SISUKORD: 1. Sissejuhatus elektrikäsitööriistade valdkonda 3 2. Liimipüstol 4 3. Kuumaõhupuhur 6 4. Trell 8 5. Akutrell 9 6. Tikksaag 10 7. Kasutatud kirjandus 11 1. Elektrikäsitööriistad Käsitööriistad jagunevad mehhaanilisteks, pneumaatilisteks ja elektrilisteks. Mehhaanilised tööriistad töötavad inimeste lihaste jõul. Pneumaatilised tööriistad käivitatakse suruõhuga. Elektritööriistade energiaallikaks on elektrimootor. Euroopas kasutatakse valdavalt 230 V pingel ja akutoitel töötavaid elektrilisi käsitööriistu. Elektrilised käsitööriistad on tänapäeval kasutuses nii tööstusettevõtetes kui ka koduses majapidamises
2)Saatja, mis kodeerib sõnumi signaalideks 3)Kanal, mille kaudu signaalid liiguvad (müra allikas) 4)Vastuvõtja, mis dekodeerib (rekonstrueerib) signaalidest sõnumi. 5)Adressaat, kes sõnumi saab. Vahend - füüsiline ja tehniline abinõu, mille abil sõnum muudetakse kanalis siirdamiskõlbulikuks(nt hääl), määrab koodid, mida on võimalik kasutada. Jagunevad (1)otsesteks, mis toimivad siin ja kohe(hääl, ilmed, keha. Fiske kommteod), (2)esitavateks(raamatud, maalidF:kommteosed), (3)mehhaanilisteks(telefon, TV), mis transpordivad 1 ja 2 rühma tooteid. S&W põhiide: kommunikatsiooniprobleemide lahendus on kadude vähendamine. Kanali kapatsiteet = info + müra Müra tähendab kõike allika tahtest sõltumatut, millesse signaal teel saatjast vastuvõtjani takerdub: hääle moondumine telefonis, kahin raadiosignaalis, "lumesadu" telepildis jne. Tagasiside vastuvõtja reaktsioon sõnumi saatjale, eksisteerib vahendatud ja vahendamata.Tagasiside eesmärk: muuta kommunikatsioon efektiivsemaks
Paberile trükkides (ajaleht, raamat, printer) läbib värvipilt seejuures veel ühe teisendusfaasi, kus kolme kanaliga RGB-kujutisest (red, green, blue) saab nelja kanaliga CMYK (cyan, magenta, yellow, black) värvipilt. ( Kaljund 2010) Eriefektid Need illusioonid, mida kasutatakse filmides või televisioonis, et näidata välja mõeldud asju, kutsutakse eriefektideks. Eriefektid jaotatakse optilisteks eriefektideks ning mehhaanilisteks eriefektideks. Mehhaanilisi eriefekte tehakse tavaliset filmimise ajal ning selle tegemiseks kasutatakse igast rekvisiite ja pürotehnikat. Luuakse tuult, vihma, udu, lund, pilvi, jne. Mehhaaniliste eriefektide näited on auto, mis sõidab ilma juhita või maja lastakse õhku. Optilistes efektides (kutsutakse ka fotograafilisteks efektideks) kasutatakse tehnikaid, milles pilti muudetakse pärast filmimist arvutis. (http://en.wikipedia.org/wiki/Special_effect)
Suuri süljenäärmeid on kolm paari: Kõrvasüljenäärmed, alalõuasüljenäärmed ja keelealused süljenäärmed. Keel - on limaskestaga kaetud suuõõne lihaseline organ. Tema ülesanne on toidupala lükkamine hammaste vahele, abistamine neelamisel ja veisel ka toidu haaramine. Lisaks toimib veel maitsmisorganina. Keel koosneb keeletipust, keelekehast ja keelejuurest. Keele seljal ja külgedel on palju mitmesuguse kujuga näsasi, mis jagunevad mehhaanilisteks ja maitsmisnäsadeks. 8. Magu (ühe ja mitmeline) Magu on seedeelund, kus toimub seedimine ehk toitainete keemiline lagundamine. Magu on venimisvõimeline. Maost liiguvad toitained pärast lagundamist peensoolde. Veistel kui mäletsejalistel on neljaosaline magu, mille mahukaim osa, vats, on võrreldav bioreaktoriga. Soojas ja niiskes, 150200 liitrit mahutavas vatsas elab üle 200 erineva bakteri- ja 20 ainurakse looma liigi, kes kõik toituvad veise poolt alla neelatud söödast
settimisel, lisandid samad (30,4% CaO, 21,7% MgO ja 47,9% CO2) 7) Merglid -sisaldavad 25...50% savikat materjali 8) Allika- ja järvelubi 9) Turvas 10) Põlevkivi e. Kukersiit 3. Moondekivimid Sette- ja tardkivimite ümberkujunemisel (metamorfismil) muutunud füüsikalis-keemilistes tingimustes tekkinud kivimid 1) Marmor - lubjakivide või dolomiitide metamorfoosil 2) Mitmesugused kildad Muld koosneb mitmesuguse suurusega osakestest ja neid kõiki kokku nimetatakse mulla mehhaanilisteks elementideks. Nende vahel tehakse vahet gruppidena. Üle ? 1 mm kores ja ? alla 1 mm peenes. Mulla kores kivid ja kruus. Mulla peenes liiv, tolm, ibe. Ibe on füüsikaline savi, osake suurusega alla 0,001 mm Savimineraalid. Savimineraalid on kõrge peensus astmega vett sisaldavad silikaadid. Nad on ketikujulise või kihilise kristallstruktuuriga. Nende murenemisel vabanevad esmased toitmaterjalid
üleujutamise tulemusena ja kujundavad savikaid järve tüüpe setteid 7. Löss ja lössitoalised liivsavid kujutab en kohevat pehmet (poorne, kihilisus puudub, suur kaltsium karbonaati sisaldus) kivimit. Dominerib jäme tolm. 8. Eluvio-deluviaalsed moodustised 9. Eoolsed setted 10. Meresetted MURENDI JA MULLA MEHHANILINE KOOSTIS Mulla mineraalosa osatähtsus on 99-100%, siis on mõistetav kuivõrd oluline on teada, millistest osakutest see mullamass koosneb. Neid osakesi nim. ka mulla mehhaanilisteks elementideks. Kõik osakesed, mis on mullas üle 1mm, neid nim. mulla koreseks ja kõik mis on alla 1mm on mulla peenes. 1-10mm kruus, 10- ~ kivid. Ümardunud kive nim. veeriseks lapikuid kive klibuks, teravaservalisi rähaks. Osakesi läbimõõduga 0,01 1mm nim. füüsikaliseks liivaks ~ 0,01mm füüsikaline savi, 3 ~ ibeosakesed Erinev mineraloogiline ja keemiline koositis.
jõu rakendamisega või talle samaaegse pöördliikumise andmisega. Selleks kinnitatakse toru otsa kooniline otsik, mille aluse diameeter on (20...30) mm suurem toru välisdiameetrist. Kaablite paigaldamiseks kasutatakse spetsiaalseid "mehhaanilisi mutte", mille näited on esitatud TV lk 28 joon 4.30. Vibrotoimeline läbilöömine toimub toru otsa kinnitatud läbindusotsikule vibratsiooni rakendamisega või spetsiaalsete vibrotoimeliste läbindajatega, mida samuti "mehhaanilisteks muttideks" kutsutakse ja mille kaasaegsed näited on toodud TV lk 28 joonisel 4.29. 230-Milliseid puurimismeetodeid kasutatakse puurimismasinais? a) löökpuurimine (vt TV lk 31 joon 7.1); b) keerdpuurimine (vt TV lk 31 joon 7.2); c) keerdlöökpuurimine (vt TV lk 31 joon 7.3); d) pöördlöökpuurimine (vt TV lk 31 joon 7.5); e) leekpuurimine 231-Milliseid meetodeid kasutatakse vaiade süvistamiseks? a) rammimine; b) vibrosüvistamine;
Mullad happelisemad. Pinnavormid/ kuplid kõrgemad aga laugjama nõlvaga. Siin levib väga palju erodeeritud muldi kompleksis delluviaalmuldadega. Suhteliselt vähe viljakate muldade valdkond. Mullastik on erakordselt kirju. NB! Murendi ja mulla mehaaniline koostis. Tavaliselt jääb orgaanilise aine aine sisaldus 1-6% vahele. Mulla mineraalosa osatähtsus on 99-100%, siis on mõistetav kuivõrd oluline on teada, millistest osakutest see mullamass koosneb. Neid osakesi nim. ka mulla mehhaanilisteks elementideks. Kõik osakesed, mis on mullas üle 1mm, neid nim. mulla koreseks ja kõik mis on alla 1mm on mulla peenes. 1-10mm kruus, üle 10mm kivid. Ümardunud kive nim. veeriseks lapikuid kive klibuks, teravaservalisi rähaks, 10 40cm munakad, üle 40cm rahnud(ümaramad) teravaservalised pangaselised. Osakesi läbimõõduga 0,01 1mm nim. füüsikaliseks liivaks , alla 0,01mm füüsikaline savi, alla 0,001 ibeosakesed Erinev mineraloogiline ja keemiline koositis
Jää peal voolasid jõed ja nendes toimus samuti erosioon. Maa jõgesid tähistavaks pinnavormiks nim. oodeks?? Setetest on tekkinud sandulid suured liiva-kruusa alad (Aegviidu) Jääsetted e. moreenid nendest kujunesid mullad välja. NB! Murendi ja mulla mehaaniline koostis. Mulla mineraalosa osatähtsus on 99-100%, siis on mõistetav kuivõrd oluline on teada, millistest osakutest see mullamass koosneb. Neid osakesi nim. ka mulla mehhaanilisteks elementideks. Kõik osakesed, mis on mullas üle 1mm, neid nim. mulla koreseks ja kõik mis on alla 1mm on mulla peenes. 1-10mm kruus, 10- ~ kivid. Ümardunud kive nim. veeriseks lapikuid kive klibuks, teravaservalisi rähaks. Osakesi läbimõõduga 0,01 1mm nim. 5 füüsikaliseks liivaks ~ 0,01mm füüsikaline savi, ~ ibeosakesed Erinev mineraloogiline ja keemiline koositis.
Muld on kõikjal, kus on taimed. Rakenduslik mullateadus jaguneb: 1. agronoomiline (kuidas kasutada) 2. metsa 3. maaparanduslik 4. mullakaitse Mulla osad: 1. tahkeosa 50% (mineraalid 45%, orgaaniline aine 5%) 2. õhk 25% 3. vesi 25% 2 viimast võvad olla väga varieeruvad erinevatel tüüpidel. Mulla mehhaaniliste elementide klassifikatsioon Muld koosneb mitmesuguse suurusega osakestest ja neid kõiki kokku nimetatakse mulla mehhaanilisteks elementideks. Nende vahel tehakse vahet gruppidena. Üle ¸ 1 mm kores ja ¸ alla 1 mm peenes. Kores >10 m hiidrahnud (ümaraservaga), hiidpankad (tervaservaga) 1-10 m rahnud, pankad 10-100 cm munakad, kamakad (10-20 väikekivi, 20-100 suurkivi) 10-100 mm veeris (klibu), rähk 1-10 mm kruus, mügi (1-100mm peenkivi) Peenes 0,05-1 mm liivad · jämeliiv 0,5-1 mm · keskmine liiv 0,25-0,5 mm · peenliiv 0,05-0,25 mm liiva materjal valdavalt kvarts (SiO2) Tolmud
Rakenduslik mullateadus jaguneb: 1. agronoomiline (kuidas kasutada) 2. metsa 3. maaparanduslik 4. mullakaitse Mulla osad: 1. tahkeosa 50% (mineraalid 45%, orgaaniline aine 5%) 2. õhk 25% 3. vesi 25% 2 viimast võvad olla väga varieeruvad erinevatel tüüpidel. Mulla mehhaaniliste elementide klassifikatsioon Muld koosneb mitmesuguse suurusega osakestest ja neid kõiki kokku nimetatakse mulla mehhaanilisteks elementideks. Nende vahel tehakse vahet gruppidena. Üle ? 1 mm kores ja ? alla 1 mm peenes. Kores >10 m hiidrahnud (ümaraservaga), hiidpankad (tervaservaga) 1-10 m rahnud, pankad 10-100 cm munakad, kamakad (10-20 väikekivi, 20-100 suurkivi) 10-100 mm veeris (klibu), rähk 1-10 mm kruus, mügi (1-100mm peenkivi) Peenes 0,05-1 mm - liivad · jämeliiv 0,5-1 mm · keskmine liiv 0,25-0,5 mm · peenliiv 0,05-0,25 mm
piirab traktori läbivust ja veoomadusi. Et nimetatud puudusest lahti saada, täiendatakse diferentsiaali lisaseadise blokeermehhanismiga. Tuntakse blokeeritavaid ja blokeeruvaid ehk lukustuvaid diferentsiaale. Blokeeritaval diferentsiaalil on olemas seadis, mis võimaldab väljundvõlle jäigalt ühendada. Traktoril võib sellise ühenduse saamiseks sidestada nihutatava hammasmuhvi, mis asub võlli nuutidel, diferentsiaalikarbi hammastega. Diferentsiaal blokeermehhanismi ajamid jagunevad mehhaanilisteks, hüdraulilisteks ja pneumaatilisteks. Mehhaanilise ajamiga blokeermehhanism lülitub pedaalile vajutamisel ja lahutub tagastusvedru jõul, kui pedaal vabastatakse. Blokeerimine võib toimuda ka automaatselt. Sellisel juhul piisab, kui mehhanism kord sisse lülitada. Edasine sisse- ja väljalülitamine toimub ilma juhi igasuguse osavõtuta. Automaatselt blokeeritavat hüdroajamiga diferentsiaali kasutatakse traktoritel MTZ-80 ja MTZ-82. Diferentsiaali
jõu rakendamisega või talle samaaegse pöördliikumise andmisega . Selleks kinnitatakse toru otsa kooniline otsik, mille aluse diameeter on (20...30) mm suurem toru välisdiameetrist. Kaablite paigaldamiseks ( ) kasutatakse spetsiaalseid "mehhaanilisi mutte", mille näited on esitatud TV lk 28 joon 4.30. Vibrotoimeline läbilöömine toimub toru otsa kinnitatud läbindusotsikule vibratsiooni rakendamisega või spetsiaalsete vibrotoimeliste läbindajatega , mida samuti "mehhaanilisteks muttideks" kutsutakse ja mille kaasaegsed näited on toodud TV lk 28 joonisel 4.29. 230-Milliseid puurimismeetodeid kasutatakse puurimismasinais? a) kommunikatsioon-õhuliinide postide paigaldamiseks; b) lõhkelaengute paigaldamiseks lõhkamistöödel; c) kohtvaiade rajamiseks; d) veevarustuse puurkaevude rajamiseks; e) geoloogilisteks uuringuteks; f) maavarade (nafta, gaas) ammutamiseks.
Külgedevaheline diferentsiaal asub auto vasak- ja parempoolsete veorataste vahel. Tuntakse blokeeritavaid ja blokeeruvaid ehk lukustuvaid diferentsiaale. Blokeeritaval diferentsiaalil on olemas seadis, mis võimaldab väljundvõlle jäigalt ühendada. Traktoril võib sellise ühenduse saamiseks sidestada nihutatava hammasmuhvi, mis asub võlli nuutidel, diferentsiaalikarbi hammastega. Diferentsiaal blokeermehhanismi ajamid jagunevad mehhaanilisteks, hüdraulilisteks ja pneumaatilisteks. 72. Veermik ja selle otstarve Veermik on see osa autost, mille kaudu kere toetub pinnale: esi- ja tagasild; rattad ja vedrustus Koosneb: Raam , Vedrustus, Sillad, Rattad, Vedrud, hoovastik (telik), Amortisaatorid Sõidumugavus (vibrokoormus reisijatele ja veosele) ja liiklusohutus (jõudude jaotumine teele koormuse kõikumisel) määratakse vedrustusega. Veermik peab tagama sujuva ja
eeltingimus. Lähtekivimi tera suurusest, mineraalsest ja keemilisest koostisest olenevad mulla areng ja omadused (näiteks mulla ohustatus, ning mulla vee- ja toitainevarud). Mulla teket ja arengut mõjutavad kliima, pinnamood, veereziim, ja inimene, kelle tegevus on häirinud muldade looduslikku arengut ning muutnud muldade omadusi. Muld koosneb mitmesuguse suurusega osakestest ja neid kõiki kokku nimetatakse mulla mehhaanilisteks elementideks. Nende vahel tehakse vahet gruppidena. Üle ¸ 1 mm kores ja ¸ alla 1 mm peenes. · Kores >10 m hiidrahnud (ümaraservaga), hiidpankad (tervaservaga) 1-10 m rahnud, pankad 10-100 cm munakad, kamakad (10-20 väikekivi, 20-100 suurkivi) 10-100 mm veeris (klibu), rähk 1-10 mm kruus, mügi (1-100mm peenkivi) · Peenes 0,05-1 mm liivad jämeliiv 0,5-1 mm keskmine liiv 0,25-0,5 mm
tervisele, kuid samas ei vähenda tööviljakust vaimsel ja füüsiliselt kergel tööl. Peamiselt langeb tööväline füüsiline aktiivsus ja kehakaal. Ligikaudu arvestatakse, et toiduenergia vähenemine 50% võrra vähendab kehakaalu 25%; 25% vähem toiduenergiat vähendab kehakaalu 12,5% jne. 15. Füüsiliste iseärasuste optimeerimine Kõige lihtsamalt võib töid jagada vaimseteks ja füüsilisteks (täpsemalt mehhaanilisteks). Sagedamini esineb töid, mis ei nõua inimeselt vaimset pingutust. Töö tegemisel kasutab inimene peamiselt ülakeha: käsi, pead, õlavöödet, selja ülaosa. Selles piirkonnas asuvad peaaju ja süda. Paljud tugi-liikumisaparaadi, perifeerse närvisüsteemi, südame-veresoonte jt töö tagajärjel tekkinud haigused on seotud ülakeha tegevusega. 50. eluaastaks on pooled inimesed kannatanud selles piirkonnas mitu päeva kestvaid valusid. Nende haiguste arv kasvab koos eluaastatega,
annaabi.ee 
