Viimaste hulka võiks arvata suhteliselt pika õitsemisajaga ning rikkaliku nektarieritusega ja hulgaliselt kasvavad taimed, mille õie ehitus võimaldab meemesilastel sealt nektarit kätte saada. Meetaimedeks peaks lugema ka mõõduka või vähese nekatrieritusega, kuid suurtel pindadel kasvatatavaid põllu- ja aiakultuure, mis tolmlevad mesilaste kaasabil. (Rohtla, 2001). Samuti teevad mesilased meetaimedest ka taruvaiku. (Vikipeedia, 2011) Meetaimede rühmitused Eestis kasvab umbes tuhat taimeliiki, mille õied eritavad nektarit ja annavad õietolmu. Kõiki neid taimi võib klassifitseerida saagi iseloomust, õitsemisajast ja kasvukohast olenevalt. Saagi ja iseloomu järgi saab meetaimi jagada järgmiselt: · õietolmutaimed · nektari- ja õietolmutaimed · ainult nektarit andvad taimed. (Rohtla, 2001) Õietolmutaimed eritavad nektarit vähesel määral või ei erita seda üldse.
Eesti Maaülikool Referaat Meetaimed Autor: xxx Juhendaja: Priit Pihlik 2011 Sissejuhatus Mesilased vajavad oma elutegevuseks taimede nektarit ja õietolmu. Mesilaspere aastane õietolmuvajadus on 17-25 kg. Meetaimed on taimed, millest mesilased korjavad nektarit, lehemett, õietolmu ja ainet taimepungadelt. Meetaimede kasvukohta nimetatakse korjemaaks. Mee kvaliteet ja kogus sõltub korjemaa meetaimede mitmekesisusest ja korjemaa kaugusest tarust. Mesilaste korjemaa peab asuma tarust umbes 2 kilomeetri raadiuses. Meetaimede jaotus Meetaimed võib jaotada: 1. Õitsemise aja järgi: a) kevadised meetaimed (õitsevad märtsist juunini); b) suvised meetaimed (õitsevad juulis-augustis); c) sügisesed meetaimed (õitsevad augustis- septembris). 2. Mee produktiivsuse järgi:
Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond Meetaimed Referaat Koostaja: Juhendaja: Priit Pihlik Tartu 2011 Sisukord Sisukord................................................................................................................2 Sissejuhatus..........................................................................................................3 Meetaimede klassifikatsioon.................................................................................4 Metsade ja parkide meetaimed.............................................................................4 Rohttaimed............................................................................................................5 Niidu ja karjamaataimed.......................................................................................6 Põllukultuurid..........................................
Teiseks oleks õhuniiskus. Sobivaim on 60-80 %. Liigne niiskus, näiteks vihma ajal on nektaris liiga suur veesisaldus ja seda mesilased ei taha. Kolmandaks on valgus. Päiksepaistelistemas kohtades toodavad taimed ka rohkem nektarit. Viimane ilmastikuolu on tuul. Tugev tuul vähendab taimedel nektari eritust mitmeid kordi. Neljandaks on mullastik ja väetamine. Erinevatele meetaimedele sobivad erinevad mullad ja nende liigne lämmastikväetistega väetamine vähendab meetaimede suhkrusisaldust ja nektari hulka, neid soodustavad aga kaali- ja fosforväetised. Viiendaks on kindlasti maapinna reljeef. Lõunapoolsetel kallakutel hakkavad taimed 16 päeva varem õitsema kui põhjapoolsetel kallakute. Kuuendaks on putukate konkurents. Nektarit kasutavad samuti herilased, kimalased, kärbsed, liblikad, madikad jt. Viimaseks meesaagikust mõjutavaks teguriks on teatud taimede eelistamine. Viljapuude õitseajal on õunapuudel putukatest 9297%
[1] Mesilaste korjemaa on piirkond, kust mesilased hangivad endale eluks vajaliku toidu, vee ja muud materjalid. Korjeala pikendamise ja mesilasperede produktiivsuse tõstmise seisukohalt on tähtis, et mesila ümbruse looduslik meetaimestik koosneks võimalikult üksteisele järgneva õitsemisajaga meetaimedest. Seepärast sobib mesila paigutada lehtpuumetsade, põdrakanepi ja vaarikatega kaetud raiesmike, heina- ja karjamaade, nõmmliivatee- ja kanarbikumassiivide ning põllul kasvatatavate meetaimede lähedusse. Sobivad on mesila läheduses ka ebaühtlase reljeefiga maakohad, kus esineb künkaid, orge ja nõlvu. Sellistes kohtades õitsevad sama liigi meetaimed eri aegadel, mille tõttu pikeneb meetaimede õitsemise aeg ka mõne päeva edasi. [1] Mida lähemal mesila meetaimedele asub, seda rohkem ja väiksema lennuaja kuluga koguvad mesilased mett. Seda tuleb meeles pidada mesila ja selle osakondade rajamisel ja eriti mesilasperede transportimisel meetaimede massiivile. [1]
Mesilaste korjemaa on piirkond, kust mesilased hangivad endale eluks vajaliku toidu, vee ja muud materjalid. Korjeala pikendamise ja mesilasperede produktiivsuse tõstmise seisukohalt on tähtis, et mesila ümbruse looduslik meetaimestik koosneks võimalikult üksteisele järgneva õitsemisajaga meetaimedest. Seepärast sobib mesila paigutada lehtpuumetsade, põdrakanepi ja vaarikatega kaetud raiesmike, heina- ja karjamaade, nõmmliivatee- ja kanarbikumassiivide ning põllul kasvatatavate meetaimede lähedusse. Sobivad on mesila läheduses ka ebaühtlase reljeefiga maakohad. Sellistes kohtades õitsevad sama liigi meetaimed eri aegadel, mille tõttu pikeneb meetaimede õitsemise aeg ka mõne päeva edasi(Kulbin jt., 1989). Meeles tuleb pidada ka seda, et mesilad ei asuks üksteisele liiga lähedal. Nad peaksid asuma üksteisest vähemalt 3 kilomeetri kaugusel, et vältida korjemaa mesilastega üleküllastumist ning meesaagi langust
.................. 5 Nektarieritust mõjutavad tegurid....................................................................................5 Taimede nektarieritusele avaldavad mõju järgmised tegurid:................................... 5 Agrotehnika................................................................................................................6 Nektari suhkrusisaldus.................................................................................................. 6 Meetaimede liigitamine kasvukoha järgi:...................................................................6 Tähtsamad meetaimed:............................................................................................. 6 Tähtsamad õietolmutaimed:...................................................................................... 7 Kokkuvõte......................................................................................................................8
............................................................................. 6 2 1. TARUD Looduslikult ehitavad mesilased oma pesa puuõõnde. Inimesed on aga mesilased pannud elama tarudesse (joonis 1), kus paiknevad üksteise kõrval sirged neljakandilised kärjed. Mesila asukohaks tuleks valida tõmbetuulte eest kaitstud maa-ala. Tuulevarjuks sobib nii mets, mäenõlv, hekk kui plank. Taru läheduses paks paiknema ka heade meetaimede kasvukoha järgi. Mesilasperesid ei või paigutada kõrgepingeliini lähedale ega selle alla, sest mesilased võivad seal kaotada orientatsioooni ning eksida teel tarru. Kõige paremaks lennuavaks peetakse ida- kagusuunda. Taru on mesilaspere kodu ning seetõttu kõige tähtsaim invetar. Alati peaks mesilas varuks olema ka mõni tühi taru, kuhu paigutada sülemeid ning tühja taru on vaja ka kevadel mesilasperede ümbertõstmisel. (Arro 1997).
kasvab kanarbikunektari ja õietolmu peal üles tugev põlvkond talvituvaid mesilasi. [Mesiniku magus elu M. Vabar] Korjemaa parandamine Põllupeenrad, metsaservad, kraavikaldad ja muud tava põllumajandusest eemale jäänud maalapid võivad anda tublisti mett. Kui neil aladel levitada just vajalikul ajal õitsevaid meetaimi, siis muutub mesilaste toimetulemine lihtsamaks. Jäätmemaadele võib igaüks ise külvata sobilike meetaimede seemneid või maasse torgata mõne pajukepi. Hilissuveks võib laiali puistada mesikaseemneid või istutada mõni paakspuu. [Mesiniku magus elu M. Vabar] Mesilased mesilasse Kui tarud paigas ja meetaimed kasvavad ning õitsevad võib mõelda mesilindude toomisele. Mesilaste hankimisel tuleks jälgida, et need tuleksid haigusvabbast mesilast ja usaldusväärse mesiniku käest, sest haigusega võitlemine võib minna kallimaks, kui mesilased ise seda ongi
anorgaaniliste ainete eemaldamise teel, mille tulemusel on eemaldatud märkimisväärne kogus õietolmu. 95 · Tööstusmesi - mesi, mis on sobiv tööstuslikuks kasutamiseks või teiste hiljem töödeldavate toiduainete koostisosaks ja millel võib olla: võõras lõhn ja maitse, ta võib olla hakanud käärima või on käärinud või on ülekuumutatud. 100 Liigitus meetaimede alusel On kaks suurt eri liiki- õiemesi ja lehemesi.Meetaimed: paiseleht, punapaju, raagremmelgas, harilik vaher, punane sõstar, must sõstar, karusmari, harilik mustikas, harilik võilill, valge iminõges, pohl, kollakas, õunapuu, pihlakas, suur läätspuu, harilik paakspuu, põldsinep, põldrõigas, valge ristik, 105 harilik vaarikas, roosa ristik, aasristik, lutsern, pajulill, harilik ussikeel, kurgirohi, nõmm-liivatee,
Meetaimedele on kõige sobilikumad saviliiv- ja liivsavimullad. Leidub ka selliseid meetaimi, mis kasvavad raskes mullas, nagu näiteks salvei. Vastanduvateks on kerged mullad, mis sobivad paremini pärnadele ja valgetele akaatsiatele. Savimulda eelistab enim keerispea. Mustikale, pohlale ja kanarbikule meeldivad eriti hapud mullad ning just sellistel muldadel eritavad nad palju nektarit. Liigne lämmastikväetiste kasutamine vähendab meetaimede suhkrusisaldust ja nektari hulka, neid aga soodustavad kaali- ja fosforväetised, mida tuleks mesinduses silmas pidada, et saada head saaki. Mesinik saab meena kätte kahjuks ainult umbes 510% puhaskultuuridelt, kuna paljud meetaimed õitsevad ühel ja lühikesel ajal, mistõttu mesilased ei jõua kõikide meetaimedeni. 2. MESILASHAIGUSED Mesilashaiguste avastamiseks on vajalik mesilaste puhul jälgida mitmeid sümptomeid. Nagu näiteks hajutatud haudmeväli ehk tunnus avaldub selles, et
Kontrolltaru kaal tõuseb ööpäevas rohkem kui 2 kg. Peakorje tunnusteks on: 1) Mesilaste väljalend algab varahommikul ja kestab hilisõhtuni 2) Mesilased tulevad tarru raske koormaga 3) Õhtul kostab lendlast tugevat suminat 4) Tarukaal tõuseb üle 2 kg päevas 5) Kärgedes on palju vedelat nektarit, mis kallutades tilgub välja 6) Kärjekanne on pikendatud valge vahaga 7) Hommikul on taru esisein ja lennulaud niiske Meetaimede liigitamine kasvukoha järgi Põllukultuurid (putuktolmlejad taimed) Haljasalade ja parkide meetaimed Metsades kasvavad meetaimed Niidu-, soo- ja karjamaataimed Viljapuud ja marjapõõsad Köögiviljakultuurid Spetsiaalselt külvatavad meetaimed , milledeks on: keerispea, kurgirohi, veiste südamerohi, mesiohakas, iisop, naistenõges, ussikeel. 3 Kevadised korjetaimed: Punapaju
Aasta Meekogus (kg) 2011 2010 2009 2008 2007 Kolmandaks on valgus. Päiksepaistelistemas kohtades toodavad taimed ka rohkem nektarit. Ja viimane ilmastikuolu on tuul. Tugev tuul vähendab taimedel nektari eritust mitmeid kordi. (Nõmmisto, 2009). 2.4. Taimestiku elutingimused ja paiknemine Järgmiseks oleks mullastik ja väetamine. Erinevatele meetaimedele sobivad erinevad mullad ja nende liigne lämmastikväetistega väetamine vähendab meetaimede suhkrusisaldust ja nektari hulka, neid soodustavad aga kaali- ja fosforväetised. (Nõmmisto, 2009). Mõju avaldab kindlasti ka maapinna reljeef. Lõunapoolsetel kallakutel hakkavad taimed 1 - 6 päeva varem õitsema kui põhjapoolsetel kallakute. (Nõmmisto, 2009). See mõjutab mesilaste poolt korjatud nektari hulka kuna põhjapoolsematel kallakutel hakkavad taimed nektarit eritama 1 - 6 päeva hiljem. Selle mõju on suurem, kui sel kallakul kasvavad enamus mesilaste poolt külastavad taimed
annaabi.ee 
