Meediavabadus ja selle vajalikkus (0)

Meediavabadus ja selle vajalikkus
Viimaste aastate jooksul on saanud internetis suureks probleemiks anonüümsed netikommentaatorid . Öeldakse mida tahetakse, kus tahetakse ja kellele tahetakse -tehakse asju, mida päriselus oma nime all ei tehtaks . On käinud palju spekulatsioone selle üle, mida peaks nende kommentaaride suhtes ette võtma ning kas äkki peaks meediavabadust täielikult piirama? Samas pole meediavabadus läbinisti halb, ideeliselt peaks see olema üks demokraatliku riigi tunnuseid. Mida head ja halba leidub meediavabaduses ning kuidas see meie elu mõjutab?
Sõna- ja meediavabadusel tuleks ka teatud piiridega arvestada. Eks muidugi ole iga inimese õigus demokraatlikus riigis oma arvamust avaldada ning iseenda ja oma tõekspidamiste eest seista. Tihtipeale aga ei mõelda – eriti läbi interneti end väljendades – selle peale, kuivõrd surutakse oma arvamust teistele peale. Algeliselt hea ideena tundunud sõna- ja meediavabadus, kus kõik väljendavad oma arvamust ning õpivad üksteisest, on kahjuks muutunud (vähemalt internetis) sõimupaigaks, kus üksteise arvamused ja isiksused pikemalt mõtlemata ühiselt maatasa tehakse ning tolerantsus praktiliselt nullini on kahanenud.
Meedia on ka hea võimalus inimestega manipuleerimiseks. Inimesi on väga lihtne oma tahte järgi suunata ilma, et nad sellest ise aru saaksid. Kõik sõltub sellest, kuidas uudiseid serveeritakse ja millise nurga alt need kirjutatud on. Tihtipeale kahjuks ei taipa inimesed seda ning lähevad manipuleerimisega vägagi kergelt kaasa. Kui igaüks võib asju kommenteerida, siis miks ei saa seda teha ka ajakirjanikud ja riigitegelased, sekkudes õigel hetkel kommentaaridesse ja üldist arvamust sellega endale meelepäraselt suunata.
Ometigi on meedia meile eluliselt vajalik. Ilma meediata ei oleks me informeeritud sellest, mis ilmas toimub. Meediavabadus annab tänu oma anonüümsusele võimaluse ka kõige vaiksematele end julgelt väljendada, kartmata seejuures oma nime määrida. Niimoodi saab riik teada ühiskonna üldise arvamuse tähtsate sündmuste ja otsuste kohta (iseasi, kas sellega arvestada tahetakse) ning inimesed ei pea meele avaldamiseks iga asja pärast kõik muu pooleli jätma ja siltidega tänavale jooksma . Samuti võib ju loota , et elades ennast (vahel lausa jõhkrutsedes) internetis välja, ei olda päriselus üksteise vastu nii ebaviisakad ja kurjad.
Küsimus meediavabaduse kasulikkuse kohta jääb tõenäoliselt alatiseks õhku rippuma. See on teema, millele ei leidu ühte ja ainuõiget konkreetset lahendust . See on vajalik inimestele eneseväljenduseks ning ühiskonnaelus kaasarääkimiseks. Sellega kaasnevaid tagajärgi – nt areng kergest sõnavahetusest suurte tülideni - ei ole nii kergelt võimalik parandada. Alati on inimesi, kes tahavad tüli üles kiskuda või siis lihtsalt oma halba tuju paranda teisi sõimates. Läbi meedia manipuleeritakse kõigiga, sõltuvalt sellest, kuidas kellelegi parasjagu kasulikum on. Siiski ilma meediata ja selle vabaduseta ei ole võimalik ühiskonnal demokraatlikult toimida. Jääb vaid üle loota, et meediavabadust ainult kurjalt ära ei üritata kasutada.