vaheldub soojade akordidega. Rütm on rahulik, küllaltki aeglane ning vahel astuv. Harmoonia on enamasti duuris, ilus pehme kõla. Meeleolu samuti rahulik ning tekitab üllaid tundeid. Olen seda laulu laulnud nii poistekoori ridades, kui ka meeskooris. Mäletan, kui laulsime esimest korda meestega kokku ja kui võimas see kõik oli. Umbes 6-7 aastat hiljem laulsime uuesti seda laulu linti, aga seekord noorte meeskoori ridades ning mõttes tuli üles hea mälestus lapsepõlvest. Teine kord meeskooriga lauldes oli laulu hoopis vägevam ja võimsam tunne, kuna tõlgendasin nii viisi kui ka sõnasid teisiti. 4 „Kutse“ Ernesaksa „Kutse“ on 1957.aastal kirjutatud koorilaul, millele on peale kirjutatud ilus soolo. Sõnade autor Juhan Smuul. Laul on nii rahutu (rääkides meredest) kui ka rahulik ja rahustava kõlaga. Laul on jaotatud kolme osasse: Esimeses osas on tõsiste emotsioonidega kirjeldatud merd ja sinna minekut, teises osas on koor taustaks ja solist laulab meloodiat.
segakoori ,,Salme". Peterburi konservatooriumis õppis Miina Härmaga samaaegselt. Õppis orelit ja kompositsiooni. Seejärel täiendas end Berliinis, koorijuhtimise alal. Organist ja dirigent saksa ringkonnas. Peale berliini tuli tagasi ja asus tööle Tallinnas. Saanud Niguliste kirikus organistikoha, oli ta saksa segakoori, hiljem ka meeskoori ,,Revaler Liedertafel" dirigent ning viis koori väga kõrgele tasemele. Meeskooriga esineti ka välismaal. Oli ka VI laulupeo üldjuhiks. Aktiivne muusikaelu edasiviija.Viimased 11 aastat aitas Türnpu arendada muusikaelu Eestis:1)Juhatas 1916. aastal loodud Tallinna Meestelaulu Seltsi meeskoori2)Oli 1921. aastal eestvedajaks lauljate Liidu asutamisel. Looming: umbes 60 koorilaulu, mõned soololaulud. Esimesel perioodil kirjutatud laulud enamasti lüürilised, lihtsakoelise saksa kooristiili mõjutustega salmilaulud. Mõned vaimulikud laulud ka
Peaosas mängisid Tanja Mihhailova, Lauri Liiv ja Koit Toome. Muusikali tegevus toimub ühes Ladina-Ameerika vanglas. ,, Ämbliknaise suudlus" toodi esmakordselt lavale Torontos 1992. aastal, samal aastal Londonis ning 1993 aastal Broadwayl. ,, Ämbliknaise suudlus" on pärjatud parima muusikali tiitliga. Eestis ilmus esimest korda 2009 aastal. See muusikal on mõeldud kõigile kes on üle 14 aasta vanad. Laule esitati eesti keeles koos Vanemuise sümfooniaorkestri ja meeskooriga. See muusikal meeldis mulle kuna oli väga huvitava ja teistsuguse sisuga . Muusikal jutustas ühest homoseksuaalist Luis Alberto Molinast( Lauri Liiv), kes istus kinni kolm aastat alaealise vägistamise eest. Molina elas fantaasiamaailmas, et põgeneda vanglaelust, piinamistest, hirmust ja alandamisest. Tema kujutusi toidavad peamiselt nähtud filmid ja staarid, eelkõige vampnaine Aurora( Tanja Mihhailova). Just üks selle naise roll köidab ja
oma abikaasa Arieliga seda lille vaatamas ütles Ariel, et mitukümmend aastat hiljem suvitas ta samas majas mille hoovis see lill õitseb. Hiljem suvitasid Eri ja tema ema Anna Pärnus. Juba tol ajal oli Pärnu suvepealinn. Kui Eri oli saamas 13, evakueeriti Anna, vanaema, Eri ja vanaisa Siberisse. Nad elasid võõrastemaja tüüpi majas. Eri ja tema ema olid ühes toas kunstniku Aino Bachiga. Sealt hakkavad peale Eri esimesed muusikalised mälestused, mis ei ole sugugi seotud tema emaga, vaid meeskooriga. Eri ema hakkas teda sümfooniakontsertidele kaasa võtma juba üsna varakult. Siis oli Eri veel väike, ta lihtsalt istus ja luges näiteks, mitu kiilaspead on saalis või mitu naist on orkestris.Sellel ajal ei olnud tal mõtteski, et kunagi võiks temast saada muusik. 5-6-aastaselt pandi ta sellele rajale, et Erist saab ja peab saama muusikamees. Eri Klas läks Tallinna 21. keskkooli 1.septembril. Eri klassijuhataja oli õpetaja Saar. Aga 2
kantaadid ("Kalevipoeg", 1955), prelüüdid ja fuugad klaverile (1958) ning kaks avamängu orkestrile, millest avamäng nr 2 (1959) on omaaegse eesti muusika üks tähtteoseid . Alates 1960. aastatest süvenes Tormis aina enam vokaalmuusikasse. Samas polnud modernse helikeele otsingud tema jaoks kõige olulisemad - ka üpris traditsioonilises helikeeles on tal väga võluvaid töid, nagu "Kolm mul oli kaunist sõna" (Paul-Eerik Rummo, 1962), kus meeskooriga on ühendatud tantsisklev ja kirgas flööt. Uutest suundadest helikeeles ei jäänud Tormis siiski kõrvale. Sarnaselt põlvkonnakaaslastele otsis ta lühemaid vorme ja lakoonilisemat väljenduslaadi, nagu tsüklis "Kümme haikut" häälele ja klaverile (Jaan Kaplinski, 1966), kus ta on kasutanud ka dodekafoonilist kompositsioonitehnikat. 1960. aastate keskel sai just Tormisest see helilooja, kes tõi koorimuusikasse 20. sajandi II
nagu kantaadid ("Kalevipoeg", 1955), prelüüdid ja fuugad klaverile (1958) ning kaks avamängu orkestrile, millest avamäng nr 2 (1959) on omaaegse eesti muusika üks tähtteoseid . Alates 1960. aastatest süvenes Tormis aina enam vokaalmuusikasse. Samas polnud modernse helikeele otsingud tema jaoks kõige olulisemad - ka üpris traditsioonilises helikeeles on tal väga võluvaid töid, nagu "Kolm mul oli kaunist sõna" (Paul-Eerik Rummo, 1962), kus meeskooriga on ühendatud tantsisklev ja kirgas flööt . Uutest suundadest helikeeles ei jäänud Tormis siiski kõrvale. Sarnaselt põlvkonnakaaslastele otsis ta lühemaid vorme ja lakoonilisemat väljenduslaadi, nagu tsüklis "Kümme haikut" häälele ja klaverile (Jaan Kaplinski, 1966), kus ta on kasutanud ka dodekafoonilist kompositsioonitehnikat. 1960. aastate keskel sai just Tormisest see helilooja, kes tõi koorimuusikasse 20. sajandi II poole modernse
orkestrile, millest avamäng nr 2 (1959) on omaaegse eesti muusika üks tähtteoseid. Alates 1960. aastatest süvenes Tormis aina enam vokaalmuusikasse. Samas polnud modernse helikeele otsingud tema jaoks kõige olulisemad - ka üpris traditsioonilises helikeeles on tal väga võluvaid töid, nagu "Kolm mul oli kaunist sõna" (Paul-Eerik Rummo, 1962), kus meeskooriga on ühendatud tantsisklev ja kirgas flööt. Uutest suundadest helikeeles ei jäänud Tormis siiski kõrvale. Sarnaselt põlvkonnakaaslastele otsis ta lühemaid vorme ja lakoonilisemat väljenduslaadi, nagu tsüklis "Kümme haikut" häälele ja klaverile (Jaan
pöördunud, nagu kantaadid ("Kalevipoeg", 1955), prelüüdid ja fuugad klaverile (1958) ning kaks avamängu orkestrile, millest avamäng nr 2 (1959) on omaaegse eesti muusika üks tähtteoseid .Alates 1960. aastatest süvenes Tormis aina enam vokaalmuusikasse. Samas polnud modernse helikeele otsingud tema jaoks kõige olulisemad - ka üpris traditsioonilises helikeeles on tal väga võluvaid töid, nagu "Kolm mul oli kaunist sõna" (Paul-Eerik Rummo, 1962), kus meeskooriga on ühendatud tantsisklev ja kirgas flööt .Uutest suundadest helikeeles ei jäänud Tormis siiski kõrvale. Sarnaselt põlvkonnakaaslastele otsis ta lühemaid vorme ja lakoonilisemat väljenduslaadi, nagu tsüklis "Kümme haikut" häälele ja klaverile (Jaan Kaplinski, 1966), kus ta on kasutanud ka dodekafoonilist kompositsioonitehnikat. 1960. aastate keskel sai just Tormisest see helilooja, kes tõi koorimuusikasse 20. sajandi II poole
Õppis orelit ja ko mp ositsiooni. Se ejärel täiendas end Berliinis, koorijuhtimise alal. Organist ja dirigent saksa ringkonnas. Peale berliini tuli tagasi ja asus t ööle Tallinnas. Saanud Niguliste kirikus organistikoha, oli ta saksa segakoori, hilje m ka m e e skoori ,, Revaler Liedertafel" dirigent ning viis koori väga kõrgele tase m ele. Meeskooriga esineti ka välis maal. Oli ka VI laulupeo üldjuhiks. Aktiivne muusikaelu edasiviija. Viimased 11 aastat aitas Türnpu arendada muusikaelu Eestis: · Juhatas 1916. aastal loodud Tallinna Meestelaulu Seltsi m e e skoori · Oli 1921. aastal e e stvedajaks lauljate Liidu asutamisel. Loo ming: umbes 60 koorilaulu, m õned soololaulud. Esi mesel perioodil kirjutatud laulud ena masti lüürilised, lihtsakoelise saksa kooristiili m õjutustega sal milaulud.
mitmesuguseid ooperi,-balleti- ja operetietendusi ning kirjutas ka tihti ise muusikat mitmesugustele draamalavastustele. Samal ajal juhatas ta Tartus mitmesuguseid sümfooniakontserte ning oratooriumide ettekandeid. Tartus elades tegutses Tubin ka koorijuhina: juhatas Tartu Meestelaulu Seltsi (TMS) meeskoori, Miina Härma nimelist segakoori ja Vanemuise Muusikaosakonna (VMO) segakoori, juhatas Tubin Tallinnas Estonia Muusikaosakonna (EMO) segakoori, kuid elas Tartus. TMS meeskooriga esines Tubin ka välismaal: 1935.a. jaanuaris Riias ja 1937.a. veebruaris Varssavis ja Krakovis. Alates 1933.a. juhatas Tubin korduvalt ka mitmesuguseid laulupäevi, kus oli tihti kavas ka tema enda laule. Neil aastail sooritas Tubin mitmel korral õppe- ja tutvumisreise välismaale. Käis. Viini ja Budapesti. Budapestis tutvus Tubin Zoltan Kodály'ga, ning kohtus ka Béla Bartókiga. Kodály soovitusel hakkas Tubin rohkem tähelepanu pöörama Eesti rahvaviiside kasutamisele ning käis 1938
Põhjus, miks sümfooniaorkestrid ei kasuta käsikelli, on kindlasti kellamängijate vähesus. Käsikell on suhteliselt kapriisne instrument ja praegu on maailmas ainult üks ülikool, kus saab õppida elukutseliseks kellamängijaks, ja see asub Californias. Nii palju kui mina tean, lülitati see instrument õppeprogrammi alles 4-5 aastat tagasi. Samal ajal arendame edasi paljusid muusikalisi projekte, nagu näiteks koostööprojektid Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri ja meeskooriga. Samuti on heliloojad käsikellamuusikast väga huvitatud. Nad otsivad uusi väljundeid ja seetõttu ma arvan, et käsikellamuusika hiilgeajad on alles ees, nagu see oli ka 18. sajandil, mil iga enesest lugu pidav ja vähegi kultuurne inimene tegeles käsikellamänguga. Aivar Mäe, Juuni 2007 Arsise kontsertsari ,,Südamlikud jõulud" Käisin 27. detsembril Valga Kultuuri- ja huviala keskuses Arsise kontserdil ,,Südamlikud jõulud
mu püha Eestimaa! Su linnud und mull' laulavad, mu põrmust lilled õitsetad, mu põrmust lilled õitsetad, mu isamaa, mu isamaa! 10 1933. aastast on Gustav Ernesaksal koorilaul ,,Hakkame mehed minema", mida esitatakse põhiliselt meeskooriga. Teose tekst pärineb aga ,,Vanast kandlest". Laulu sõnades puudub s-häälik, kuigi see on eesti keele kõige levinum kaashäälik. Laul on meeskoori esituses väga võimas, tugev ja mehelik. Teose ulatus ei ole väga suur. Sobilik täpselt meeskoorile. Mulle endale isiklikult ei ole meloodia meeldejääv. Hakkame, mehed, minema, kodu poole kõndima, tare poole tõttama, tare poole tõttama. Paneme piibud põlema,
uusi kõlavõtteid on miniatuuridetsüklis "Looduspildid" (alaosadega "Kevadkillud", "Suvemotiivid", "Sügismaastikud", "Talvemustrid" · Samuti on ta loonud mitmeid instrumentaalteoseid, ooperi "Luigelend" , kantaat-balleti "Eesti ballaadid", näidendi- ja filmimuusikat jm. · Samas polnud modernse helikeele otsingud tema jaoks kõige olulisemad - ka üpris traditsioonilises helikeeles on tal väga võluvaid töid, nagu "Kolm mul oli kaunist sõna" , kus meeskooriga on ühendatud tantsisklev ja kirgas flööt. · Tema eesmärk oli alati väljendada mõnd ideed. Seepärast on tema muusikas ka erakordselt suur roll sõnal. · kantaadid ("Kalevipoeg"), prelüüdid ja fuugad klaverile ning kaks avamängu orkestrile, millest avamäng nr 2 on omaaegse eesti muusika üks tähtteoseid · tsükkel "Kümme haikut" häälele ja klaverile 24. "Raua needmine"
Ta tutvustas meie rahvaloomingut väljaspool piire ( Riia, Pihkva, Peterburg). Ta oli osav ka organistina ning angis kontserte nii eestis kui ka välismaal. Heliloojana paistis cta eelkõige silma rahvaviiside töötlustega. K. Türnpu asutas oma koori juba 16-aastaselt ja aasta hiljem esineti juba kontsertidel, mille tulud läksud Aleksandrikooli rajamisele. Peale oreliklassi lõpetamist suundus ta Berliini end täiendama ja naases tagasi kodumaale saanud koha niguliste kiriku organistina. Meeskooriga Revaler Liedertafel esineti mitmel polle kuna see osutus nii edukaks. Ta oli ka 6. laulupeo üldjuhiks. Aktiivne muusikaelu edasiviija: · Ta juhatas 1916 a. Loodud Tallinna meestelaulu seltsi meeskoori ja selle kooriga esineti ka völjaspool eestit. · Oli 1921 aastal loodud lauljate liidu eestvedajaks. Liidu ülesannete hulka kuulusid laulukooride töö suunamine ja laulupidude korraldamine.õ Tema loomingusse kuulub u 60 koorilaulu
poole Tormis hiljem pole enam pöördunud, nagu kantaadid ("Kalevipoeg", 1955), prelüüdid ja fuugad klaverile (1958) ning kaks avamängu orkestrile, millest avamäng nr 2 (1959) on omaaegse eesti muusika üks tähtteoseid. Alates 1960. aastatest süvenes Tormis aina enam vokaalmuusikasse. Samas polnud modernse helikeele otsingud tema jaoks kõige olulisemad - ka üpris traditsioonilises helikeeles on tal väga võluvaid töid, nagu "Kolm mul oli kaunist sõna" (Paul-Eerik Rummo, 1962), kus meeskooriga on ühendatud tantsisklev ja kirgas flööt. Uutest suundadest helikeeles ei jäänud Tormis siiski kõrvale. Sarnaselt põlvkonnakaaslastele otsis ta lühemaid vorme ja lakoonilisemat väljenduslaadi, nagu tsüklis "Kümme haikut" häälele ja klaverile (Jaan Kaplinski, 1966), kus ta on kasutanud ka dodekafoonilist kompositsioonitehnikat. 1960. aastate keskel sai just Tormisest see helilooja, kes tõi koorimuusikasse 20. sajandi II poole modernse helikeele, nagu klastrid ja kunstlikud
1955), prelüüdid ja fuugad klaverile (1958) ning kaks avamängu orkestrile, millest avamäng nr 2 (1959) on omaaegse eesti muusika üks tähtteoseid . Alates 1960. aastatest süvenes Tormis aina enam vokaalmuusikasse. Samas polnud modernse helikeele otsingud tema jaoks kõige olulisemad ka üpris traditsioonilises helikeeles on tal väga võluvaid töid, nagu "Kolm mul oli kaunist sõna" (PaulEerik Rummo, 1962), kus meeskooriga on ühendatud tantsisklev ja kirgas flööt . Uutest suundadest helikeeles ei jäänud Tormis siiski kõrvale. Sarnaselt põlvkonnakaaslastele otsis ta lühemaid vorme ja lakoonilisemat väljenduslaadi, nagu tsüklis "Kümme haikut" häälele ja klaverile (Jaan Kaplinski, 1966), kus ta on kasutanud ka dodekafoonilist kompositsioonitehnikat. 1960. aastate keskel sai just Tormisest see helilooja, kes tõi koorimuusikasse 20. sajandi II poole modernse
püstitati 1974. aastal mustast graniidist risttahukakujuline monument, millel on helilooja bareljeef. (Anton 1968: 27-28, Rumessen) (vt Lisa 2 ) 1.3. Hans Kapp Hans Kapp sündis 19. juuni 1870 Joosep Kapi perre. Temast sai isa elutöö jätkaja Suure- Jaanis. Oma esimese hariduse sai ta isalt Joosep Kapilt. Hiljem jätkas oma õpinguid Tartu Õpetajate Seminaril. Tema unistuseks oli astuda ülikooli, kuid läks tagasi Suure-Jaani isa abistama. 1896. aastal osales Hans oma isa asutatud meeskooriga kuuendal üldlaulupeol Tallinnas. 1891. aastal valiti ta Suure-Jaani kihelkonna kooliõpetajaks ning hiljem ka juhatajaks. Hans Kapp võttis 1902. aastal seltsi ,,Ilmatar" enda hoole alla. Seltsi tegevus elustus taas ning hakati uuesti tegelema näidenditega. Hans Kapi initsiatiivil pandi alus kohalikele laulupäevadele, millest esimene toimus Suure-Jaanis 1894. aastal. Laulupäevade traditsioon on kestnud juba üle saja aasta. (Joost 1987: 75, Jürisson 2003: 40) 1904
kantaadid ("Kalevipoeg", 1955), prelüüdid ja fuugad klaverile (1958) ning kaks avamängu orkestrile, millest avamäng nr 2 (1959) on omaaegse eesti muusika üks tähtteoseid. Alates 1960. aastatest süvenes Tormis aina enam vokaalmuusikasse. Samas polnud modernse helikeele otsingud tema jaoks kõige olulisemad - ka üpris traditsioonilises helikeeles on tal väga võluvaid töid, nagu "Kolm mul oli kaunist sõna" (Paul-Eerik Rummo, 1962), kus meeskooriga on ühendatud tantsisklev ja kirgas flööt. Uutest suundadest helikeeles ei jäänud Tormis siiski kõrvale. Sarnaselt põlvkonnakaaslastele otsis ta lühemaid vorme ja lakoonilisemat väljenduslaadi, nagu tsüklis "Kümme haikut" häälele ja klaverile (Jaan Kaplinski, 1966), kus ta on kasutanud ka dodekafoonilist kompositsioonitehnikat. 1960. aastate keskel sai just Tormisest see helilooja, kes tõi koorimuusikasse 20. sajandi II poole modernse helikeele, nagu klastrid ja
annaabi.ee 
