on Góngorat nimetatud ka hermetistiks. Samuti kasutatakse kultismi ehk kulteranismi kohta tema järgi nimetust gongorism. Kontseptismi peaesindajaid on poeet Francisco de Quevedo (1580 – 1645). Kontseptismi peateoreetik, samuti selle stiili rakendaja ilukirjanduslikus proosas on Baltasar Gracián (1601 – 1658). conceptism cultism, culteranism, gongorism Kultism ahk kulteranism ehk gongorism on eriti peen, erudeeritud, kujundlik stiil; viskumine maailma meelelisse olemusse, asjade „sisse“ minek luules, ohjeldamatu kujunditele või kujutlustele andumine, seejuures objektide nähtumusliku külje jäägitu usaldamine; keeleline väljendus, mis on suunatud sõnadele, keelemängule, „otsitud“ kujunditele. Kontseptism (hispaania keeles conceptismo, agudeza de concepto) on paradokslik, ideedega mängiv stiil; seob eideetilised- ideelised (kreeka sõnast eidos) kujundid mõistete ehk kontseptidega kaineks selguseks.
moraalselt õigustatav? 3)Esteetika/kunstifilosoofia Kasutatud kirjandus Berlin, I. 1998. Valik esseid. Tln. Salumaa, E. 1992. Filosoofia ajalugu I. Blackburn, S. 2002. Oxfordi Tln. kr aistinguline, meelelisse-tajusse puutuv filosoofialeksikon. Tln. Searle, J. R. 2006.What is to be done? `Esteetika' ja `kunstifilosoofiat võetakse sünonüümidena Camus, A. 1972. Sisyphose müüt. Topoi 25: 101108. Essee absurdist. Tln. Sellars, W. 1963. Science, Perception
V: Karl Popperi arvates Kosmoloogia, psühholoogia ja esteetika 16.Kelle looming on Platoni arvates materiaalne maailm? V: demiurgi 17.Mis tõestab Platoni arvates, et maailmal on demiurg (looja)? V: kosmoses valitsevad seaduspärasused 18.Millised hobused on Platoni meelest inimese hingekaariku ees? V: üks hea ja üks halb hobune 19.Mis kasu saab inimene, kes on kombekas (kõlbeline)? V: saab kiiremini tagasi ideede maailma 20.Kuidas nimetab Platon hinge iharuseta kiindumist meelelisse ilusse? V: platooniline armastus §6. ARISTOTELES (384-322 eKr) Elulugu 1.Kes on Aristotelese õpetaja? V: Platon 2.Miks Aristoteles läks Platoniga tülli? V: Aristoteles pööras suurt tähelepanu välimusele, mis Platoni arvates polnud kohane tõelisele filosoofile. Aristoteles muretses oma riiete ja jalatsite pärast, laskis endal juukseid lõigata (Platon seda ei teinud), uhkeldas oma arvukate sõrmustega
Venemaa jne). Kitsas tähenduses (Lääne-Euroopa V - XIV sajandil.) Bütsantsi esteetika. Uue disainiga paljud esteetilised ideed antiikajast on seatud ja püüdnud lahendada terve rida uusi, mis on olulised ajaloo esteetilised probleemid. Pilt, sümbol, kanon, uued ilu versioonid, mitmeid küsimuste analüüsimine kunstis, psühholoogilise aspekti rõhutamine. Ühelt poolt, Bütsantsi mõtlejad suhtusid negatiivselt meelelisse ilusse, kui etioloogiliste patude mõtteid. Teiselt poolt - väga hinnatud oli ilu materiaalse maailmas ja kunstis. Varane keskaeg. Praeguse Lääne-Euroopa keskaegse esteetikat on tugevasti mõjutanud kristlik mõtleja Augustine Avrelij. Augustine õpetas, et osa, ilu koguses, olles ära tõugatud temast, kaotab oma ilu ja vastupidi, kole muutub ilusaks, kusjuures on ilus. Hiliskeskaeg. Aquino Thomas määratles ilu kui see, mis annab rõõmu oma välimusega. Kolm tingimust: 1) terviklikkuse
Venemaa jne). Kitsas tähenduses (Lääne-Euroopa V - XIV sajandil.) Bütsantsi esteetika. Uue disainiga paljud esteetilised ideed antiikajast on seatud ja püüdnud lahendada terve rida uusi, mis on olulised ajaloo esteetilised probleemid. Pilt, sümbol, kanon, uued ilu versioonid, mitmeid küsimuste analüüsimine kunstis, psühholoogilise aspekti rõhutamine. Ühelt poolt, Bütsantsi mõtlejad suhtusid negatiivselt meelelisse ilusse, kui etioloogiliste patude mõtteid. Teiselt poolt - väga hinnatud oli ilu materiaalse maailmas ja kunstis. Varane keskaeg. Praeguse Lääne-Euroopa keskaegse esteetikat on tugevasti mõjutanud kristlik mõtleja Augustine Avrelij. Augustine õpetas, et osa, ilu koguses, olles ära tõugatud temast, kaotab oma ilu ja vastupidi, kole muutub ilusaks, kusjuures on ilus. Hiliskeskaeg. Aquino Thomas määratles ilu kui see, mis annab rõõmu oma välimusega. Kolm tingimust: 1) terviklikkuse
1. 18. sajandil elanud saksa filosoof Alexander G. Baumgarten on tuntud kui "esteetika" sõna tutvustaja, sõna tuleneb kreeka keelest ja tähendab meelelisse- tajusse puutuvat, aistingulist. Ta lähtus oma eelkäijate-ratsionalistide Descartes'i ja Leibnizi teooriast, mille järgi oli olemas nii mõisteline tunnetus (loogika) kui ka mitte-mõisteline tunnetus. Baumgarten juhtis tähelepanu asjaolule, et uurida tuleks ka inimese meelelist tunnetust. 2. Esteetika kui filosoofia ja esteetika kui kunsti kõrval eristatakse teaduslikku esteetikat, mis tegeleb esteetiliste omaduste, ilu ja kunsti uurimisega empiiriliste teaduste meetoditega
vaid jumalik vaimustus. Luuletuse sünd eeldab mõistuse mõju lakkamist.) 7) käsitööline või põllumees 8) sofist või demagoog (demagoog ehk rahvajuht- algselt väärikas ja lugupeetud isik, kes juhtis kogukonna majanduselu ja poliitikat ning esines rahvakoosolekutel; hiljem see kes üritab vääritute võtetega võita rahva poolehoidu) 9) türann Need hinged, kes midagi ei näinud, muutuvad loomadeks ja taimedeks. Pärast langemist meelelisse maailma ei pöördu hinged 10 000 aasta (niikaua kestab maailma aasta) jooksul tagasi ideede maailma, sest hing ei suuda tiivustuda sel määral. Teosest ,, Phaidros": ,, Kui keegi vaatab maist ilu, tuletades meelde tõelist ilu ideede maailmas, siis tema hing tiivustub ja püüab kõrgustesse kanduda. Kuid on kui abitu linnupoeg, kel puudub piisav jõud. Ei ole kerge tuletada meelde seda, mis oli seal, selle alusel,
suhe. „ühiskondlik “ tootmine, „tootmissuhted“ ja majanduslikud formatsioonid on tema olulisemad mõisted. Ta on majandusteadlane. Materiaalsed tootmissuhted vajutavad oma pitseri kõikjale. „Vaimul“ lasub kohe algusest peale needus, olla koormatud mateeriaga. Ta on majandusteoreetik, filosoofiliselt on ta pealiskaudne, ebaselge. Võõrandunud töö. Tema uurimustest üks paeluvamaid on võõrandumise analüüs, filosoofiliselt kõige hiilgavam töö. Tema lähtekohaks on tegutsev, meelelisse reaalsusesse lülitatud inimene. Inimene asub maailmas ja on looduse osa. Tööl on Marxi jaoks filosoofiline tähendus, töö juurde kuulub tõeline, piiritu inimlikkus. Hegel oli esimesena mõistnud, et just töö konkretiseerib ja materialiseerib inimese tegevuse. Töö kaudu inimene loob iseennast. Ta kritiseerib Hegelit, kes tema arvates tunnistab tööks vaid vaimse töö. Inimese võõrandumine on Marxile võõrandumine tööst. Inimene ei võõrandu ainuüksi oma tööst, vaid k
suhteliselt nii õigesti" (Subbotin, lk 70). 5 Bacon vihjab siin tõenäoliselt Platoni tunnetusteooriale, mille järgi tiivustunud inimhing näeb ideede maailma ning ammutab seal teadmisi; kui hing muutub Soojuse vormi uurimine ei ole tõenäoliselt eriti huvitav tegevus. Küll raskeks, siis tiivad murduvad ning hing langeb meelelisse maailma, jäädes ilma võib aga igapäevaelus huvi pakkuda näiteks küsimus, milles peitub paljudest teadmistest. meeldivuse olemus (vorm), s.o millised inimesed mulle (temale, 8 Allikas: Indrek Meos. Uusaja filosoofia. Tallinn, 2000 temakesele jne) meeldivad
ESTEETIKA EKSAM SÜGIS-2014 I. Mis on esteetika? 1. Mida pidas Baumgarten silmas mõistega ,,esteetika"? Esteetika teadus meelelisest tunnetusest, meelelisse-tajusse puutuv, aistinguline. Nägi vajadust teaduse(esteetika) järele, mis tegeleks meelelise tunnetusega; täienduseks mõistelise tunnetusega tegelevale loogikale. 2. Mis on teaduslik esteetika? Tooge näiteid. Eri teaduste rakendamine ilu, kunsti ja esteetilise uurimisel. Näiteks eksperimentaalesteetika(uurib esteetilisi eelistusi, meeldimust, kunstikogemist, kunstniku loomeprotsessi, mõju inimesele), neuroesteetika(tegeleb esteetilise ilukogemuse
11.04.2012 Valgustus · Valgustusajastul domineeris ratsionalistlik vaim. Iseloomulikum mõttetera Decartes´i mõttetera: Cogito, ergo sum mõtlen, järelikult olen. Mõte on jõuline vastuhakk keskajast pärit maailmatunnetusele. Vastuseid ei leita enam jumala juurest vaid mõistuspärase inimese juurest. See on murrang Euroopa kultuuriloos. Niisugune ratsionalism, sellel on ka neg külg. Ratsionalistid suhtusid skeptiliselt inimese meelelisse tunnetusse. Meeltesfäär on tume ja segane nagu koorub välja selle ajastu filosoofide töödest. 18. Saj alguseks oli kogutud palju tevaet inimese kohta. Tekkis vajadus ka inimese meelelise taju aspekte uurida. Äärmuslik ratsionalism lõi soodsa pinnase ka esteetika kui meelelise taju uurimiseks. Meelelise taju teooria tõusis 18. Saj päevakorda esteetikas. Kui valgustusajastul rõhutati inmese isiklikku vastutust
ei teki juurde. Maja võib tulekahjus hävida, ent idee majast ei kao sellega kuhugi. Iidee aga kehastub asjades ja olendites. Inimene elab justkui koopas, nähes seinal ainult varje, mille tekitab koopasuust tulev valgus. Väljaspool koobast asub tõeline olemine e ideede maailm. Ideed jõuavad inimesteni hingedena. Platon pooldas hingederändamise õpetust. Hinged elavad ideede maailmas ning mida vähem on võimalust ideesid vaadelda, seda tõenäolisemaks muutub, et hing siirdub meelelisse maailma ja leiab endale elupaiga mõnes kehas. 23. PILET XX SAJANDI FILOSOOFIA ÜLDISELOOMUSTUS E. HUSSERLI FENOMENOLOOGIA 20. saj tunnuseks on üldine plahvatuslik kasv nii teaduses kui tehnikas. Moodne füüsika Einsteiniga eesotsas purustab senise arusaama füüsilisest maailmast. Tänu Darwini teooriale tekib uus pilt ka inimesest. Filosoofia hakkab rohkem uurima loodusteadusi, nt uuspositivismis muutub oluliseks
Tuleb esile ja hakkab ilmuma ka individuaalsus luuletajate hulgas. Samas ei saa võrrelda selle individuaalsusega, mis tuleb hiljem. Arnaut Daniel tema leiutatud on sekstiid. Väga rikkalik luule. Tervikuna võib öelda aga seda, et keskaeg püsib mingites kindlates vormikaanonites ja piirides. Olid luulevormid, mis andsid ette teema ja arengu, see kõik oli ette antud vormi poolt. Autori jaoks tähtsad olid varjundid ja kujund. Üleminek abstraktsest meelelisse ja vastupidi on selles kujundis koos. Eesti luule ei ole õppejõu hinnangul eriti kujundirikas ja metafoorne. On lihtsalt saavutatav allegoorne kujund, aga midagi keerulisemat eriti mitte. Peamine tunnusjoon, mis hakkab esile tulem renessanssi ja keskaja vahel, on jõuline individuaalsus, mis on peamine erinevus. plahvatus toimub, mis pärast hakkab mõjutama kõike. Rüütlikirjandus on hiliskeskaja suurim fenomen. 13. saj-l on linnakultuuri algus ka, mis on täiesti erinev joon
väest [dynamis], mis vaatleb ja jälgib ka seal kõikset sümmeetriat mõistuslikus. Ja kindlasti oleks kogu muusikasest selle mõttesisuks on rütm ja harmoonia samalaadne, täpselt nagu kunst, mis mõtleb mõistuslikest arvudest. Kunstid, mis teevad kunstlikke tajuobjekte, nagu ehituskunst ja puusepakunst, kuuuluvad mõistusega hõlmatavsse maailma sedavõrd, kui nad kasutavad proportsioone ja mõistuslikke printsiipe. Kui nad aga segavad need printiibid meelelisse, ei kuulu nad enam sinna. Sinna kuulub siis veel üksnes see, mis on meistri peas. D. Platonil oli kaks kõige olulisemat techne predikatiivi äraõpitavus ja puudulikkus, siis Plotinosel on techne küll äraõpitav, aga mitte puudulik. Techne ise kui selline on täislik, sest ta ei vaja midagi. Platonil vajasid techned üksteist, Plotinosel ei vaja, ehkki nad võivad kasutada üksteist. Aga inimene rakendab sageli technet puudulikult, mistõttu techne teosed võivad olla nõrgad
annaabi.ee 
