aastane mees võttis endale naiseks vaevalt murdeeast väljakasvanud tüdruku. Vaatamata sellele, et varajased ühiskonnad olid meeste domineeritud, oli Egiptuses naistel nii perekonnas kui ma ühiskonnas kõrge positsioon. Abielunaise õiguslik seisund oli mehe omaga peaaegu võrdne. Kreekas aga puudusid naistel kodanikuõigused ja iseseisvus muus suhtes. Naine allus alati oma abikaasale, isale või mõnele teisele meessugulasele. Abielus oli mees domineeriv pool. Nii Egiptuses kui ka Kreekas olid perekonna rollid mõneti sarnased, erinesid üksteisest lihtrahva ja aristokraatide rollid. Lihtrahva perekondades igapäevast elu korraldades, puutusid naine ja mees tihedalt kokku. Aristokraatide abielu jooksul ei pruukinud mees ja naine teineteisega kuigi palju kokku puutuda. Mees oli tihti kodust väljasnõukogus, rahvakoosolekul, sümpoosionidel, spordiväljakul.
13.Naised ei tohtinud osaleda. Jooksmine, maadlus, rusikavõistlus, viievõistlus(jooks, odavise, kettaheide, hoota kaugushüpe, maadlus) ning neljahobusekaarikute võidusõit. Olümpiarahu-ei tohtinud relvi kaasas kanda või kedagi takistada relva jõul. Võitjatele püstitati ausammas, kodukonnas vääriline tasu. Tõi au tervele linnale. Zeusi auks peetud. 14.Naistel puudus kodanikuõigus ja iseseisvus muu suhtes. Allusid alati oma abikaasale, isale või muule meessugulasele. Mehe valis naisele isa, ise valida ei saanud. 14.a. pidi naiseks minema 30-40 aastasele mehele. Oli kodus, tegeles majapidamisega, kasvatas lapsi. Pidudes viibis ainult siis, kui lähedased sugulased olid. 18.Jumalanna Demeteriga. Ta laps rööviti, masendusest jooksis ära, peatuskohaks sai Eleusise. Seda tähistati iga aasta rongkäiguga Ateenast Eleusisesse. Nad läksid sinna pühamusse ja pidasid seal oma öiseid kombetalitlusi. 22.Pythagorase teoreem-Pythagoras
Vanas-Egiptuses kujutati naisi ka jumalannadena. Kõige kuulsam Egiptuse juma- lanna on Isis. Teda kujutati noore naisena, kellel olid peas kaarjad lehmasarved ja nende vahel on päikeseketas. Teine kuulus on Hathor. Teda kujutati lehmapea või lehmasarvadega. Hathor kaitses eriti naisi. Seega olid naised ka jumalannade seas kuulsad. Vanas-Kreekas puudusid naistel kodanikuõigused ja iseseisvus. Nad pidid alluma abikaasale, isale või mingile meessugulasele. Samuti abielus domineeris mees. Tavaliselt abiellus 30-40-aastane mees puberteedieas tüdrukuga. Sageli ei olnud mees ja naine(tüdruk) teineteist enne abiellumist näinud. Samuti avaldus mehe domineerivus ka väljaspool abielu. Näiteks möödus mehe elu kodust väljas. Ta käis nõukogus, rahvakoosolekul, spordiväljakutel ja sümpoosionidel. Ja naine pidi püsima kodus. Ta korraldas majapidamist ja kasvatas lapsi. See
Kreeklaste igapäeva riietus oli lihtne. Kõige tavalisem oli napilt põlvini ulatuv õlgadelt kinnitatud ja sageli vööga kokkutõmmatud kitoon, mida kandsid nii mehed kui ka naised. Söödi rohkesti puu ja juurvilju, sealhulgas eriti küüslauku ja kala. Liha söödi harva, ainult siis kui jumalatele ohvreid toodi. Kreekas puudusid kodanikuõigused naisel. Naised pidid alluma alati oma mehele, isale või teisele meessugulasele. Abielu otsustati peigmehe ja isa vahel. Abielu eesmärk oli hankida endale seaduslike järglasi. Itaalia hõimud tegelesid peamiselt põlluharimisega, pidasid omavahel ühendust maismaad mööda ja sõitsid merd märgatavalt vähem kui kreeklased. Linna kujunemine kestis roomlastel mitu sajandit. Rooma linn ümbritseti lõpuks müüriga. Rooma eesotsas seisis rahvakoosolekul kinnitatud kuningas
naised. Külmema ilma puhul tõmmati sellele peale paksem üleriie - himation. Toiduks pruugiti rohkesti puu- ja köögivilju, sealhulgas eriti küüslauku ja kala. Liha sõid kreeklased nähtavasti suhteliselt harva - peamiselt siis, kui jumalatele ohvreid toodi. Ohvrilooma toiduks kõlbmatud osad põletati jumalatele, liha aga söödi ise. Kreekas puudusid kodanikuõigused naisel. Naised pidid alluma alati oma mehele, isale või teisele meessugulasele. Abielu otsustati peigmehe ja isa vahel. Abielu eesmärk oli hankida endale seaduslike järglasi. Rooma rannajoon polnud sedavõrd liigendatud nagu Kreekal. Itaalia hõimud tegelesid peamiselt põlluharimisega, pidasid omavahel ühendust maismaad mööda ja sõitsid merd märgatavalt vähem kui kreeklased. Linna kujunemine kestis roomlastel mitu sajandit. Rooma linn ümbritseti lõpuks müüriga. Rooma eesotsas seisis rahvakoosolekul kinnitatud kuningas. Kuningas valitses koos nõukoguga -
Staadion oli kreeklaste pikkusühik, veidi üle 192 m. Olümpia roll ei piirdunud spordiga, vaid ohverdati jumalatele. Et rahu ei rikutaks oli kehtestatud olümpiarahu. Olümpia võitjaid hinnati kõrgelt, nende üle peeti arvet ja 5 saj eKr. Koostati olümpiavõitjate nimekiri, mida edaspidi täiendati. Ulatus tagasi aastasse 776 eKr. Abielu ja perekond- ARISTOKRAATIDEL- Kreeka ühiskonnas naistel kodanikuõigused puudusid ja iseseisvus muu suhtes. Allusid abikaasale, isale v. mingile muule meessugulasele. Abielu otsustati peigmehe ja tulevase äia poolt. Oli tavaline, et 30-40 aastane mees võttis naiseks vaevalt murdeeast välja kasvanud tüdruku. Vastav varanduslik leping määras kindlaks pruudi kaasavara suuruse. Poolte kokkuleppel võis lahutada, sel juhul sai naise suguselts tema kaasavara tagasi ja naine läks taas omaisa v. meessugulase eestkostele. Abielu põhieesmärk oli hankida seaduslikke järglasi. Aristokraatlikes ringkondades lisandus poliitiliste sidemete sõlmimine
himation (külmema ilma korral kitoonile peale pandav üleriie), pükse ei kanta ja jalas on sandaalid. Toit: puu-ja juurviljad, kala, maitseks: küüslauk, oliiviõli ja mesi. Joodi veega lahjendatud vein, kitse- ja lehmapiim (millest tehti ka juustu), väga harva söödi liha 6. Kreeklaste abielu ja perekond? Naistel puudusid kodanikuõigused ja iseseisvus. Naised allusid alati oma abikaasale, isale või mõnele muule meessugulasele. Mees oli perepea. Abielu eesmärgiks oli saada järglasi. Mehe elu möödus suuremal ajal kodust väljas, naine aga püsis enamasti kodus, korraldas majapidamist ja kasvatas lapsi. Mees võis vabalt luua suhteid ka väljaspool abielu. 7. Pühamute, preestrite ja jumalateenistuste tähtsus? Tüüpiline pühamu koosnes templist ja selle juures paiknevast altarist. Pühamutes sai jumalatele ohvreid tuua. Tempel varjas jumala kuju ja tähistas seega ka jumala asupaika.
*rahvakoosoleku valisid riigiametnikud-juhtisid polise sõjaväge ja krraldasid igapäevaelu. *sõja korral relvastusid kodanikud vastavalt oma majanduslikele võimalustele *rikkamad sõdisid ratsaväes *vaesed olid vibulaskurid *riigiasjade ühine otsutamine ja tarvidus oma linna kaitsta tugevdasid kodanike ühtsust. Kreeka naise ja mehe seisund ühiskonnas *naistel puudusid kodanikuõigused ja iseseisvus *allusid oma abikaasale, isale,meessugulasele *abielus mees domineeriv pool *abielu otsustasid peigmees ja ta tulevane äi *tunded ei pruukinud abielus mingit rolli mängida,sageli polnd mees ja naine end enne näindki Olümpiamängud *Zeusi auks iga 4 aasta tagant*osalesid hellenid *barbaritele keelatud * naistele keelatud *Alad:jooks,maadlus,rusikavõitlus,kettaheide,hota kaugushüpe,nelja-hobusekaarikute võidusõit. *ohverdati jumalatele *olümpiarahu- ei tohtinud relvi kanda ega kellegi sinna pääsu relva jõul takistada
lehmapiima(tehti ka juustu), veel joodi veega tublisti Hellenism on ajajärk Aleksander Suure vallutuste järel. Kreeka lahjendatud veini. tsivilisatsiooni paljude ilmingute laialdane levik Lähis-Ida Kreeklaste abielu ja pereelu? Naistel puudusid maades. kodanikuõigused ja iseseisvus, allusid oma abikaasale, isale või Hellenismiaja kuulsad linnad. Pergamon, Aleksandria ja mõnele teisele meessugulasele. Abielus oli mees selgelt Antiookia. domineeriv pool. Abielus otsustati peigmehe ja tema tulevase äia Kreeka kunsti perioodid: 1) Arhailine e. vana aeg u. 600-480 vahel ning sisuliselt oli see kokkulepe. Sageli polnud peigmees ekr. 2) Klassikaline e. Õitseaeg 480-323ekr. 3) Hellenistlik e. ja pruut enne abielukokkuleppe sõlmimist teineteist näinudki. hiline ajajärk 323-30a. Ekr. Naine püsis kodus, korraldas majapidamist ja kasvatas lapsi
himation. Pükse ei kantud. Jalas kanti sandaale. Toiduks peamiselt puu- ja juurviljad, küüslauk ja kala. Liha söödi siis kui jumalatele ohverdati, oliiviõli oli kastmeks ja küpsetamiseks, kooke maitsestati meega. Joodi kitse- ja lehmapiima(tehti ka juustu), veel joodi veega tublisti lahjendatud veini. 8.Milline oli kreeklaste abielu ja pereelu? V:Naistel puudusid kodanikuõigused ja iseseisvus, allusid oma abikaasale, isale või mõnele teisele meessugulasele. Abielus oli mees selgelt domineeriv pool. Abielus otsustati peigmehe ja tema tulevase äia vahel ning sisuliselt oli see kokkulepe. Sageli polnud peigmees ja pruut enne abielukokkuleppe sõlmimist teineteist näinudki. 9.Milline tähtsus oli Kreeka pühamutel, preestritel ja jumalateenistustel? V:Pühamud-templis asusid jumalate kujud ja see tähistas jumala asupaika, et iga jumal oli inimestele mingis suhtes vajalik, siis rajati kõigis linnriikides võimalikult paljude jumalate
kujunes demokraatia ehk rahvavõim. Rahvakoosolek kogunes iga 10 päeva tagant. Koosolekult vahepeal korraldasid riigis 500 liikmeline nõukogu ja riigiametnikud. Kõige tähtsamad ametnikud olid 10 strateegi ehk väepealikku. Igal aastal pandi ametisse 6000 kohtunikku. Kohtunikud said ka palka. Raha sai Ateena oma liitlastelt võõramaalaste maksustamisest, sadenatollidest ning rikkad ateenlased annetasid Abielu ja perekond Naised allusid abikaasale, isale või meessugulasele. Tavaline oli, et 30-40 aastane mees abiellus teismelise tüdrukuga. Tavaliselt ei olnud peigmees ja pruut enne abiellumist teineteist näinud. Poolte kokkuleppel võidi abielu ka lahutada. Mees võis luua suhteid ka väljaspool abielu mõne hetääriga. Naine pidi püsima kodus. Kreeka usk Jumalad olid inimeste moodi. Jumalate elupaigaks oli Olympuse mägi. Jumalaid oli väga palju. Zeus peajumal, taeva-, tormi- ja piksejumal Hera Zeusi õde ja abikaasa, taevakuninganna ja abielu
rusikavõitluses, kahe viimase kombineeritud võitluses ehk pankrationis, viievõistluses (jooks, odavise, kettaheide, hoota kaugushüpe ja maadlus) ning neljahobusekaarikute võidusõidus. Lisaks spordile tegeleti olümpiamängudel ka jumalatele ohverdamisega ning võistlesid ka trompetipuhujad ja teadetekuulutajad. Kreeka ühiskonnas puudusid naistel kodanikuõigused ja iseseisvus ka muus suhtes, avalikus elus nad ei osalenud. Naised allusid alati abikaasale, isale või mõnele teisele meessugulasele. Abielus oli mees selgelt domineeriv pool; abielu otsustati peigmehe ja tema tulevase äia vahel (see oli sageli äriline kokkulepe). Poolte kokkuleppel võis abielu ka lahutada. Abielu põhieesmärk oli hankida seaduslikke järglasi, aristokraatlikes ringkondades lisandus olulise tegurina poliitiliste sidemete sõlmimine. Naise ülesandeks oli majapidamise ja laste eest hoolitsemine. Naiselt nõuti ranget monogaamsust, mees võis aga luua suhteid ka väljaspool abielu
kombineeritud võitlus, viievõistlus(jooks, odavise, kettaheide, hoota kaugushüpe ja maadlus), nelja hobusekaarikute võidusõitu. Olümpiarahu oli kehtestatud et hellenite suurt kokkusaamist ja üksteiselt mõõduvõtmist miski ei häiriks. Olümpias ei tohtinud relva kanda ega kellegi sinnapääsu relva jõul takistada. Abielu: Kreeka ühiskonnas puudusid naistel kodanikuõigused ja iseseisvus ka muus suhtes. Nad allusid alati oma abikaaslae, isale või mõnele teisele meessugulasele. Abielus oli mees selgelt domineeriv pool. Abielu otsustati peigmehe ja tema tulevase äia vahel ning sisuliselt oli see kokkulepe, mille kohaselt naine siirdus isa käe alt mehe eestkoste alla. Tavaline oli, et 30-40 aastane mees võttis naiseks vaevalt murdeeast väljakasvanud tüdruku. Abielu põhieesmärk oli hankida seaduslikke järglasi Usk: tähtsamad jumalad Zeus(taeva-, tormi-, äikesejumal), Hera(taeva kununganna,
Kõik prestiizsemaks peeti lühijooksu staadionijooksu. Kehtestati ka olümpiarahu, mis tähendas, et ei tohtinud relvi kanda ja relva jõul kellegi sisse pääsu takistada. Olümpiavõitjad tõid kuulsust kogu oma linnale ning neid hinnati kõrgelt. Paljudest neist said lõpuks mõjukad riigimehed. Peeti olümpiavõitjate nimekirja.. Esimene OM toimus 776. Abielu ja perekond Naistel puudusid kodanikuõigused ja muu iseseisvus. Nad allusid oma abikaasale, isale või mõnele teisele meessugulasele. Abielus domineeris mees. Abielu sõlmiti mehe ja tulevase äia vahel. Tavaliselt võttis 30- 40 aastane mees endale naiseks noore (~16-20) tüdruku. Poolte kokkuleppel võis abielu lahutada ja naine sai oma kaasavara tagasi. Abielu eesmärk oli hankida seaduslikke järglasi; aristokraatide seas olid olulised ka poliitiliste sidemete sõlmimised. Tunded olid ebaolulised ja tihti ei puutunud mees ja naine ka abielu jooksul eriti palju kokku
bineeritud võitluses ehk pankrationis, viievõistluses (jooks, odavise, kettaheide, hoota kaugushüpe ja maad- lus) ning neljahobusekaarikute võidusõidus. Lisaks spordile tegeleti olümpiamängudel ka jumalatele ohver- damisega ning võistlesid ka trompetipuhujad ja teadetekuulutajad. Kreeka patriarhaalses ühiskonnas** puudusid naistel kodanikuõigused ja iseseisvus ka muus suhtes, ava- likus elus nad ei osalenud. Naised allusid alati abikaasale, isale või mõnele teisele meessugulasele. Abielus oli mees selgelt domineeriv pool; abielu otsustati peigmehe ja tema tulevase äia vahel (see oli sageli äriline kokkulepe). Poolte kokkuleppel võis abielu ka lahutada. Abielu põhieesmärk oli hankida seaduslikke järg- lasi, aristokraatlikes ringkondades lisandus olulise tegurina poliitiliste sidemete sõlmimine. Naise ülesan- deks oli majapidamise ja laste eest hoolitsemine. Naiselt nõuti ranget monogaamsust, mees võis aga vabalt luua suhteid ka väljaspool abielu
Kohtunikud said ka palka. Raha sai Ateena oma liitlastelt võõramaalaste maksustamisest, sadenatollidest ning rikkad ateenlased annetasid. 3.4 Eluolu ja perekond Tavaliselt paiknes linn kaljule rajatud handluse ehk akropoli ümber. Linna keskuseks oli koosoleku- ja turuplats agoraa. Linna kaitsesid müürid. Majad olid ühe või kolmekorruselised põletamata tellistest. Riietus ja toit Lk. 116 Abielu ja perekond Naised allusid abikaasale, isale või meessugulasele. Tavaline oli, et 30-40 aastane mees abiellus teismelise tüdrukuga. Tavaliselt ei olnud peigmees ja pruut enne abiellumist teineteist näinud. Poolte kokkuleppel võidi abielu ka lahutada. Mees võis luua suhteid ka väljaspool abielu mõne hetääriga. Naine pidi püsima kodus. 3.5 Kreeka usk Jumalad olid inimeste moodi. Jumalate elupaigaks oli Olympuse mägi. Jumalaid oli väga palju. Zeus peajumal, taeva-, tormi- ja piksejumal
Olümpiamängude võitjatest said kangelased ja nende auks püstitati kodukohas ausambaid. Paljudest võitjatest said riigimehed. Kuna olümpiamängud said peagi tippsündmuseks ja kuna sinna pidid jõudma kõik inimesed, siis tehti olümpiamängude ajal olümpiarahu. Olümpias ei tohtinud relvasi kanda ega kedagi relva jõul minema ajada. Naistel puudusid ühiskonnas kodanikuõigused ja iseseisvus. Seega nad allusid oma abikaasale, isale või mõnele teisele meessugulasele. Abielu tähtsaim ülesanne oli saada seaduslike järglasi. Abieludel oli ka oluline roll poliitiliste sidemete tekitamisel. Abielus tunded ei mänginud mingit rolli. Monogaamsus- abielu ühe mehe ja ühe naise vahel. 5. Usk Vana-Kreekas, õp. lk. 121-127 .Kreeka mütoloogias oli Olümpos 12 peajumala elukoht. Legendi kohaselt tekkis mägi pärast seda kui jumalad võitsid titaane titaanide sõjas. Mägi on paljude mütoloogiliste lugude toimumiskohaks. (Nime Olümpos päritolu pole teada
Olümpiamängude võitjatest said kangelased ja nende auks püstitati kodukohas ausambaid. Paljudest võitjatest said riigimehed. Kuna olümpiamängud said peagi tippsündmuseks ja kuna sinna pidid jõudma kõik inimesed, siis tehti olümpiamängude ajal olümpiarahu. Olümpias ei tohtinud relvasi kanda ega kedagi relva jõul minema ajada. Naistel puudusid ühiskonnas kodanikuõigused ja iseseisvus. Seega nad allusid oma abikaasale, isale või mõnele teisele meessugulasele. Abielu tähtsaim ülesanne oli saada seaduslike järglasi. Abieludel oli ka oluline roll poliitiliste sidemete tekitamisel. Abielus tunded ei mänginud mingit rolli. Monogaamsus- abielu ühe mehe ja ühe naise vahel. 5. Usk Vana-Kreekas, õp. lk. 121-127 .Kreeka mütoloogias oli Olümpos 12 peajumala elukoht. Legendi kohaselt tekkis mägi pärast seda kui jumalad võitsid titaane titaanide sõjas. Mägi on paljude mütoloogiliste lugude toimumiskohaks. (Nime Olümpos päritolu pole teada
Peatükk 9 Majandusetnoloogia 9.1 Majandussüsteemid Majandussüsteemid eri kultuurides on saanud etnoloogide üheks põhiliseks uurimisob- jektiks. Etnoloogilist haridust on vaja selleks, et saada aru: • miks kütid-korilased näit ei tööta 8 korda 5 tundi nädalas • miks kõik küttide-korilaste mehed tegelevad spordi (küttimisega) • näit Trobriandi saarel1 on maksevahendiks jamss (mugultaim), mida kingitakse uuele meessugulasele, selle eest saab osta näit tööriistu, kasutada suurte pidude organiseerimiseks. Naiste varandust mõõdetakse banaanilehtedest tehtud seeli- kutes. Majandussüsteem on süsteem, mis pakub kaupu ja teenuseid inimeste bioloogi- liste ja sotsiaalsete vajaduste rahuldamiseks. Kaks põhiosa on tootmine ja jaotamine- vahetamine. 9.1.1 Tootmine Tootmissüsteemi osad on: • ressursside kasutamine ja omamine (sõltub kultuuri määratud reeglitest, mis re-
ikkagi parema käega ennast kaitsta, siis oli veel kõik ikka korras. Kes aga ei suutnud ennast kaitsta, võisid minna kloostrisse ja tegeleda seal millega tahtsid, vähemalt neid ei tapetud, kuid ühiskonnast olid nad suht-koht ikkagi välja tõrjutud. Pärandati ikkagi poegadele. Abielludes sai naine vaba mehe staatuse. Maa jäi kindlasti sugukonna piiridesse. Pärandamine toimus tavaliselt meesliini pidi. Kui järglast pole, siis pärandati lähimale meessugulasele. Poja puudumisel võis hiljem maa pärandada ka tütrele. Võimu pärandamise puhul pärandati esialgu kuninga vennale ja alles siis pojale. Ühisvara puudus. Et saada omandi valdajaks pidi ta olema ristitud, täiskasvanud, st relvakandmisvõimeline. Kuninga tütar ei omanud õigust võimule, kuna maad ei saanud pärandada naistele. 18.2. Kinnisvara pärimine 18.3. Vallasvara pärimine 7. Kohus ja kohtuprotsess Lex Salica normide järgi 7.1. Süüdistamine 7
annaabi.ee 
