Kirjutas palju raamatuid. Ta oli ka Rooma keisri Nero, kes ta ka ära lasi tappa, õpetajaks. Teine kuulsam esindaja on Marcus Aurelius (121- 180). Oli ka kuulus kirjanik ja kunstnik. Tema kuulsaim teos oli "Ise endale", mis oli kreeka keeles. Temast sai ka Rooma keiser. Stoikude loogika ja tunnetus õp Stoikud rõhutasid elu praktilist poolt. Leidsid, et loogika ja tunnetuse õp eesmärgiks on õpetada ini vooruslikult elama. Tunnetus õp - stoikude järgi põhines kogu maailma tunnetus meelelisel tajul. Väitsid, et ini hing on sündides puhas leht. Kõik on võimalik saavutada kasvatusega. Meeleline tunnetus ei peta. Need on loomulikud mõisted. Kui ini rakendab ka mõistus, siis tulemus on teaduslikud mõisted. Loomulikud mõisted on täpsemad ja õigemad. Loogika õp võtsid kogu loogika õp üle Aristoteleselt, kuid nad leidsid, et see on liiga keeruline. Näit kategooriate õp leidsid nad, et olulised on 4 kategooriat: substanss- asja olemus; omadus-kvantiteet ja
Olga Dalton, 104493IAPB, 2/4 N 10, Filosoofia kodutöö nr 4 Essee inimarust Põhiideed: Inimese ideed ei ole kaasasündinud, vaid pärinevad kahest allikast. Nendeks allikateks on aistimine ehk välised ideed, mis tekivad meelelisel kokkupuutel, ja reflekteerimine, mis tekib väliste ideede sisemise meelega töötlemisel. Selles, et need on ainukesed inimteadmise allikad, saab veenduda vastsündinud lapsi jälgides. Inimese ideede rikkus sõltub sellest, kui mitmekesised ideed teda ümbritsevad ja kui palju neist ta reflekteerib. Küsimused: 1) Selle seob väljaspoole kahtlust see, et iga inimene on teadlik oma mõtlemisest ja mõtlemise suunatusest vaimus olevatele ideedele
Deduktiivne mõtlemine- toimub üldiselt üksiku suunas. FILOSOOFIA PÕHIPROBLEEMID: Jagunevad kolmeks: a) metafüüsiline-kõige tähtsam on see, mis on tegelikult olemas. Monism-ühe alge käsitlus Dualism- kahe alge käsitlus Pluralism- mitme lge käsitlus b) epistemoloogiline- tunnetamise probleem episteme- teadmine gnoseoloogia- tunnetuseõpetus TUNNETAMISE VÕIMALUSED 1) meeleline tunnetamine e sensuaalne tunnetamine Meelelisel tunnetamisel on piiratud iseloom. Meeleline tunnetamine võib olla moonutatud. 2) kogemuslik tunnetamine empeiria- kogemus tabula rasa-puhas leht 3) mõistuslik tunnetamine- ratsionaalne tunnetamine Rene Descartes- Prantsuse filosoof, kelle lause on Cogito ergo sum!- Mõtlen, järelikult olen olemas. 4) Irratsionaalne tunnetamine- mitte mõistuslik tunnetamine. Rajaneb alateadvusel. A. Schopenhauer- saksa filosoof. Tema arvates on tunnetamine aluseks tahe.
küsimiseks, siis jääbki info segaseks ja võime teist inimest valesti mõista, valesti tunnetada. 1.1 Tunnetusteooria vahendid Loogilised mõisted ja psüühilised kujundid on peamised tunnetuse vahendid. Tunnetuse eesmärgiks on teadmiste omandamine. Teadmised jagunevad empiirilisteks ja teoreetiliseks tasandiks. Õiged teadmised valduvad, siis kui paneme need vastakuti valedega.Ratsionaalsel tasandil on tõde vastandatud eksimusele, meelelisel tasandil valele. . 1.2 Tunnetusteooria probleem Tunnetusteooria põhiprobleem seisneb objekti ja subjekti vahel. Subjekt on filosoofias terve inimkond ja objekt on aga maailm, mida subjektid näevad. Inimesed ehk subjektid ammutavad iga päev uusi teadmisi ja oskusi välismaailmast ning selle tulemusel loovad uusi objekte. Nägin, et naaber tegi oma majale nii ilusa rõdu, sain selle teadmise ja lasin enda majale veel ilusama ja uhkema rõdu ehitada
ühtsuses“ –, mida nendes polnud, ja mistõttu Sokrates võibki neile ette heita, et nad räägivad suvaliselt, samas kui tema räägib tõde. Ning viimane kõne, Alkibiadese oma, lisab narratiivse või praktilise kinnituse Sokratese ideedele või teooriale. Seda kinnitust tugevdab veel raamjutustus, mis algab pisut enne Agathoni pidusööki ning lõpeb mõnda aega pärast seda, ning mis näitab, et see oligi Sokratese tavaline elu ning et ta ei lasknud ei meelelisel ajaviitel (joomine) ega vaimsel tegevusel (kõnepidamine) ennast eksitada – kogu see öö ei kurnanud teda niimoodi ära nagu teisi, vaid pärast magamata ööd veetis ta „ülejäänud päeva nagu tavaliselt“ (241). Ehk teisisõnu, oluline pole ainult Sokratese dialoogis esitatud teooria, vaid nagu ütleb Triin Kallas, „[m]is loeb, on dialoogi praktika ja transformatsioon, mille see kaasa toob“ (Kallas 2009: 151).
teadvus näeb üht inimolendit Jumalana ja Jumalat inimesena selline on taolise kogemuse paratamatus ja vajalikkus. Pattulangemine Taaskord esitab Hegel filosoofilise teisendi religioossest kujundist inimese pattulangemise kohta Eedeni aias, mis tema arvates väljendab sügavat tõde inimeksistentsi olemuse kohta. See on vastavalt viis, kuidas kontseptuaalne määratlus väljendab loona ja kuidas seda edastatakse teadvusele intuitiivsel või meelelisel kombel nii, et seda peetakse reaalselt toimunuks. Tegemist on tuttava looga 1. Moosese raamatust. Asja tuum seisneb selles, et Jumal lõi inimesed oma näo järgi: see on inimese mõiste. Inimkond elas paradiisiaias; me võime seda nimetada loomaaiaks. Seda perioodi nimetatakse süütuse seisundiks. See lugu ütleb veel, et paradiisiaias kasvas hea ja kurja tundmise puu, ning et inimesed ei allunud Jumala käsule ja sõid selle vilju. Ühelt poolt märgitakse
Kool kaotas oma hea maine Epikurose filosoofia: Eesmärgiks on vabaneda kannatustest ja jõuda õnneliku häirimatu seisundini. Filosoofia kolm osa: Eetika ehk õpetus õnnest, selle tingimustest. Füüsika ehk teadus maailma loomulikest alustest ja seostest. Tunnetusteooria ehk kanooniks õpetus tõe kriteeriumitest. Tunnetusteoorias on Epikuros sensualist (meeleline, aistingutel põhinev). Sensualism väidab, et ei ole ühtegi teadmist, mis ei tugineks meelelisel kaemusel. Ka kõige abstraktsemad väited on alguse saanud meelelisest tunnetusest. Füüsika vabastab inimese mitmest hirmust eelkõige hirmust surma ees. Niisiis tõelise filosoofi jaoks pole surm probleemiks. Hirm jumalate ees: Epikuros arvab, et jumalad on olemas aga nad ei sekku inimeste ellu. Seda tõestab kurjuse olemasolu maailmas. Jumalik ettenägelikkus on lihtrahva väljamõeldis. Neli rohtu õnnelikuks eluks: Jumalaid pole vaja karta. Surm on teadvusetus. Hüvet on kerge
Ülemeelelist nii ei saa. Meil on vaja lisaks Kõne ja semiootiliselt vahendatud mõtlemine teist, mittemeelelist mehhanismi, mis töötleb sama Probleem: kuidas me saame teadmisi selle kohta, mille välise keskkonna muutumist. Kusjuures see muutus on kohta teadmisi saada ei ole võimalik mitte- või kogetav ikka ainult meeltega. ülemeelelisest maailmast? Meil on sellised teadmised, * Ülemeeleline kogemus põhineb meelelisel. Pole aga meeli nende jaoks ei ole. Probleem on üldisem: teadusteooriat, mida ei saaks siduda meelelise kuidas põhimõtteliselt saab uudset infot? maailmaga, nt. aparaadi näidud. Meie probleemi lahendab Juri Lotman (1922-1993), * Ülemeeleline kogemus sünnib tegevuses, s.t. kelle tööde keskseks teemaks oli küsimus, kuidas tehiskeskkonna loomise kaudu. Seda ei saa näidata, aga tekivad tähendused
Meeleorgani töö tulemus peaks olema vastuolus millegi muuga, et välise maailma kohta uudne teadmine tekiks. Ongi vastuolus. Nii teise meeleorgani kui teise meelelise tunnusega sama meeleorgani piires. Nii saame meelelise teadmise maailmast. Ülemeelelist nii ei saa. Meil on vaja lisaks teist, mittemeelelist mehhanismi, mis töötleb sama välise keskkonna muutumist. Kusjuures see muutus on kogetav ikka ainult meeltegaTähelepanekuid. * Ülemeeleline kogemus põhineb meelelisel. Pole teadusteooriat, mida ei saaks siduda meelelise maailmaga, nt. aparaadi näidud. * Ülemeeleline kogemus sünnib tegevuses, s.t. tehiskeskkonna loomise kaudu. Ülemeelelist kogemust ei saa näidata, aga sellest saab rääkida. Teadvus on ainult keeleline proovige! Keel ja kõne, s.t. rääkimine, mitte ainult ei peegelda; muidu ei saaks ülemeelelisest rääkida 2. tüüp: semiootiliselt vahendatud mõtlemine Millised on kõne funktsioonid?
maailmaks -- ding für sich. Selle kõrval on noumenite maailm (a priori), mis eksisteerib inimesest sõltumata -- ding an sich (asi iseeneses) ehk transtsendentaalne maailm -- igasuguse kogemuse eeltingimusi puudutav. Selleks, et inimene saaks tunnetada maailma, peab eeldama transtsendentaalse maailma olemasolu. Fenomenide maailm saab eksisteerida selle tõttu, et on olemas ding an sich maailm. Inimese tunnetuse astmed on meeled, aru ja puhas mõistus. Tunnetuse meelelisel astmel inimese taju kasutab ruumi ja aega kui meelelise kaemuse aprioorseid vorme ja saab esemed. Aru tasandil toimub esemetest mõtlemine, milles opereeritakse kategooriatega. Kantil on 12 kategooriat (aine, põhjus-tagajärg, vastastikkus, vajalikkus, võimalikkus, eksistents, täielikkus, ühtsus, paljusus, piirang, reaalsus ja eitus), mis on kõik 10 kvantitatiivsed, sest nad nõuavad rakendumiseks matemaatikale sobivat ettekujutust ajast
· Olemise blokk on tema jaoks kuuli kujuline. · ld. Sensualis meeleline, aistingutel põhinev). · Kera on täiusliku olemise sümbol. · Sensualism väidab, et ei ole ühtegi teadmist, mis ei · Parmenidest nimetatakse vahel ka "loogika isaks". tugineks meelelisel kaemusel. · 2. Lendav nool ei lenda. · Ka kõige abstraktsemad väited on alguse saanud · Ta lendab vaid näiliselt. Tegelikult on lõputu hulk meelelisest tunnetusest. seisakuid. Lend on näiline. · Aistingud tekivad kehade pinnalt eralduvatest kujunditest. · 3. Kuhi: Üks nisutera ei ole kuhi ja sa ei saa teha · Kujundid eralduvad kehadelt mingi korrapärusega ja
aatomitest). II) Epistomoloogiline tasand - (sõnast kreeka k. episteme teadmine) Tunnetamise probleemid. On olemas tunnetus õpetus e. gnoseoloogia. Kuidas on võimalik tunnetada? · Meeleline e. sensuaalne tunnetamine (nt haistmine, kuulmine, maitsmine). Sellise tunnetamise esindajaks oleks sakslane L. Feuerbach ja talle kuulub fraas ,,Sentio ergo sum!" (,,Tunnen, järelikult olen olemas!) ,,Der Mench ist was Er esst". Meelelisel tunnetamisel on 2 puudust 1) meeleline tunnetamine on piiratud iseloomuga. (Nt silmapiiri taha ei näe, ei kuule hästi) 2) meeleline tunnetamine võib olla näiline mitte tegelik. (Nt. inimene kellel amputeeritakse jalg võib ikka tunda jalavalu). · Mõistuslik e. ratsionaalne tunnetamine basseerub mõtlemisel. On olemas filosoofiline vool ehk ratsionalism. mille rajakaks oli prantslane R. Descartes ,,Cogito ergo sum!" (,,Mõtlen,
Tõsikindel teadmine on ratsionalismi seisukohalt Vali üks: a. Teadmine, mis osutub tõeseks b. Teadmine, mille tõesuses inimesel ei ole mingit kahtlust Ei, subjektiivne kindlus pole siin oluline c. Millegi üldkehtiva ning paratamatu teadmine Tagasiside Õige vastus on: Millegi üldkehtiva ning paratamatu teadmine. Küsimus 2 Leibnizi arvates (Kiri Preisi kuninganna Sophie-Charlottele) Vali üks: a. põhinevad paratamatud tõed meelelisel kogemusel b. võib meelelise kogemuse alusel jõuda vaid selle teadmiseni, mis on ning mis tavaliselt toimub, kuid mitte paratamatute tõdede teadmiseni Õige vastus! Mõelge, mis näited Leibniz selle kohta tõi. c. põhinevad paratamatud tõed ulatuslikul meelelisel kogemusel: kui näiteks 100 tuhat juhtumit kinnitavad mingit tõde, siis võib selle tõe lugeda täielikult tõestatuks Tagasiside
Tõsikindel teadmine on ratsionalismi seisukohalt Vali üks: a. Teadmine, mis osutub tõeseks b. Teadmine, mille tõesuses inimesel ei ole mingit kahtlust Ei, subjektiivne kindlus pole siin oluline c. Millegi üldkehtiva ning paratamatu teadmine Tagasiside Õige vastus on: Millegi üldkehtiva ning paratamatu teadmine. Küsimus 2 Leibnizi arvates (Kiri Preisi kuninganna Sophie-Charlottele) Vali üks: a. põhinevad paratamatud tõed meelelisel kogemusel b. võib meelelise kogemuse alusel jõuda vaid selle teadmiseni, mis on ning mis tavaliselt toimub, kuid mitte paratamatute tõdede teadmiseni Õige vastus! Mõelge, mis näited Leibniz selle kohta tõi. c. põhinevad paratamatud tõed ulatuslikul meelelisel kogemusel: kui näiteks 100 tuhat juhtumit kinnitavad mingit tõde, siis võib selle tõe lugeda täielikult tõestatuks Tagasiside
annaabi.ee 
