Nihkevektor ehk nihe on vektoriaalne füüsikaline suurus, vektor liikuva keha algasukohast keha lõppasukohta. 2. Ühtlane liikumine liikumine kus kiiruse moodul ja suund on jäävad Ühtlaselt muutuv liikumine liikumine mille korral on kiirendusvektor on jääv ja suund ei muutu. 3. Kiirenduseks nim kiiruse muutumise kiirust 4. Pöördenurk nurk mille võrra pöördub ringjoonel liikuvat keha ringi keskpunktiga ühendav raadius. Joonkiirus teepikkuse l ja aja t suhe v= l / t Nurkiirus selle punktini tõmmatud raadiuse pöördenurga ja nurga mod ajavahemiku suhet = / t 5. Kõigi kehade visa püüdu säilitada paigalseisu võI ühtlase sirgjoonelise liikumise olekut nim inertsiks. Materiaalset taustsüsteemi ,milles inertsiseadus kehtib täiesti täpselt nim inertsiaalseks taustsüsteemiks 6. Dünaamika Iga keha säilitab oma oleku kas paigalseisu või ühtlase sirgjoonelise liikumise kujul seni, kuni temale rakenduvad jõud seda olekut ei muuda.
g -10 m/s2 3) Joonkiirus v (m/s) asendist.) x 0 (m) 2)Nihe (nihe on keha algasukohast v=l/t 3) Võnkeperiood (aeg, mille jook- lõppasukohta suunatud sirglõik.) 4) Nurkiirus (rad/s) sul keha teeb ühe täisvõnke.) 1) Kiirendus (kiirendus on kiiruse muudu ja =/t T (s) selleks kulunud aja suhe.) g=v-v 0/t 5) Kesktõmbekiirendus ak (m/s2) 4) Võnkesagedus (...näitab, mitu h= v 0t+gt2/2 v2/ R võnget teeb keha 1 s.) f (Hz)
kulgliikumise valem - g*h= + pöörlevaliikumise (ringliikumise) Laiendan, e. korrutan ühte poolt 5 ja 6 Ül Plokk, mida võib lugeda ühtlaseks kettaks, on kinnitatud horisontaalsele teljele (joo valem - teist 2, ühine nimetaja on 10 325g ja = 225g. = g*h = Nöör plokil ei libise. nurkiirus (rad/s) g*h = Leida raskuste liikumise kiirendus (a) ja tõmbejõud (; ) nöörides, kui ploki mass m=200 I= m* g*h = : Lahendus I inertsmoment (kera puhul on I= gh = | * -= m*) v= v = = 2,65 (m/s)
5. Pöördenurk ühtlasel ringliikumisel. Pöördnurk on vektorsuurus, mille moodul on võrdne raadiusvektori poolt ∆t jooksul läbitud kesknurgaga, mille siht määrab pöörlemistelje asendi ruumis ja mille suund antakse pikki pöörlemistelge vastavalt paremakäe kruvi keeramisele. Pöördnurka tähistatakse φ(fii) ja mõõtühikuks on rad(radiaan). l φ= r 6. Nurk- ja joonkiirus ühtlasel ringliikumisel. Nurkiirus- võrdsete ajavahemike jooksul läbitakse võrdsed pöörde nurgad. Joonkiirus on hetkekiirus, mille suund muutub iga traiektooripunktis, kuid moodulid on võrdsed e V= V1 . Joonkiiruse moodul on võrdne ajaühikus läbitud ringjoone kaarepikkusega e kaarepikkus jagada l 2 πr ajaga. V= t = T 7. Kogukiirendus ebaühtlasel ringliikumisel, millest on tingitud? On vektor summa kiirenduse normaal ja tangensiaalsest komponendist. Tang-komponent on suunatud
VIII 1) Mida nimetatakse inertsiaalseks taustsüsteemiks ? Materiaalne taustsüsteem kus inertsijäävuse seadus kehtib täpselt nim inertsiaalne täustsüsteem inertsiseadus iga püsib paigel või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt seni kuni teiste kehade mõju ei muuda sellist liikumisolekut 2) Ainepunkti joon ja nurkkiiruse vaheline seos ? joonkiirus näitab ajaühikus läbitavat kaarepikkust, nurkiirus näitab ajaühikus raadiuse poolt moodustatud pöördenurka. v =*R 3) Kuidas leida kiiruse komponente kõverjoonelisel liikumisel ? Kõverjoonelisel liikumisel tuleb R asendada muutuva kõverraadiusega r. Normaalkiirenduse on võimalik avaldada nurkkiiruse v2 dv d (R) d kaudu an = = 2 R . Tangensiaalkiirenduse jaoks leiame a = = =R = R
annaabi.ee 
