Kaug -ja lähimõju Kaugmõju all mõistetakse , kui kaks keha mõjutavad teineteist läbi tühjuse ( vaakumis). Lähimõju all mõistetakse kui kaks keha mõjutavad teineteist nähtamatu vahendiga. Aine ja väli: Aine ja väli kuuluvad mateeriasse, väljal on võrreldes ainega mõningaid erilisi omadusi: 1. Väli omab energiat, mis avaldub aineosakeste vastastikmõjus 2. Üks väli ei sega teist ja teine esimest ja mõjule pääseb ainult kõige tugevam väli Väljad-: 1. Gravitatsiooniväli 2. Magnetväli 3. Elektronmagnetväli Aine koosneb aineosakestest. Erinevate ainete osakesed on aga erinevate mõõtmetega ja seega nad ei pruugi ühte ruumiossa ära mahtuda. Joonkiirus:
(Ella) Sauliga. 1909 asus Enno Valga Krediidiühisuse asjaajaja kohale. 1919 sügisel kolis Ennode pere Haapsallu. 1920. aastal asus Enno tööle Läänemaa koolinõunikuna. 1934. aasta algul halvenes Ernst Enno tervis järsult. Ta aga külmetas ja see läks maksma elu. 7. märtsil 1934 Ernst Enno suri. Looming Luulet hoiab koos ühtne arusaam maailmast, elust ja surmast, mis lähtub teosoofiast. See on lihtsustatult kõneldes kujutelm mateeriasse vangistatud surematust hingest, mis on igavesti määratud püüdlema valguse ja ümbersünni poole. Oma paremates luuletustes saavutab ta lummava sugestiivsuse, mis võib viia lugeja katarsiseni. Tema lemmiksümbolid olid tee ja kodu. Faktid ja väited Ernst Enno on laululise luule traditsioonide rajaja Eestis. Enno pöördumine Ida kultuuritraditsioonide poole on olnud uuenduslik, kuid jäi omas ajas mõistetamatuks. Enno luuletus ,,Rändaja õhtulaul" sai tunduks filmi ,,Nipernaadi" kaudu.
Kuidas toota? Kellele toota? Tarbimisühiskonna eelkäija, materialism, väidab, et inimühiskonna aluseks on töö, inimeste ja neid ümbritseva looduskeskkonna loov suhtumine. Inimesi eristab loomadest aga just see, et nad toodavad endale elatusvahendeid, tootes sellega kaudselt ka materiaalset elu ennast. Indiviidi enese olemus oleneb aga tootmistegevuse materiaalsetest tingimustest. Ühiskonna materiaalseks algeks on inimese suhe mateeriasse tõelisusesse, sellesse, mida saab loendada, mõõta ja käega katsuda, mille tähtsaimaks osaks on tema tootmisviis: ühelt poolt tootlikud jõud ehk siis inimtööjõud ja tehniline baas, teisalt aga tootlike jõudude pinnalt tekkivad tootmissuhted, reaalsed suhted inimeste vahel, mis on sõltuvuses nende suhetega tootmisvahenditesse. Ka ühiskonna areng on seotud tootlike jõududega, mis teatud ajamomendil saavutavad sellise taseme, et satuvad
aastal avaldas ta luulekogu ,,Uued luuletused", 1910. aastal väikese jutukogu ,,Minu sõbrad". 1909. aastal avaldatud kogu oli ta naise kujundatud. Kui Ernst tööl oli, siis igal vabal võimalusel kirjutas ta luuletusi. Kogu ,,Üks rohutirts läks kõndima" oli Ernst Enno üks tähtsamaid lasteluule töid. Peale 50. sünnipäeva ei luuletanud Ernst enam üldse. Enno luulet hoiab koos ühtne arusaam maailmast, elust ja surmast, mis lähtub teosoofiast. See on lihtsustatult kõneldes kujutelm mateeriasse vangistatud surematust hingest, mis on igavesti määratud püüdlema valguse ja ümbersünni poole. Ennot on aina kannustanud igatsus absoluudi järele, mille sümboliteks on valgus ja päike. Inimene, Enno isegi, on igavene rändur, N. ,,Rändaja õhtulaul" alatiseks määratud otsima oma kadunud kodu. Oma paremates luuletustes saavutab ta lummava sugestiivsuse, mis võib viia lugeja katarsiseni. Ta ise arvas alati, et missugune on inimene ise, tema hing ja vaim, seesugune on ka ta luule.
Haiglasse minemast ta keeldus, ehkki see oleks võinud ta elu päästa. 7. märtsil 1934 Ernst Enno suri. Ekslikult välja kuulutatud matusepäeva tõttu ei olnud ta matusel ühtki kirjanikku, küll aga oli seal suur hulk linnaelanikke, õpetajaid ja õpilasi ka kaugematest paikadest. Looming Enno luulet hoiab koos ühtne arusaam maailmast, elust ja surmast, mis lähtub teosoofiast. See on lihtsustatult kõneldes kujutelm mateeriasse vangistatud surematust hingest, mis on igavesti määratud püüdlema valguse ja ümbersünni poole. Ennot on aina kannustanud igatsus absoluudi järele, mille sümboliteks on valgus ja päike. Inimene, Enno isegi, on igavene rändur, N. ,,Rändaja õhtulaul" alatiseks määratud otsima oma kadunud kodu. Oma paremates luuletustes saavutab ta lummava sugestiivsuse, mis võib viia lugeja katarsiseni. Ta ise arvas alati, et missugune on inimene ise, tema hing ja vaim, seesugune on ka ta luule.
mistõttu seksuaalvahekord oli soovimatu. Vabasid suhteid peeti abielust etemaks. Täiuslikud pidid elama täielikus tsölibaadis, ja need kes sai katari täiuslikeks pidid oma abikaasadest lahkuma. Katarite usklikele oli seksuaalvahekord küll lubatud, kuid laste tegemine ei olnud heakskiidetav, seda peeti lausa seksuaalseks perversuseks. Tapmine oli katarite jaoks vastumeelne ning põlastav, nii ka suguühe, mis põhjustas orjastumist mateeriasse. Selle tõttu hoidustid katari täiuslikud kõigest loomsest toidust peale kala. Täisulikud ei söönud midagi, mis pärines suguühtest, kaasa arvatud munad, juust, piim ja või. Nad mõistsid hukka ka sõda ning surmanuhtlust, mis oli ebaloomulik keskaja kohta. Kuna nad pidasid vannete andmist valeks, keeldusid nad ka abieluvannete andmisest. 13. saj oli situatsioon selline, et kui inimene saadeti inkvisitsiooni kohtusse süüdistusega ketserluses,
Kuna ta piirkonda kuulusid ka Läänemaa saared ühes rootsikeelsete elanikega, siis õppis ta ära rootsi keele nii hästi, et sai koolide revideerimisel ilma tõlgita hakkama. Iseäranis hindas ta rootsikeelset koolikirjandust, kavatsedes sellest koguni nii mõndagi eesti keelde tõlkida. Enno luulet hoiab koos ühtne arusaam maailmast, elust ja surmast, mis lähtub teosoofiast. See on lihtsustatult kõneldes kujutelm mateeriasse vangistatud surematust hingest, mis on igavesti määratud püüdlema valguse ja ümbersünni poole. Enno looming on kantud filosoofilistest tõekspidamistest, mis on ainet saanud budistlikest ja läänemaailma müstilistest õpetustest. Selle kõrval on Enno luulet mõjutanud ka sümbolism, eelkõige Maeterlinck. Talle oli lähedane panteistlik arusaam, et jumalik alge on killustunud kogu looduses, millest inimene on üks osa ning samades õigustes kõige elavaga.
Polütehnikumist (1896-1904). · Juba Polütehnikumis õppimise ajal töötas Enno Tartus ajakirjanikuna, seejärel asjaajajana Valga krediidiühisuses ning kuni surmani Läänemaa koolinõunikuna. · Aastatel 1923-1925 oli ta ajakirja "Laste Rõõm" toimetaja. · Ernst Enno suri 7.03.1934 Haapsalus. Looming: · Enno luulet hoiab koos ühtne arusaam maailmast, elust ja surmast, mis lähtub teosoofiast. See on lihtsustatult kõneldes kujutelm mateeriasse vangistatud surematust hingest, mis on igavesti määratud püüdlema valguse ja ümbersünni poole · Ennot on aina kannustanud igatsus absoluudi järele, mille sümboliteks on valgus ja päike · Enno looming on kantud filosoofilistest tõekspidamistest, mis on ainet saanud budistlikest ja läänemaailma müstilistest õpetustest. Selle kõrval on Enno luulet mõjutanud ka sümbolism. · Enno luuletustes oli ka loodusel tähtis koht. Maastikupildid on mahedates toonides ja
KOKKUVÕTE Enno loomingut võib iseloomustada kui igatsevat ja lüürilist, tema lemmiksümbolid on tee ja kodu. Need sümbolid kajastuvad tema paljudes luuletustes nagu näiteks ,,Rändaja õhtulaul", ,,Igatsuse laul", ,,Sind jumalaga jätsin sääl", ,,Kojuigatsus", ,,Neil õhtutundidel", ,,Kodu luule", isegi terve luulekogu ,,Kadunud kodu". Ühtne arusaam maailmast, elust ja surmast, mis lähtub teosoofiast on see, mis hoiab koos Enno luulet. See on lihtsustatult kõneldes kujutelm mateeriasse vangistatud surematust hingest, mis on igavesti määratud püüdlema valguse ja ümbersünni poole. Valgus ja päike on absoluudi sümbolid, mis on Ennot aina edasi kannustanud. Enno kui inimene oli igavene rändur, millele viitab ka ,,Rändaja õhtulaul" alatiseks määratud otsima oma kadunud kodu. Oma paremates luuletustes saavutab ta lummava sugestiivsuse, mis võib viia lugeja seesmise vabanemiseni. Enno loomingu paremad teosed jäävad tema Valga-perioodi kui ta kirjutas oma esimesed
filosoofilist kirjandust harrastas luuletaja elu lõpuni. Peale õpingute kuulus suur osa Enno ajast maailmavaatelistele otsingutele, millesse ta suhtus täie tõsidusega. Tema tol perioodil enamloetud autoritest võiks nimetada V.Korolenkot, P. Roseggeri, K. Tetmajerit, R. M. Rilket, M. Maeterlincki. Enno luulet hoiab koos ühtne arusaam maailmast, elust ja surmast, mis lähtub teosoofiast. See on lihtsustatult kõneldes kujutelm mateeriasse vangistatud surematust hingest, mis on igavesti määratud püüdlema valguse ja ümbersünni poole. Ennot on aina kannustanud igatsus absoluudi järele, mille sümboliteks on valgus ja päike. Inimene, Enno isegi, on igavene rändur, N. ,,Rändaja õhtulaul" alatiseks määratud otsima oma kadunud kodu. Oma paremates luuletustes saavutab ta lummava sugestiivsuse, mis võib viia lugeja katarsiseni. Ta ise arvas alati, et missugune on inimene ise, tema hing ja vaim, seesugune on ka ta luule
ei siiski saa pärale kanda. Ma kõnnin hallil lõpmata teel kesk nurmi, täis valmivat vilja, ma kõnnin ja kõnnin otsata teel, kui teede laul, tee helisev meel, ja kõik on õhtu nii hilja. Enno luulet hoiab koos ühtne arusaam maailmast, elust ja surmast, mis lähtub teosoofiast. See on lihtsustatult kõneldes kujutelm mateeriasse vangistatud surematust hingest, mis on igavesti määratud püüdlema valguse ja ümbersünni poole. Ennot on aina kannustanud igatsus absoluudi järele, mille sümboliteks on valgus ja päike. Inimene, Enno isegi, on igavene rändur, Näiteks ,,Rändaja õhtulaul" alatiseks määratud otsima oma kadunud kodu. Oma paremates luuletustes saavutab ta lummava sugestiivsuse, mis võib viia lugeja katarsiseni. Ta ise arvas alati, et missugune on inimene ise,
vastava teadvuse kadumisega. Meie kultuurikiht sisaldab teavet vaid lähiajaloo kohta. Samas tekivad nüüd, teadvuse tõusuteel üha uued arheoloogialeiud jms., mis heidavad valgust üha pikemale ajalooperioodile. Meie räägime siin tehnoloogiast, vanuse määramise meetoditest, satelliidifotodest jms. Kokkuvõtvalt ongi see Maa elanike teadvustaseme tõusud ja langused? Ees ootab aeg, kui füüsiline inimene teab kõike, kuid veel kaugemal on ka tulemas uus keskaeg? Taseme kasvuga kaasneb ka mateeriasse tulevate esemete arvukus, mida kasutame. Haapsalu Kolledz 23
sidemega mineviku ja tuleviku vahel. Nähti, et kogu kristlik kogukond oli dünaamiline ja uuenemise kestel tuli eristada, mis on autentne ja traditsiooniga kooskõlas. Kõige parem näide on gnostitsism. Õpetus, mis levis võimsalt, ent jäi kristliku kiriku pealiinist kõrvale. Põhimõtteliselt tähendab see seda, et maailm on loodud vähema jumaliku olendi(te) poolt ning inimese hing pärineb vaimumaailmast ja on vangistatud mateeriasse (püüdleb lunastuse poole). Liigutakse tõelise jumala poole, tee temani avaldub meie gnoosises, kaemuses, mida levitavad valgustatud õpetajad. Dualism keha ja vaimu vahel, suhtumine mateeriasse on väga negatiivne. See süsteem integreeriti kristlikusse õpetusse – Kristus kui suur gnoosise õpetaja. Tekkis küsimus vahekorrast Jeesuse ja Jumala isa vahel ning Jeesuse füüsilise reaalsuse vahel – kas miski, mis on jumalik ja puhas saab üldse olla materiaalne? Kahtluse all Jeesuse
· Ühe osa olemisest loob Jumal lõplikus vormis · Kirik pehmendas üsna pea Augustinuse õpetust. (inglid, hinged, tähed), teise osa muutuvas vormis · Vastavalt sellele pole Jumal inimesi ette äravalinud (elusolendite kehad). ega hüljanud, vaid Jumal lihtsalt näeb oma · Augustinus kasutab siin ürgidude teooriat. Ürgidud igaveses kõiketeadmises meie lõplikke otsuseid asetati mateeriasse Jumala poolt. Edasi toimub ette. nende areng. · Kuna lunastus tuleb vaid Jumala armust, siis · Loodu ja ajalisus ristimata lapsed on lunastamata ja neetud. 3
tähtajaliseks perioodiks, piiskop on koguduse teenija, aga mitte roomalik äss. Teisel sajandil tekib ka rangem eristus õigest õpetusest ehk ortodoksiast ja valeõpetustest ehk hereesiatest. Üheks suureks valeõpetuste suunaks oli gnostitsism. Gnostitsism on varakristlik müstiline usulis-filosoofiline vool, mis püüdis ühendada ristiusu ideid kreeka-rooma idealistliku filosoofia ja vanaindia usunditega. Eristatakse mateeriat ja hinge, kusjuures mateeriasse suhtutatakse väga pessimistlikult ning hing on tõelisest vaimumaailmast tõrjutud. Tuntumad gnostikud olid Basileides ja Valentinus. Markioni peetakse samuti valeõpetajaks, küll ei olnud ta gnostik, sest rajas kogudusi. Tema eesmärgiks oli reformida kirikut, tõrjuda sealt välja Vana Testamendi tekstid. Samuti kärpis ta Pühakirja, pidades oluliseks vaid Luuka evangeeliumit ja Pauluse kirjade korpust. Markioni eetika oli range, tema arvates ei olnud apokalüpsise ootus
Maniluse järgi on meie maailma vangla Zoroastrismis on maailm vajalik headuse lõplikuks võiduks Gnoosis ('teadmine') usund, milles on palju Manilus laenanud (nt. struktuus). Gnoosise tuumidee inimeses on jumalik element, mis pole jumalikkusest teadlik. Gnostitsistlik dualism erineb manuluse ja zoroastrismi omast, pidades kogu nähtavat maailma kurjaks (ebanormaalseks), vaimset aga jumalikuks ja heaks. Inimhinge mõistetakse kui mateeriasse vangistatud jumalikku substantsi - ,,valgussädet", mis võimaldab inimesel gnoosist vastu võtta ja pürgida lunastuse poole, milleks on mateeriast vabanemine. Jumalik alge sattus materiaalsesse kehasse eksituse tõttu või rööviti deemonite poolt ja vangistati sinna. Maniluse keskused olid Buhhama linn ja Eufrati ja Tigrise ümbrus. Bütsantsis tekkisid manilusest inspireeritud liikumised. Hiinas oli manilus elav religioon kuni 13. sajandini. Tänapäevaks on manilus väljasurnud.
Nimelt väidab Freud, et inimese elu juhivad kaks peamist tungi: seksuaaltung (elutung) ja agressiivsustung (surmatung). Esimese maailmasõja koledused olid alles nii selgelt inimestel meeles ja Freud tuli välja väga pessimistliku käsitlusega. Ta väidab, et elu eesmärgiks ongi surm. Inimene alateadlikult püüdleb selle poole. Freud väidab, et kunagi mingitel põhjustel elutust mateeriast tekkis elus mateeria. See algolek (elutu, surnud mateeria) on ka elus mateeriasse just selle pärast sisse kodeeritud. Ja organism püüdleb algoleku suunas tagasi. Freudi eluajal oli esikohal kindlasti seksuaaltung (seda uuriti rohkem). Pärast teist maailmasõda on see tähtsus nihkunud pigem agressiivsustungi poole. Tänapäeva maailm ja psühhoanalüüs on hakanud rohkem seda uurima. Freudi meelest on need mõlemad pidevalt omavahel segunenud. Igas julmusaktis on enamasti ka mingi annus seksuaalsusrahulolu. "Tootem ja tabu"
(iii) Ta eitas identsust, sest miski ei jää samaks läbi aja. Mõttekas on vaid samasugususe mõiste, mitte samasuse mõiste. On vaid kvalitatiivne identsus, mitte numeeriline. Jumal võib asja iga hetk hävitada ja samasuguse asemele panna. Identsuse mõistel puudub praktiline sisu. (iv) Hume ei eita materiaalse maailma olemasolu (Berkeley) ega ei kahtle selles (Descartes). Ta väidab vaid, et selle olemasolu ei saa mingil viisil tõestada. (Uuemal ajal usutakse mateeriasse, sest aistingud on konstantsed ja koherentsed). (v) Hume väitis, et me ei saa kindlaks teha, kas maailmas on olemas põhjuslikkus, sest ükski taju ei ütle meile, et üks asi põhjustas teise (seda märkas ka W. Occam). Põhjuslik seos on paratamatuslik, miski kutsub paratamatult esile midagi teist. Teadus ei saa selgitada põhjusi, ta saab vaid kirjeldada. Ta võib kirjeldada milline kord on maailmas, kuid ei saa öelda, kas see on paratamatu.
annaabi.ee 
