JALGRATTA- JA KANUUMATK E R I N E VA D M AT K AT E H N I K A D MATKA ÜLDINFO • 3 päeva (59km jalgrattaga + kanuumaatk) • Piirkonnaks Otepää – sealsed matkarajad pakuvad väljakutseid ja on huvitavad, lisaks oli juba olemas kanuumatka pakkumine, mida sai selle matkaga siduda. • Sihtrühmaks 12-15 aastased noored, eelnev kogemus pole tarvis. Matk on kõige huvitavam noortele, keda huvitab rattasõit ja värskes õhus viibimine. Huvitaval matkarajal saab end proovile panna. MATKAJUHID • Matkajuhte peaks olema 3 • Kaks neist rattamatka jaoks, kolmas lisaks kanuumatka jaoks • Kõik matkajuhid peavad olema läbitava alaga tuttavad, peavad olema konkreetsed ning informatiivsed, matkajuhid peavad suutma tagada laste ohutuse VARUSTUS Põhivarustus: • Maastikuratas (+kiiver) – rattamatka jaoks, kiiver ohutuseks • Kanuu (ahjamatkad.ee pakub teenust, siduda nende kanuumatk teise matkaga – kanuu rent nende käest)
Ei saa öelda, et oleksin õpperajal uusi teadmisi saanud. 7) Kas rada meeldis sulle? Rada oli okei, minu jaoks suhteliselt igav. 8) Üldiselt anna õpperajale punkte 100 hindepunkti skaalas 50 punkti. See ei olnud otseselt õpperada, kena jalutada, aga mitte haridus- või kultuurieesmärgil. KOTKA MATKARADA 1) Õpperaja infrastruktuuri piisavus (puhkekoht, WC, lõkkekoht, laudtee, rajakate jms) Kotka matkarajal oli väga palju infrastruktuuri. Piisavalt puhkekohtasid, korralikud WC’d, lõkkekohad. Matkarajal oli ka korralik laudtee ja ka metsateed olid hästi läbitavad. Fotomaterjal: Parkla ala infotahvliga ja puhkealaga: WC ja prügikast parkla juures: Laudtee: Puhkekoht, grillimiskoht matkarajal: 2) Õpperaja korrashoid (prahistatus, infrastruktuuri seisund, WC puhtus, tähiste korrashoid) Õpperada oli ilus ja korras, rajal oli piisavalt prügikaste
Matkaprojekti sihtrühmaks on 12-15. aastased noored. Kuigi matkale on siiski oodatud kõik huvilised. Grupi suurus umbes 15 inimest. Kuna ühe korraga läbitav vahemaa ei ole väga pikk (eesmärk on nautida loodust ja kogeda huvitavaid radu, mitte vahemaa), siis eelnev kogemus ei ole vajalik. Jalgrattamatka ajal on võimalik valida vahemaa pikkust, et kõik matkal osalejad saaksid aega nautida. Matk on kõige huvitavam noortele, keda huvitab rattasõit ja värskes õhus viibimine. Huvitaval matkarajal saab end proovile panna. Matkajuhi valik ja vajalikud kompententsid Matkajuhte peaks olema 3. Kaks neist rattamatka jaoks, kolmas lisaks kanuumatka jaoks. Rattamatk toimub muutlikult maastikul ning on kiirema tempoga kui kanuumatk. Jalgrattamatkal on võimalik marsruuti valida inimestel, kes nii pikalt osaleda ei sooviks. Siis peab saatma ühe matkajuhi grupiga, kes ei saa/taha täispikka matka läbida. Kanuumatk vajab
X:6445618 Y:679808 B:58o6`53" L: 27o3`6" TREPID... · Trepid on vanad, lagunenud ja viltu vajunud. · Vihma ja lumega on trepid libedad · Käsipuud on mõne koha peal viltu. LUSTIOONE PLATS · Lustioone plats oli endisaegadel mõisnike lustipiknike pidamise koht. Plats asub Väikese Taevaskoja vahetus läheduses. · Platsi koordinaadid: X:6445173 Y:679563 B:58o6`39" L: 27o3`49" JALAKÄIJATE SILD I · Lisaks Saesaare tammile on matkarajal kaks jalakäijate silda üle Ahja jõe. Esimene asub Lustioone platsi servas. · Silla koordinaadid: X:6445125 Y:679569 B:58o6`37" L: 27o2`50" VÄIKE TAEVASKODA · 13 m kõrgune ja 190m pikkune liivakivipaljand, milles on 5m kõrgune ja 15m sügavune Neitsikoobas, kus voolab allikas. · Väikese taevaskoja infotahvli koordinaadid: X:6445049 Y:679535 B:58o6`35" L: 27o2`47" JALAKÄIJATE SILD II · Mõlemad jõe ületuseks mõeldud sillad on
Tema kummitust märkavad tihti teerajajad ja seal kandis matkavad inimesed. Nad räägivad et ta ilmub teede kohale valgusena ja hõljub enda haua kohal. Huvitav infomratsioon uuritava „objekti“ kohta Suure Kanjoni jahimaja Ühes Suure kanjoni jahimajas sulgub üks uks pauguga igakord, kui see lahti jäetakse. Selle põhjustajaks arvatakse olevat üks naissoost kummitus valges kleidis ja siniste lilliedega. Teda on nähtud Transepti matkarajal ja vahetevahel on kuuldud tema ulgumist öösiti. Keegi ei tea selle kummituse isiksust, kuid mõned kohalikud ütlevad et ta leinab oma kadunud abikaasat ja last. Tema karjuvat nägu oli öeldavasti nähtud leekides Suure Kanjoni jahimaja põlengus 1. Septembril, 1932. Millised keskkonnaprobleemid on uuritavas kohas? Suure Kanjoni parki külastavad aastas ligikaudu 4,5 miljonit inimest. Seetõttu on esildistena kasutuses ligi 1,2 miljonit aakrit maad
aastaseks traditsiooniks. Suurepäraseid elamusi pakuvad teatrietendused, spordisündmused ja kontserdid. Nii linnast kui maalt leiab mitmeid võimalusi aktiivseteks tegevusteks. Linna parkide ja alleede rohelust täiendab maakonna lummav loodus. Mõnusaks ajaviiteks on jalutuskäigud metsas, kajakimatkad jõel või merelahel, ratsutamine, kalastamine, jahiretked jm. Lisaks seiklusrikkad raba või kanuuretked Tolkuse matkarajal, Soomaa Rahvuspargis ja mujal maakonnas. Armsalt kodune ja samas eksootiline on Kihnu saar, kus rahvariideid kantakse igapäevaselt ja kus vanaemade unikaalne käsitöö on siiani au sees. Osasaamist siinsetest tavadest pakuvad ka teised väikesaared koos romantilise Läänerannikuga. Sügisene Pärnu on armas paik lõõgastumiseks, kas mõnes spaas või väljasõiduna rahulikku miljööd pakkuvasse õdusasse villasse. Pariis
kauguses, et me saaksime segamatult koos 72 tundi aega veeta. Kirjast jäi kõlama puhas PLUR! Üritus toimus Põhja-Eesti metsade vahel ühes puhketalus. Ohutuse mõttes teadvustati täpne asukoht pisut aega enne toimumist. Kohale jõudes olin ümbrusest täiesti lummatud. Inimesed tervitasid ja kohtlesid üksteist kui sõpra, kõigil paistis väga tore olevat. Kes tantsis, kes maalis, kes silitas hobust, kes jalutas matkarajal – see oli fantastiline. Ettevalmistus oli nagu rusikas silmaauku: looduskaunil festivalialal liikusid vabalt ringi lammas, siga, kits, hani ja hobune, maastikule oli lisatud dekoratiivseid elemente, mis peolistele eriti efektsed paistsid. Ei puudunud ka batuut ja kiik. Pisiasjadele oli tähelepanu pööratud. Üritusel oli kaks lava, üks chill, kus olid heina täis kott-toolid, laest rippuvad tupsukesed, mõnusalt värviline valgus ja üldse igati chill õhkkond
Liinjärv, Valgjärv. Järvi ühendab Tindiorust algav Rõuge ehk Ajo jõgi. Rõuge ürgoru külgorud on Tindi-, Külm-, Mõhk-, Ööbikuorg, Tinopeetri, Hinni, Sikasoo ja Järveotsa org. Kuulsaim neist on muistset linnamäge põhjast piirav 300 m pikkune ja 12-15 m sügavune Ööbikuorg. Rõuge ürgoru matkarada on joonekujuline, pikkusega 10 km. Raja alguspunkt on Hinni kanjon või Ööbikuoru keskuse parkla. Ööbikuorust Hinni kanjoni poole kulgeval matkarajal võid jälgida nutikate inimeste ehitatud vesioinaid, uudistada Eesti kõige sügavamat Rõuge Suurjärve, imetleda Eesti Ema monumenti, külastada Rõuge parki. [1] Ratasjärve, Tõugjärve ja Kahrila järve kallastel saad jälgida erinevaid metsakooslusi, niite ja külamaastikku ning mööda Enni oja kallasrada suunduda Hinni kanjonisse. Rõuge Ööbikuoru Külastuskeskus Rõuge Ööbikuoru Külastuskeskusest saad asjakohast informatsiooni Rõuge ümbruse ja Haanjamaa kohta
millest paljud on kujunenud iga-aastaseks traditsiooniks. Suurepäraseid elamusi pakuvad teatrietendused, spordisündmused ja kontserdid. Nii linnast kui maalt leiab mitmeid võimalusi aktiivseteks tegevusteks. Linna parkide ja alleede rohelust täiendab maakonna lummav loodus. Mõnusaks ajaviiteks on jalutuskäigud metsas, kajakimatkad jõel või merelahel, ratsutamine, kalastamine, jahiretked jm. Lisaks seiklusrikkad raba- või kanuuretked Tolkuse matkarajal, Soomaa rahvuspargis ja mujal maakonnas. Armsalt kodune ja samas eksootiline on Kihnu saar, kus rahvariideid kantakse igapäevaselt ja kus vanaemade unikaalne käsitöö on siiani au sees. Osasaamist siinsetest tavadest pakuvad ka teised väikesaared koos romantilise Läänerannikuga. Sügisene Pärnu on armas paik lõõgastumiseks, kas mõnes spaas või väljasõiduna rahulikku miljööd pakkuvasse õdusasse villasse.
Paljud loomad on liikvel öösiti liikudes enamasti eelmisest käigust jäänud lõhnamärkide järgi. Enamasti liigutakse maastikul, mis seda enam soosib. Tihti kulgetakse mööda veekogude kaldaid, mida kasutavad ka inimesed või teised loomad. Nii võib sama rada kasutada üheaegselt nii põder kui näiteks jänes. Seega pakub loomaradade ja tegevusjälgede uurimine looduses liikujale palju põnevust ja huvitavaid elamusi. Pangem siis edaspidi matkarajal seigeldes ka tähele meid ümbritsevaid pisemaid mutukaid kui ka suurulukeid, nende pesi, närimisjälgi, väljaheiteid, jalajälgi ning muid tegutsemisjälgi. Käigem looduses avatud silmadega.
vastavat värvi asi looduses. Kasutada võiks ainult rohekaid ja pruunikaid toone). 4 · sibulamatk (lõika sibul pooleks ja hõõru seda vastu puid, taimi, kive kogu teeraja pikkuses. Lapsed peaksid raja läbima lõhna järgi. Sama võib proovida näiteks sidruniga). · ABC matk (anna igale matkajale üks täht tähestikust ning ta peab leidma selle tähega algavaid sõnu matkarajal). · hommikune matk (jaluta väikese grupiga varahommikul. Kuula erinevaid hääli ning selgita, kust need tulevad). · öömatk (jaga kõigile taskulambid ning harjuge pimedusega. Seejärel võid lastele näidata tähtkujusid taevas või äkki märkate mõnda loomakest ööpimeduses askeldamas). (Talvoja ja Põder 1996) 5 2 MATKA PLANEERIMINE Igal matkal peab olema eesmärk
Lossimäed oma kaunis eraldatuses pakuvad avastamisrõõmu nii ajaloohuvilistele kui ka loodusesõpradele. Koos Loodi looduspargi, Võrtsjärve, Viljandi järve ja Soomaa Rahvuspargiga tekib väga atraktiivne looduskeskkond, mis on meeldivaks peatuspaigaks loodusesõbrale ja kultuuripärandist huvitatule. Viljandi järve rannas on ohtralt aktiivse puhkuse veetmise võimalusi. Samuti on võimalik matkata ümber järve kulgeval matkarajal, mängida korv-ja jalgpalli ja tennist. Järve ääres asuv trepimägi on samuti turistidele huvi pakkuv. Talvisel hooajal pakub jääväljak Männimäel ja Viljandi järvel olev uisurada võimalust uisutamiseks ja jäähoki mängimiseks ning Huntaugu mäel on lume-ja discgolfi park. Viljandi järve randa on rajatud laste mänguväljak ja kaksrannavõrkpalli platsi. (Viljandi linna arengukava 2013) Majutusstatisika
ja ojad ning huumustoitelised järved või järvikud. [] Samuti kuulub Puhatu Natura 2000 võrgustikku, sest seal leidub sellele võrgustikule olulised siirdesoo- ja rabametsad, vanad looduslähedased (ka läänetaigaks nimetatud metsad), soostuvad ja soo-lehtmetsad, rohunditerikkad kuusikud, laialehised lammimetsad, lammi- lodumetsad ja vanad laialehised metsad. [] Puhatu metsade, soodega, Poruni jõe, mitmete liikide ja kauni maastikuga saab tutvuda selleks ette nähtud matkarajal, mis on 70km pikk, sellest ainult jalgsi liikumiseks on 13km, ülejäänud osa on võimalik ka rattaga või autoga läbida. Kaitsealal on võimalik korjata marju ja seeni (va keelualal). Telkida ja lõket saab teha selleks ettenähtud kohtades. Keelatud on korjata ja häirida kaitsealuseid liike. [] Puhatu looduskaitseala eeskirjadega saab tutvuda Elektroonilise Riigi Teataja vahendusel aadressil http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=76894 (Puhatu looduskaitseala kaitse alla
Radade seisundi ja pinnase kulumise hindamine matkaraja seirekohtades Rada on teekond, millel külastajad liiguvad ning kus on määratletav nende poolt tekitatud kahjustus taimkattele ja pinnasele. Radade seisundi hindamise metoodikas kasutatakse indikaatoritena peamiselt radade laiuse ja raja pinnase kahjustusastmete määramist. Raja ristprofiil, erinevate raja kahjustustsoonide laius, raja laius ja kulumus (raja maksimaalne sügavus) mõõdetakse ja hinnatakse matkarajal enamasti iga 150 meetri järel risti raja keskjoonega. Igal rajal teostatakse esimene mõõtmine 30ndal meetril, sest siis on tavaliselt välja kujunenud matkaraja alguse tegelik laius. Teine mõõtmine teostatakse 120 meetri pärast, st raja 150ndal meetril. Järgnevad mõõtmised toimuvad korrapäraselt 150 meetriste vahedega. Vastavalt raja pikkusele ja iseloomule võib mõõtmisi sooritada 30 kuni 150 meetri tagant. Raja pikkuse mõõtmiseks kasutatakse ratas-pikkusemõõtjat.
seas. Fonte da Benémola ja Rocha da Pena kaitseala Barrocali regioonis asuv Fonte da Benémola ja Rocha da Pena on kaitseala, mis sisaldab huvitava floora ja faunaga ökosüsteeme. 390 hektaril asuv Fonte da Benémola Querença ja Tôri vahel on laiaulatuslik ja mitmekülgne, seal on floora, mida tavaliselt Algarvest ei leia, samuti paljud eksklusiivsed loomaliigid, mida eriti kaitsta püütakse. Parima ülevaate saab kaitsealast spetsiaalsel matkarajal mööda Ribeira da Menalvat. Terav kontrast on orgude vahel, kus elustik on tüüpiliselt vahemereline, näiteks kasvab seal rosmariini ja lavendlit, kuid teisal on muldala tammede ja üksikute korgipuudega. Vesi sisaldab samuti rikkalikku elustikku, kuid eelkõige on tähtsaim loom saarmas. Väikestes koobastes jõekallastel elab kaks kaitsealast nahkhiirekolooniat.
väike piknik. VALIK ERINEVAID MATKU VÄRVIMATK - leia värve looduses. Anna igale matkajale tükike värvilist paberit, et leida sellele värvile vastavat värvi objekt looduses. Proovi kasutada ainult rohekaid ja pruunikaid toone! 159 ABC-MATK - selleks kasuta tähestikku. Anna igale matkajale üks täht tähestikust ja ta peab leidma matkarajal selle tähega algavaid sõnu. HOMMIKUNE MATK - jaluta väikese grupiga varahommikul looduses, kusjuures on tähtis vaikus. Istuge vaikselt ja kuulake hommikusi hääli. Kui kuulete linnulaulu, siis püüdke kindlaks teha, missugune lind laulab (kasutage binoklit ja pikksilma). ÖÖMATK - rühma liikmetel peavad olema taskulambid ja midagi veekindlat istumisaluseks. Istuge vaikselt pimedas ja kuulake ööhääli, kuni silmad harjuvad pimedusega. Kaua see aega võtab? Mida kuulete
annaabi.ee 
