"Inimene peaks talletama elu värvi, aga mitte iial mäletama selle Probleemid üksikasju." Ühiskonna pealiskaudsus ja hedonism, pidev naudingute otsimine "Igaühel meist on Taevas ja Põrgu südames." ja isekas elustiil. "On patte, mille võlu seisneb pigem nende meenutamises kui Liigselt suur ilukultus. See käib samuti pealiskaudsusega kokku. nende tegemises, on imelikke võite, mis rahuldavad rohkem uhkust kui Näiteks Doriani puhul usuti, et kuna ta näeb vapustav välja, ei saa ta ihasid ja sünnitavad teritatud itellektuaalset rõõmu; see aga on suurem hingel mingisugust kuritegu olla. kui ükski rõõm, mida patt meeltele pakub või iial pakkuda suudab." Välimine ilu vs geniaalsus.
Nüüd tahan rääkida minu õpioskusest. Meil on õppides vaja korraga väga erinevaid oskusi ning erinevad õpisituatsioonid nõuavad erinevaid oskusi. Ma arvan, et minu kõige vajalikum oskus on oskus enda õppimist jälgida ja hinnata ehk teise sõnaga võib seda nimetada metakognitsiooniks. See oskus võib kasutada igal pool elus, kus on vaja õppimine. Mul on olemas ka kognitiivsed oskused. Neid võin ma kasutada otseselt meeldejätmises ja meenutamises. Võin öelda, et mul on olemas ka afektiivsed oskused , sest ma oskan jälgida motivatsiooni ja pööran tähelepanu mingi tegevusele. Kokkuvõttes ma ei saa öelda, et mul on ideaalsed õpioskused, aga nad on väga heal tasemel, sest ma oskan kognitiivseid, metakognitiivseid kui afektiivseid oskusi informatsiooniga koos töötlema. Õpistiilist rääkides, saan öelda, et mul on strateegiline stiil, mida iseloomustab suundumus saavutusele
kavatsetud joobeastme ning uskusid neile mängitud stsenaariumit, ei ole tulemustest näha, et joobes tunnistajatel üldiselt esineks märgatavaid mäluhäireid võrreldes kainete tunnistajatega või tunnistajatega, kes usuvad end olevat alkoholi mõju all (platseebo tunnistajad). Seega alkohol ei suurendanud valeinformatsiooni vastuvõtlikust võrreldes kainete ja platseebo osalejatega. See, et puudusid erinevused üldises tunnistajate meenutamises erinevate joobeastmete vahel, on üllatav vaadates uuringut, mis näitab, et potentsiaalsed vandekohtunikud ja eksperttunnistajad usuvad, et joobes tunnistajad on rohkem kognitiivselt häiritud kui kained. Varasem uuring alkoholi ja tunnistajate meenutuste kohta leidis väikese, kuid olulise erinevuse alkoholi ja kontrollgrupi (mis koosnes nii platseebo kui ka kainetest osalejatest) vahel seoses õigesti meelde tuletatud detailidega (91 ja 93% vastavalt). Erinevus täpsuses
ellurakendamise vaimus kõigile rahvastele. Eriti on tulipunktis arusaadavalt meie oma maa ja rahvas, seega nii Eesti Vabariigi territooriumil kui ka sealt küüditatud kodanikkude inimõiguste kaitse, õigused poliitiliseks enesemääramiseks, rahvuslikuks kultuurieluks ja isiklikeks vabadusteks. Eestlaste poliitiliseks võitlusvahendiks on ainuüksi sõna. Tegevus seisnab informatsiooni vahendamises, okupantide propagandavalede kummutamises ja maailma avalikule arvamisele oma nõudmiste meenutamises. Hajutatuina ei ole palju võimalusi suurte demonstratsioonide teostamiseks, kuid seda moodust on kasutatud sobivatel juhtumitel, ka Rootsis. Esialgne lootus, et sõja lõpp ja sellele järgnev rahuleping toovad kõigile rahvastele igatsetud vabaduse, nagu pärast Esimest maailmasõda Vahe-Euroopale suures osas, osutus varsti petlikuks. Juba välisministrite konverents Londonis 1945. a tegi pagulastele selgeks, et nad peavad ise esinema selgituste ja nõudmistega oma riikide taastamiseks
Kognitiivsed muutused: Terve vana inimese aju sarnane noore inimese omaga. Voolav intelligentsus uute olukordade lahendamine halveneb. ÕPIVÕIME EI KAO, pigem seotud hoiakutega vananemisesse ja eluviiside, mis rakendatakse selle hoiakute seosega. Mälu: kõrgpunkt 20ndates. Alaneb nn mitte-eristatavate episoodide meenutamine. Problemaatiline on meenutamine kuidas teha raskeid asju. Semaantiline problemaatilisem verbaalses voolavuses, fakti meenutamises. Prospektiivne m: millal? mitte mida? Probleemid: Seniilsus- progresseruv vaimsete võimete taandareng, mälukaotus, ajas ja kohas disorienteeritus jms . Dementsus kognitivsed düsfunkt. Seoses peaajukahjustusega Alzheimer: progresseeruv degeneratiivne häire, mis seisneb ajurakkude kärbumises. Sümptomid: mälu halvenemine, isiksuse muutus, unehäired, kehafunktsioonide kontrollimise raskused, isukaotus, depressioon. Surm: Elisabeth Kübler-Ross (1969) surmaga leppimise staadiumid:
· Arvujada edaspidi OK, tagurpidi vanusega halveneb · episoodilises mälus (sündmused) · Vanusega alaneb nn mitte-eristatavate episoodide meenutamine · protseduurilises mälus · Teadmine, kuidas asju teha, püsib heas seisus · Probleem siis, kui ülesanne on keeruline · semantilises mälus · Probleeme esineb enam verbaalses voolavuses, fakti meenutamises (kuid mitte sõnavaras) · prospektiivses mälus (tulevikus tehtavate asjade meeles pidamine) · Langus seotud pigem aja kriteeriumiga (millal), mitte sündmusega (mida) Vaimse võimekusega seotud probleemid: Seniilsus progresseeruv vaimsete võimete taandareng, mälukaotus, ajas ja kohas desorienteeritus jms · (hrl. kõrgest east tingitud) järjest kiirenev organismi taandareng, kehaliste ja vaimsete võimete langus
Mälu kõrgpunkt a`20-ndates, edasi aeglane ja pidev langus lühiajalises mälus (töömälu) o Arvujada edaspidi OK, tagurpidi vanusega halveneb episoodilises mälus (sündmused) o Vanusega alaneb nn mitte-eristatavate episoodide meenutamine protseduurilises mälus o Teadmine, kuidas asju teha, püsib heas seisus o Probleem siis, kui ülesanne on keeruline semantilises mälus o Probleeme esineb enam verbaalses voolavuses, fakti meenutamises (kuid mitte sõnavaras) prospektiivses mälus (tulevikus tehtavate asjade meeles pidamine) o Langus seotud pigem aja kriteeriumiga (millal), mitte sündmusega (mida) Sotsiaalsed suhted. Üksindus? Hõivamatuse teooria (Cumming & Henry, 1961) Sotsiaalse murdumise – rekonstruktsiooni teooria (Kuypers & Bengston, 1973) – vananemist soodustab negatiivne mina- kontseptsioon, tagasiside teistelt ja
Kui teatud käitumine tagab teiste juures rahulolu, püütakse hakata seda matkima. Vastupidisel juhul analoogset käitumist välditakse. Sotsiaalne õppimine võimaldab turundajal mõjutada tarbijaid teiste inimeste arvamustega, eelkõige rahulolevate klientide hinnangu abil pakutavatesse toodetesse ja teenustesse. Mälu Mälu (memory) väljendub informatsiooni, teadmiste, oskuste jms. meeldejätmises, säilitamises ja pärastises meenutamises. Ta seob inimese minevikku tema oleviku ja tulevikuga. Informatsiooni kestvuse järgi mälus eristatakse sensoorset, lühi- ja pikaajalist mälu (püsimälu). Sensoorses mälus säilib informatsioon sekundi murdosaks, lühiajalises mälus orienteeruvalt mõne minuti jooksul. Lühiajalisest mälust salvestatakse informatsioon püsimällu siis, kui see on mõjutanud seal eksisteerivaid struktuure ja kujundanud uusi hoiakuid ning suhtumisi.
Paralleelselt sellega toimub unustamine. VAA korral toimub unustamine kiiremini, kaovad kujutluse individuaalsed tunnused, mistõttu ei tee vahet nt kassil/jänesel. Detailid kaovad. Ka info süsteemsus kipub lastel kaduma. Meenutatakse sündmust täiesti süsteemitult, kus natuke räägitakse ühest ja siis hüpatakse hoopis teise kohta jne. Järjekord - süsteemi oluline alustala - kipub kaduma. Tõenäoliselt tingitud ka sellest, et lapsel ajataju kujunemine raske. Meenutamises on välja toodud seda, et lapsed kipuvad lisama infot. Kuna mäletatakse mingisugust väikest osa ainult, siis tehakse asja suuremaks mõeldes ise asju juurde ja välja. Vähene kriitilisus - st lastel kipuvad asjad sassi minema meenutamisel, kuna ei oska kriitiliselt mõelda (mis see on, kust see info pärineb, kas käib selle juurde või mujalt saadud jne). VAA laste jutu mõistmiseks tuleb sageli ise sündmust teada, et temast aru saada. Mälust
) Teema 10. Sümfoonia ja sümfooniline poeem. Sümfoonia 19. sajandi esimesel poolel: esimesel kümnendil (1800-1810) on peamine autor Beethoven ning tema sümfooniate mõju järgmistele kümnenditele on väga suur. See väljendub teiste heliloojate sümfooniate ülesehituses (1) sonaadivormis kiire osa, 2) aeglane osa või menuett /skertso, 3) menuett/skertso või aeglane osa, 4) kiires tempos enamasti sonaadivormis finaal), motiivilises töötluses, samuti esimese osa teema meenutamises mõnes järgmises osas (eriti finaalis), ulatuslikus töötluses jms. Väga imetletud on ka ta viimane, Üheksas sümfoonia (1824), mille koosseisus on lisaks orkestrile neli vokaalsolisti ja koor. Beethoveni eeskuju tõi kaasa teatud probleemid: noore põlvkonna romantiliste heliloojate lähtepunkt oli sageli laul, laulev meloodia (Schubert), ja seda mitte ainult traditsiooniliselt kõrvalteemas, vaid ka juba peateemas (Schuberti h-moll sümfoonia I osa peateema poleks kunagi
Mälu kõrgpunkt a`20-ndates, edasi aeglane ja pidev langus Muutused lühiajalises mälus (töömälu). Arvujada edaspidi OK, tagurpidi vanusega halveneb episoodilises mälus (sündmused). Vanusega alaneb nn mitte-eristatavate episoodide meenutamine protseduurilises mälus. Teadmine, kuidas asju teha, püsib heas seisus. Probleem siis, kui ülesanne on keeruline semantilises mälus. Probleeme esineb enam verbaalses voolavuses, fakti meenutamises (kuid mitte sõnavaras) prospektiivses mälus (tulevikus tehtavate asjade meeles pidamine). Langus seotud pigem aja kriteeriumiga (millal), mitte sündmusega (mida) Schaie kognitiivse arengu teooria: omandamine (lapsepõlv, murdeiga) saavutamine (noorem täisiga) sotsiaalne vastutamine (keskiga) täidesaatev funktsioon - (keskiga, vanadus) reintegratsioon - (vanadus) Sotsiaalsed suhted: üksindus? Hõivamuse teooria
) ja ideaalne mina pilt (Millisena ma tahaksin ennast näha?). Turundaja pakkumised ei tohi minna vastuollu tarbija tajutava mina-pildiga ja ta peaks oskama soovitada võimalusi ideaalse mina-pildi saavutamiseks. Eelkõige puudutab see tooteid, mille abil inimene kujundab oma individuaalsust (riided, ehted, kosmeetika, joogid, mööbel, autod, elamud). Mälu (memory) väljendub informatsiooni, teadmiste, oskuste jms. meeldejätmises, säilitamises ja pärastises meenutamises. Ta seob inimese minevikku tema oleviku ja tulevikuga. Informatsiooni kestvuse järgi mälus eristatakse sensoorset, lühi- ja pikaajalist mälu (püsimälu). Sensoorses mälus säilib informatsioon sekundi murdosaks, lühiajalises mälus orienteeruvalt mõne minuti jooksul. Lühiajalisest mälust salvestatakse informatsioon püsimällu siis, kui see on mõjutanud seal eksisteerivaid struktuure ja kujundanud uusi hoiakuid ning suhtumisi
Otse säilitamisprotsessi vaadelda ei saa. Seetõttu on mõnikord raske vahet teha, kas on säilitamise probleem või on meelde tuletamise probleem. Põhimõtteliselt kui lapsed infot meelde tuletavad, nt mingit teksti, mida eelmisel päeval lugesid, kipuvad teksti sisse tekkima seosed, mis tulevad kusagilt mujalt – teisest tekstist või isiklikust kogemusest. Tekstid kipuvad segamini minema. Meenutamine. Meeldejätmisest ja säilitamisest pole suurt kas, kui meenutada ei suuda. Meenutamises on toodud välja seda, et lapsed kipuvad lisama infot. Algsest infost, mida nad peavad meelde tuletama, on suht vähe meeles, aga et asi nagu suurem paistaks ja asjalikum oleks, siis pannakse sinna igasugust infot juurde. See on säilitamisega ka seotud, et info läheb sassi, kui vaja meelde tuletada, siis midagi meenub, aga mitte kõik ja siis lapsed panevad igasugu infot juurde.
püsimällu salvestamise ja sealt mälestuste kättesaamise häirumisega. Võimalikuks seletuseks võib olla mälujälgede konsolideerumise häirumine trauma tagajärjel. Prospektiivne ja retrospektiivne mälu Harris (1984) tuletas psühholoogidele meelde lihtsa eristuse, mida olmepsühholoogiast iga inimene teab: Prospektiivne mälu on seotud nende sündmuste meenutamisega, mida me tulevikus sooritama peame ja retrospektiivne mälu seisneb minevikusündmuste või varem õpitud informatsiooni meenutamises. Et prospektiivsel mälul on meie igapäevasele eksistentsile nii suur tähtsus, leitakse, et see valdkond on häbematult vähe uurimist leidnud tema tegeliku tähtsusega võrreldes (Einstein & McDaniel, 1996). Inimeste prospektiivse mälu suutlikkus näib olevat väga erinev (Searleman, 1996). Harjumuspäraseid (igapäevaseid) ülesandeid näib olevat lihtsam meenutada kui harva tekkivaid ülesandeid. Sündmustega seotud ülesanded peavad olema seostatud kindla tunnusega (sündmusega)
4016. Et noorust tagasi saada, on vaja vaid nooruse rumalusi korrata 4017. Kui keegi on armunud, siis alustab ta ikka iseenda petmisega ja lõpetab alati teiste petmisega! Seda nimetabki maailm ROMANTIKAKS. 4018. Tõeliselt veetlevaid inimesi on ainult kahte tõugu: need, kes teavad absoluutselt kõike ja need, kes ei tea absuluutselt midagi 4019. End ise hukka mõistes tunneme, et kellegil teisel pole enam õigus meid hukka mõista 4020. On patte, mille võlu seisneb pigem nende meenutamises kui nende tegemises 4021. Ilusate naiste mehed on kuritegelik element 4022. ui naine uuesti abiellub, siis sellepärast, et ta oma esimest meest põlgas. Kui mees uuesti abiellub, siis sellepärast, et ta oma esimest naist jumaldas 4023. Naised katsuvad õnne, mehed panevad selle kaalule 4024. Teadmatus on see, mis võlub, teadmine oleks saatuslik, udu muudab asjad imeliseks 4025. Kui sa enam maailma muuta ei suuda, muudab maailm sind 4026. Loomulikkus on üks kõige ärritavamaid poose
annaabi.ee 
