Puudulik; Asjaajamiskorra kehtestamine asutuse juhi poolt. Olemas (SYGA 2012:4); Asjaajamiskorra tutvustamine kõigile juurdepääsu omavatele töötajatele. Olemas (SYGA 2012:4). KOKKUVÕTE Saaremaa Ühisgümnaaiumi asjaajamiskord on korralikult koostatud kuid arvan, et seda peab uuendama. Kaasaegsemates asjaajamiskorra õpetuste korra kohaselt on soovituslik lisada kõik dokumendid ning prodsetuuride reeglid ühte faili. Näiteks asjade menetluskorra reeglid ja toimingute pidamis kord oli kõik kodulehelt leitav, kuid Saaremaa Ühisgümnaasiumi asjaajamiskorra dokumendis oli mainitud väga ühesõnaliselt. Lisaks leidus umbes 8 punkti, mida asjaajamiskorra dokumendis ei oldud käsitletud, kuid nendega oli võimalik tutvuda eraldi dokumentide kaustas. Saaremaa Ühisgümnaaiumi asjaajamiskord vastas igati asjaajamiskorra ühtsetele alustele. Peaaegu kõik olulised punktid olid välja toodud, lahti seletatud ning kirjeldatud
(1) Pooli tuleb vahekohtumenetluses kohelda võrdsetena. Mõlemale poolele tuleb anda võimalus avaldada oma seisukohta. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestamata ulatuses võivad pooled ise menetluskorras kokku leppida või viidata mõne vahekohtu reglemendile. Pooled ei või kõrvale kalduda käesolevas osas kohustuslikult sätestatust. (3) Kui pooled ei ole menetluskorda kokku leppinud ja seda ei sisalda ka käesolev osa, määrab menetluskorra vahekohus. Vahekohtul on õigus otsustada tõendite esitamise lubatavuse üle, tõendeid uurida ja tõendamise tulemust vabalt hinnata. § 721. Vahekohtu moodustamine (1) Pooled lepivad kokku vahekohtunike arvu. Kokkuleppe puudumise korral lahendavad vaidluse kolm vahekohtunikku. (2) Kui vahekohtu kokkulepe annab vahekohtu moodustamisel ühele poolele majandusliku või muu eelise, mis oluliselt kahjustab teist poolt, võib viimane esitada
ja institutsioonide ning meetodite kogumit. Siin ei oma tähtsust see, kas avalik administratsioon esineb riigiorganite, kohaliku omavalitsuse või teiste avalik-õiguslike juriidiliste isikute organite süsteemina. Eesmärgiks on tõkestada õigusvastast tegevust (võib seisneda nii pädevuse ületamises, menetluskorra rikkumises, haldustoimingute vormi ja eesmärgi ning valitud vahendite rikkumises) Anomaalne huvirühm 18. aprillil 2006 ilmus ajalehtedes Sakala ja Võrumaa Teataja artikkel, Näide: milles ERLi algatajad Ain Saar ja Aavo Savitsch teatasid, et peavad vajalikuks avardada Eesti poliitilist maastikku uue liikumise näol. 14.
analüüsi ja lähteseisukohti ning tehtud vaheotsuseid ning muid dok, pl elluviimise tegevuskava, kokkulepped ja muud säilitamist vajavat teavet. 4. Mis on valla või linna ehitusmäärus ja mida see sätestab planeerimissüsteemis? On osa valla või linna planeerimise ja ehitamise reeglite seadmiseks, välja arvatud maakasutus- ja ehitustingimuste määramine. Kohaliku omavalits siseste ülesannete jaotuse määramikseks ning menetluskorra seadmiseks planeerimis-ja ehitusvaldkonna korraldamisel. Selle kehtestab kohalik omavalitsus. 5. Mis on üleriigiline planeering? On kogu riiki hõlmav planeering, mis sisaldab tasakaalustaud ja säästva arengu pm, loob riigi regionaalse arengu kujundamise aluseid, asustuste arengu, üleriigiliste taristute ja transpordi arengu suunamine. eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagava ning asustuse ja majandustegevuse mõjusid
Lisaks tuginetakse referaadis ka Einar Vene seisukohtadele. 1. Halduskohtu pädevus Halduskohtumenetluse seadustiku (RT I 1999, 31, 425) §3 lg 1 järgi kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, seadusega sätestatud juhtudel haldustoiminguks loa andmine, seadusega halduskohtu pädevusse antud muude asjade lahendamine. Sama paragrahvi lg 2 järgi halduskohtu pädevusse ei kuulu avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Sirje Kaljumäe arvates on viimaste aastate kohtupraktikas põhjalikult tegeldud haldus- ja tsiviilasjade eristamise ning sellest tulenevalt kohtupädevuse küsimuste lahendamisega, samuti ka haldus- ja üldkohtute pädevuse piiritlemisega seoses kuriteo- või väärteoasjades toimuva menetlusega (Halduskohtu pädevus ja piiritlemine üldkohtute pädevusest (Riigikohtu 2003-2005 praktika põhjal ) 2005:1285).
vabaduste rikkumise korral kohtusse." Eestis on 3 halduskohtu astet: 1. 2 halduskohut: Tallinna ja Tartu (4 kohtumaja: Tallinn, Pärnu, Tartu, Jõhvi) – tavaliselt ainuisikuline kohtunik, kuid võib ka 3-liikmelise kolleegiumina; 2. 2 ringkonnakohut: Tallinn, Tartu – eraldi halduskolleegiumid; 3. Riigikohus asukohaga Tartu – halduskolleegium. Halduskohtu pädevusse kuuluvad avalik-õiguslikud vaidlused, v.a need, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Halduskohtu pädevusse kuulub - haldusaktide ja toimingute peale kaebuste ja protestide lahendamine, - halduslepinguga seotud vaidluste lahendamine, - avalik-õiguslikus suhtes kahju hüvitamise üle otsustamine, - haldustoiminguks loa andmise otsustamine (nt väljasaatmiskeskusesse paigutamine). Halduskohus lahendab vaidlusi isik versus haldusorgan (üldreegel) isik esitab kaebuse;
konkreetsetes menetlusreeglites, kohtu koosseisu ja tõendamisreeglites kokku leppida. Pooli tuleb vahekohtumenetluses kohelda võrdsetena. Mõlemale poolele tuleb anda võimalus avaldada oma seisukohta. Pooled võivad ise menetluskorras kokku leppida või viidata mõne vahekohtu reglemendile. Pooled ei või kõrvale kalduda käesolevas osas kohustuslikult sätestatust. Kui pooled ei ole menetluskorda kokku leppinud ja seda ei sisalda ka käesolev osa, määrab menetluskorra vahekohus. Vahekohtul on õigus otsustada tõendite esitamise lubatavuse üle, tõendeid uurida ja tõendamise tulemust vabalt hinnata. 38. vahekohtu pädevus Vahekohtul on õigus määrata oma pädevus ja seoses sellega lahendada ka vahekohtu kokkuleppe olemasolu ja kehtivuse küsimus. Seejuures tuleb vahekohtu kokkulepet käsitada ülejäänud lepingutingimustest sõltumatu kokkuleppena. Kui vahekohus on tunnistanud end ebapädevaks, taastub
tavaliselt ainuisikuline kohtunik, kuid võib ka 3-liikmelise kolleegiumina; 2. 2 ringkonnakohut: Tallinn, Tartu eraldi halduskolleegiumid; 3. Riigikohus asukohaga Tartu halduskolleegium (NB! Riigikohtus on nn advokaadisund, eelduseks on nn menetlusloa andmine ning Riigikohus ei kogu ega hinda tõendeid). Halduskohtu pädevusse kuuluvad avalik-õiguslikud vaidlused, v.a need, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra (halduskohtul on n-ö lünki täitev pädevus). Halduskohtu pädevusse kuulub haldusaktide ja toimingute peale kaebuste ja protestide lahendamine, halduslepinguga seotud vaidluste lahendamine, avalik-õiguslikus suhtes kahju hüvitamise üle otsustamine, 12 Haldusõigus
kohaselt lahendada ühe ja sama avaliku võimu kandja organite vahelisi tülisid, nt linnavolikogu ei saa kaevata linnavalitsuse peale, ministeerium ei saa kaevata maavanema peale ega ka vallavalitsuse peale, kui viimane täidab riigi ülesannet. 1 Teistsuguse põhjenduse esitas Riigikohus aga asjas ,,Maksu- ja Tolliamet vs Andmekaitseinspektsioon" 2, kus tehti küll kindlaks avalik-õigusliku vaidluse olemasolu, kuid leiti samas, et seadus näeb selle lahendamiseks ette teistsuguse menetluskorra. Tegemist ei olnud tavalise kahe riigiasutuse vahelise pädevusvaidlusega sama ülesande täitmisel, vaid situatsiooniga, kas üks asutus teostas teise suhtes riiklikku järelevalvet. Järelevalve teostaja ja adressaat osutusid ühe haldusekandja asutusteks üksnes juhuslikult. Järelikult ei saa avalik-õigusliku vaidluse olemasolu eitada. Selliseid olukordi võib esineda ka muude riiklikku järelevalvet teostavate asutuste (Päästeamet, Muinsuskaitseamet jne) puhul.
haldusterritooriumiga piirnevas avalikus veekogus, kui kavandatakse ehitist, mis on kaldaga püsivalt ühendatud. [RT I 2009, 37, 251 - jõust. 10.07.2009] § 5. Valla või linna ehitusmäärus Kohalik omavalitsus kehtestab valla või linna ehitusmääruse: 1) valla või linna territooriumi või selle osa planeerimise ja ehitamise reeglite seadmiseks, välja arvatud maakasutus- ja ehitustingimuste määramine; 2) kohaliku omavalitsuse siseste ülesannete jaotuse määramiseks ning menetluskorra seadmiseks planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel. [RT I 2009, 28, 170 - jõust. 01.07.2009] 2. peatükkPLANEERINGUTE LIIGID § 6. Üleriigiline planeering (1) Üleriigiline planeering koostatakse kogu riigi territooriumi kohta. (2) Üleriigilise planeeringu ülesanded on: [RT I 2009, 28, 170 - jõust. 01.07.2009] 1) säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine;
Halduskohtuks on eraldi moodustatud halduskohtud, samuti ringkonnakohtud ja Riigikohus. [RT I 2006, 31, 235 jõust. 1.09.2006] § 3. Halduskohtu pädevus (1) Halduskohtu pädevusse kuulub: 1) avalikõiguslike vaidluste lahendamine; 2) seadusega sätestatud juhtudel haldustoiminguks loa andmine; 3) seadusega halduskohtu pädevusse antud muude asjade lahendamine. (2) Halduskohtu pädevusse ei kuulu avalikõiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. (1) Kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebuse avalikõigusliku suhte olemasolu või selle puudumise või haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. (2) Protesti võib halduskohtusse haldusakti või toimingu peale esitada asutus või ametnik, kellele see õigus on antud seadusega.
faktilise koosseisu korral mõistmist lihtsustada. Sellisel juhul tuleks norm sõnastada ümber "kui…siis" valemi järgi. 361. Kuidas aitab õiguse rakendajat protsessiõigus? Protsessiõiguses määratakse kindlaks õigusliku vaidluse lahendamise kohtuliku, kohtueelse ja kohtuvälise menetluse tingimused ja kord ning kohtulahendi täitmise kord. Protsessiõiguse eesmärk on tagada lahendi usaldusväärsus läbi usaldusväärse ja kindla menetluskorra järgimise ning lahendi täitmise. Ainuüksi protsessis osalemine peab lahendi sisust sõltumatult mõjutama isikut asuma õiguskuulekale käitumisele ja teostama oma õigusi kohtu kaudu, samuti tekitama temas usaldust avaliku võimu vastu. TÕLGENDAMINE 362. Kuidas selgitatakse välja õigusnormi sisu ja mõte? Õigusnormi sisu ja mõte selgitatakse välja tõlgendamise teel. Tõlgendamine on õigusteaduse meetod. Peamised tõlgendusvõtet:
mille eesmärgiks on haldustoimingute kvaliteedi kindlakstegemine ja vajadusel nende parandamine ning mis kujutab endast erinevate vormide, institutsioonide ja meetodite kogumit. Siin ei oma tähtsust see, kas avalik administratsioon esineb riigi-, kohaliku omavalitsuse või teiste avalik-õiguslike juriidiliste isikute organite süsteemina. Halduse kontrolli eesmärgiks ei ole üksnes tõkestada avaliku administratsiooni õigusvastast tegevust, mis võib seisneda pädevuse ja vastava menetluskorra rikkumises, haldustoimingute vormi ja eesmärgi ignoreerimises, vaid ka see, et puuetega haldusaktidel ei saaks olla juriidilist toimet. Vastavalt sellele, kas halduse üle teostatakse kontrolli haldusorganisatsioonis eneses või väljaspool seda, tehakse vahet internse (sisemise) ja eksternse (välise) kontrolli vahel. Internne on selline kontroll, mida teostavad halduse enda ametiasutused ja ametnikud. See kontroll jaguneb omakorda teenistuslikuks ja riiklikuks järelevalveks ning nn.
mille eesmärgiks on haldustoimingute kvaliteedi kindlakstegemine ja vajadusel nende parandamine ning mis kujutab endast erinevate vormide, institutsioonide ja meetodite kogumit. Siin ei oma tähtsust see, kas avalik administratsioon esineb riigi-, kohaliku omavalitsuse või teiste avalik-õiguslike juriidiliste isikute organite süsteemina. Halduse kontrolli eesmärgiks ei ole üksnes tõkestada avaliku administratsiooni õigusvastast tegevust, mis võib seisneda pädevuse ja vastava menetluskorra rikkumises, haldustoimingute vormi ja eesmärgi ignoreerimises, vaid ka see, et puuetega haldusaktidel ei saaks olla juriidilist toimet. Vastavalt sellele, kas halduse üle teostatakse kontrolli haldusorganisatsioonis eneses või väljaspool seda, tehakse vahet internse (sisemise) ja eksternse (välise) kontrolli vahel. Internne on selline kontroll, mida teostavad halduse enda ametiasutused ja ametnikud. See kontroll jaguneb omakorda teenistuslikuks ja riiklikuks järelevalveks ning nn.
Kaebuse või protesti valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale vaatab kolleegium läbi vähemalt kolmeliikmelises koosseisus. Halduskohus (millised on kaebetähtajad; milles seisneb uurimise printsiip; pädevus; millistel alustel saab appellatsioonkaebust esitada jne, vaadata neid mõisteid ja põhimõtteid) Vastavalt HKMS § 3 lg 1 p 1 kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine (v.a kui seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra). Peamiselt need, millel on haldusõiguslik iseloom, kui mitte üksnes. Halduskohtu pädevuses on igasuguse avaliku võimu teostamisel või muude avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamine (seadus võib teha erandeid). HKMS järgi on halduskohtus vaidlustatavad nii haldusaktid kui ka kõik muud haldustoimingud, sh halduslepingud, reaaltoimingud, halduse faktiline tegevus ja tegevusetus. Haldusakt on igaotsustus, mis vastab HKMS § 4 lg 1 tunnustele.
annaabi.ee 
