R- ained Meie ei kasutada alltoodud R- grupi ained nagu ülitundlikkust põhjustavad ained Aine või koostisosa kontsentratsioon, mille kohta kehtib hoiatusmärge R 42 ja/või R 43 ei tohi lõpptootes olla üle 0.1 massiprotsendi. R 42 ("Võib sissehingamisel põhjustada ülitundlikkust") ja/või R43 ("Võib nahale sattudes põhjustada ülitundlikkust"). Ohtlikud või mürgised ained või valmistised Ei tohi kasutada koostisaineid (aineid ja valmistisi) tootes, mida liigitatakse koos ühe järgmise hoiatusmärke või mitmest sellisest hoiatusest koosneva liitmärkega: R45 ("Võib põhjustada vähki"), R46 ("Võib põhjustada pärilikke geneetilisi kahjustusi"), R49 ("Võib põhjustada sissehingamisel vähki"),
VESINIK JA HAPNIK 8.klass VESINIK · Vesiniku järjenumber on 1 · Vesinik on keemiline element · Vesinik on lihtsaima aatomiehitusega · Vesinik on väikseima aatommassiga · Vesinik kuulub 1.perioodi · Vesinik on mittemetall · Vesinik on kõige sagedasem element universumis Levik looduses · Lihtainena vesinikku maal ei leidu. · Vesinik moodustab maakoorest alla ühe massiprotsendi, aatomite arvult aga on vesinik üks levinumaid elemente. · Vesinik esineb looduses enamuselt vee koostises, kuid ka mõnedes mineraalides ja enamikus orgaanilistes ainetes. · Universumis on vesinikkõige levinum keemiline element, vesinik moodustab enamuse Päikese massist Lihtaine omadused · Vesinik koosneb kaheaatomilisest molekulidest (H2). Vesiniku molekulid on väikesed ja kerged,nendevahelised jõud on väga nõrgad.
süsteem, mis sisaldab lahustunud ainet üle lahustuvusega määratud koguse. Vähesel mõjutamisel (loksutamine, tahke aine kristallikese lisamine) liigne ainehulk eraldub. Sarnane lahustub sarnases. Ioonvõrega ja polaarsed ühendid lahustuvad üldjuhul paremini polaarsetes lahustites (soolad, alused, happed vees), mittepolaarsed ühendid mittepolaarsetes lahustites (benseenis, tetraklorometaanis CCl4). Kasutatud arvutusvalemeid: Lineaarne interpoleerimine. Massiprotsendi leidmine (%). Valem: , kus ρ- mõõdetud C % 2 C %1 C % C % ( 1 ) tihedus 1 2 1 - ρ 1- sellest väiksem tihedus antud tabelis ρ2- sellest suurem tihedus antud tabelis C%-otsitav massiprotsent
lõhkeainejäätmed, loomsed jäätmed ja sõnnik. Territoriaalselt haarab jäätmekava kogu riigi territooriumi. Käsitlusala haarab ka jäätmealase rahvusvahelise koostöö, jäätmete sisse- ja väljaveo jm. Mainitud perioodil peab tegema otsustava läbimurde biolagunevate jäätmete osatähtsuse vähendamisel prügilatesse ladestatavates olmejäätmetes alates 16. juulist 2010. a ei tohi seeolla üle 45 massiprotsendi ja alates 16. juulist 2013. a üle 30 massiprotsendi (vt jäätmeseadus§ 134 (RT I 2004, 9, 52)). Nimetatud biolagunevate jäätmete osatähtsus on tuletatud Euroopa Nõukogu direktiivis 1999/31/EÜ prügilate kohta sätestatud eesmärkidest, kus aluseks on võetud 1995. a tekkinud biolagunevate olmejäätmete kogus. Statistikaameti leheküljest on toodud jäätmebilanss 2005-2008 aastatel (Joonis 2). Grafikute kujundamisel kasutati nissugused jätmete liigid, nagu: olmejäätmed (kodumajapidamisjäätmed jt.),
Reaktsioonivõrrandid (k.a. tasakaalustamine), reaktsioonitüübid (lihtaine + O2; happeline + vesi; aluseline oksiid + vesi; hape + metall; hape + alus; aluseline oksiid + hape; aluste lagunemine kuumutamisel; happeline oksiid + alus; aluseline oksiid + happeline oksiid;) 3. Lahused a. Lahustuvus (graafikult info lugemine, graafiku koostamine ja ülesannete lahendamine selle põhjal) b. Lahuse pH, indikaatorid c. Lahuse massiprotsendi arvutamine ! vormistus (peab teadma ja oskama rakendada ka tiheduse valemit) 4. Arvutused reaktsioonivõrrandi põhjal. 5. Molekulmass. Elemendi protsendilise sisalduse määramine molekulis. 6. Aine füüsikalised ja keemilised omadused/ nähtused. 7. Segude lahutamine koostisosadeks 8. Redokreaktsioonid (o.a, redutseerija ja oksüdeerija määramine) 9. Keemia argielus ja keskkonnas (erinevate ainete käsitlemisel kehtivad reeglid, ainete
Eksperimentaalne töö 1 NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus Töö ülesanne ja eesmärgid Töö ülesanne on lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu ja ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Sissejuhatus Massiprotsendi leidmine C 2 −C 1 C = C%1 + · (ρ – ρ1) ρ2−ρ1 NaCl massi leidmine lahuses C mNaCl =ρlahus ∙V lahus ∙ 100 Katse suhtelise vea leidmine, arvestades, et õige tulemus on 70% |C −70 | ES = ∙ 100 70 Lahuse molaarsuse leidmine naine C M= V lahus Lahuse molaalsuse leidmine naine
Filtraat valada mõõtesilindrisse ja see omakorda täita 250 ml- ni destilleeritud veega. Silindris olev lahus hoolikalt läbi segada. Areomeetri abil tuleb määrata lahuse tihedus. 4. Katseandmed Liiva-soola segu mass = 10g Vlahuslahuse maht (lahuse maht)= 250 ml ρ(lahuse tihedus)= 1018,5kg/m3= 1,0185 g/cm3 ρ1(mõõdetust väiksem tihedus)=1,061g/cm³ ρ2(mõõdetust suurem tihedus)=1,0197g/cm³ 5. Katseandmete töötlus Leian NaCl massiprotsendi lahuses: C%= C%1+((C%2 -C%1 )/(ρ2- ρ1))×(ρ- ρ1) C%=2,5%+((3%-2,5%)/(1,0197g/cm³-1,061g/cm³)×(1,0185 g/cm 3 - 1,061g/cm³)= 2,833% Leian lahuses oleva NaCl- i massi: maine= Vlahus x ρlahus x (C%/100%) maine= 250ml x 1,0185g/cm³ x 0,02833=7,214g Leian NaCl moolide arvu: n=7,214g/58,5(mol/dm³)=0,1233mol Leian NaCl lahuse molaarse kontsentratsiooni: Cm= naine /Vlahus Cm=0,1233/0,25=0,4932mol/l Leian NaCl protsendilise sisalduse soola ja liiva segus: C%segu= mNaCl x 100%
d) Leian kontsentreeritud soolhappe mahu = m/V => V = m/ = leian valmistatava lahuse vee mahu: 100ml - 5,95 ml = 94,05 ml Leian valmistatud lahuse molaarse kontsentratsiooni tiitrimise kaudu Tiitrimisel toimuv reaktsioonivõrrand: HCl + NaOH = NaCl + Leian HCl lahuse arvutusliku molaarse kontsentratsiooni a) Leian HCl massi lahuses, mida on algsest 2,5% lahusest viiekordne lahjendus 2,527 / 5 = 0,5 g b) Leian lahuse massiprotsendi 2,5% / 5 = 0,5 g c) Leian lahuse molaarse kontsentratsiooni Leian katse süstemaatilise vea %= Kokkuvõte ja järeldused Sooviti saada 2,5% kontsentratsiooniga (0,69M) lahust. Arvutuste kohaselt saadi katsetes 0,61M kontsentratsiooniga lahus, millega hakati katset läbi viima. Katse süstemaatiline viga on 11,5%. Vead katse tulemustes võivad olla tingitud katsevigadest ning arvutamisel tehtud ümardustest.
Massiprotsent, mis vastab tihedusele ρ 2-C%2-2,00% Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs. Pärast katse läbiviimist oli mul enda mõõdetud lahuse tiheduse ρ. Vaatasin tabelist: „ Lahuse tiheduse (ρ) sõltuvus NaCl protsendilisest sisaldusest lahusestemperatuuril 20°C“ enda leitud lahuse tihedusest ρ väiksema ρ 1 ja suurema ρ 2 tiheduse ning ka neile vastavad massiprotsendid C%1 ja C%2. Hakkasin saadud mõõtmistulemuste järgi tegma arvutusi. Arvutasin otsitava massiprotsendi C% : Arvutasin lahuses oleva NaCl massi maine: Arvutasin NaCl protsendilise sisalduse liiva ja soola segus: ArvutasinNaCl sisalduse lahuses järgmistes kontsentratsiooni väljendusviisides: Molaarsus: Molaalsus: Moolimurd: Normaalsus: g/dm3 Kg/m3 Kokkuvõte või järeldused. Katse ja arvutuste tulemusena sain lahuse tiheduseks ρ=1,011 g/mol ning massiprotsendiks C%=1,9 %
1. tiitrimine – 9,55ml 2. tiitrimine- 9,50ml 3.tiitrimine- 9,45ml Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs. Pärast katse läbiviimist tegin oma saadud mõõtmistulemustega järgmised arvutused: Arvutasin 5 kordse lahjendusega lahuse molaarse konsentratsiooni CMHCl (mol/l) : Arvutasin lahjendamata HCl lahuse molaarse kontsentratsiooni CM (mol/l) : Arvutasin lahustunud aine massi maine (g): Arvutasin lahuse massi mlahus (g) : Arvutasin lahuse massiprotsendi (C%): Kokkuvõte või järeldused. Katse algus edenes mul hästi, kui kui jõudsin tiitrimiseni, siis esime katse selles punktis ebaõnnestus, kuna minu kasutatavas büretis olid õhumullid sees, need aitas mul õppejõud sealt välja saada. Teist korda tiitrides ei värvunud mu lahus üldse ning kui olin üle poole büretist kolbi lasknud meenus mulle, et olin unustanud fenoolftaleiini lahusele lisada ning sellepärast mu lahus ei värvunudki.
H2O V HCl∗C M (HCl)=V NaOH∗C M (NaOH ) 5∗V NaOH∗C MNaOH 5∗12,1625 ml∗0,1002 M C M= mol /l= =5∗0,122=0,61 mol /l V HCl 10 m l Leian HCl lahuse arvutusliku molaarse kontsentratsiooni a) Leian HCl massi lahuses, mida on algsest 2,5% lahusest viiekordne lahjendus 2,527 / 5 = 0,5 g b) Leian lahuse massiprotsendi 2,5% / 5 = 0,5 g c) Leian lahuse molaarse kontsentratsiooni naine maine 2,527 C M= = = =0,69 mol/l V la hus M aine∗V la hus 36,5∗0,1 Leian katse süstemaatilise vea |0,61 – 0,69|∗100 ∆%= =11,5 0,69 Kokkuvõte ja järeldused Sooviti saada 2,5% kontsentratsiooniga (0,69M) lahust. Arvutuste kohaselt saadi katsetes 0,61M
........................ 5 Kasutatud kirjandus............................................................................................................... 6 2 KEEMILINE KOOSTIS 5XXX seeria peamine element on magneesium, mille magneesiumisisaldus on 3-5%, seda nimetatakse alumiiniummagneesiumisulamiks. Tööstuslikud sepistatud sulamid sisaldavad harva üle 5 massiprotsendi magneesiumi, kuna üle selle taseme väheneb sulami stabiilsus, eriti temperatuuri mõjul. Enamik 5XXX seeria sulameid sisaldavad muid lisandeid, näiteks mangaani ja kroomi, mis suurendavad tõmbetugevust ja/või teatud omadusi, sealhulgas korrosioonikindlust ja keevitatavust (Vargel, 2020). Lisaks mangaanile ja kroomile lisatakse 5XXX seeria sulamitele väiksemate legeerivate elementidena titaani (Ti), vanaadiumi (V), berülliumi (Be) ja galliumi (Ga) (Kopeliovich, 2012).
· Tema ainsas elektronkihis on üks elektron. · Ta on aatomi ehituselt kõige lihtsam element. · Teda paigutatakse nii IA kui ka VIIA rühma. Kõige õigem on ta paigutada mõlemasse rühma. · Vesinik võib esineda mitme isotoobina (isotoop sama tuumalaeng, aga erinev massiarv): 11H tavaline vesinik (prootium), 21H raske vesinik (deuteerium), 31H üliraske vesinik (triitium). · Maakoores on teda alla ühe massiprotsendi. Mahuprotsendi järgi on ta aga väga levinud. · Vesinik on nii kerge, et Maa gravitatsioon ei suuda teda kinni hoida ja teda hajub pidevalt maailmaruumi. · Maailmaruumis (universumis) vesinik kõige levinum element (tähed koos- nevad enamasti ainult vesinikust). 2. Füüsikalised ja keemilised omadused · Lõhnata, maitseta, värvusetu gaas. · Keemistemistemperatuur -253 oC. · Väga tuleohtlik
· Tema ainsas elektronkihis on üks elektron. · Ta on aatomi ehituselt kõige lihtsam element. · Teda paigutatakse nii IA kui ka VIIA rühma. Kõige õigem on ta paigutada mõlemasse rühma. · Vesinik võib esineda mitme isotoobina (isotoop sama tuumalaeng, aga erinev massiarv): 11H tavaline vesinik (prootium), 21H raske vesinik (deuteerium), 31H üliraske vesinik (triitium). · Maakoores on teda alla ühe massiprotsendi. Mahuprotsendi järgi on ta aga väga levinud. · Vesinik on nii kerge, et Maa gravitatsioon ei suuda teda kinni hoida ja teda hajub pidevalt maailmaruumi. · Maailmaruumis (universumis) vesinik kõige levinum element (tähed koos- nevad enamasti ainult vesinikust). 2. Füüsikalised ja keemilised omadused · Lõhnata, maitseta, värvusetu gaas. · Keemistemistemperatuur -253 oC. · Väga tuleohtlik
Suuremate koguste puhul on kergkruus tellitav puistena, kas maha kallatult või puhuriga konstruktsiooni paigaldatult. Kus ja kuidas kergkruusa ladustada? Enamasti hoitakse kergkruusa kaetud ladudes, kuid tarnel, (kaupluse) laos või objektil võib materjal ilmastikutoimel niiskuda. Niiskustundlikesse konstruktsioonidesse paigaldamisel tuleb veenduda, et materjal on lubatud niiskussisaldusega. Enamasti on sellistel juhtudel aktsepteeritav niiskussisaldus < 10 massiprotsendi. Pinnasesse paigaldamisel pole see oluline. Kus kasutatakse kergkruusa? Kergkruus on kasutusel geotehnikas, põllumajanduses ja reoveepuhastuses. Kergkruus reoveepuhastuses kasutatakse pinnasefiltrina. See on sobiv lahendus oludes, kus odavat imbsüsteemi rajada ei ole võimalik või majapidamistes, mis ei ole ühendatud ühiskanalisatsiooniga. Tavaliselt kasutatakse selleks Fibo kergkruusa. Kergkruus põllumajanduses kasutatakse lägahoidlate katmiseks. Kergkruusgraanulid on
lineaarne. · C1 massiprotsent, mis vastab 1'le. · C2 massiprotsent, mis vastab 2'le. · mõõdetud tihedus. · 1 mõõdetud tihedusest väiksem tihedus tabelis. · 2 mõõdetud tihedusest suurem tihedus tabelis. · C otsitav massiprotsent. C = C1 + (C2 - C1)( - 1) / ( 2 - 1)= = 1,00% + (1,50% - 1,00%) / (1,0050 g/cm3 - 1,0054 g/cm3) * (1,006 g/cm3 - 1,0054 g/cm3) = 0,999925% 5. Arvutan NaCl'i massiprotsendi soola ja liiva segus. CNaCl = mNaCl / msegu = (1,006 g/cm3 * 250 cm3 * (0,999925% /100%)) / 5,01 g 50,1% 6. Liiva ja keedusoola segu molaalsus, molaarsus, moolimurd, normaalsus ja tihedus. Molaarsuse arvutamise lihtsustamiseks viin andmed üle 1L ekvivalendile. mNaCl = Vlahus * lahus * C% / 100% = 1 ,006g/cm3 * 250 cm3 * (0,999925% / 100%)= 2,51 g mNaCl = 2,51 * 4 = 10,04 g Vlahus = 0,250cm3 * 4 = 1 dm3 Cm molaalsus:
isotoonilisustegur. Katseliselt leitud Tk alusel saab uuritava lahuse isotoonilisusteguri i arvutada järgmiselt: Tk i= K k Cm (13) kus Kk lahusti krüoskoopiline konstant (vee puhul Kk = 1,86 K kg mol1) ja g × 1000 Cm = M ×G (14) Arvutada massiprotsendi alusel selle lahuse molaalne kontsentratsioon ja isotoonilisustegur. Katseandmed: Parameeter Lahustatud aine KCl Mteor = 74,5 g/mol Kasutatud lahusti vesi Kkr = 1,86 K kg mol1 Lahusti külmumistemperatuur T0 a) 0,17 °C b) 0,20 °C Lahuse külmumistemperatuur T a) -2,42 °C b) -2,70 °C Lahuse külmumistemperatuuri
Üldiseloomustus Vesinikul on kolm isotoopi*: ● 1 H – prootium (harilik vesinik) ● 2 H – deuteerium (D) (raske vesinik) ● 3 H – triitium (T) (üliraske vesinik). * sama tuumalaengu, aga erineva massiarvuga. 3 / 24 Levik looduses ● Lihtainena maal enamjaolt ei leidu. ● Liitainena on Maal üsnagi levinud. ● Maakoores moodustab alla ühe massiprotsendi. ● Universumis on H2 levinuim element (75%). 4 / 24 Levik looduses Lihtainena Liitainena ● Maa atmosfääris; ● Vee koostises; ● päikese massis. ● mineraalides; ● vulkaaniliste gaasiliste ● orgaanilistes ainetes. koostises; ● nafta gaaside koostises. 5 / 24
Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad Kasutatud on: · vahetut mõõtmist · lahuste seaduseid · arvutatud soola sisalduse protsendi võrdlemist tegelikuga, et tõestada seaduste kehtivust Katseandmed: msool+liiv = 6,06 g Vlahus = 250 ml lahus = 1,012 g/ml Tabelist: 1 = 1,009 g/ml 2 = 1,0126 g/ml C%1 = 1,5% C%2 = 2% Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs: Lahuse massi leidmine: mlahus = 250ml · 1,012g/ml = 253 g Massiprotsendi leidmine: 2% -1,5% C % = 1,5% + (1,012 -1,009) = 1,92% 1,0126 -1,0090 Soola massi leidmine: maine = (253 g · 1,92%)/100% = 4,857 g Soola massiprotsent liiva-soola segus: 4,857 g 100% P% = 80% 6,06 g Tegelik massiprotsent: 70% Molaarmass: M = (23+35,45)g/mol = 58,45g/mol 4,857 g Moolide arv: 58,45 g / mol = 0,083mol 0,083mol Molaarsus: = 0,332 M
Eksperimentaalne töö 1 NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus Töö eesmärk Töö eesmärgiks oli lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Sissejuhatus Massiprotsendi arvutamine: lahustunud aine mass ( g )100 maine100 C= = lahuse mass (g) mlahus Lahuse tihedus: mlahus (g) g lahus= V lahus (cm 3 ) cm3 Lahustunud aine massi leidmiseks: V lahuslahusC mlahusC maine= = 100 100 Molaarse kontsentratsiooni leidmine: naine (mol ) C M= V lahus (dm 3) maine (g) naine = g
c) Leian kontsentreeritud soolhappe massi d) Leian kontsentreeritud soolhappe mahu =m/V=>V=m/= leian valmistatava lahuse vee mahu 100ml - 5,23ml=94,8 ml Leian valmistatud lahuse molaarse kontsentratsiooni tiitrimise kaudu Tiitrimisel toimuv reaktsioonivõrrand: HCl+NaOHNaCl+ Leian HCl lahuse arvutusliku molaarse kontsentratsiooni a) Leian HCl massi lahuses, mida on algsest 2,2% lahusest viiekordne lahjendus 2,22/5=0,44 g b) Leian lahuse massiprotsendi 2,2%/5=0,44 g c) Leian lahuse molaarse kontsentratsiooni Leian katse süstemaatilise vea %= Kokkuvõte ja järeldused Sooviti saada 2,2% kontsentratsiooniga (0,608M) lahust. Arvutuste kohaselt saadi katsetes 0,5958M kontsentratsiooniga lahus, millega hakati katset läbi viima. Katse süstemaatiline viga oli 2%. Vead katse tulemustes võivad olla tingitud katsevigadest ning arvutamisel tehtud ümardustest. Tulemused langevad siiski rahuldaval määral kokku.
Enamikus arenenud maades on veevärgivesi, mida kasutatakse nii majapidamises, äris kui tööstuses, joomiseks sobiv, kuigi otseselt inimese joogiks või toiduvalmistamiseks kulunud joogivesi moodustab kogu kasutatavast joogiveest väga väikese osa. Põhiliselt kasutab inimene vett pesemiseks ja maastiku niisutamiseks. Vesi on alati olnud inimestele tähtis jook. Kõigi organismide ellujäämiseks on vesi hädavajalik. Kui mitte arvestada rasva, siis koosneb inimese keha 70% massiprotsendi ulatuses veest. Vesi on ainevahetuse käigus toimuvate keemiliste reaktsioonide lähteaine või saadus ja toimib paljudes inimkehas olevates lahustes lahustina. Paljudes maailma piirkondades ei ole inimestel joogiveele piisavat juurdepääsu joogiveele. Nad peavad kasutama vett, mis on saastunud haigusetekitajate, mürgiste ainete või liiga suure hulga lahustunud ainetega. Mingil määral aitab sellise vee keetmine, mille käigus bioloogilised haigusetekitajad hävivad, ja
lahustuv kohviekstrakt, lahustuv kohv, siguriekstrakt, lahustuv siguriekstrakt, lahustuv sigur. (3) Pastataolise kohviekstrakti ja siguriekstrakti nimetusele peab lisama sõna «pastataoline» ning vedela kohviekstrakti ja siguriekstrakti nimetusele sõna «vedel». (4) Vedela kohviekstrakti ja siguriekstrakti nimetusele võib lisada sõna «kontsentreeritud» järgmistel juhtudel: 1) kohviekstrakt sisaldab üle 25 massiprotsendi kohvikuivainet; 2) siguriekstrakt sisaldab üle 45 massiprotsendi sigurikuivainet. 10 Hanna Seeder Tooterühma analüüs (5) Kohviekstrakti nimetusele peab lisama sõna «kofeiinivaba», kui veevaba kofeiini sisaldus kohvikuivaines on kuni 0,3 massiprotsenti, kusjuures nimetatud sõna peab olema ühes vaateväljas kohviekstrakti nimetusega.
12) 𝑠𝑜𝑜𝑙 𝑀 𝐸𝑠𝑜𝑜𝑙 = 𝑚𝑒𝑡𝑎𝑙𝑙𝑖 𝑜𝑘𝑠ü𝑑𝑎𝑡𝑠𝑖𝑜𝑜𝑛𝑖𝑎𝑠𝑡𝑒 × 𝑚𝑒𝑡𝑎𝑙𝑙𝑖 𝑎𝑎𝑡𝑜𝑚𝑖𝑡𝑒 𝑎𝑟𝑣 𝑚𝑜𝑙𝑒𝑘𝑢𝑙𝑖𝑠 [g/g − ekv] (4.13) Lahuse massiprotsendi ja molaarse kontsentratsiooni omavaheline seos( 𝐶𝑀 ↔ 𝐶% ) Kasutatakse kombinatsiooni valemitest 4.3 ja 4.10. Kuna lahustunud aine mass ( 𝑚𝑎𝑖𝑛𝑒 ) on sellisel teisendamisel muutumatu suurus, saab valemite paremad pooled võrdsustada: 𝐶% 1000 × ρ𝑙𝑎ℎ𝑢𝑠 × = 1 × 𝐶𝑀 × 𝑀𝑎𝑖𝑛𝑒 (4.14) 100% Valemist 4
Katsetulemused: o mõõdetud tihedus 1,020 g/cm3 o 1 sellest väiksem tihedus tabelis 1,0019 g/cm3 o 2 sellest suurem tihedus tabelis 1,0054 g/cm3 o C%1 massiprotsent, mis vastab tihedusele 1 0,50 % o C%2 massiprotsent, mis vastab tihedusele 2 1,50 % o V = 250 ml = 250 cm3 Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs: Arvutan saadud lahuse massiprotsendi: C% = C%1 + * ( 1) C% = 0,50 + * (1,020 1,0019) = 1,821% Lahuse massi arvutamine: m=*V m = 1,020 g/cm3 * 250 cm3 = 255 g NaCl mass lahuses: mNaCl = mNaCl = = 4,64 g Lahuse molaarsus: CM = nNaCl = nNaCl = =0,079 mol M(NaCl) = 23 + 35,5 = 58,5 g/mol CM = = 0,316 mol/dm3 Lahuse molaalsus: Cm = mH20 = mlahus - maine mH2O = 250 6,64 = 245,36 g = 0,245 kg Cm = = 0,322 mol/kg Lahuse moolimurd: Cx = H2O = 1,00 g/cm3 mH2O = * V = 1,00 * 250 = 250 g
väljendusviisides: molaarsus, molaalsus, moolimurd, normaalsus, g/dm3, kg/m3. Katsetulemused: mõõdetud tihedus 1,0051 g/cm3 1 sellest väiksem tihedus tabelis 1,0019 g/cm3 2 sellest suurem tihedus tabelis 1,0054 g/cm3 C%1 massiprotsent, mis vastab tihedusele 1 0,50 % C%2 massiprotsent, mis vastab tihedusele 2 1,0 % V = 250 ml = 250 cm3 Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs: Leian otsitava massiprotsendi C%: C% = C%1 + * ( 1) C% = 0,50 + * (1,0051 1,0019) = 0,9571% Lahuse massi arvutamine: m=*V m = 1,0051 g/cm3 * 250 cm3 = 251,275 g NaCl mass lahuses: mNaCl = mNaCl = = 2,405 g Lahuse molaarsus: CM = nNaCl = nNaCl = =0,0411 mol M(NaCl) = 23 + 35,5 = 58,5 g/mol CM = = 0,1644 mol/dm3 Lahuse molaalsus: Cm = mH20 = mlahus - maine mH2O = 251,275 - 2,405 = 248,87 g = 0,24887 kg
Katsetulemused: mõõdetud tihedus 1,0124 g/cm3 1 sellest väiksem tihedus tabelis 1,0090 g/cm3 2 sellest suurem tihedus tabelis 1,0161 g/cm3 C% otsitav massiprotsent 1,98% 2,00% C%1 massiprotsent, mis vastab tihedusele 1 1,50% C%2 massiprotsent, mis vastab tihedusele 2 2,50% V = 250 ml = 250 cm3 Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Leian otsitava massiprotsendi C%: C -C C% = C%1 + ( 1) - 2,5-1,5 C% = 1,50 + (1,0124 1,0090) = 1,98% 1,0161-1,0090 Arvutan lahuse massi: m=V m = 1,0124 g/cm3 250 cm3 = 253,1 g Leian NaCl massi lahuses: C mNaCl = mlahus 100 1,98 mNaCl = 253,1 g = 5,01 g
C% 1, 6389% maine = Vlahus lahus = 250cm3 1, 010 g / cm3 = 4,138 g 100% 100% Arvutan kogu lahuse massi valemist m = m= V = 1, 010 g / cm3 250cm3 = 252,5g V Arvutan NaCl protsendilise sisalduse liiva ja soola segus, kasutades selleks massiprotsendi valemit m 100% 4,138 g 100% C % = aine = = 76, 6% m(liiv + sool ) 5, 40 g Tegelik NaCl protsendiline sisaldus segus B oli 70%. Leian katse suhtelise vea: | arvutatud - teoreetiline | 100% | 76, 6% - 70% | 100% % = = = teoreetiline 70% 6, 6% 100% = = 9, 4%
püüdsin seda tiitrida ühe tilga täpsusega, kuni roosa värvus jääb viimase tilga lisamisel püsima. Tiitrimist kordasin kolm korda, kuni saavutasin kolm ligilähedast tulemust NaOH mahtude erinevusega 0,1...0,15 ml. Esimesel katsel sain mahuks 12,1 ml, 2. korral 12,15 ml ning 3. kord 12,2 ml. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Arvestades viiekordset lahjendust, arvutasin tõmbe all algse soolhappelahuse molaarse kontsentratsiooni ning massiprotsendi. NaOH molaarne kontesntratsioon on 0,1004 M 1. C(HCl) = 2. C(HCl) = 3. C(HCl) = Leian keskmise: (0,1215*0,1220*0,1225)/3 = 0,1220 M Korrutan keskmise viiega: 0,1220* 5 = 0,6100 M Leian vea: Kokkuvõte Andmete põhjal arvutades sain molaarseks kontsentratsiooniks 0,5530 M-i, oma katse andmete põhjal sain 0,6100 M-i. Viga oli suhteliselt väike, nii et katse oli põhimõtteliselt õnnestunud.
Tema ainsas elektronkihis on üks elektron. Ta on aatomi ehituselt kõige lihtsam element. Teda paigutatakse nii IA kui ka VIIA rühma. Kõige õigem on ta paigutada mõlemasse rühma. Vesinik võib esineda mitme isotoobina (isotoop – sama tuumalaeng, aga erinev massiarv): 11H – tavaline vesinik (prootium), 21H – raske vesinik (deuteerium), 31H – üliraske vesinik (triitium). Maakoores on teda alla ühe massiprotsendi. Mahuprotsendi järgi on ta aga väga levinud. Vesinik on nii kerge, et Maa gravitatsioon ei suuda teda kinni hoida ja teda hajub pidevalt maailmaruumi. Maailmaruumis (universumis) vesinik kõige levinum element (tähed koos- nevad enamasti ainult vesinikust). 2. Füüsikalised ja keemilised omadused Lõhnata, maitseta, värvusetu gaas. Keemistemistemperatuur -253 oC. Väga tuleohtlik. Eriti vesiniku ja hapniku segu (2H 2+O2) – paukgaas.
· Teda paigutatakse nii IA kui ka VIIA rühma. Kõige õigem on ta paigutada mõlemasse rühma. · Vesinik võib esineda mitme isotoobina (isotoop sama tuumalaeng, aga erinev massiarv): 1 1 H tavaline vesinik (prootium), 2 H raske vesinik 1 (deuteerium), 31H üliraske vesinik (triitium). · Maakoores on teda alla ühe massiprotsendi. Mahuprotsendi järgi on ta aga väga levinud. · Vesinik on nii kerge, et Maa gravitatsioon ei suuda teda kinni hoida ja teda hajub pidevalt maailmaruumi. · Maailmaruumis (universumis) vesinik kõige levinum element (tähed koosnevad enamasti ainult vesinikust). Avastamine ja nime saamine Vesi tulest! See näib uskumatuna, kuid see on fakt, mille esmakordselt tegi kindlaks (1781-1782) inglise teadlane Henry Cavendish
Nende oksüdatsiooniaste on –I, toimivad lihtainetena oksüdeerijana. 7 elektroni väliskihil. Mürgised. Madala keemistemperatuuriga. 8. Kalkogeenid on VIA rühma elemendid, tuntuimad S ja O. Hapnik on lõhnata, maitseta, värvuseta gaas, vees vähe lahustuv, keemistemperatuur -183 oC. Toimib oksüdeerijana. Tekib fotosünteesil. 9. Lk 106 Vesinik asub IA rühmas, kuna ta väliskihil on ainult 1 elektron. Vesinik moodustab maakoorest alla 1 massiprotsendi, kuid aatomite arvult on ta üks levinumaid elemente. Vesinik on niivõrd kerge, et vesinik hajub maailmaruumi. Vesinikul on kolm isotoopi: tavaline vesinik ehk prootium(0 neutronit), raske vesinik ehk deuteerium(1 neutron), üliraske vesinik ehk triitium(radioaktiivne, 2 neutronit). Vesinik lihtainena on lõhnata, maitseta, värvuseta ning kõige kergem gaas, vees väga vähe lahustuv ning ta keemistemperatuur on -253oC. Vesinik toimib keemilistes
kristallikese lisamisel. Lahuste kvantitatiivset koostist iseloomustab kontsentratsioon. Kontsentratsiooniks nimetatakse lahustunud aine hulka lahuse (või lahusti) kindlas kaalulises või ruumalalises hulgas. 7 Vaatleme tähtsamaid kontsentratsiooni väljendusviise. 1. Massimurd - lahustunud aine massi suhe kogu lahuse massisse. Kui seda suhet väljendada protsentides, saame massiprotsendi (tähistatakse P). Massiprotsent näitab seega lahustunud aine kogust massiühikutes 100-s lahuse massiühikus. 2. Molaarne kontsentratsioon (c või c M ) - lahustunud aine hulk moolides ühes kuupdetsimeetris lahuses. 3. Molaalne kontsentratsioon (m, c(m) või c m ) - lahustunud aine hulk moolides ühes kilogrammis lahustis. 4. Moolimurd (X) - lahustunud aine moolide arvu suhe kogu lahuse (st. lahusti ja lahustunud aine) moolide arvusse. Kui seda suhet väljendada
Sellest toodetakse soojapidavaid ja vetruvaid täitematerjale, mida kasutatakse nt magamiskottides. Sageli antakse sellistele toodetele ka tulekindlus. Polüstüreen Polüstüreenkiudu toodetakse sulatis-ja kileketrusmenetlusega. Kaubanduslikud nimetused : Claron, Depron, Shalon, Stex, Styron jne. Koos polüestri ja polüamiidiga kasutatakse tehisnaha tootmiseks. Materjalid nagu Alcantara, Escline. Modakrüül Modakrüülid on lineaarsed makromolekulid , mis sisaldavad üle 50 ja alla 85 massiprotsendi polüakrüülnitriile. Kaubanduslikud nimetused: Kanekaron, SEF, Velicren, Verel jne. Suurim modakrüülitootja on Jaapani firma Kanega. USA-s Solutia Inc. Modakrüüli tootmisel llisatakse polüakrüülnitriilile tulekindluse parandamiseks vinüülkloriidi või vinülideenkloriidid. Enamus modakrüülkiudude omadustest olenevad kiu lähteainetest ja tootmisviisist. Tavaliselt valmistatakse modakrüülkiud läikivana, kuid toodetakse ka matistavate ainete abil matiks muudetud kiudu. Seoses
soojus- ja elektrijuhtivusega. Klaaskiudaine Sulaklaasist valmistatud keemilised kiudained. Need on heade mehaaniliste ja isolatsiooniliste omadustega ja neist toodetakse klaasniiti, -nööri ja riiet. Sünteetilised kiud Elastaankiud Kiud, mis sisaldavad vähemalt 85 massiprotsenti segmenteeritud polüuretaani. Kloorkiud Kiud lineaarsetest makromolekulidest, mille ahelas on üle 50 massiprotsendi vinüül- või vinülideenkloriidi lülisid. Nailon Polüamiidkiudaine Polüakrüül- Kiud lineaarsetest makromolekulidest, mille ahelas vähemalt 85 nitriilkiud massiprotsenti on korduvalt akrüülnitriillüli. Kasutatakse tihti villa asendajana. Kaubanimetused: dralon, orlon, dolan, dunova, acribel. Polüamiidkiud -"- , mille ahelas kordub amiidrühm CO-NH-. Amiidühenditest on
kehtivaks lugeda ka järgmised seosed: Lahuste valmistamisega seotud arvutused Lahuste valmistamisel lähtutakse eeldusest, et lahustunud aine mass (või ka moolide arv) ei muutu. 1. Kirjutatakse avaldised, mis väljendavad lahuses oleva aine hulka enne ja pärast lahustamist (lahjendamist, kontsentreerimist, segamist). 2. Kontrollitakse, et ühikud oleksid mõlemas avaldises ühed ja samad mass = mass mool = mool 3. Avaldised võrdsustatakse ja lahendatakse. Lahuse massiprotsendi ja molaarse kontsentratsiooni omavaheline seos Kasutatakse kombinatsiooni valemitest. Kuna lahustunud aine mass (maine) on sellisel teisendamisel muutumatu suurus, saab valemite paremad pooled võrdsustada: Valemist saab leida kas CM või C%, kui kõik ülejäänud suurused on olemas. Lahuse maht 1000 cm3 (ehk 1 dm3) antakse ette. Segamisreegel Lahuste lahjendamisel lahustiga ja kahe või enama erineva kontsentratsiooniga lahuse
Jäätmete taaskasutamine on jäätmekäitlustoiming, mille alla kuulub ka kompostimine kui jäätmete bioloogiline ringlussevõtt ning seda tuleb eelistada jäätmete ladestamisele. Alates aastast 2004 võeti vastu seadus, kus tuli alustada orgaaniliste jäätmete kogumisega. 2008 aastast alates ei lubata otseselt prügilatesse ladestada biojäätmeid. Jäätmeseaduses on öeldud, et prügilasse ladestatavate olmejäätmete hulgas ei tohi biolagunevaid jäätmeid olla: üle 30 massiprotsendi alates 16. juulist 2013. ja üle 20 massiprotsendi alates 16. juulist 2020. On oluline, et taaskasutus muutuks efektiivsemaks. Lähtematerjali valik Prügilad võtavad ladustamisele vaid liigiti sorditud või töödeldud olmejäätmeid. See tähendab, et aia- ning haljastusjäätmed tuleb eraldi koguda ning neid ei tohi panna olmeprügi konteineritesse. Kui aia- ja haljastusjäätmed visatakse olmeprügiga samasse konteinerisse siis ei ole neid hiljem võimalik taaskasutusse suunata.
Kapillaarsus vedeliku üles liikumine mööda peenikest toru, sel on tähtis osa taimede jaoks niiskuse ja toitainete kättesaamisel mullast. Märgumine vedeliku laiali valgumine mingi materjali pinnal, hästi märguvad need ained, mis vee molekulidega seostuvad Pundumine aine paisumine vee toimel. Nt zelatiin, puit, jahutooted Lahuse massiprotsent näitab mitu massiosa(g) lahustunud ainet on 100 massiosas(g) lahuses. Massiprotsendi tähis: P m- lahuse mass(g); m1- lahustunud aine mass(g); m2- lahusti mass(g) m1 m1 Pm m1 P= 100% m = m1 + m2 P= 100% m1 = m= 100% m2 = m - m1 m m1 + m2 100% P Hape aine, mis annab lahusesse vesinikioone
Kui tahad teada näiteks massi, siis tuleb korrutada moolid molaarmassiga. Näiteks:Leia 5 mooli hapnikumass(O2) n=5mol m=? M(O2)=16*2=32g/mol m= 5mol*32g/mol= 160g Testimiseks leiad rohkem ülesandeid aadressil: http://keemia.yolasite.com/resources/Moolarvutused%20puudujatele.pdf Keemiliste elementide massiprotsendiline koostis: Minu teooria kohaselt peaksid sa toimima nagu protsentarvutuse puhul: liidad elementide aatommamsid kokku ning selleks, et teada saada, milline kui suure massiprotsendi tervest molekuli massist ta moodustab, jagad osa tervikuga ning korrutad kahega. Peaks töötama nagu protsentarvutus, aga ma pole päris kindel. Netis selle kohta infot ei ole. Graafikute joonestamine: 1) Paneme paika teljed ja mõõtkava 2) Kannan teljestikule füüsikalised suurused ja nende väärtused (kasuta mis sõltub millest loogikat, sõltuja läheb y teljele, see millest sõltutakse aga x teljele.
liigne hulk lahustunud ainet eraldub kergesti kas lahuse raputamisel või mõne lahustatava aine kristallikese lisamisel. Lahuste kvantitatiivset koostist iseloomustab kontsentratsioon. Kontsentratsiooniks nimetatakse lahustunud aine hulka lahuse (või lahusti) kindlas kaalulises või ruumalalises hulgas. Tähtsamad kontsentratsiooni väljendusviisid: 1. Massimurd lahustunud aine massi ja kogu lahuse massi suhe. Kui seda suhet väljendada protsentides, saame massiprotsendi ( tähistatakse P(%) ). Massiprotsent näitab seega lahustunud aine kogust massiühikutes 100-s lahuse massiühikus. m l.aine P%= ∗100 % m lahus 2. Molaarne kontsentratsioon (c, c(M) või cM) lahustunud aine hulk moolides ühes kuupdetsimeetris (liitris) lahuses. n
Loomulikult kontrollida, et kinnituskonstruktsioonide osad, ligipääsetavad servad, väljaulatuvad osad, nöörid, juhtmed, ja kinnitused on vastupidavad ning nendest tuleneda võiv oht minimaalne. Eriti tähelepanelik tuleks olla alla kolmeaastastele lastele mõeldud mänguasjade kvaliteeti hinnates. Alla 3-aastasele lapsele suhu panemiseks ettenähtud mänguasi või selle osa ei tohi olla valmistatud pehmest polüvinüülkloriidmaterjalist (edaspidi PVC-materjal), mis sisaldab üle 0,1 massiprotsendi ühte või mitut ftalaati.(vt. täpsemalt ülalmainitud määrusest) Mänguasi peab olema hügieeniline ja kergesti puhastatav, et selle kasutamisel ei tekiks nakkus-, haigestumis- või saastumisohtu. 2.4 Mänguasjade märgistus CE märk CE-märgis kinnitatakse nähtaval, loetaval ja kustumatul viisil kas mänguasjale, mänguasjale kinnitatud etiketile või pakendile. Väikeste mänguasjade puhul on lubatud CE-märgis kanda ka mänguasjaga kaasasolevale
· Maitsestatud rummid- on rummid, millele lisatud maitseained või eeterlike õlisid. Sobivad hästi kokteilidesse ja ka omaette. · Kanged rummid- on rummid üle 70% alkoholisisaldusega, mida enamasti kasutatakse kulinaarias maitsestamiseks ja flambeerimiseks või kokteili koostises. ÕLU Õlu on alkohoolne jooks, milles on 1- 7 massiprotsendi alkoholi. On teada, et õlut valmistatakse juba Mesopotaamias ja Egiptuses umbes 6000 aastat tagasi (on pruulitud 4000 aastat enne Kristuse sündi). Kui meie esivanemad hakkasid vilja kasvatama ja sellest leiba küpsetama tekkisid eeldused ka õlle valmistamiseks. Kaasaegne klassikaline õlu pärineb Kesk- ja Lääne- Euroopa põhjaosast, nüüdseks on tänapäevane õllepruulimine maailmas kõikjal levinud. 1516 aastal kehtestati Saksamaal Baieris õlle puhtuse seadus (Reinheitsgehot)
pressitakse välja kreemjas segu, millest tehakse kakaovõid. Kakaovõi on 37 taimsete rasvade seas ainulaadne, sest toatemperatuuril on see tahke ja sulab kehatemperatuuril. Puhtal kujul on kakaovõi kõva aine, mida on võimatu nahale määrida.( http://www.felicity.ee/tooted/kakaovoi) - Täispiimapulber piimapulber, mille piimarasvasisaldus on vähemalt 26 massiprotsenti ja alla 42 massiprotsendi. 38 6 PAKENDIMÄRGISTUSED 6.1 Põnni sarjal Põnni tooted on märgistatud vanusega kuudes, et tarbijal oleks lihtsam leida vastavalt oma lapse eale vastav toit. Kuna tooted ei sisalda e-aineid on purkidel kasutatud lastepärast märgistust. Toodete sünnimaa on Eesti ja selleks kasutatakse Eesti lipumärki ja lisakirja selle ümber. Uued Põnni tooted kannavad märki Öko - märk tähistab neid tooteid, mille
MgSO4·6H2O MgSO4 7H2O 47 11 Magneesiumsulfaat (MgSO4) võib mõjutada ka müüritises kasutatud vett imava kivimi murenemist. Planeerides uuringus vaadeldud paekivimüüritises krohvikahjustustega pinna viimistlust, tehti laboranalüüsid, et teha kindlaks, kas müüritises esineb sinna kogunenud vees lahustuvaid faasinihkega soolasid. Krohvikihi paksuse määramisel on vaja teha analüüs, saades massiprotsendiühikuga tulemus. Näiteks müüritise kloriidide sisaldust loetakse kõrgeks, kui selle massiprotsendi väärtus on > 0.80 massiprotsenti, sulfaatide sisaldust loetakse kõrgeks, kui see on > 1.60 massiprotsenti. Eestis kirjeldatud tulemusi saavutavat analüüsi ei ole võimalik teha, kuna puudub vastav aparatuur. Võimalik on teha laboranalüüsid, identifitseerides veeslahustuvate faasinihkega soolade olemasolu ja soolade omavaheline jaotus.
annaabi.ee 
