struktuurist, kõneleb seostatult, kasutades keele grammatilisi vorme; · nimetab tegevusi pildil; · Teab enda ja oma lähedaste nimesid Sotsiaalne areng: · saab aru tunnetest! Kui isegi ei saa siis tasub küsida ning seletada. · käitub enamasti täiskasvanu korralduse järgi; · toob palutud asja, kutsub soovitud isiku juhendamise järgi; · paneb oma asjad kokku meeldetuletamisel, riided nagisse; · sööb ise lusika ja kahvliga, joob tassist; · peseb käsi, nägu, hambaid; kuivatab käsi ja nägu; · paneb sokid ja jalanõud jalga. Viieaastane laps: Kehaline areng: · valitseb oma liigutusi koordinatsiooni ja tasakaalu nõudvate harjutuste täitmisel: kõnnib pingil ja kikivarvul, hüppab kohapeal ja edasi liikudes, ka üle
(meeles on midagi, mis näiteks teiste antud sündmuse juures viibinu inimeste arvates üldse ei toimunud); antud kontekstis ja antud küsitlusviisi korral pole info kättesaadav (ei tähenda, et info oleks lõplikult mälust kadunud) konteksti mõju inimesel on kalduvus asju meelde jätta ja seletada, lähtudes eelnevatest kogemustest ja keskkonnast; eriti tugevad valed (re)konstruktsioonid tekivad juhtudel, kui meeldetuletamisel esitatakse suunavaid küsimusi, mis viitavad otseselt mõnele eksitavale detailile sündmustes (näide autoõnnetusest); motiveeritud unustamine (puudutab eelkõige episoodilist mälu) ei taha meenutada amneesia ajukahjustusest põhjustatud mälukaotus; kaua aega arvati, et amneesiahaiged ei suuda üldse mingit infot pikaajalisse mällu salvestada, kuid uuemad uuringud on näidanud, et amneesiahaiged suudavad salvestada
6.mõni teema muutub valdavaks; 3. Meeldetuletamine talletatud materjali uuesti esiletoomine. Äratundmine näiteks valikvastustega kontrolltöö. Meenumine materjal tuleb meelde iseenesest. Meenumine ei nõua tahtepingutusi, sageli kutsuvad seda esile juhuslikud vihjed. Mälu omadused: 1. Maht materjali hulk, mida inimene suudab säilitada (10. klassis on see 4 korda suurem kui esimeses). 2. Täpsus tuleb ilmsiks meeldetuletamisel ja on seotud isikuomadustega. 3. Kiirus seotud omandamisvõimega. 4. Valmisolek väljendub olulise info leidmisvõimega õigel ajahetkel
ja tavapärasemaks. Arusaamatu osa jääb välja ning lugu tõlgendatakse tuttaval viisil. Skeem vaimne representatsioon kõigist meie teadmistest teatud tüüpi sündmuse või olukorra kohta. Semantiliste seoste tekitatud interferents Selgitagem seda meeldejäetavate sõnade jada abil, milleks on: voodi, puhkamine, ärkvel, unenägu, ärkama, uinak, tekk, tukkuma, uinuma, norskama, tukastama, rahu, haigutama, unine. Need sõnad on seotud magamisega. Sõnade meeldetuletamisel meenub katsealustele vahel ka sõna ,,magama", mida tegelikult nimekirjas polnud. Seda efekti nimetatakse DRM paradigmaks. Ekslik tuttavlikkus Tuttavlikkus on üldine tunne, et stiimulit on varem kohatud. Näitena näidati katsealustele lavastatud kuritegu. Hiljem paluti kuritoes osalenute nägusid tuvastada fotode abil võimalike kurjategijate nägudest. Tegelikult õigeid inimesi piltidel polnudki, kuid inimesed valisid ikka kellegi välja, kes tundus sarnane. Püüd mäluvigu vältida
- küsib täiskasvanult palju - märkab kaaslast, püüab teist tegutseb iseseisvalt küsimusi last abistada ja lohutada - loob seoseid esemete ja - jutustab pildiseeria järgi, - riietub, sööb ja joob iseseisvalt nähtuste vahel öeldes vähemalt iga pildi kohta - meeldetuletamisel nuuskab - oskab osaliselt oma ühe lausungi nina ja kammib juukseid tegevusi planeerida ning - kasutan kõnes peamiselt - tunneb rõõmu oma saavutuste tegutseb iseseisvalt otsese lihtlauseid, korrektselt oleviku ja üle ja vajab tunnustamist ning juhendamiseta
eelnevatest kogemustest ja keskkonnast (Bartlett'i uuring Ameerika üliõpilastest, kes kuulasid indiaani legendi ja jutustasid selle hiljem ümber mitmed olulised, kuid üliõpilastele kultuuriliselt võõrad detailid olid ära jäetud, segi aetud või muudetud vastavalt oma ettekujutlusele taolistest tegelastest ja sündmustest. St mälu ei ole üksnes rekonstrueeriv (taasloov) vaid ka konstruktiivne protsess). Eriti tugevad rekonstruktsioonid tekivad, kui meeldetuletamisel esitatakse suunavaid küsimusi, mis viitavad otseselt mõnele eksitavale detailile sündmustes. Niisugune olukord esineb sageli siis, kui mingite kuritegude või õnnetusjuhtumite korral analüüsitakse pealtnägijate tunnistusi. (Selliste tunnistuste korral nõutakse mälult tegelikult tavalisest natuke enamat. Ülesande erakordsus on niisuguste tunnistuste puhul selles, et kasu pole sündmuse üldisest, põhimõttelisest mäletamisest nagu
Meelespidamine sõltub suuresti meeldetuletamist hõlbustavate tunnuste e. meenutamise ajendite (retrieval cues) olemasolust. Kodeerimise spetsiifilisuse printsiip: edukas meenutamine on tõenäolisem juhul, kui kontekst meenutamise ajal langeb kokku kontekstiga meeldejätmisel e. kodeerimisel. Üks põhjus, miks teatud kodeerimisviisid (nt. organiseerimine ja arusaamine) on paremad kui teised (nt mehhaaniline kordamine), seisneb selles, et nad aitavad hilisemal meeldetuletamisel. See seletab ka viimistletud kordamise (elaborative rehearsal) positiivset mõju meelespidamisele (erinevalt mehhaanilisest kordamisest). ·Paljudel juhtudel sõltub mälu eelnevast teadmisest ja kogemusest, mis mõjutavad kodeerimist/omandamist ja hiljem meeldetuletamist selliselt, et saabuv materjal paigutatakse kontseptuaalsesse raamistikku, mida nimet. tegevusskeemideks või "stsenaariumideks" (schemas and scripts)- käitumine teatris, loengus, spordivõistlusel, kohvikus, jne jne.
hõlbustavate tunnuste e. meenutamise ajendite (retrieval cues) olemasolust. 12. Mis on kodeerimise spetsiifilisuse printsiip ja kuidas see mälu abistab? edukas meenutamine on tõenäolisem juhul, kui kontekst meenutamise ajal langeb kokku kontekstiga meeldejätmisel e. kodeerimisel. Üks põhjus, miks teatud kodeerimisviisid (nt. organiseerimine ja arusaamine) on paremad kui teised (nt mehhaaniline kordamine), seisneb selles, et nad aitavad hilisemal meeldetuletamisel. See seletab ka viimistletud kordamise (elaborative rehearsal) positiivset mõju meelespidamisele (erinevalt mehhaanilisest kordamisest). •Paljudel juhtudel sõltub mälu eelnevast teadmisest ja kogemusest, mis mõjutavad kodeerimist/omandamist ja hiljem meeldetuletamist selliselt, et saabuv materjal paigutatakse kontseptuaalsesse raamistikku, mida nimet. tegevusskeemideks või
- Meenutamine eeldab tõsist mõttetööd ja tahtlikku pingutamist. Samas võib liiga tugev tahtmine meenutamist pärssida. - Näiteks esineb eksamitel sageli olukordi, kus õpilasel on õpitud, aga ta ei suuda kuidagi meelde tuletada. Siinkohal aitaks, kui ta tähelepanu suunduks hetkeks muudele asjadele. Mälu omadused 1. Maht materjali hulk, mida inimene suudab säilitada (10. klassis on see 4 korda suurem kui esimeses). 2. Täpsus tuleb ilmsiks meeldetuletamisel ja on seotud isikuomadustega. 3. Kiirus seotud omandamisvõimega. 4. Valmisolek väljendub olulise info leidmisvõimega õigel ajahetkel. - Mälu protsessid on omavahelt tihedalt seotud, osaliselt kattuvad ning üksteiseks üleminevad ühtse mälutegevuse komponendid. - Mälu on arendatav ja igal inimesel on võimalik leida ise erinevaid õppimisvõtteid, et mälu töö oleks võimalikult efektiivne. MÕTLEMINE
takistada üksteise salvestumist mällu. 3. Valede taastamistunnuste olemasolu või õigete puudumine näide palk. See et meile asi ei meenu, ei tähenda veel seda, et ta on meil meelest, vaid antud kontekstis ja antud küsitlusviisi korral ei ole ta kättesaadav. 4. Konteksti mõju inimestel on kalduvus asju meelde jätta ja seletada, lähtudes eelnevatest kogemustest ja keskkonnast. Eriti tugevad (re)konstruktsioonid tekivad juhtudel, kui meeldetuletamisel esitatakse suunavaid küsimusi, mis viitavad otseselt mõnele eksitavale detailile sündmustes. Nt pealtnägijate tunnistuste analüüsimine. 5. Motiveeritud unustamine Elusündmuste mälu. Nt sündmused mida inimene ei taha meenutada. Me püüame unustada ebameeldivaid sündmusi/ asju. Mõtlemine on vaimne tegevus, mis korrastab ja organiseerib psüühikas kajastatud teadmisi ümbritseva maailma kohta. Nimeta ja kirjelda probleemide lahendamise etappe.
o Meenumine materjal tuleb meelde iseenesest. Meenumine ei nõua tahtepingutusi, sageli kutsuvad seda esile juhuslikud vihjed. o Meenutamine eeldab tõsist mõttetööd ja tahtlikku pingutamist. Samas võib liiga tugev tahtmine meenutamist pärssida. Mälu omadused 1. Maht materjali hulk, mida inimene suudab säilitada (10. klassis on see 4 korda suurem kui esimeses). 2. Täpsus tuleb ilmsiks meeldetuletamisel ja on seotud isikuomadustega. 3. Kiirus seotud omandamisvõimega. 4. Valmisolek väljendub olulise info leidmisvõimega õigel ajahetkel. Mälu protsessid on omavahelt tihedalt seotud, osaliselt kattuvad ning üksteiseks üleminevad ühtse mälutegevuse komponendid. Mälu on arendatav ja igal inimesel on võimalik leida ise erinevaid õppimisvõtteid, et mälu töö oleks võimalikult efektiivne. MÄLU LIIGID SÄILIMISE AJA JÄRGI : 1
Maneersus (mannerism) - eesmärgipäratud, harjumuslikud ja tahtmatud liigutused Mutism (mutism) - kõnetus ilma struktuursete (orgaaniliste) muutusteta ajus Ambitendents - vastandlikud impulsid käitumises Mälu ja intellektihäired Mälu on aju võime informatsiooni vastu võtta, säilitada ja reprodutseerida. Mäluhäired: Vähenenud võime omandada uut informatsiooni. Häiritud võime säilitada omandatud informatsiooni. Raskused informatsiooni meeldetuletamisel. Amneesia e. mälulünk: osaline; täielik; anterograadne e. edasihaarav mälulünk; retrograadne e. tagasihaarav mälulünk. Paramneesia: 1)konfabulatsioon (asendav ja fantastiline) terve sündmustiku reprodutseerimine ekslikes ajalistes ja ruumilistes seostes. 2)pseudoreminestsents sündmustiku reprodutseerimisel täiendatakse seda detailidega, mis tegelikult on seotud mingite teiste sündmustega 3)krüptomneesia võõrandav k. -oma
ettekujutusele taolistest tegelastest ja sündmustest. Siin ei olegi tegu niivõrd unustamisega, kuivõrd arusaamatute asjade omamoodi ümberseleustega (ümberkodeerimisega!) enda jaoks ning selle seletuse meeldejätmisega. Niisugused näited võimaldavad öelda, et mälu ei ole üksnes rekonstruktiivne (taasloov), vaid sageli ka konstruktiivne (loov) protsess. Eriti tugevad valed (re)konstruktsioonid tekivad juhtudel, kui meeldetuletamisel esitatakse suunavaid küsimusi, mis viitavad otseselt mõnele eksitavale detailile sündmustes. Niisugune olukord esineb sageli siis, kui mingite kuritegude või õnnetusjuhtumite korral analüüsitakse pealnägijate tunnistusi. (Selliste tunnistuste puhul nõutakse mälult tegelikult tavalisest natuke enamat. Ülesande erakordsus on niisuguste tunnistuste puhul selles, et kasu pole sündmuse üldisest, põhimõttelisest mäletamisest nagu enamus asju tavaliselt meelde jäetakse -, vaid
ja „Mis reegel on meil ohutult redelitel mängimiseks?“ Ma olen mitmuses asesõnad kaldkirjas • Et siin end turvaliselt et anda üksteisele õiglane võimalus... esitanud, et rõhutada kaasavat keelekasutust reeglite meeldetuletamisel. Mitte „minu“ reegel, tunda, me... vaid meie reegel. Reeglite sõnastamisel tuleb meeles pidada mõningaid põhitõdesid: Tagajärjed 1. Töötage välja põhiõigustele keskendunud reeglid: turvaline paik ja turvaline käitumine; Õpilased peavad teadma, Õp
annaabi.ee 
