rektor, prorektorid, finantsjuht ja akadeemiline dekaanid, lipilaskonna esindaja sekretr USU- IGUS- ARSTI- FILOSOOFIA- HARIDUS- KEHA- LOODUS- JA MAJANDUS- MATEMAATI- SOTSIAAL- TEADUS- TEADUS- TEADUS- TEADUS- TEADUSKOND KULTUURI- TEHNO- TEADUSKOND KA- TEADUS- KOND KOND KOND KOND Dekaani kt dots TEADUSKOND LOOGIA- Dekaan prof INFORMAA- KOND
Aprioorsne tunnetus jaguneb analüütiliseks ja sünteetiliseks. Sünteetilised otsustused vajavad teistsugust printsiipi, kui seda on vasturääkivuse seadus. On olemas sünteetilised otsustused a posteriori, millel on empiiriline päritolu, kuid on ka selliseid, mis on tõsikindlad a priori ning puhtast arust ja mõistusest pärinevad. A priori anal on paratamatu, ei ole üldkehtiv. Aposteriori sünteet on üldkehtiv, ei ole paratamatu.Kogemu-sotsustused on alati sünteetilised. Matemaati-lised otsustused on kõik sünteetilised.Kanti põhiideeks on see,et metafüüsika tõeliseks alaks on sünteetilised aprioorsed otsustused ning ainuüksi need on tema eesmärk.Metafüüsika peamise sisu moodustab aga aprioorse tunnetuse loomine, olgu siis kaemuse või mõistete abil, lõpuks ka aprioorsete sünteetiliste lausete loomine, ja nimelt filosoofilises tunnetuses.Kant toob oma põhiidee kaitseks näite võrduse ,,a" vahel. a=a , tervik on võrdne iseendaga, või a+b>a , s
Samas aga peame silmas, või igatahes peaksime silmas pidama, et ei see ega sellele näiliselt vasturääkiv ole tõene. Ning sellele näiliselt vasturääkiv on tegeli- kult ainult selle vastand. Seega säilitame välistatud kolmanda sea- duse, näidates, et lause eitamine ei anna alati tulemuseks algselt väljendatud propositsioonile vasturääkivat. Rohkem näiteid polegi vaja. Ükskõik millise juhtumi me ka va- liksime, alati leiame, et olukorrad, milles loogiline või matemaati- line printsiip võiks näida ümberlükatuna, seletatakse ära viisil, mis jätab printsiibi puutumatuks. Ning see näitab, et Mill eksis oleta- des, nagu oleks võimalik selline olukord, mis mõne matemaatilise tõe ümber paiskaks. Loogika ja matemaatika printsiibid on univer- saalselt tõesed lihtsalt seepärast, et me ei lase neil iialgi olla midagi muud. Ja selle põhjenduseks on, et me ei saa neist loobuda endale vastu rääkimata, patustamata keele kasutamist valitsevate reeglite
2 kellassepp mehhaanik TV mehhaanik mehhaanik 2 elektrik valmistaja 2 torulukssepp 2 sepp motorist installeerija 1 elektrik 1 arveametnik 1 ametnik 1 ajakirjanik 1 insener 1 meditsiini 1 giid 1 laevaehitaja 1 müürsepp 1 skulptor R 2 raamatu õde 2 matemaati- 2 panga R pidaja 2 pangatöötaja 2 matemaatik 2 raamatupidaja 2 finantsist 2 kassapidaja kaõpetaja 2 arveametnik ametnik 2 finantsist 1 lennukimeh- 1 pangatöötaja 1 värvide 1 tõlkija 1 hambaarst 1 sotsiaal 1müügi 1 kirjakandja 1 kalur 1 balleti
edasi. Paljudele meeldib aga hoopis loomingulisus, meeldib vabadus. Seda on alguses ehk matemaatikas kõige ras- kem märgata – kus kogu selle korra ja täpsuse vahel jääb ruumi vabadusele? Aga samamoodi nagu kindel vorm soneti või haiku korral, ei piira ka matemaati- lise mõtte kindel vorm loomingulisust. Oluline osa 24 matemaatikast on uute seoste, uute mõtteviiside, uute objektide loomine. Kas pole miks õppida matemaatikat? vahva arusaam, et võime geomeetriast – kehade kujust ja kumerusest – mõelda sugugi mitte ainult kolmemõõtmeliselt, vaid kahekümnes, kolmekümnes või lausa
Avaldades v~orrandist y = cot x muutuja x, saame x = arccot y + n, n Z. Vahetades t¨ahistuse, saame funktsiooni y = cot x l~opmatult mitmese p¨o¨ordfunktsiooni y = arccot x + n, n Z, mida t¨ahistataskse y = Arccot x. 1.1.5 Hu ¨ perboolsed funktsioonid ja nende p¨ o¨ ordfunktsioonid Paele vaadeldud p~ohiliste elementaarfunktsioonide vaadeldakse matemaati- lises anal¨ uu¨sis veel nn h¨ uperboolseid funktsioone ja nende p¨o¨ordfunktsioone, nn areafunktsioone. H¨ uperboolsed funktsioonid ja areafunktsioonid avaldu- vad juba vaadeldud p~ohiliste elementaarfunktsioonide kaudu. 16 H¨uperboolseteks funktsioonideks on h¨uperboolne siinus, h¨ uperboolne koo- sinus, h¨
annaabi.ee 
