aastal New Yorgis Neeme Järvi ja Yorgi Filharmoonia Sümfooniaorkester. Maurice Raveli (1875-1937) ,,Daphina ja Chole" süit nr 2 on muusikaajaloo üks võimsamaid teoseid ,mis on balletimuusika ,kuid on koondatud kontserdiesituseks sütidesse,millest ühte saime ka meie kuulda. Kontserdi tegid eriliseks meloodia keerdkäigud ning muutused, mida oli huvitav jälgida.Kuigi kontsert oli natuke igava võitu,suutis ta enamust kaasahaarata äkilise meelolu muutusega.Sellest hoolimata oli estluse tase üsnagi hea.Ning lugusi kuulates tekitas see kerge ja kevadise meeleolu, luues justkui tunde nagu oleks kuulamas kevadist vete kohinat . Seega üldjoontes jäin kontserdiga rahule , kuigi eelistan pigem käija kuulamas kontserdeid, kus keegi ka laulab vms. Kuulatud lood olid väga huvitavad ning kaasahaaravad ning võib-olla just sellest tingituna oligi rahulikemaid kohti kuulates tahtmine seda nautida silmad kinni
Esinduspilt, kujutatav isik esinduslik ja võimas, ilusad riided jne Hisp maalikunstnik tõekunstnik Velazquez ,,Paavst Innocentius"- analüüsis in psüühikat, tõepärane töö ei meeldinud paavstile, sest isegi liiga tõepäraselt kujutatud. Hollandi maalikunsti eripära kunst väga realistlik, puudusid kiriku ja piibli teemalised pildid va. Rembrandt. Holland vägev mereriik, majanduse suur õitseng, pani omakord aluse kunsti õitsengule 17.saj, valitses optimistlik meelolu, uus temaatika: meremaal, (olustiku maal), natüürmort- iseseisva kunstina, loomamaal, maastikumaal- iseseisev temaatika. Viljeleti palju olustiku maalijaid (2), Jan Vermeer ja Delft. Väikesed hollandlased tegid väikese formaadilisi olustikumaale, nt in tegelevad oma igapäevaste asjadega, ei poseeritud kunstnikule, kodanikud olid kujutatud oma kodudes või oma tagahoovides. Tüüpiline hollandi maastikumaal- tühjavõitu maastik, silmapiir all, taevas oli ähvardav, tormieelne meelolu
muutused emotsionaalses toonis; emotsionaalse reaktiivsuse kõrgenemine. Nt kõrgenenud ärrituvus ja vihapursked tühistel põhjustel. 4. Emotsionaalne inadekvaatsus - emotsioonide mittevastavus ideede, mõtete või kõnega. 5. Ambivalents - kahe vastandliku emotsiooni koosesinemine mingi kindla nähtuse suhtes kindlal ajamomendil. (http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/F1/FR/psyhhopatol.htm) Meeleolu Eutüümne meeleolu - normaalne meelolu, s.t depressiivse või kõrgenenud meeleolu puudumist. Aleksitüümia - võimetus või raskused emotsioonide kirjeldamisel või teadvustamisel. (http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/F1/FR/psyhhopatol.htm) Meeleolu alanemine Lein või mure - reaalsele kaotusele kohane kurvameelsus Depressioon - e. haiguslik kurvameelsus. Sündroom, mis ei piirdu ainult meeleolu alanemisega. Üks sagedasemaid depressiooni tunnuseid on huvide ja rõõmutunde
välja“, arvan, et Ehin mõtles selle all oma elamuste lõppu ja lahkumist saarelt, et see säilitav rahu, millega Ehin oma loomingut tegi jääb saarele, kuid tema ise lahkub ning teda ootab uus elu. Enda lemmikluuletusteks valisin luuletuse „Lumeta jõulud...“. See luuletus oli minu jaoks kõige kergemini jälgitav. Lihtne ja arusaadav lõppriim ning, võrreldes teiste luuletustega kitsam luulekeel, aitasid mul aru saada luuletuse ideest. Luuletus on kirjutatud muutuva meelolu teemal. Autori sõnum on: „Kaota kõik ärrituvad asjaolud ja tülid ning püüa saavutada jõulude-eelne rahu.“ „...aga äkki üks pereisa, kes kuulis elutoast lastekisa, kes kaklesid missugust kanalit kaeda, viskas teleka alla aeda...“ Rahurikkujana ja tülitekitajana on siin toodud telekas, kuid teleka asemel võib ükskõik, mis muu asi või asjaolu olla. Luuletuse idee seisnebki selles „rahu saavutamises“. „...kilinal-kolinal kukkus see raudkast, kõmaki vastu vihma veetoru..
üliedukas, seksuaalne, füüsiline või emotsionaalne vägivald, probleemid koolis, lähedase inimese kaotus või mure oma tuleviku pärast. Nimekiri võiks jätkuda veelgi... Kõik need asjaolud võivad aga olla põhjuseks meeleoluhäirete tekkimisele. 2. Meeleoluhäired Meeleoluhäire on psüühikahäire. Meeloluhäirete põhisümptom on meeleolu muutus, kas masendus, meeleolu kõikumine või meeleolu tõus. Meelolu muutusega kaasnevad enamasti ka muutused aktiivsuses ja autonoomse närvisüsteemi talituses. Enamik meeleoluhäireid on korduvad, episoodide algus on sageli seotud stressitekitavate sündmuste või olukordadega. Meeleoluhäired jagatakse depressiivseteks häireteks ja bipolaarseteks meeleoluhäireteks. Mõlemas rühmas eristatakse mitut eri sümptomitega häiret, mida on järgnevates peatükkides lähimalt kirjeldatud. 3. Depressioon
7 Meeleolu (mood) Meeleolu on püsiv emotsioon, mida isikud subjektiivselt kogevad ning avaldavad ja mis on täheldatav ka teiste poolt; näiteks kurvameelsus või viha. Kergemad muutused meeleolus ei pruugi väga selgelt avalduda lühiajalise vaatluse käigus (näiteks kerge depressiooni korral). Eutüümne meeleolu (euthymic mood) - normaalne meelolu, s.t ülemääraselt kõrgenenud (maniakaalse) või alanenud meeleolu(depressiivse) puudumist. Aleksitüümia - võimetus või raskused emotsioonide kirjeldamisel või teadvustamisel. Meeleolu muutused 1) Alanenud meeleolu 2) Kõrgenenud meeleolu 3) Muud emotsioonid Meeleolu muutused Lein või mure (mourning or grief) - reaalsele kaotusele kohane kurvameelsus (sadness) ** Depressioon (depression) - e. haiguslik kurvameelsus. Sündroom, mis ei piirdu ainult meeleolu alanemisega (vt
juhtida autot, sõita lennukiga.Infarkti ilma tüsistusteta kulgemisel võib autot juhtida keskmiselt 1 nädal peale haiglast kojuminekut. Lennureis on lubatud 2 nädalat peale haiglaravi. Meeleolu peale südamelihase infarktiUmbes veerand infarktihaigetest tunneb haiguse järgselt masendust, hirmu, ebakindlust. Need on tavapärased reaktsioonid - ärge laske end meeleolu langusest rivist välja viia. Meeleolu paraneb järk-järgult koos tervise taastumisega. Ärge kaotage julgust! Soovitused meelolu parandamiseks ja positiivse suhtumise kujundamiseks: Touske igal hommikul voodist ja tehke tavapärane hommikune tualett, riietuge. Ärge jääge voodisse terveks päevaks. Püüdke iga päev õues jalutada! Igapäevane moodukas füüsiline koormus aitab taastada energiavarusid ja tunda ennast tervemana. Jagage oma tundeid lähedastega (perekonnaga, sopradega), laske neil olla endale toeks! Nautige sõprade head seltskonda (mõõdukas annuses, et mitte end väsitada).
Järgneb enamasti teine haigushoog. Esimese viie aasta haiguskulu järgi võib öelda, kuidas hakkab haigus edasi kulgema ja pärast viie aasta möödumist haigus enamasti ei süvene. Skisofreenia kulus võib eristada kolme staadiumi: 1) Prekliiniline ehk prodromaal- ehk haiguseelne staadium. Esineb see enamikel juhtudel ja enamasti selgub tagantjärele tehtavatest analüüsidest. Sellel perioodil võivad esineda peavalud, keskendumisvõime alanemine, unehäireid, meelolu põhjendamatud kõikumised, kõrgenenud erutuvus ja kergesti väsimust. Võib kaduda huvi töö, sotsiaalse tegevuse, oma välimuse ja hügieeni vastu, tekkida seletamatu ärevus koos kerge depressiooni ja murelikkusega. 2) Aktiivsuse ehk haiguse staadium. Selles staadiumis tekivad järk- järgult või ootamatult erinevad psühhootilisus sümptomid nagu hallutsinatsioonid, luulud jt. Seda märkavad sõbrad ja pereliikmed, ning tihti pöördutakse arsti poole just selles staadiumis.
Nende sagarate abil suudame erinevates olukordades käituda neile olukordadele sobivalt. Korteksi inhibitoorsetes (ehk pidurdavates) mehhanismides - tänu nendele mehhanismidele suudame oma käitumist reguleerida ning oma emotsionaalseid reaktsioone olukorrale sobivalt välja elada. Limbilises süsteemis - emotsioonide baas on limbilises süsteemis. Kui limbiline süsteem on üle-aktiveeritud, siis võib inimesel olla häirivaid meelolu kõikumisi või kontrollimatuid (või halvasti kontrollitavaid) emotsionaalseid reaktsioone. Selline inimene võib olla üle-erutunud, kiiresti ehmuv, nö. liiga ärkvel. Hästi toimiv limbiline süsteem tagab tavapärased emotsionaalsed reaktsioonid, sobiva energiataseme, normaalse une ja ärkveloleku rütmi ning rahuldava stressiga toimetuleku. Halvasti toimiva limbilise süsteemi puhul on neis valdkondades probleeme. Retikulaarses aktiveerivas süsteemis -
tegema ning liikuma. -tuleta patsiendile meelde, et vajadusel on saadaval ka liikumisabivahendi d Meeleolu langus, Patsiendi meeleolu Leida patsiendile Patsiendi meelolu mis on tingitud paraneb. Meeleolu huvipakkuvad on stabiilne lõikusest ja languse taastekke tegevused, väljendub oht viidud soovitada näiteks kurvameelsusena miinimumini ajalehte või (depressioon) raamatuid lugeda Infektsioonioht Infektsiooni ei teke - Hoolda Põletikku ei teki. tingitud operatsiooni
39 või siis teatud ajukoore struktuuride neuronite valikuline sünkroonne impulsatsioonisageduse suurenemine ja vähenemine. Apertseptsioon Taju sisu ja suunitluse sõltuvus tajuja isiksuslikest omadustest ja kogemustest (vilunud maletaja, mees märkab filmis/pildil automarki, naine inimese riietust ja meiki ) Ajutine apertseptsioon on tingitud inimese psüühilisest seisundist taju momendil meelolu, aktiivsus, ootus- ja on vahelduv Taju konstantsus on esemete ja tajutavate sündmuste omaduste (suuruse, kuju, vormi, heleduse, suuna jmt) tajumine püsivatena ka tajumistingimuste muutumise korral. Kui taju ei oleks konstantne, kohtuksime igal sammul tajumistingimuste muutudes uute, meile senitundmatute või tuntud, kui moonutatud esemetega ning lakkaksime ära tundmast või oskamast kasutada seda, mida varem tundsime ja kasutasime
. Valivuse füsioloogiliseks aluseks on ajukoore mingi keskuse erutuse domineerimine, või siis teatud ajukoore struktuuride neuronite valikuline sünkroonne impulsatsioonisageduse suurenemine ja vähenemine. Apertseptsioon Taju sisu ja suunitluse sõltuvus tajuja isiksuslikest omadustest ja kogemustest (vilunud maletaja, mees märkab filmis/pildil automarki, naine inimese riietust ja meiki ) Ajutine apertseptsioon on tingitud inimese psüühilisest seisundist taju momendil meelolu, aktiivsus, ootus- ja on vahelduv Taju konstantsus on esemete ja tajutavate sündmuste omaduste (suuruse, kuju, vormi, heleduse, suuna jmt) tajumine püsivatena ka tajumistingimuste muutumise korral. Kui taju ei oleks konstantne, kohtuksime igal sammul tajumistingimuste muutudes uute, meile senitundmatute või tuntud, kui moonutatud esemetega ning lakkaksime ära tundmast või oskamast kasutada seda, mida varem tundsime ja kasutasime. (keegi ei pea kauguses
oma testamendis päranduse nii sõpradele kui vaenlastele. Kingituste all võib silmas pidada konkreetset pilget, mis kord on sõbralik iroonia, kuid kord lõikav ja kibe satiir. Sarnaselt läheneb Villon ka oma peateoses ,,Suur testament", kus on rohkem oktaave. ,,Suures testamendis" on ka muus vormis luuletusi, nt ballaade. Villoni pihtimuslikku luulet ühendab surmateema ja sellelähedane meelolu. Villon vaatleb parastavalt irvitades maise elu kaduvust, kasutades tihti rõhutatud kontraste ning detailset kirjeldust. Samas kõlab Villoni irvitava maski tagant ka nukraid ja lüürilisi toone. Villoni looming on isikupärane, tema nuttev luule on vaimustanud hiliseid klassikuid. 6) Renessansi ajaloolis-kultuuriline taust. Renessansi kirjanduse põhinähtused. Renessanss järgnes keskajale. Antiigist ja loodusest tiivustatud vaimuliikumine eelkõige Lä-Euroopas 14.16.saj.
pärandamise motiiv: luuletaja kujutab end surmaminejana, jättes oma 'testamendis' 'päranduse' nii sõpradele kui vaenlastele. 'Kingituste' all võib silmas pidada konkreetset pilget, mis kord on sõbralik irooni, kuid kord lõikav ja kibe satiir. Sarnaselt läheneb Villon ka oma peateoses ,,Suur testament", milles on märksa rohkem oktaave. Samas on ,,Suures testamendis" ka muudes vormides luuletusi, näiteks ballaade. Villoni pihtimuslikku luulet ühendab surmateema ja sellele lähedane meelolu. Villon vaatleb parastavalt irvitades maise elu kaduvust, kasutades sagedasti rõhtutatud kontraste ning kirjeldades detailselt. Samas kõlab Villoni irvitava maski tagant läbi ka nukrad ja lüürilised toonid. Villoni looming oli väga isikupärane ning tema nuttev luule on vaimustanud paljusid hiliseid klassikuid. Artur Alliksaar sündis aastal 1923 Tartus raudteelase perekonda. Haridustee oli kirju: õppis
annaabi.ee 
