on 100-500 m näited: kips, kriit, jahud, tärklis peenestatud lubjakivi, portlandtsement. 74. Puistematerjalide osakeste suurus on >500 m. Nt kvartsliiv, kiviliiv, killustik, tolm- savid saviosakesed, kodus tolm- kristalsed(kvarts, kaltsiit, paekivist) ja amorfsed(nahk), tekstiil. 75. Poorid ja poorsus: Pulbrilistele kehadele on iseloomulikud poorid osakeste vahel ja osakeste sees. Poore klassifitseeritakse ristlõike järgi: mikropoor, läbimõõt <1nm; mesopoor, läbimõõt 2-50 nm; makropoor >50 nm; Poorid võivad olla: avatud, suletud, läbivad. Näiteks: Sisetingimustes kasutamiseks mõeldud tellised üle talve õues seistes purunevad kuna vesi läheb pooridesse ja jäätub. 76. tundmatu koostisega segu koostise määramiseks. Pulbrilise segu lahutamise meetodid: 1. Osakeste suuruse järgi a) sõelumine Näiteks: fraktsiooniline koostis , % > 1,0 mm 20%. 0,8 1,0 mm 15%. 0,4 0,8 mm 20%. 0,3 0,4 mm 15%. < 0,3 mm 30%. b)
Paljud ained temperatuuri tõstmisel lagunevad. Rõhu muutus tahketele ainetele ei mõju. Tahkete ainete temp. tõstmine Muutub elektrijuhtivus ja osakeste vaheliste sidemete tugevus. 20. Pulbrid tahke aine eksisteerimise vorm. Koosneb osakestest d=100-150um, Puistematerjalid d>500um. Eripind osakeste pinna suurus massiühikus (m2/g) Pulbriliste materjalide klassifikatsioon · Makropoor >50nm · Mesopoor 2-50nm · Mikropoor <2nm Pulbrite autoadhessioon osakeste iseeneslik omavahel liitumine Agregaat Nõrgalt seotud osakeste kogum (jahuklimbid kastmes). Jahvatamise teel saab. Algomeraat tugevalt seotud osakeste kogum. Tekib kuumutamisel või rõhu all agregaatidest. (klinkertellis) Pulbrite koostis suuruse järgi · Sõelumise teel · Mikroskoopia · Sedimentatsioon settimiskiiruse järgi. Pulbrite fraktsiooniline koostis
Pulbrilise keha tugevus sõltub: · Autoadhesioon osakeste iseeneslik liitumine, · Molekulaarjõud, · Elektrilised jõud, · Kapillaarjõud. Granuleerimine suhteliselt tugevate pulbriliste kehade moodustumine vee polaarsete molekulide toimel. Poorid pulbrilistele kehadele iseloomulikud augukesed osakeste vahel ja sees (avatud, suletud, läbitavad) · Mikropoor - <1 nm, · Mesopoor 2-50 nm, · Makropoor - >50 nm. Poorsus avatud pooride mahu ja üldmahu suhe. Efektiivne tihedus aine massi ja täismahu (aine ja pooride mahu summa) suhe. Tegelik tihedus aine massi ja aine mahu (poorie mahtu ei arvestata) suhe. Pulbriliste segude lahutamine (kvaliteedi kontrolliks või segu koostise määramiseks: 1. Osakeste suuruse järgi: · Sõelumine,
Kristallaineid on võimalik identifitseerida seetõttu, et iga puhas kristallaine omab ainult sellele ainele omase d väärtuste komplekti. 17. Puistematerjal on materjal, mille osakeste läbimõõt on >500mm. Pulbrite osakeste läbimõõt on 100-500mm. Pulbriliste materjalide puhul eristatakse eripindu:1) üldine eripind – välispind+ sisepind; iseloomustatakse m2/l; 2) sisemine eripind – pooride pind. Poorid jaotatakse läbimõõdu järgi: a)mikropoor <1nm; b)mesopoor 2-50nm; c)makropoor >50nm. Pulbrite autoadhesioon on osakeste iseeneslik omavaheline liitumine, mille kutsuvad esile molekulaarjõud (van der Waalsi ja kohesiooni), elektrilised jõud (on tingitud laengute omavahelisest mõjust), kapillaarjõud (mõjuvad siis, kui pulbris on vedelikku, agregaadi tekkeks vajalik), magneetilised jõud ja mehaanilised jõud. Agregaadiks nimet. nõrkade sidemetega primaarsete osakeste kogumit; neid on võimalik suhteliselt lihtsalt lõhkuda kasutades meh
84. Puistematerjalid, näited. Puistematerjalid- üks tahke aine ja materjalide eksisteerimise vormidest, kus osakeste suurus >500 mm; Näited: kvartsliiv, ka kiviliiv, killustik. tolm, tekstiiliosakesed. 85. Poorid ja poorsus. Pulbrilistele kehadele on iseloomulikud poorid osakeste vahel ja osakeste sees. Poore klassifitseeritakse ristlõike järgi: o mikropoor, läbimõõt <1nm o mesopoor, läbimõõt 2-50 nm o makropoor >50 nm Poorid võivad olla: avatud, suletud, läbivad. Näiteks: Sisetingimustes kasutamiseks mõeldud tellised üle talve õues seistes purunevad, kuna vesi läheb pooridesse ja jäätub. 86. Pulbriliste segude lahutamine Pulbrilise segu lahutamise meetodid: 1. Osakeste suuruse järgi a) sõelumine
agregaat) 79. Puistematerjalid, näited. Puistematerjalid- üks tahke aine ja materjalide eksisteerimise vormidest, kus osakeste suurus >500 mm; Näited: kvartsliiv, ka kiviliiv, killustik. tolm, tekstiiliosakesed. 80. Poorid ja poorsus. Pulbrilistele kehadele on iseloomulikud poorid osakeste vahel ja osakeste sees. Poore klassifitseeritakse ristlõike järgi: } mikropoor, läbimõõt <1nm } mesopoor, läbimõõt 2-50 nm } makropoor >50 nm } Poorid võivad olla: avatud, suletud, läbivad. Näiteks: Sisetingimustes kasutamiseks mõeldud tellised üle talve õues seistes purunevad, kuna vesi läheb pooridesse ja jäätub. 81. Pulbriliste segude lahutamine Pulbrilise segu lahutamise meetodid: 1. Osakeste suuruse järgi a) sõelumine b) mikroskoopia-mikroskoobi all loetakse osakeste arv vastavas suuruste vahemikus. Mikroskoobi all saab eristada osakesi ka kuju järgi.
nende faasikoostist? a. Pulbrid ja puistematerjalid on tahketele materjalidele iseloomulikud eksisteerimise vormid. Pulbri osakeste suurus on 100-500m (nt. tsement, jahu), puistematerjali osake on >500 m (nt. kruus, liiv) ning tolmu osakese suurus on 10-30 m. b. Eripind iseloomustab pulbri korral tahke aine pindala. c. Keskmise läbimõõdu järgi jagatakse poore järgmiselt: mikropoor (<1mm); mesopoor (2-50mm); makropoor (>50 mm). d. Pulbrite autoadhesioon on pulbri osakeste iseeneslik liikumine üksteise suhtes. Seda põhjustavad molekulaar-, elektrilised-, magnetilised-, kapillaar- ja mehhaanilised jõud. e. Agregaadid on sekundaarsed osakesed, millede vahel on nõrk side f. Aglomeraadid on kuumutamisel või surve all agregaatidest tekkinud osad, millede vahel on tugevad sidemed (nt. katusekivide
osakeste suurus >500 mm; Näited: kvartsliiv, ka kiviliiv, killustik. tolm, tekstiiliosakesed. 85. Poorid ja poorsus. Poorsus- avatud pooride mahu ja üldmahu suhe. Pulbrilistele kehadele on iseloomulikud poorid osakeste vahel ja osakeste sees. Poore klassifitseeritakse ristlõike järgi: } mikropoor, läbimõõt <1nm } mesopoor, läbimõõt 2-50 nm } makropoor >50 nm } Poorid võivad olla: avatud, suletud, läbivad. 19 Näiteks: Sisetingimustes kasutamiseks mõeldud tellised üle talve õues seistes purunevad, kuna vesi läheb pooridesse ja jäätub. 86. Pulbriliste segude lahutamine.
kruus, liiv; suurus >500 m. Pulbrid tsement, kriit, kips; osakeste suurus 100- 500 m. Tolmud suitsugaasid, jahu, suhkur; osakeste suurus 10- 30m. Eripinnad mõõdetakse [m2/g] ja eristatakse: *väline eripind (oleneb suurusest ja kujust); *sisemine eripind (avatud pooride seinad, osakeste vahele jääv pind); *üldine eripind (sisemine ja välimine kokku). Eripinnad on koos suurusega pulbrite olulisimad näitajad. Klassifikatsioon läbimõõdu järgi: makropoor >50 nm; mesopoor 2 50 nm; mikropoor < 2 nm; Autoadhesioon osakeste omavaheline iseeneslik liitumine (kleepumine); seda põhj molekulaar-, elektriline, magneetiline, kapillaar- ja mehaaniline jõud. Näit: jahu. Agregaat nõrga sidemega primaarsete osakeste kogum Aglomeraat tugevad sidemed; moodustub kõrgemal temp-l (difusiooni tagajärjel soojusliikumisel ühe aine osakesed teise sisse) või moodustub osakeste
kvartsliiv, ka kiviliiv (st. peenestatud ja jahvatatud looduskivi), killustik. Tolm- savid, saviosakesed, väga peened Kodus tolm- kristalsed (kvarts, kaltsiit paekivist, vähe ka dolomiiti) ja amorfsed (nahaosakesed), tekstiiliosakesed. 85. Poorid ja poorsus. Pulbrilistele kehadele on iseloomulikud poorid osakeste vahel ja osakeste sees. Poore klassifitseeritakse ristlõike järgi: - mikropoor, läbimõõt <1nm - mesopoor, läbimõõt 2-50 nm - makropoor >50 nm Poorid võivad olla: avatud, suletud, läbivad. Näiteks: Sisetingimustes kasutamiseks mõeldud tellised üle talve õues seistes purunevad kuna vesi läheb pooridesse ja jäätub. Poorsus- avatud pooride mahu ja üldmahu suhe. Efektiivne tihedus – aine massi ja täismahu (aine ja pooride mahu summa) suhe. Tegelik tihedus – aine massi ja mahu summa (pooride mahtu ei arvestata) suhe. NB
Pulbrid tsement, kriit, kips; osakeste suurus 100- 500 µm. Tolmud suitsugaasid, jahu, suhkur; osakeste suurus 10- 30µm. Eripinnad mõõdetakse [m2/g] ja eristatakse: *väline eripind (oleneb suurusest ja kujust); *sisemine eripind (avatud pooride seinad, osakeste vahele jääv pind); *üldine eripind (sisemine ja välimine kokku). Eripinnad on koos suurusega pulbrite olulisimad näitajad. Klassifikatsioon läbimõõdu järgi: makropoor >50 nm; mesopoor 2 50 nm; mikropoor < 2 nm; Autoadhesioon osakeste omavaheline iseeneslik liitumine (kleepumine); seda põhj molekulaar-, elektriline, magneetiline, kapillaar- ja mehaaniline jõud. Näit: jahu. Agregaat nõrga sidemega primaarsete osakeste kogum Aglomeraat tugevad sidemed; moodustub kõrgemal temp-l (difusiooni tagajärjel soojusliikumisel ühe aine osakesed teise sisse) või moodustub osakeste sulafaas
Neil on eriomadusi, mida ei ole tahketel ainetel kompaktsel kujul; koosn osakestest d=100-150µm, puistematerjali d>500µm, tolmmaterjal d<30µm Pulbreid isel: a)fraktsioonilise koostisega osakeste järgi; b)reaktiivse koostisega tiheduse järgi (erijuhul); c)eripinnaga pinna suurus massi ühiku kohta. Eripind on pulbrite korral osak-te pinna suurus massiühikus (m2/g). Pulbriliste materjalide klassifikatsioon: a)makropoor >50nm; b)mesopoor 2-50nm; c)mikropoor <2nm. Pulbrilise keha tugevus sõlt: 1)Autoadhesioon - osakeste iseeneslik omavaheline liitumine; 2)molekulaarjõud - Van der Waalsi ja kohesioonijõud tüki sees, 3)elektrilised, magnetilised, 4)kapillaarsed 5)mehh.jõud. Agregaat on nõrga sidemega primaarsete osakeste kogum N:kastmes jahuklimbid; põhjustatud pindpinevusest ja adhesiooni-jõududest. Aglomeraat on tugeva sidemega kogum, tekib kuumutamisel või surve all agregaatidest; eristat.
Pulbrid tsement, kriit, kips; osakeste suurus 100 - 500 m. Tolmud suitsugaasid, jahu, suhkur; osakeste suurus 10 - 30m. Eripinnad mõõdetakse [m2/g] ja eristatakse: · väline eripind (oleneb suurusest ja kujust); · sisemine eripind (avatud pooride seinad, osakeste vahele jääv pind); · üldine eripind (sisemine ja välimine kokku). Eripinnad on koos suurusega pulbrite olulisimad näitajad. Pooride klassifikatsioon läbimõõdu järgi: makropoor > 50 nm; mesopoor 2 50 nm; mikropoor < 2 nm; Autoadhesioon osakeste omavaheline iseeneslik liitumine (kleepumine); seda põhjustab molekulaar-, elektriline, magneetiline, kapillaar- ja mehaaniline jõud. Näit: jahu. Agregaat nõrga sidemega primaarsete osakeste kogum. Põhjustatud pindpinevusest ja adhesioonijõududest. Aglomeraat tugevate sidemetega osakeste kogum; moodustub kuumutamisel või surve alla agregaatidest. Näiteks: punased ehitustellised, põranda-ja seinaplaadid
omadused, mida tuleb arvestada nende kasutamisel. Puistematerjalid: killustik, kruus, liis; suurus > 500 m. Pulbrid: tsement, kriit, kips; suurus on 100-500m. Eripinnad mõõdetakse (m2/g) ja eristatakse: a) väline eripind - oleneb suurusest ja kujust; b) sisemine eripind avatud pooride seinad, osakeste vahele jääv pind; c) üldine eripind sisemine ja välimine kokku. Eripinnad koos suurusega on pulbrite olulisimad näitajad. Klassifikatsioon läbimõõdu järgi: makropoor > 50 nm; mesopoor 2 50 nm; mikropoor < 2 nm. Autoadhesioon osakeste omavaheline iseeneslik liitumine (kleepumine); seda põhjustab molekulaar-, elektriline, magneetiline, kapilaar- ja mehaaniline jõud. Nt jahu. Agregaat nõrga sidemega primaarsete osakeste kogum. Nt kastmes jahuklimbid; põhjustatud pindpinevusest ja adhesioonijõududest. Aglomeraat kõrge temperatuuri all pressitud pulber, tugevalt seotud osakeste kogum; moodustub
Puistematerjalid killustik, kruus, liiv; suurus>500µm. Pulbrid- tsement, kriit, kips; osakeste suurus 100-500 µm Eripinnad mõõdetakse [m2/g] ja eristatakse: *väline eripind (oleneb suurusest ja kujust); *sisemine eripind (avatud pooride seinad, osakeste vahele jääv pind); *üldine eripind (sisemine ja välimine kokku). Eripinnad on koos suurusega pulbrite olulisimad näitajad. Klassifikatsioon läbimõõdu järgi: makropoor >50nm; mesopoor 2-50nm; mikropoor <2 nm; Autoadhesioon osakeste omavaheline iseeneslik liitumine (kleepumine); seda põhjustab molekulaar-, elektriline, magneetiline, kapillaar- ja mehaaniline jõud. Nt: jahu. Agregaat nõrga sidemega primaarsete osakeste kogum. Nt: kastmes jahuklimbid; põhjustatud pindpinevusest ja adhesioonijõududest. Aglomeraat tugevad sidemed; moodustub kõrgemal temperatuuril (difusiooni tagajärjel
m. Pulbrid tsement, kriit, kips; osakeste suurus 100- 500 m. Tolmud suitsugaasid, jahu, suhkur; osakeste suurus 10 - 30m. Eripinnad mõõdetakse [m2/g] ja eristatakse: väline eripind (oleneb suurusest ja kujust); sisemine eripind (avatud pooride seinad, osakeste vahele jääv pind); üldine eripind (sisemine ja välimine kokku). Eripinnad on koos suurusega pulbrite olulisimad näitajad. Klassifikatsioon läbimõõdu järgi: makropoor >50 nm; mesopoor 2 50 nm; mikropoor < 2 nm; Autoadhesioon osakeste omavaheline iseeneslik liitumine (kleepumine); seda põhjustab molekulaar-, elektriline, magnetiline, kapillaar- ja mehaaniline jõud. N: jahu. Agregaat nõrga sidemega primaarsete osakeste kogum. Põhjustatud pindpinevusest ja adhesioonijõududest. N: kastmes jahuklimbid Aglomeraat tugevate sidemetega osakeste kogum; moodustub kuumutamisel või surve alla agregaatidest (difusiooni tagajärjel soojusliikumisel ühe
annaabi.ee 
