaja: lektor Aleksander Lill Esitamiskuupäev:................... Üliõpilase allkiri:................... Õppejõu allkiri: .................... Tallinn 2018 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................................2 LÜHENDID.........................................................................................................................................5 SISSEJUHATUS..................................................................................................................................6 1.1Laevaehitus..........................
Uurimistöö vasest Vask on arvatavasti vanim inimkonnale tuntud metall. Vask on saanud oma ladinakeelse nimetuse (cuprum) Küprose saare ladinakeelse nime Cyprus järgi, sest seal oli antiikaja esimesi vaseleiukohti. 4 Sulamid Vasest umbes 40% kuulub vasesulamite tootmiseks. Vase sulamitest tuntumad on messing (valgevask) ja pronks. Messing ehk valgevask on tsingi ja vase sulam. Messingis on vaske ainult pool osa, igal juhul mitte üle kahe kolmandiku. Mida enam on messingis tsinki, seda heledam ta on, Kui tsinki on enam kui pool, muutub messing peaaegu valgeks. Nii on lihtne värvuse järgi ära määrata, kui palju tsinki on messingis. Pronks on aga tina ja vase sulam. Pronks on olnud ajalooliselt tähtis materjal (pronksiaeg). 5 Kuidas kasutatakse vaske Umbes 50% toodetavast vasest tarbivad elektritööstus elektrijuhtmete ja kaablite tootmiseks
vheneb tmbetugevus, suurenevad plastsusnitajad, aga mrgatavalt ka tera suurus. Puhta vase kasutusaladeks elektrotehnikas on igasugused elektrimhised ja -juhtmed, arhitektuuris pindade katmine, koduses majapidamises, toiduainete- ja keemiatstuses mitmesuguste nude ja mahutite valmistamine, soojusvahetid jm. Vaske legeeritakse mitmesuguste elementidega, saades erisulameid, millistest peamised on: - vasetsingisulamid e. messingid (tuntud ka kui valgevased), - vasetina-, vasealumiiniumi- jt. sulamid e. pronksid, - vaseniklisulamid. Messingid Kuna vask annab tsingiga tardlahuse tsingi lahustuvusega kuni 39%, on messingid plastsed ja sobivad klmsurvettluseks. Suurema Zn-sisaldusega sulamid on samuti survetdeldavad, ent seda krgematel temperatuuridel. Nad on reeglina ka valatavad. Tsingi lisamine vasele soodustab sulami tugevuse suurenemist eelkige tnu tsingi lahustumisele vases; samuti suureneb ka plastsus, mis on ebaharilik. Suure plastsusega sulamina
(Cr sinakas, Bi punakas, Ni - kollakas). Iseloomuliku värvusega on kuld kollane, vask punakas, tseesium kollakas. Tihedused on väga erinevad. Enamik on veest raskemad välja arvatud leelismetallid liitium (Li) ja naatrium (Na). Kõvadus on metallidel väga erinev. Leelismetallid (naatrium, kaalium, liitium) on väga pehmed (noaga lõigatavad). Kõige kõvem metall on kroom. Väga kõvad on ka paljude metallide sulamid Legeerima teiste elementidega rikastama saamaks sulamile soovitavaid omadusi. Nii näiteks legeeritakse teraseid väga mitmesuguste elementidega: nikliga, vanaadiumiga jt.; hõbedat legeeritakse peamiselt tinaga, kulda vasega. Roostevaba terase saamiseks legeeritakse terast nikli ja/või kroomi ja/või titaaniga summaarselt vähemalt 10%. Pronks vase sulam tina ja teiste elementidega peale tsingi. Tänapäeval tuntaksegi kahte suurt rühma pronkse: tinapronksid ja tinavabad pronksid
tekib väga aeglaselt. Ühendid Ühendites võib vask omada kahte metallikatiooni: vähem stabiilne Cu+ ja rohkem stabiilne Cu2+, mis muudab soola siniseks või rohekassiniseks. Tähtsaim vasesool on vasksulfaat vesi (1/5), mida tavaliselt nimetatakse vaskvitrioliks CuSO4 x 5H2O. See on sinise värvusega kristallaine, mida kasutatakse puidu immutamiseks ja taimekaitsevahendite valmistamiseks.Suure tähtsusega on mitmesugused vasesulamid. Vase ja tina sulam - pronks kujunes umbes viis tuhat aastat tagasi peamiseks tööriista-, relva- ja ehtemetalliks, pannes niiviisi aluse pronksiajale. Mõned pronksliigid olid väliselt äravahetamiseni sarnased kullaga ning neid hinnati eriti kõrgelt.Juba muistsest ajast on vask olnud tornikella metall. Kellapronksis on keskmiselt 20 % tina. Teistsuguse koostisega on relvapronks, mis pidi olema kõva elastne ja kulumiskindel. Relvapronksis oli umbes 10 % tina. Vase
Elektrijuhtmeina kasutatav tehniline alumiinium sisaldab kuni 0,5% rauda, olles tegelikult alumiiniumirauasulam. Alumiiniumisulamid võivad olla legeeritud paljude elementidega. Nii saadakse paljusid kasulikke konstruktsioonimaterjale. Alumiiniumisulameid liigitatakse tavaliselt toodete saamise (töödeldavuse) ja termotöötluse alusel. Toodete saamise (valmistamise) mooduse järgi liigitatakse alumiiniumisulamid kahte gruppi: a) deformeeritavad (survetöödeldavad) sulamid, b) valusulamid. Lähtudes termotöödeldavusest liigitatakse sulamid samuti kahte gruppi: a) vanandatavad sulamid, b) mittevanandatavad sulamid. Enamik deformeeritavaid alumiiniumisulameid on vanandatavad, misläbi saab suurendada nende tugevust ja kõvadust. Deformeeritavatel vanandamise teel tugevdatud alumiiniumisulamitel on väikese tiheduse juures küllaltki suur tugevus, mistõttu sellised sulamid on masina- ja aparaadiehituses teraste järel üks põhilisemaid konstruktsioonimaterjale
sellele võib anda erinevaid kujusid. Olles aga kuumutatud üle 210C muutub see metall rabedaks ning vormimisel pulbristub see kergesti. Magneetilised omadused tsingil puuduvad. RAKENDUSALAD Tsink on enimkasutatavatest metallidest neljandal kohal. Kasutatavuse poolest edestavad seda vaid raud, alumiinium ja vask. 1. Tsinki kasutatakse terase galaveniseerimiseks, et korrosiooni ära hoida. 2. Tsinki kasutatakse sellistel sulamites nagu messing, nikliga kaetud hõbe, uushõbe ning samuti ka trükimasinate metallina ning tinutamisel. 3. Tsingist on vormitud münte, alates 1982. aastast on USA 1-sendiste müntide südamik tsingist. 4. Tsinki kasutatakse survevalandina, eriti autotööstuses. 5. Tsinki kasutatakse patareides anoodina. 6. Tsinki kasutatakse kaitsetoimelisel anoodina paatidel ja laevadel, millel kasutatakse katoodilist pihustamist, et vältida korrosiooni. 7
Nikkel 1. KODUTÖÖ Õppeaines: Metallide termotöötlus ja seadmed Tehnikainstituut Õpperühm: Juhendaja: lektor Tallinn 2018 SISUKORD 1. NIKLI AATOM................................................................................................................................3 2. NIKLI KRISTALLSTRUKTUUR...................................................................................................4 3. VIIDATUD ALLIKAD.....................................................................................................................6
kujusid. Olles aga kuumutatud üle 210 °C muutub see metall rabedaks ning vormimisel pulbristub see kergesti. Magneetilised omadused tsingil puuduvad. Rakendusalad Tsink on enimkasutavatest metallidest neljandal kohal. Kasutatavuse poolest edestavad seda vaid raud, alumiinium ja vask. · Tsinki kasutatakse terase galvaniseerimiseks, et korrosiooni ära hoida · Tsinki kasutatakse sellistel sulamites nagu messing, nikliga kaetud hõbe,uushõbe ning samuti ka trükimasinate metallina ning tinutamisel · Tsink on peamine metall, millest tehtakse Ameerika sente alates aastast 1982 · Tsinki kasutatakse survevalandina, eriti autotööstuses · Tsinki kasutatakse ühe osana patareimahutitest · Tsinki kasutatakse kaitsetoimelise anoodina paatidel ja laevadel, millel kasutatakse katoodilist pihustamist, et vältida korrosiooni
.........................................................................3 Teras....................................................................................................................................4 Värvilised metallid..................................................................................................................4 Pronks..................................................................................................................................5 Messing...............................................................................................................................5 Alumiinium ja sulamid......................................................................................................6 Magneesium ja sulamid.................................................................................................... 7 Korrosioonikindlus............................................................................................
E-praktikum töö nr. 6 - Mitterauasulamite mikrostruktuurid Question 1 Correct Mark 4.00 out of 4.00 Question text Mille alusel liigitatakse alumiiniumisulameid? Select one or more: 1. termotöötlus 2. töödeldavus 3. sulamistemperatuur 4. kõvadus Question 2 Correct Mark 4.00 out of 4.00 Question text Millised alljärgnevatest alumiiniumisulamitest on hästi töödeldavad (deformeeritavad)? Select one or more: 1. puhas Al 2. Al-Mg sulamid ehk magnaaliumid 3. Al-Cu sulamid ehk duralumiiniumid 4. Al-Si sulamid ehk silumiinid Question 3 Correct Mark 4.00 out of 4.00 Question text Millised alljärgnevatest alumiiniumisulamitest on hästi valatavad (ehk valusulamid)? Select one or more: 1. Al-Mg sulamid ehk magnaaliumid 2. Al-Si sulamid ehk silumiinid 3. puhas Al 4. Al-Cu sulamid ehk duralumiiniumid Question 4 Correct Mark 4.00 out of 4.00 Question text
Sten-Erik Ellermaa KOOBALT Referaat Õppeaines: ANORGAANILINE JA ANALÜÜTILINE KEEMIA Ringmajanduse ja tehnoloogia instituut Õpperühm: KT11/21 Juhendaja: Professor Viiu Sillaste Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2018 SISUKORD 1.Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2.Leidumine looduses.................................................................................................................4 3.Omadused.................................................................................................................................5
Soojusallikana kasutatakse, olenevalt võimalustest ja vajadusest jootmisel gaasileeki, samuti elektrilist ja induktsioonkuumutamist ning jootleid. Jootmise eelis on see, et põhimetall ei sula vaid kuumeneb tühisel määral. See eelis võimaldab saada kvaliteetseid liiteid mitte ainult samast metallist detailide, vaid ka erinevatest metallidest ja sulamitest valmistatud detailide vahel. Joota on võimalik malmi, süsinikuvaest ja legeeritud terast, vaske, niklit, alumiini- umi , nende sulameid jt. Metalle. Enne jootmist puhastatakse ühendatavad detailid hoolikalt tagist, rasvast, oksiididest ja muust mustusest. Pulberräbusteid puistatakse puhastatud servadele õhukese kihina. Tihti kuumutatakse servad ette, et räbustiosakesed sulaksid ja kleepuksid metalli külge, siis ei saa gaasileek neid jootmisel maha puhuda. (Jootepastal on seega räbustite ees eelis ja see on ka põhjus miks jootepasta on
Soojusallikana kasutatakse, olenevalt võimalustest ja vajadusest jootmisel gaasileeki, samuti elektrilist ja induktsioonkuumutamist ning jootleid. Jootmise eelis on see, et põhimetall ei sula vaid kuumeneb tühisel määral. See eelis võimaldab saada kvaliteetseid liiteid mitte ainult samast metallist detailide, vaid ka erinevatest metallidest ja sulamitest valmistatud detailide vahel. Joota on võimalik malmi, süsinikuvaest ja legeeritud terast, vaske, niklit, alumiini- umi , nende sulameid jt. Metalle. Enne jootmist puhastatakse ühendatavad detailid hoolikalt tagist, rasvast, oksiididest ja muust mustusest. Pulberräbusteid puistatakse puhastatud servadele õhukese kihina. Tihti kuumutatakse servad ette, et räbustiosakesed sulaksid ja kleepuksid metalli külge, siis ei saa gaasileek neid jootmisel maha puhuda. (Jootepastal on seega räbustite ees eelis ja see on ka põhjus miks jootepasta on
Hinne 100,00 maksimumist 100,00 Küsimus 1 Õige Hinne 4,00 / 4,00 Küsimuse tekst Mille alusel liigitatakse alumiiniumisulameid? Vali üks või enam: 1. kõvadus 2. termotöötlus 3. sulamistemperatuur 4. töödeldavus Tagasiside Õige vastus on: töödeldavus , termotöötlus . Küsimus 2 Õige Hinne 4,00 / 4,00 Küsimuse tekst Millised alljärgnevatest alumiiniumisulamitest on hästi töödeldavad (deformeeritavad)? Vali üks või enam: 1. puhas Al 2. Al-Mg sulamid ehk magnaaliumid 3. Al-Si sulamid ehk silumiinid 4. Al-Cu sulamid ehk duralumiiniumid Tagasiside Õige vastus on: Al-Cu sulamid ehk duralumiiniumid , Al-Mg sulamid ehk magnaaliumid , puhas Al . Küsimus 3 Õige Hinne 4,00 / 4,00 Küsimuse tekst Millised alljärgnevatest alumiiniumisulamitest on hästi valatavad (ehk valusulamid)? Vali üks või enam: 1. Al-Cu sulamid ehk duralumiiniumid 2. Al-Mg sulamid ehk magnaaliumid 3. puhas Al 4. Al-Si sulamid ehk silumiinid Tagasiside
Põltsamaa Ametikool Materjaliõpetus A1 Margo Pukki Kaarlimõisa 2008 Materjaliõpetus Sissejuhatus Eesmärk omandada teadmisi auto ehituses kasutatavatest materjalidest, omadustest ja töödeldavusest. Toodetavast metalli kogusest enamus läheb masina ehitusse. Lisaks auto hoolduses ja remondis vajalikke kasutusmaterjale. 1. Metalli sulamid. Põhiomadused. 1.1. Füüsikalised omadused 1.1.1. Värvus - metalli läige peegeldunud valguses, murtud metalli pinnal. a) mustad: teras, malm b) värvilised: Cu Au Al Ni Cr 1.1.2. Tihedus metalli ühe mahuühiku mass. a) rasked metallid Raud = 7,8g/cm3
kiht: 2Cu + O2 = 2CuO Lahjendatud hapetega vask ei reageeri. Reageerimisel lämmastikhappega eralduvad mürgised lämmastikoksiidid ja lahus muutub roheliseks lahustunud vasknitraadi tekke tõttu. Soojenemisel reageerib vask kontsentreeritud väävelhappega ja eraldub mürgine gaas vääveldioksiid SO2 Vask ja selle ühendid on mürgised, sellepärast ei tohi toiduaineid ja vett vasest nõudes hoida. Vasesulamid: Pronks vase ja tina sulam Valgevask e. Messing vase ja tsingi sulam Melhior vase ja nikli sulam 4 KASUTAMINE Vask on hea soojus-ja elektrijuht seepärast kasutatakse vaske elektrijuhtmete ja kaablite valmistamiseks, samuti valmistatakse autoradiaatoreid, mähiseid ja trafosid, mitmesuguseid torusid. Vase sulamitest tuntumad on messing (sulam tsingiga) ja pronks (sulam tinaga), viimane on olnud ajalooliselt tähtis materjal (pronksiaeg)
Sulam on mitme metalli või metalli ja mittemetallide kokkusulatamisel saadud materjal. Sulas olekus võivad erinevate metallide kristallid ja mittemetallide aatomid paigutuda erinevalt, mistõttu tulevad ka sulamitele erinevad omadused: · Erinevate metallide kristallid moodustavad mehaanilise segu. Sellisel juhul on sulami omadused vahepealsed sulatatavate metallide omadega võrreldes ja sulamistemperatuur on madalam kui lähtemetallidel · Sulam on kui tahke lahus, st. sulas olekus jaotub üks metall teises (nagu sool vees). See jaotumine võib toimuda omakorda kahel erineval viisil o Ühe metalli aatomid asendavad teise metallivõres tema mõningad aatomid (näiteks melhior - nikli ja vase sulamis asendavad mõned nikli aatomid vase aatomeid). Sellist sulamit nimetatakse asendussulamiks. o Kui ühe metalli aatomid ei asenda teise metalli aatomeid, vaid satuvad teise
TEHNOMATERJALID Variant 1. 1. Nimetage neli maakeres levinumad metalli. Fe; Al; Mg; Ti. 2. Missugused metallid voi sulamid moodustavad mustmetallide gruppi? Fe ja selle sulamid (malm, teras). 3. Milliseid sulameid nimetatakse messingiteks, nende liigikaudne koostis? Messing -- vase ja tsingi sulam, tsingi sisaldusega Zn = 39-45%. Samuti messing legeeritatakse +Al, +Sn, +Pb, +Ni. 4. Milliseid sulameid nimetatakse duralumiiniumiteks, nende liigikaudne koostis? Duralumiinium on Al+Cu+Mg sulam (seal on ka lisandid: Fe<0.5%; Si). Cu = 3.8-5%; Mg = 0.4-1.8% 5. Kirjutage terase keemiline koostis. Fe < 98%; C = 0.05-2.0%; Si = 0.15-0.4%; S < 0.05%; Mn = 0.3-0.8%; P < 0.05%. 6. Millist terast nimetatakse konstruktsiooni teraseks?
SULAMID Sulam moodustub, kui ühele sulatatud metallile lisatakse üks või mitu erinevat metalli. Sulam koosneb harilikult metallidest, kuid võib sisaldada ka mittemetalle. Sulameid kasutatakse, sest nad on harilikult puhastest metallidest paremate omadustega. Näiteks on sulamid tugevamad ja vastupidavamad, nende sulamistemperatuur on madalam ja seega on nad kergemini töödeldavad. Kui väga pehmele puhtale kullale lisada tugevat vaske, muutub ta kõvemaks ja kulumiskindlamaks. Samuti on selline sulam puhtast kullast odavam. Teine hea näide on eriteras, mille iga koostisosa annab juurde häid omadusi: kroom annab roostekindlust, mangaan suurendab kulumiskindlust, vanaadium suurendab tugevust, nikkel ja molübdeen muudavad terase kuumakindlaks. Metallide
· Värvus: punakas · Agregaatolek toatemperatuuril: tahke · Kõvadus Mohsi järgi: 3,0 Vase keemilised omadused: · Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 1,9 · Oksiidi tüüp: nõrkaluseline · Ühendid: Fluoriidid: CuF, CuF2 Kloriidid: CuCl, CuCl2, CuCl2 · 2H2O Bromiidid: CuBr, CuBr2 Jodiidid: CuI Hüdriidid: - Oksiidid: CuO, Cu2O Sulfiidid: CuS, Cu2S Seleniidid: CuSe, Cu2Se Telluriidid: CuTe, Cu2Te Vase sulamid: Vase nikli sulamid Jagunevad konstruktiivseteks ja elektrotehnilisteks elementideks.Kuniaal sisaldab kuni 13% niklit ja kuni 3% alumiiniumit.Temast võib valmistada suure tugevusega detaile ja elektrotehnilisi tooteid.Kuid kuniaali tugevuse suurendamiseks tuleb teda karastada ja vanandada.Kusjuures tugevuse annab just vanandus protsess. Kunial-sisaldab 6-13% niklit ja 1,5-3% alumiiniumi ülejäänud on vask .Kunial karastatakse ja vanandatakse. Uushõbe- sisaldab 15% niklit ja 20% tsinki, ülejäänud on vask
........................7 1.1.13 Lantanoodid...................................................................................................................................7 1.1.14 Plii ( Pb ).......................................................................................................................................7 2. Sulamite Kasutamine..........................................................................................................................8 2.1 Miks kasutatakse sulameid?..............................................................................................................8 2.2 Tuntumad sulamid ja nende kasutamine...........................................................................................8 2.2.1 Roostevaba teras.............................................................................................................................8 2.2.2 Pronks..............................................................................................
annaabi.ee 
