2) kaudne suhtlemine massi-teabevahendite - raadio, televisiooni ja ajakirjanduse - kaudu. Lisaks on olemas veel vahendatud suhtlemine, kus kasutatakse mitmesuguseid tehnilisi abivahendeid, nagu telefon, raadio, aga ka kolmandaid isikuid, nagu näiteks tõlki, advokaati. Suhtlemise kõige tähtsam vahend on keel, kui teatud märgisüsteem. Suhtlemine ei ole aga ainult sõnaline väljendus. Väga palju loevad suhtlemise juures sinu kehakeel ja hääle kõla. Albert Mehrabiani andmeil võib sõnumi mõju jaotuda järgnevalt: 7% - verbaalne (sõnad) 38% - vokaalne (hääle valjus, toon, rütm jne) 55% - kehakeel (põhiliselt näoilme) Mitteverbaalse suhtlemise võib jagada kaheks: 1. liigutused: näoilme, zestid, kehahoiak 2. ruumisuhted: kui kaugele vestluspartnerist hoitakse Sageli on kehakeel usaldusväärsem kui verbaalne suhtlemine. Kõige väljendusrikkam kehaosa on nägu, samas ei tohi märkamata jätta ka käsi ega jalgu, mis võivad inimese
Esmase hinnangu andmine on ülikasulik oskus, mis aitab teil kohatuid võõraid kategoriseerida. Vahel on esimene mulje täpne, kuid sageli on teie esimene mulje inimesest illusoorsem, kui oskate ette kujutadagi. Te teete vähese informatsiooni põhjal hulga järeldusi ning panete inimese kohe paika. Kehakeele mõistmine on inimeste vahel lausa hädavajalik, sest näoilme ja liigutused annavad jutu mõtet rohkem edasi kui sõnad ise. Albert Mehrabiani andmetel võib sõnumi mõju jaotada järgnevalt: 7%- vebaalne (sõnad) 38%- vokaalne (hääle valjus, toon, rütm) 55%- kehakeel (põhiliselt näoilme) Hea suhtleja kehakeele nipid: 2 1. Astuge teisele inimesele lähedamale. Astuge vestlusringi, ärge jääge kõrvaltvaatajaks ega suhelge teisega kolme meetri kauguselt. Leidke endale vahemaa,
omased kõigile rassidele, ja avastas, et näoilmega väljendavad eri eri kultuuride esindajad oma tundeid üsna sarnaselt. Näiteks leidis ta, et häbi tõttu valgub inimesel veri näkku ja inimene punastab; millegi üle mõtleval inimesel on kulm kortsus või kissitab silmi; imestust väljendavad kergitataud kulmud. Erilise hoo sai mittesõnaliste väljendusvahendite uurimine 1960 aastal. Kümnendi lõpul avaldas J. Fast suure tähelepanu teosega "Body language". Mehrabiani järgi väljendab inimene vaid 7% oma hoiakuist ja tunnetest sõnade abil. Hääle abil antakse edasi informatsiooni 38% ja kehakeele ehk sõnatu suhtluse teel koguni 55% . Kehakeele lugemine NÄGU inimesed pööravad suhtlemisel näole ja selle ilmele erilist tähelepanu, kuivõrd just näolt saab kõige paremini välja lugeda tundeid, suhtumist ja vastastikuse mõjutamise märke. Inimene on võimeline tundma kuut põhiemotsiooni: üllatust, hirmu, viha, vastikust, rõõmu ja kurbust.
muutused sotsiaalses keskonnas ... 25. Mis on egotsentriline kõne? enesekeskne kõne 26. Milline on keele roll maailma mõistmisel?mälu suures osas verbaalne, võime rääkida abstraktsetest asjadest, Oled see, mida räägid! 27. Millised on keele probleemid maailma mõistmisel? kasutame samu sõnu, järelikult räägime samadest asjadestkasutame erinevaid sõnu, järelikult räägime erinevatest asjadest 28. Mida uskuda kui verbaalsed ja mitteverbaalsed sõnumid on vastuolus? Miks?Albert Mehrabiani andmeil võib sõnumi mõju jaotuda järgnevalt: 7% - verbaalne (sõnad) 38% - vokaalne (hääle valjus, toon, rütm jne) 55% - kehakeel (põhiliselt näoilme) 29. Millised on erinevad ruumidistantsid inimkommunikatsioonis? Intiimne tsoon (0 15 45 cm) Personaalne tsoon (45 75 120 cm) Sotsiaalne tsoon (120 215 360 cm) Avalik tsoon (360 610 - ... cm) 30. Milline on silmade ja näo roll mitteverbaalses kommunikatsioonis?zhestidega võib edasi anda hoopis teistsuguseid
suhtlemisest. Teine osa, mis ei ole sugugi vähemoluline suhtlemisel, on mitteverbaalne e. lehakeel- suhtlemine või ebateadlike signaalide andmine liigutuste ja pooside abil. Mitteverbaalse suhtluse võib jagada kaheks: • Liigutused: näoilme, žestid, kehahoiak • Ruumisuhted: kui kaugele te vestluspartnerist hoiate. Kehakeele mõistmine on hädavajalik, sest näoilme ja liigutused annnavad jutu mõtet rohkemgi edasi kui sõnad ise. Albert Mehrabiani andmeil jaotub sõnumi mõju järgnevalt: 7% verbaalne (sõnad) 38% vokaalne (hääle tugevus, toon, rütm jne.) 55% kehakeel (põhiliselt näoilme) Kehakeele lugemine Kehakeelega seoses võib nii mõnelgi inimesel tekkida küsimus: mis kasu on kehakeele tundmisest? Vastus on ilmselge – kui on saanud selgeks, mida teatavad žestid märgivad, võib hakata “lugema”, mida teised inimesed tegelikult mõtlevad. Sõnades on suhteliselt kerge valetada, märksa raskem –
5. KEHAKEEL Mitte suhelda pole võimalik, sest ka vaikides paljastate te oma tundeid ja hoiakuid. Meie naeratus väljendub selles, et oleme õnnelikud, rinnale risti asetatud käed näitavad, et me kas ei taha vastaspoolega suhelda või ei ole meil selleks aega. Mitteverbaalset suhtlust saab jagada kaheks: liigutused ja ruumisuhted. Liigutuste alla kuuluvad näoilme, zestid ja kehahoiak ning ruumisuhete alla kuulub kaugus vestluspartnerist(McKay 1995, 57). Albert Mehrabiani andmeil võin sõnumi mõju jaotada järgnevalt: 7% verbaalne, 38% vokaalne ja 55% kehakeel. Sageli on kehakeel suurema usaldusväärsusega kui verbaalne suhtlemine(McKay 1995, 57). Näiteks kui küsite kelleltki ,,Mis viga" ja antud isik kehitab õlgu, kortsutab kulmu, pöörab teile selja ja ühmab: ,,Ei...ei midagi. Kõik on hästi." Siis te saate aru, et isikuga ei ole kõik korras, need liigutused võivad tähendada, et ta on mures või masendunud
esmamulje. 7 2. KEHAKEEL 2.1. Kehakeel ja selle tähtsus Kehakeel on mitteverbaalse suhtlemise juures üks tähtsamaid viise kuidas informatsiooni edasi anda.See on suhtlemise juures peale verbaalse edastamise tähtsuse järjekorras teine.Seda sellepärast ,et inimestel on võimalik juba kaugelt näha ära su keha keelest milline tuju sul on ja selle järgi otsustada kas nad tahavad sinuga üldse vestlust alustada või ei. Albert Mehrabiani andmeil jaotub sõnumi mõju järgnevalt (Mehrabian 2014): 7% verbaalne (sõnad), 38% vokaalne (hääle tugevus, toon, rütm jne), 55% kehakeel (põhiliselt näoilme). Sellest saab välja lugeda ,et sõnumil edastamisel ei ole nii tähtis isegi see informatsioon mida sa edasi annad vaid see kuidas sa seda edasi annad enda keha ja häälega. Enne kui arenes välja kõne ja verbaalne suhtlemine, suhtlesid koopainimesed zestide abil
Sõnum peab olema otsekohene Sõnumi peab esitama kohe Sõnum peab olema selge Sõnum peab olema sirgjooneline Sõnum peab kuulajat toetama Seega, neid reegleid järgides ja neid praktiseerides peaks olema võimalik end teistele hästi arusaadavaks teha ning vältida valestimõistmist. 15 7 KEHAKEEL KUI MITTEVERBAALNE SUHTLEMINE Isegi vaikides on võimalik suhelda. Psühholoogiaprofessor Albert Mehrabiani andmetel on kehakeele mõju sõnumi edasiandmisel ülimalt olulise tähtsusega – see moodustab 55% sõnumist. Sageli on kehakeel palju usaldusväärsem kui verbaalne suhtlemine (McKay.M, Davis.M, Fanning.P, 1995, lk. 57) Selge on see, et kui inimese sõnad ütlevad üht, kuid näoilme ja žestid räägivad hoopis teist keelt, ei mõju tema öeldud sõnad usutavana. Et vältida suhtlusprobleemi, mis võib eeltoodust tuleneda, peab inimene olema aus või oskama
1.3 Kehakeel ja ruumisuhted Tavaliselt väljendatakse huvi teise vastu kehaliselt e. kuidas sa teise poole pöördud ja neid vaatad ning verbaalselt - kuidas sa neid kõnetad, küsimusi esitad, kuulad ja vastad. Sageli oleme me rohkem teadlikud oma sõnadest kui 7 kehalistest väljendusviisidest. Samas on kehakeele mõistmine lausa hädavajalik, sest näoilme ja liigutused annavad jutu mõtet rohkemgi edasi kui sõnad ise. Albert Mehrabiani andmeil võib sõnumi mõju jaotuda järgnevalt: 7% - verbaalne (sõnad) 38% - vokaalne (hääle valjus, toon, rütm jne.) 55% - kehakeel (põhiliselt näoilme) Veel tasub kehakeelele tähelepanu pöörata sel lihtsal põhjusel, et kehakeel on sageli usaldusväärsem kui verbaalne suhtlemine. Nt. Märkad, et sinu sõbranna on kuidagi kurb ja eemaletõmbunud. Küsid temalt: ,,Mis lahti on?". Ta kehitab õlgu ja pöörab sulle selja ning ütleb vaikselt: ,,Ah, ei midagi. Kõik on hästi.".
17. Kuidas me loome arusaamise teistest? * esmamulje - esimene informatsioon on kõige otsustavam mulje kujundamisel * füüsiline atraktiivsus kuidas inimene välja näeb ja mida see meile ütleb * väljendusrikkus ja karismaatilisus kuidas inimene suhtleb, kas teda on meeldib kuulata jne * stereotüübid ja üldistused kui näiteks teame, et inimene töötab kindlal erialal, võime teha üldistusi selle eriala põhjal ja inimesest kujuneb hoopis vale arusaam Albert Mehrabiani järgi võib sõnumi mõju jaotuda järgnevalt: - 7% - verbaalne (sõnad) - 38% - vokaalne (hääle valjus, toon, rütm jne) - 55% - kehakeel (põhiliselt näoilme) 18. Mida tähendab esmamulje efekt? Esimene informatsioon on kõige määravam mulje kujundamisel. 19. Mis on stereotüübid? Stereotüübid on teatud rühma liikmete või isikute kategooria kohta tekkinud arvamused või kaalutlused, mis põhinevad üksnes nende kuuluvusel sellesse rühma
juhtub, kui verbaalne ja mitteverbaalne edastavad vastuolulisi sõnumeid? Unistus luua mitteverbaalse suhtlemise sõnastik! Chirologia kätekõne 1644a Näoväljendused 1899a Mitteverbaalse suhtlemise sõnastik Dr. Heba Najef (Kairo Ülikool) mitteverbaalse suhtlemise sõnaraamat "Listen not to what a man says but rather to what he does not" (Jibran K. Jibran) Kas on kultuurierinevusi? 13. Suhtlemine II Mehrabiani hüpotees Albert Mehrabiani (1970dad) hüpotees Kolm tähendust edasiandvat elementi vahetus suhtlemises: sõnad, hääletoon, kehakeel Hoiakute ja tunnete edasiandmisel vahekord: - 7% sõnad - 38% hääletoon - 55% kehakeel Eri kanalite mittevastavus kui probleem! Mehrabian: sõnad, kehakeel ja hääletoon Mitteverbaalsed märgid Staatusemärgid Seotusemärgid Suhtumismärgid Kehakeele lugemine
Avatud ja uuriv hoiak Avatud hoiak: valmisolek Avatud ja siiras hoiak Enesekaitse. Närvilisus Enesekaitse. Tüssamine Enesekaitse. Tüssamine Enesekaitse. Tüssamine Kaitseasend. Tüssamine Kaitseasend. Eitamine Kaitseasend. Eitamine Kaitseasend. Tüdimus Kaitseasend. Domineerimine ja arrogants Kaitseasend. Domineerimine ja arrogants Kaitseasend. Domineerimine ja arrogants Kaitseasend. Frustratsioon Kes on kes? 13. Suhtlemine II Mehrabiani hüpotees • Albert Mehrabiani (1970dad) hüpotees • Kolm tähendust edasiandvat elementi vahetus suhtlemises: sõnad, hääletoon, kehakeel • Hoiakute ja tunnete edasiandmisel vahekord: – 7% sõnad – 38% hääletoon – 55% kehakeel • Eri kanalite mittevastavus kui probleem! Mehrabian: sõnad, kehakeel ja hääletoon Paul Ekman: näoväljendused Kehakeel praktikas Kes on kes, kes mida ütleb? ????
· Mitteverbaalse suhtlemise kanalid: Pilk tundlikkus silmkontakti suhtes. Pilk suhete indikaator, kõnekorra edasiandja Miimika universaalsed näoväljendused (üllatus, hirm, viha, vastikus, rõõm, kurbus) Pantomiimika poosid, liigutused, kehakeel. Toimib verbaalse sõnumi täpsustajana või omaette sõnumikandjana · Dr. Heba Najef. Kairo Ülikool mitteverbaalse suhtlemise sõnaraamat · Albert Mehrabiani (1970ndad) hüpotees 3 tähendust edasiandvat elementi vahetus suhtlemises: sõnad, hääletoon, kehakeel Hoiakute ja tunnete edasiandmise vahekord: 7% sõnad 38% hääletoon 55% kehakeel · Paul Ekman : 6 põhilist näoväljendust, mis on
Miks inimesed ennast lõhnastavad? Riietus. Atribuutika. Tätoveeringud. Riietus, atribuutika, tätoveeringud jne räägivad inimesest Oluline: mitteverbaalsed kanalid vähem kontrollitud kui verbaalsed. Mis juhtub, kui verbaalne ja mitteverbaalne edastavad vastuolulisi sõnumeid? Unistus luua mitteverbaalse suhtlemise sõnastik! Mitteverbaalne suhtlemine on laiem ja avaram. Verbaalne on seotud keele ja kultuuriga. Mehrbiani hüpotees Albert Mehrabiani (1970dad) hüpotees Armeenia päritolu psühholoog on välja arvutanud selle, milline võiks olla igapäeva suhtlemises verbaalse ja mitteverbaalse osa osakaal. Kui tegemist on hoiakute, emotsioonide edasiandmisega, siis on vahekord 7%, 38%, 55%. Sõnad on tagasihoidlikud ja kõige olulisem on viis, kuidas edastatakse. Oluline on mitteverbaalne pool, mitte sõnad. Kolm tähendust edasiandvat elementi vahetus suhtlemises: sõnad, hääletoon, kehakeel
annaabi.ee 
