Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Meediavabadus ja selle vajalikkus (0)

3 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas see meie elu mõjutab?

Lõik failist

Meediavabadus ja selle vajalikkus
Viimaste aastate jooksul on saanud internetis suureks probleemiks anonüümsed netikommentaatorid . Öeldakse mida tahetakse, kus tahetakse ja kellele tahetakse -tehakse asju, mida päriselus oma nime all ei tehtaks . On käinud palju spekulatsioone selle üle, mida peaks nende kommentaaride suhtes ette võtma ning kas äkki peaks meediavabadust täielikult piirama? Samas pole meediavabadus läbinisti halb, ideeliselt peaks see olema üks demokraatliku riigi tunnuseid. Mida head ja halba leidub meediavabaduses ning kuidas see meie elu mõjutab?
Sõna- ja meediavabadusel tuleks ka teatud piiridega arvestada. Eks muidugi ole iga inimese õigus demokraatlikus riigis oma arvamust avaldada ning iseenda ja oma
Meediavabadus ja selle vajalikkus #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-04-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 27 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor arukaskl Õppematerjali autor
Kirjand meediavabadusest; sõnavabadusest ja selle vajalikkusest

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
45
doc

Suhtekorralduse eksami materjal

Nii pikaajaline organisatsiooni imago loomise programm kui ka ühekordne projekt vajavad kas suuremal või vähemal määral ettevalmistustööd. Igasuguse suhtekorraldusprogrammi eesmärk on üldjuhul kas olemasoleva positiivse olukorra säilitamine või ebarahuldavas olukorras soodsa muutuse esilekutsumine. Seega on programmi ettevalmistusfaasi ülesanne teisel juhul leida peamised faktorid, miks organisatsiooni ning tema sihtgruppide vaheline suhtlus (või selle mingi osa) ei vasta organisatsiooni ootustele. Kui soovitakse olemasolevat olukorda säilitada, tuleb identifitseerida, mida on seni hästi tehtud ­ st millised faktorid on soodustanud organisatsiooni positiivse imago kujunemist. Üldjuhul ei saa olla tegemist nii täiusliku situatsiooniga, niivõrd positiivse suhtumisega, et enam midagi parandada ei saa. Kuna sihtgruppide suhtumine ning kogu ühiskondlik kontekst, milles

Suhtekorraldus
thumbnail
132
doc

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

aastatelgi. Teadusringkondades on biograafilist lähenemist hakatud laialdaselt tunnustama 1990. aastate lõpul. Et mõista ennast ja teisi, peame mõistma omaenese ajalugu ja kuidas me saime selleks, kes praegu oleme. Me teeme iseenda ajalugu, kuid mitte üksnes iseenda valikutega ­ me sõltume ka tingimustest. Tingimuste tundmaõppimine võimaldab kujundada oma elu rohkem selliseks, nagu ise loodame ja soovime. Teaduslik mõtlemine on olnud üpris erinev, selle tõepärasus on alati olenenud üksikute teadusharude omavahelisest kokkuleppest. St igasugused väited on suhtelised, olenevalt nende huvidest ja standarditest, kes neid väiteid on kinnitanud. Paljude sotsiaalsete nähtuste kohta on leitud üksikute juhtumite abil seletusi, niisamuti on tehtud nende abiga teoreetilisi üldistusi. Teaduslikust vaatevinklist võib paista, et sotsiaalne õiglus on kehtestatud üldiste

Sotsiaalteadused
thumbnail
107
doc

Saatanlik piibel

18. sajandil saavutas Inglismaal asuv Põrgutule Klubi kurikuulsuse (klubi oli väidetavalt seotud ka Inglismaa kolooniatega). 20. sajandi esimesel poolel näitas press Aliester Crowleyd kui kõige nurjatumat inimest maailmas. On vihjeid, et aastail 1920-1930 tegutses ka Saksamaal Must Ordu. Sellele pealtnäha vanale loole pakkusid LaVey ja tema toetajad juurde kaks sokeerivat nüanssi. Esiteks nimetasid nad end jumalat teotavalt kirikuks(see termin on valdavalt kuulunud kristlaste leksikoni) selle asemel, et teha tavaline satanistlik grott, kus õpetatakse maagiat. Teiseks praktiseerisid nad musta maagiat avalikult, selle asemel, et teha seda salaja. Ma ei leppinud LaVeyga intevjuu ajas kokku, arutamaks tema ketserlikke uuendusi, mis on tavaliselt mu esimene samm uurimistöö koostamisel. Selle asemel otsustasin ma teda kuulata hoopis ta oma loengul ühe tundmatuna publiku hulgas. LaVeyd kirjeldati ajalehtedes kui

Maailmavaateõpetus
thumbnail
69
doc

Turunduse eksam

intervalliga (erandiks on teenused). Mõnikord on põhjuseks ka tootmise tsükliline iseloom. Turundustegevus peab looma tingimused kauba pidevaks olemasoluks, tagades sellega ostmise ajamugavuse. · Koguselõhe. Tootjatele on kasulik valmistada ja müüa suurtes kogustes (hulgipakendites), tarbijad seevastu eelistavad väiksemaid koguseid (jaepakendeid). Turundus-tegevus peab tagama kauba ümberpakendamise (või täiendava töötlemise) ja looma selle abil ostmise kogusemugavuse. · Valikulõhe. Üksiktootja suudab harilikult pakkuda kitsast kaubasortimenti, tarbijad eelistavad teha valikuid aga laiast sortimendist. Turundustegevus peab erinevate tootjate kaupade kombineerimisega looma mitmekesiseid sortimente, tekitades sellega valikumugavuse. · Infolõhe. Tootjad sageli ei tea, kes, kus, millal ja kui palju nende tooteid vajab. Samalaadne info puudub ka tarbijatel

Turundus
thumbnail
81
docx

Sissejuhatus eetikasse

halbadest asjadest, õigetest ja vääradest tegudest. Moraal osutab inimeste ja kultuuride kokkuleppelistele tavadele, reeglitele või käitumisviisidele, nagu nad on. Eetika on teadus kõlblusest (ehk moraalist) ja kõlbelistest väärtustest. Eetika ehk kõlblusõpetus räägib sellest, mida kõlbab ja mida ei kõlba teha. Eetika kui moraalifilosoofia on filosoofia haru, mille käsitlusaineks on moraal. Eetikas on uurimise aineks eetos (komme, eluviis). Eetikas mõeldakse selle all kõlbeliste normide, põhimõtete ja ideaalide tervikut. Inimese seisukohalt tähendab eetos kõlbelise teadvuse sisu. Üldises tähenduses mõtleme eetose all kõlbelisi väärtusi tegelikkuses. Need väärtused on enamasti individuaalset, kuid ka ühiskondlikku laadi. Eetika uurib erinevaid vaateid selle kohta, mis on hea ja õige. Eetika püüab avastada teid moraalitunnetusele. Eetikas küsitakse ka selle järele, miks me peaksime tegema seda, mis on õige

Eetika
thumbnail
95
doc

Mein Kampf

teosed, laiutavad aga paljude avalike raamatukogude riiulitel ega ole kunagi tõsiseltvõetavat hukka-mõistu leidnud. Miks see nii on, taipab tähelepanelik lugeja üsna kiiresti. Tutvudes A. Hitleri poolt kirjapanduga, ei jaga meie demokraatlikus riigis elav lugeja kindlasti tema seisukohti ja maailmavaadet. Võrreldes seda aga marksismi klassikute teostega, tuleb tõdeda, et A. Hitler on esitanud oma seisukohad ja mõtted väga sirgjooneliselt, ausalt ja ilma selle liigse suhkrustatud sõnavahuta, mis on nii omane marksistidele ja mis püüab varjata nende äärmist inimvihkajalikkust. Seni on lugeja saanud tutvuda hinnangutega raamatu "MEIN KAMPF" kohta, mis on esitatud vaid võitjate seisukohalt lähtudes. Nüüd võib iga eesti lugeja ise veenduda, milles seisneb natsionaalsotsialismi kui ideo-loogia olemus ja võrrelda seda objektiivselt leninismi-marksismiga. Tõlge venekeelsest väljaandest: « », , «», 2002 Peeter Kask, tõlkija

Saksa ajalugu
thumbnail
83
doc

Õiguse sotsioloogia

1. sotsiaalne protsess e ühiskondlik protsess 2. Sotsiaalse keskkonna konkreetne valdkond (nt institutsioon (majandus, perekond)) 3. Sotsiaalsed või ühiskondlik protsess, mis peaks sisaldama vastuolu => sotsioloogia uurib probleeme, mis ju ongi nähtus, milles väljendub vastuolu. Sotsioloogia tegeleb ühiskonna mõjurite uurimisega erinevatele nähtustele. Õigusloome globaliseerumise tingimustes (kui natsionaalne õigus sõltub mingitest teguritest, mis ei ole alati selle konkreetse õigussüsteemi ametnike poolt kontrollitavad) ­ transnatsionaalne õigus. Transnatsionaalne õigus vs rahvusvaheline õigus ­ peamiseks erinevuseks on see, et rahvusvahelises õiguses tehtud ettekirjutused on pigem soovituslikku iseloomu kandvad ja puudub reaalne jõustruktuur, mis rahvuvahelise õiguse norme kontrolliks või sanktsioone rakendaks; transnatsionaalses õiguses on jõustruktuur olemas ning oma olemuselt on see üsna käskiva ja sundiva iseloomuga õigus

Õiguse sotsioloogia
thumbnail
152
docx

KASVATUSE KLASSIKA

Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS Meie raamaturiiulid on täis perenõustajate, suhtlemistreenerite ja koolitajate raamatuid, kus erinevas sõnastuses korratakse lapsest lähtuva kasvatuse tõdesid: laps on täiskasvanule võrdne partner loobuge sõnakuulelikkuse müüdist, laps ei pea kuuletuma harjumusi ja traditsioone ei ole vaja kujundada, neil pole mingit põhjendust kasvatus selle sõna traditsioonilises tähenduses on nonsenss karistmine ja premeerimine on manipulatsioon, mis kaotab usaldussuhted autoriteet sünnitab allasurutud ja austuseta põlvkonna päheõppimine ja tuupimine on keskaegsed meetodid kitsad jah-ei-piirid tuleb asendada paindlike ja läbiräägitavate reeglitega uus põlvkond - indigo- ja kristall-lapsed ­ on tugeva tahtega vabad süsteemipurustajad jms.

Sotsiaalpedagoogika teooria ja praktika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun