Leidsid 22 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mass ja energia". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
mateeria, tuumaenergia, relatiivsusteooria, mõõdud, mõõduks, reaktsioon, varasemast, kehadel, osakestest, ainelisi, tehtav, suuremaks, kiirusele, antav, einstein, enamgi, maalma, selgub, füüsikavalem, aineosakesed, kohtumisel, ainekogus, jäägitult, kivisöe, vaguni, kivisütt, tunneme, aatomituumad, heeliumMASS JA ENERGIA Mass ja energia kui mateeria hulga mõõdud • Varasemast teame, et füüsika poolt uuritavad objektid võivad olla ainelised ja väljalised. Ainelised ja väljalised objektid kokku moodustavad reaalse mateeria, mis ei sõltu inimeste teadvusest. Mass on ainelise mateeria hulga mõõduks. • Väljalised objektid on seotud vastastikmõju ning energia. Me teame, et valgus on väljaline ning ka seda, et valgus kannab endaga energiat. Valgus soojendab kehi, milles ta neeldub ning valguse energiat saab kasutada näiteks päikesepatereisid kasutades. Mida rohkem on valgust, seda rohkem on ka valguse energiat. Energia on väljalise mateeria hulga mõõduks Massi ja energia • samaväärsus
Aja kulg sõltub liikumiskiirusest! Kiiresti liikudes aeg aeglustub. Aja sõltuvust kiirusest väljendab valem: Suurtel kiirustel kaugused ja pikkused lühenevad. Mass on keha inertsuse mõõt. Erineva massiga kehi mõjutada sama suure jõuga, kasvab suurema massiga keha kiirus aeglasemalt Kiiruse kasv muutub järjest aeglasemaks. Kiiruse kasvu aeglustumine tähendab, et keha muutub inertsemaks ehk keha mass kiiruse suurenedes kasvab Aine tunnuseks on see, kehadel on kindlad ruumimõõtmed ja nad koosnevad osakestest. Ainelisi kehi iseloomustavateks suurusteks on näiteks mass ja ruumala. Mida suurem on keha, seda rohkem on ainet (aineosakesi) ning seda suurem on mass. Mass on ainelise mateeria hulga mõõduks. Väljalised objektid on seotud vastastikmõju ning energia. Me teame, et valgus on väljaline ning ka seda, et valgus kannab endaga energiat. Valgus soojendab kehi, milles ta neeldub ning
Tulemuseks on kaks poole väiksemat juustutükki. Jätkame juustupoolitamist. Lõikumise tulemusena saame järjest väiksemaid juustutükke.Kas võime juustu järjest pisemateks paladeks lõikuda lausa lõputult nii, et saadud tükid ikka sama maitsega juustuks jäävad? Juustumeistrite väitel pole see võimalik. Juust pole ühtlane mass, vaid koosneb suurest hulgast mitmete omaduste poolest erinevatest osakestest. Juust on segu erinevatest rasvade, valkude, hapete, soolade ja lahustite osakestest. Juustu järjest pisemateks paladeks lõikumisel jõuame varem või hiljem piirini, mille ületamisel ei või saadud tükikesi enam juustuks nimetada. Edasisel pisemaks lõikumisel saadud osakesed on rasva, valgu, soola ja vee osakesed. Neil osakestel on oma kindlad omadused, mis aga sugugi enam juustu omadused pole
ning elektrivälja toimel helenduma. Aine ja välja printsiip, mille kohaselt ei saa ühes ja samas punktis olla 2 täpselt ühesugust keha. Teisisõnu: Pauli keelu printsiip, mille kohaselt ühes ja samas punktis ei tohi korraga olla 2 osakest, mille energiad on täpselt ühesugused. Superpositsiooni printsiip: Et saada kätte välja tugevus ühes punktis, tuleb liita kokku kõik ruumis paiknevad väljad. Tõrjutuse printsiip makromaailmas tähendab seda, et ainelisi objekte ei saa asetada teineteise sisse. Kui pista vett sisaldavasse anumasse mingi keha, siis vedeliku tase tõuseb. Põhjuseks on see, et vesi ja keha ei saa üheskoos samas ruumiosas paikneda seepärast tõrjub keha oma asukohast vee välja. Tõrjutuse printsiipi väljendab ka see, et kaks veejuga ei saa teineteist segamatult läbida. Mikromaailmas kehtib veidi teistsugune tõrjutuse printsiip: Kaks samas aatomis paiknevat elektroni ei saa olla samas kvantolekus.
* Avatud süsteem- Kui energiat või ainet antakse / saadakse väljast, väliste kehade poolt siis seda nim. avatud süsteemiks. 22.Selgita Newtoni III seaduse olemust. Kehad mõjutavad teineteist alati vastastikku suuruselt võrdse jõuga. Mõjul kaasneb alati sama suur vastumõju. 23.Milles seisneb kehade inertsus? Nähtust, mille kehad püüavad oma liikumisolekut säilitada nim. inertsiks. Kui teiste kehade mõju ei sunni , siis liikumine iseenesest ei muutu. Inertsuse mõõduks on keha mass. Suurema massiga kehade inerts on suurem. 24.Selgita ja oska rakendada Newtoni I seadust Kui kehale teised kehad ei mõju või kui mõjud on tasakaalus, siis on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. 25.Selgita oma sõnadega järgmiste füüsikaliste mõistete sisu: töö, energia, kineetiline ja potentsiaalne energia, võimsus, kasulik energia, kasutegur * Tööks nim. protsessi, kus keha liigub jõu mõjul
nimetatakse klassikaliseks füüsikaks. *Kaasaegne füüsika koosnebki kahest suurest teooriast -- mikromaailma kirjeldavast kvantmehaanikast ning aega ja ruumi käsitlevast relatiivsusteooriast Klassikaline ja kaasaegne füüsika - Klassikaline füüsika uurib makromaailma, kaasaegne aga mikro- ja megamaailma. Relativistlikud efektid- Aja aeglustumine (liikuja suhtes ja paigalseisva vaatleja suhtes ), pikkuste ja kauguste lühenemine ( ), Massi suurenemine( ). Mass ja energia kui mateeria hulga mõõdud:Mass on ainelise mateeria hulga mõõduks (Aine tunnuseks on see, kehadel on kindlad ruumimõõtmed ja nad koosnevad osakestest. Ainelisi kehi iseloomustavateks suurusteks on näiteks mass ja ruumala. Mida suurem on keha, seda rohkem on ainet (aineosakesi) ning seda suurem on mass).
Laiemas mõistes deformatsioon ehk kuju muutumine on see, kui keha osakeste asend muutub vastastikuliselt. Sellest on tingitud kehakuju ja mõõtmete muutus. Keha paisub või tõmbub kokku kõikides suundades samamoodi. Näiteks saiakeste ja piparkookide paisumine küpsetamisel, ratta õhukummi kokkutõmbumine tühjenemisel. Aine all mõistetakse füüsikas kõike, millest koosnevad kehad. Ained võivad olla tahked, vedelad ja gaasilised. Ained koosnevad osakestest. Igal ainelisel kehal on vaja oma ala, ruumi. Igal ainelisel kehal on kindel suurus, mass, ruumala. Aine on mõõtmetelt lõplik. Aine ei saa olla väiksem kui aineosake ega ka olla lõpmata suur. Aine hulka saab määrata: Keha massi mõõtes ja osakeste arvu loendades. Väli on nähtamatu mateeria vorm, me tunneme, et see on olemas, kuid me ei näe seda. Väli on kehade vastastikmõju edasikandja ja vahendaja. Väli tekitatakse kehade poolt. See mõjutab teisi kehi ja kandub ruumis edasi
tuumareaktsiooniga ainult sellisel juhul kui lagunemine on põhjustatud kokkupõrkest mõne elementaarosakesega (näiteks neutroniga). Tuumareaktsioonide tüübid Põhilised tuumareaktsioonide tüübid on järgmised: · Tuumasüntees on tuumade loomine varemeksisteerinud nukleonidest. Tuumasüntees võib toimuda kas tuumafusiooni (tuumaühinemise) või tuumafissiooni (tuumalõhustumise) teel. · Tuumafusioon (ehk tuumaühinemine) on reaktsioon, milles kaks kergemat tuuma ühinevad raskemaks. Näiteks toodud reaktsioon ongi tuumafusioon. · Tuumafissioon (ehk tuumalõhustumine) on reaktsioon, milles raske tuum laguneb kergemateks tuumadeks. Kui see toimub ilma välise mõjutuseta, siis nimetatakse seda spontaanseks lõhustumiseks ja tegemist ei ole tuumareaktsiooniga. Tänapäeval kasutatav tuumaenergia põhineb just tuumalõhustumise protsessil.
tööd. Sellest osast peaksid oskama: ● Iseloomustada jõudu. ● Sõnastada Newtoni I , II ja III seadus. ● Milline on suletud ja milline avatud süsteem? ● Mis on resultantjõud? ● Defineerida kiirenduse mõiste. ● Selgitada ühikuid 1N, 1J ja 1W (ka mistahes arvuna) 9 tund: Aine ja väli. Filosoofias kasutatakse mõistet „mateeria“ Füüsikas seletame seda kui maailma esinemise vorme ja ütleme, et mateeria esineb kahel kujul ainena ja väljadena. Ainelisi objekte me näeme ja võime vahetult tajuda meeleorganitega. Väljad on erinevate vastastikmõjude vahendajad. Neid me otseselt ei taju (välja arvatud valgus, väga kitsas lõik elektromagnetväljast). Väljade olemasolu kinnitavad kaudsed nähtused: näiteks gravitatsiooniväli tõmbab kõiki kehi Maa poole, Päikese gravitatsiooniväli hoiab planeete tiirlemas ümber Päikese, elektrivälja kaudu mõjutavad
Füüsikalised mudelid • Loodusteadustes nimetatakse üldiselt mudeliks (ld modulus 'näidis') loodusobjekti jäljendust, mis asendab originaali selle lihtsamaks mõistmiseks ning uurimiseks. • Kõige üldisemaid loodusteaduslikke mudeleid, mida loob füüsika ja mida kasutavad kõik loodusteadused, nimetatakse füüsikalisteks mudeliteks. • Loodusteaduslikke, sealhulgas ka füüsikalisi mudeleid, liigitatakse tavaliselt ainelisteks ja abstraktseteks mudeliteks. Ainelisi mudeleid kasutatakse siis, kui uuritav objekt on palja silmaga vaatlemiseks kas liiga väike või liiga suur. • Juhul, kui loodusobjekti uuritakse ja kirjeldatakse mitte ainelise mudeli, vaid mõtteliste kujutluste ning neid väljendavate matemaatiliste avaldiste abil, on tegemist abstraktse mudeliga (ld abstractus 'mõtteline’). • Analüütilise mudeli loomist alustame rongi liikumise sihipärasest vaatlusest, millega kaasneb mõõtmine.
Dünaamika püüab vastata küsimusele Miks keha liigub? Dünaamika tegeleb jõududega. Jõud F on füüsikaline suurus, mis kirjeldab kehadevahelise vastastikmõju tugevust. Dünaamika aluseks on 3 Newtoni seadust: Newtoni I seadus (inertsiseadus) väidab, et iga keha liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni, kuni teised kehad tema sellist olekut ei muuda. Iga keha on just täpselt nii laisk, kui tal olla lastakse. Keha inertsuse (laiskuse) mõõduks on suurus, mida nimetatakse inertseks massiks. Inertset massi nimetatakse Newtoni seaduste kontekstis lihtsalt massiks m. Massi SI-ühikuks on kilogramm (1 kg). Ruumalaühiku kohta tulevat massi nimetatakse tiheduseks = m/V. Mass 9 iseloomustab keha, tihedus aga ainet, millest see keha koosneb. Newtoni II seadus väidab, et keha kiirendus on võrdeline jõuga, a = F / m (või F = m a). Jõud on
keha liigub? Dünaamika tegeleb jõududega. Jõud F on füüsikaline suurus, mis kirjeldab kehadevahelise vastastikmõju tugevust. Dünaamika aluseks on 3 Newtoni seadust: Newtoni I seadus (inertsiseadus) väidab, et iga keha liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni, kuni teised kehad tema sellist olekut ei muuda. Iga keha on just täpselt nii laisk, kui tal olla lastakse. Keha inertsuse 7 (laiskuse) mõõduks on suurus, mida nimetatakse (inertseks) massiks m. Massi SI-ühikuks on kilogramm (1 kg). Ruumalaühiku kohta tulevat massi nimetatakse tiheduseks = m/V. Mass iseloomustab keha, tihedus aga ainet, millest see keha koosneb. Newtoni II seadus väidab, et keha kiirendus on võrdeline jõuga, a = F / m (või F = m a). Jõud on see põhjus, mis muudab keha liikumisolekut. Ehk kasutades impulsi mõistet: Keha impulsi
3. Tuumamudel..................................................................................................... 96 11.4. Tuumareaktsioonid........................................................................................... 97 11.5. Elementaarosakesed..........................................................................................97 11.6. Kiirgused...........................................................................................................99 12. Relatiivsusteooria alused....................................................................................... 105 13. Kosmoloogia..........................................................................................................107 Sissejuhatus Järgnev ülevaade füüsikalistest nähtustest ja nende seletusest erineb oluliselt traditsioonilisest käsitlusest, kus käsitlus on liigendatud nähtuste järgi ja on jaotatud
Kui aga laineallikas eemaldub vastuvõtjast, on vastu võetav signaali sagedus väiksem kui laineallika omasagedus (lainepikkus on pikem). Nt: kuuleme meile läheneva vormelauto poolt tekitatud heli kõrgemana (suurem sagedus), meist eemalduva oma aga madalamana (väiksema sagedusega) kui kuuleb autoroolis istuv piloot. G! alaktikate liikumist, ehk Universumi paisumist, saab avastada-tuvastada Doppleri efekti kaudu. Suur Pauk. Suur Pauk ei olnud plahvatus olemasolevas ruumis, vaid mateeria, ruumi ja aja ühine tekkimine algsest singulaarsusest. Toimus plahvatuslik paisumine universumis. Suure Pauguga vabanenud energia konverteerus osaliselt tollaste tingimustes võimalikeks subatomaarseteks osakestest, mis olid suuremalt jaolt ebastabiilsed ning lagunesid prootoniteks, neutroniteks, footoniteks ja neutriinodeks. Universumi arengut kujutatakse tavaliselt ajakoonusena. Piki koonust kulgeb ajatelg. Koonuse läbimõõt kujutab Universumi suurust
11.1.INERTSIAALNE TAUSTSÜSTEEM EINSTEIN JA MEIE Albert Einstein kui relatiivsusteooria rajaja MART KUURME Liikumise uurimine algab taustkeha valikust leitakse mõni teine keha või koht, mille suhtes liikumist kirjeldada. Nii pole aga alati tehtud. Kaks ja pool tuhat aastat tagasi arvas eleaatidena tuntud kildkond mõtlejaid, et liikumist pole üldse olemas. Neid võib osaliselt mõistagi. Sest kas keegi meist tunnetab, et kihutame koos maakera ja kõige temale kuuluvaga igas sekundis umbes 30 kilomeetrit, et aastaga tiir Päikesele peale teha? Eleaatide järeldused
Kordamisküsimused : TEST: Loeng 11 Elektriväli ja magnetväli. Suurused: · Elektrilaeng - q (C) · elektrivälja tugevus E-vektor (1N / C) · elektrivälja potentsiaal = töö, mida tuleb teha (positiivse) ühiklaengu viimiseks antud väljapunktist sinna, kus väli ei mõju. (J) · magnetiline induktsioon B-vektor · Coulomb'i seadus kui pöördruutsõltuvus - Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende kehade laengutega ning pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. · Elektrivälja tugevuse valem ja väljatugevuste liitumine (vektorkujul!). Elektrivälja tugevus = sellesse punkti asetatud positiivsele ühiklaengule (+1C) mõjuv jõud. · Juhi potentsiaali ja mahtuvuse vaheline seos. Mahtuvus - juhile antud laeng jagatud juhi potentsiaaliga. Farad (F) - juhi mahtuvus, kui laeng 1 C tõstab tema potentsiaali 1 V võrra. Loeng 12 Alalisvool.
Kordamisküsimused : TEST: Loeng 11 Elektriväli ja magnetväli. Suurused: · Elektrilaeng - q (C) · elektrivälja tugevus E-vektor (1N / C) · elektrivälja potentsiaal = töö, mida tuleb teha (positiivse) ühiklaengu viimiseks antud väljapunktist sinna, kus väli ei mõju. (J) · magnetiline induktsioon B-vektor · Coulomb'i seadus kui pöördruutsõltuvus - Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende kehade laengutega ning pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. · Elektrivälja tugevuse valem ja väljatugevuste liitumine (vektorkujul!). Elektrivälja tugevus = sellesse punkti asetatud positiivsele ühiklaengule (+1C) mõjuv jõud. · Juhi potentsiaali ja mahtuvuse vaheline seos. Mahtuvus - juhile antud laeng jagatud juhi potentsiaaliga. Farad (F) - juhi mahtuvus, kui laeng 1 C tõstab tema potentsiaali 1 V võrra. Loeng 12 Alalisvool.
põhiliseks teesiks on see, et Universumis ei ole tegelikult aega. Universum ise on ajatu, mis tuleb välja ajas rändamise teooriast. Antud tees on lähtepunktiks paljudele teistele uutele füüsikaseadustele, mis viivad lõppkokkuvõttes arusaamisele, et Universumit ei olegi tegelikult olemas. See ongi Universumi füüsikaline olemus. 5 Joonis 4 Juba 20. sajandi algusest ei ole füüsika areng edasi jõudnud. Kvantmehaanika ja relatiivsusteooria on olnud viimased suured läbimurded füüsikas. http://www.syg.edu.ee/~peil/maailmapilt/fyysika_areng.jpg Joonis 5 Ajas rändamise teooria omab potentsiaali olla kvantmehaanika ja relatiivsusteooria edasiarendus. Kuid ka ajas rändamise teooria ei ole füüsika arengu lõppfaas. Maailmatajus esinevad üldiselt järgmised peamised füüsikateooriad: klassikaline
eksisteerimise aluseks. Universumi ajatus on lähtepunktiks paljudele teistele uutele füüsikaseadustele, mis viivad lõppkokkuvõttes arusaamisele, et Universumit ei olegi tegelikult olemas. See ongi Universumi tõeline füüsikaline olemus. 5 Joonis 4 Juba 20. sajandi algusest ei ole füüsika areng edasi jõudnud. Kvantmehaanika ja relatiivsusteooria on olnud viimased suured läbimurded füüsikas. http://www.syg.edu.ee/~peil/maailmapilt/fyysika_areng.jpg Joonis 5 Ajas rändamise teooria omab potentsiaali olla kvantmehaanika ja relatiivsusteooria edasiarendus. Kuid ka ajas rändamise teooria ei ole füüsika arengu lõppfaas. Maailmatajus esinevad üldiselt järgmised peamised füüsikateooriad: klassikaline
põhiliseks teesiks on see, et Universumis ei ole tegelikult aega. Universum ise on ajatu, mis tuleb välja ajas rändamise teooriast. Antud tees on lähtepunktiks paljudele teistele uutele füüsikaseadustele, mis viivad lõppkokkuvõttes arusaamisele, et Universumit ei olegi tegelikult olemas. See ongi Universumi füüsikaline olemus. 4 Joonis 4 Juba 20. sajandi algusest ei ole füüsika areng edasi jõudnud. Kvantmehaanika ja relatiivsusteooria on olnud viimased suured läbimurded füüsikas. http://www.syg.edu.ee/~peil/maailmapilt/fyysika_areng.jpg Joonis 5 Ajas rändamise teooria omab potentsiaali olla kvantmehaanika ja relatiivsusteooria edasiarendus. Kuid ka ajas rändamise teooria ei ole füüsika arengu lõppfaas. Maailmatajus esinevad üldiselt järgmised peamised füüsikateooriad: klassikaline
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
annaabi.ee 
