8. Abaluu iseärasused seal ja hobusel. Neil puudub õlanukk, harjaköber hästi arenenud. Hobusel on abaluukõhr ja kaarnajätke kõige paremini arenenud. 9. Õlavarreluu põhiosad. Pea, kael, keha ja kaks põnta 10. Õlavarreluu iseärasused karnivooridel. Deltaköprus vähearenenud, taksikoertel ja lühijalgsetel koertel on õlavarreluu tugevasti kõverdunud, kassil paikneb kodarluuaugust mediaalselt koronoidauk (fossa coronoidea), neil paistab mediaalsest põndapealisest proksimaalselt põndaülene mulk (foramen supracondylare). Koeral leidub sageli ka plokiülene mulk, kassil see puudub. 11. Õlavarreluu iseärasused mäletsejalistel ja hobustel. Mõlemad köbrukesed kahestunud, koosnedes kraniaalsest ja kaudaalsest otsast, deltaköprus on tugevasti arenenud. Hobusel esineb ka vahelmine köbruke. 12. Küünarvarre skelett skeleton antebrachii 13. Kodarluu põhiosad
thoracici): Algselt 3 luud: aba-, rang- ja Kaudaalselt suunatud Konksuülene kaarnaluu, koduloomadel arenenud vaid jätke (Processus suprahamatus) abaluu alihasmine köprus (Tuberositas deltoidea). 1.Peaaegu pole näha küünarnukmist auku (Fossa olecrani). Õlavarre skelett (Skeleton brachii): 2.Mediaalsest põndapealisest õlavarreluu (humerus) proksimaalselt läbib luud põndaülene mulk (Foramen supracondylare). Küünarvarre skelett (Skeleton täies pikkuses välja arenenud ja teineteise antebrabhii): Kodarluu (Radius), htes liikuvad, eriti kassil.
KÕHUNÄÄRE PANCREAS joone keskkohal - 16x4x2 cm Ussripik appendix veriformis - 100g - 2 20 cm pikkune - caput + corpus + cauda - umbsoole alumisest mediaalsest osast - processus ucinatus - ostium appendicis veriformis - margo superior + margo inferior + margo anterior Käärsool colon (4 osa) - facies anterior + facies posterior + facies inferior - Colon ascendens - ductus pancreaticus -> ühissapijuha -> papilla duodeni major 17-18 cm
närvisüsteemi neuronitele. Nestiin on kesknärvisüsteemi tüvirakkude tunnusvalk. 21. Golgi kompleksi ehitus ja funktsioonid Golgi aparaat on membraanne organell, kus üksteisele pakendatud tsisternid on ümbritsetud transportvesiikulitega. Golgi aparaat on sekreetide modifitseerimise ja pakkimise põhiline vahejaam. Tsisternide pakett koosneb: 1. cis- või moodustuvast poolusest, kuhu transporditakse endoplasmaatilisest retiikulumist sünteesitud produktid. 2. mediaalsest e keskosast, kus valgud glükolüüsitakse. 3. trans- e küpsevast poolusest, kus formeeruvad sekreedisõmerad või esmased lüsosoomid. 22. Mis on somiidid ja mis neist kujunevad Intraembrüonaalne mesoderm tiheneb keskjoonel, moodustades pikisuunalised mesodermisambad; sammas jätkub lateraalselt intermediaarse mesodermina, mis lateraalselt järk-järguliselt madaldub lateraalseks mesodermiks. Kolmanda nädala lõpuks telgmine mesoderm hakkab jagunema
tuumadesse. Tähnielundist pärinevad kiud jõuavad alumisse, osalt ka mediaalosalt mediaalsesse tuuma. Esikunärvi tuumadest kulgevad närvikiud edasi retikulaarformatsiooni, väikeajju, silmalihaseid innerveerivate närvituumade juurde ja seljaajju. Retikulaarformatsiooni suundavad teed mõjutavad retikulaarformatsiooni-seljaaju kulgla kaudu seljaaju motoneuroneid. Väikeajju tuleb osa närvikiudusid otse vestibulaarganglionist, osa tuleb sinna ka esikunärvi mediaalsest ja alumisest tuumast. Need lõpevad väikeaju tuumades, mida nimetatakse sõlmekeseks ja tätrakeseks. Üks osa ühendusteid läbib talamuse ja jõuab ajukoorde. Nüstagmil(pea, silmade nõksuvad liigutused pöörgliikumisel) eristatakse vestibulaarset ja optokineetilist komponenti. 25. Haistmismeelega seotud retseptorid. Haistmismeelega seotud juhteteed ja ajupiirkonnad. Haistmine põhinevad spetsialiseeritud meelerakkude valikulisel ja ülitundlikul
Tähnielundist pärinevad kiud jõuavad alumisse, osalt ka mediaalsesse tuuma, poolringkanalitest pärit kiud suunduvad ülemisse ja osalt mediaalsesse tuuma. Esikunärvi tuumadest kulgevad närvikiud edasi retikulaarforatsiooni, väikeajju, silmalihaseid innerveerivate närvituumade juurde ja seljaajju. Retikulaarformatsiooni suunduvad teed mõjutavad RF-seljaaju kulgla kaudu seljaaju motoneuroneid. Väikeajju tuleb osa närvikiudusid otse vestibulaarganglionist, osa tuleb sinna esikunärvi mediaalsest ja lumisest tuumast. Need lõpevad väikeaju tuumades, mida nim sõlmekesteks ja tätrakeseks. Üks osa ühendusteid läbib talamuse ja jõuab ajukoorde. Ülalnimetatud teede ning esikunärvituumade ja silmalihaseid innerveerivate närvituumade vaheliste ühenduste kaudu kulgevaid vestibulaarrefleksid silmamuna välislihastele. Pöördliikumisel tekivad pea ja silmade nõksutavad liigutused- nüstagm-, millega tagatakse nägemisorientatsioon ruumis. 25. Haistmismeelega seotud retseptorid
ka mediaalsesse tuuma, poolringkanalitest pärit kiud suunduvad ülemisse ja osalt mediaalsesse tuuma. Esikunärvi tuumadest kulgevad närvikiud edasi retikulaarfotmatsiooni, väikeajju, silmalihaseid innerveerivate närvituumade juurde ja seljaajju. Retikulaarformatisooni suunduvad teed mõjutavad retikulaarformatsiooni- seljaaju kulgla kaudu seljaaju motoneuroneid. Väikeajju tuleb osa närvikiudusid otse vestibulaarganglionist, osa tuleb sinna ka esikunärvi mediaalsest ja alumisest tuumast. Need lõpevad väikeaju tuumades, mida nimetatakse sõlmekeseks ja tätrakeseks. Üks osa ühendusteid läbib talamuse ja jõuab ajukoorde. Ülalnimetatud teede ning esikunärvituumade ja silmalihaseid innerveerivate närvituumade vaheliste ühenduste kaudu kulgevad vestibulaarrefleksid silmamuna välisihastele. Pöördliikumisel tekivad pea ja silmade nõksuvad liigutused – nüstagm – millega tagatakse nägemisorientatsioon ruumis
- 4. sõrme ja käed asetatakse põlvepiirkonna ümber. Joonis 7. Põlve õndlaarter (a. poplitea) palpatsioon. Jalaseljaarter (a. dorsalis pedis) palpeeritakse jalalaba selgmise pinna keskel pika suurvarbasirutaja kõõluse lateraalsel küljel. 12 Joonis 8. Jalaseljaarteri (a. dorsalis pedis) palpatsioon. Tagumine säärearter (a. tibialis posterior) palpeeritakse sääreluu mediaalsest päksist veidi distaalsemal ja tagapool. (Kupari & Nieminen 2005, Saha 2005, Shelswell & Bentley 2007.) Joonis 9. Tagumise säärearteri (a. tibialis posterior) palpatsioon. Pulsi hindamiseks vajalikud vahendid Kell sekundiosutiga või stopper. Vajadusel mittesteriilsed kindad. Stetoskoop - auskulteeritakse südame löögisagedust. Pulssoksümeeter – mõõdetakse pulsisagedust lisaks hemoglobiini hapnikuga küllastatusele. Eriti vajalik on see laste pikemaajalisel jälgimisel
puutumatuks oskuste omandamist tagav ehk protseduuriline mälusüsteem. 4 Amneesiasündroom: H. M-i juhtum Amneesiahaige ühe esimese põhjaliku kirjelduse esitas Kanda neuropsühholoog Brenda Milner 1950. aastail. Nimelt opereeriti 27-aastase epilepsiahaige H. M-i aju, kuna teatud ajustruktuuride eemaldamine aitab oluliselt vähendada epilepsiast tingitud tugevaid krambihoogusid ning parandada haige üldist seisundit. Eemaldati osa ajukoore oimusagara mediaalsest osast, enamus hippokampusest ning mandeltuumast ehk amügdalast. Kuid positiivsete muudatuste kõrval ilmnes patsiendil tugev mälukaotus; H. M ei mäletanud enam peaaegu midagi oma elukäigust, ta ei tundnud ära arste, kes olid teda pikka aega ravinud, ei mäletanud, mida ja millal ta oli hiljuti söönud, kus ja kellega oli teatud kohtades varem viibinud jne. Samal ajal näitasid intelligentsustestide tulemused, et tema vaimne võimekus ei
suunduvad ülemisse ja osalt mediaalsesse tuuma. Esikunävi tuumadest kulgevad närvikiud edasi resikulaarformatsiooni, väikeajju, silmalihaseid innerveerivate närvituumade juurde ja seljaajju. Retikulaarformatsiooni suunduvad teed mõjutavad retikulaarformatsiooni-seljaaju kulgla kaudu seljaaju motoneuroneid. Väikeajju tuleb osa närvikiudusid otse vestibulaarganglinost, osa tuleb sinna ka esikunärvi mediaalsest ja alumisest tuumast. Need lõpevad väikaju tuumades, mida nim sõlmekeseks ja tätrakeseks. Üks osa ühendusteid läbib talamuse ja jõuab ajukoorde. Ülalnimetatud teede ning esikunärvituumade ja silmalihaseid innerveerivate närvituumade vahelise ühenduste kaudu kulgevad vestibulaarrefleksid silmamuna välislihastele. Pöördliikumisel tekivad pea ja silmade nõksuvad liigutused nüstagm -, millega tagatakse nägemisorientatsioon ruumis. 25. Haistmismeelega seotud retseptorid
kõnnikiirus võimaldab suuremat kontrolli tasakaalu üle. Peamised kõnnidistantsi komponendid nagu kõnni- ja sammupikkus sarnanevad samuti väikelastel ja vanemaealistel. Kõnni pikkus on distants jala kontaktist (sageli kannast) sama jala kontaktini (nt. parema jala kannast parema jala kannani). Sammupikkus on ühe jala kanna kontakt teise jala kanna kontaktini (nt. parema jala kannast vasaku jala kannani). Peamine tugipunkt (base of support)- kaugus ühe jala mediaalsest malleolusest teise jala mediaalse malleooluseni, on kõnnidistantsi komponent, mis muutub vanuse kasvades. Seni kuni tasakaal hakkab arenema, on väikelaste peamine tugipunkt väga lai. Täiskasvanul kõnni tugipunkt väheneb, kuni vanemas eas koos tasakaalu häiretega taas laieneb. Varba kaugus põrandast (toe clearance) Varba kõrgus on vertikaalne vahemaa suurest varbast põrandani kõnnitsükli hoofaasis.
proksimaalne osa Ventrolateraalne sklerotoom – roiete distaalne osa Ventromediaalne sklerotoom – migreerub seljakeeliku ümber, moodustub selgroolülide kereosa Dorsomediaalne sklerotoom – selgroolülide ogajätked ja lülikaared Ventraalne-posterioorne sklerotoom – dorsaalaordi ja lülidevaheliste veresoonte seina (silelihaste ja endoteeli)rakud. Neuraaltoru kõrval paiknevast mediaalsest sklerotoomist arenevad ka seljaaju katvad meningesed ehk ajukelmed ja seljaaju toitvad veresooned. Somiiiti anterio-posteriooorne polaarsus: Somiidi sklerotoom jaguneb veel ka eesmiseks (anterioorne - A) ja tagumiseks (posterioorne - P) osaks. Selline jagunemine on vajalik selgroolülide moodustumiseks ja perifeerse närvisüsteemi määratlemiseks – neuraalharja rakud ja motoorsed ja sensoorsed aksonid liiguvad ainult sklerotoomi anterioorsesse ossa. A/P polaarsus on määratud
Luuhaigused: osteogenesis imperfecta, osteopetroos Naha ja pehmete kudede infektsioon sisenemiskohas – osteomüeliit! Tselluliit Põletus Raskus anatoomiliste orientiiride leidmisel: rasvumine Varustus Luunõela paigutamise komplekt Teostamine Punktsioonikoht/kohad Tibia proksimaalne ots – tuberositas tibia’st 1–3 cm distaalsele tibia sileda eespinna (mediaalse pinna) keskel Tibia distaalne ots – 1 cm mediaalsest päksist kõrgemale (proksimaalsele) v. saphena magna’st tahapoole Suuremad lapsed, kellel luu pindkiht paksem: o Femur’i distaalne ots – 2–3 cm põlvekedrast proksimaalsele keskjoonel o Õlavarreluu (proksimaalne ots) o Radius (distaalne ots) o Niudeluuhari (spina iliaca anterior) o Clavicula o Calcaneus Sternum (manubrium sterni) – täiskasvanu 811 Teostamine – punktsioonikoha leidmine
annaabi.ee 
