Sören Kierkegaardi (1813-1855) elu ja isik Päritolumaa: Taani (elas peaaegu kogu oma elu Kopenhaagenis) Lapsepõlv: Oli seitsmes laps jõuka ärimehe perekonnas. Kasvas üles väga vanamoelises ning religioosses õhkkonnas. Inimesena: Vastuoluline ning tasakaalutu psüühikaga. Temas on leitud mitmeid vaimseid hälbeid, skisofreeniat, masohhismi, nartsissismi, maniakaal-depressiivset psühhoosi. Sünged mõtted võisid kiiresti asenduda ülevoolava lõbususega. Kunagi kirjutas ta oma päevikusse: "Inimesed mõistavad mind nii vähe, et nad ei mõista isegi seda, et nad mind ei mõista." Arvatavasti Sörenile meeldiski, et inimestele jäi tema tõeline mina mõistatuseks. Filosoofiline suund: Eksistentsialism Haridus: Teoloogia, 1830-1838 Kopenhaageni ülikool Perekonnaseis: 1840.a
pealetükkiv ja ümbritsevate suhtes ükskõikne isik. Kui ta seltskonnast lahkub, ohkavad kõik kergendatult. · Mats on kasvatamatu, jämedakoeline, ärritav, taktitu, madala kombekultuuriga, lohakas, viletsa kujutlusvõimega, tobedalt enesekeskne, pikatoimeline, pealetükkiv, rumal ja arenematu. · Püstihull muutliku meelega, talitsematu, riiakas, kärsitu, lapsik, kinnine, kahtlustav, sadismi või masohhismi kalduv, tülinoriv, hulljulge, vastuoluline isik, kes jätab vaimuhaige mulje, olles enamasti terve psüühikaga. · Siga tungib jämedalt võõrasse ellu, jultunud, visa, häbematu, kurja keelega. Tihti nimetatakse teda ässitajaks, pealekaebajaks, sadistiks ning lurjuseks. Sagedamini ilmub ta sinna, kuhu teda teatakse kõige vähem oodata. · Kitsipung tema jaoks on äädikas ka magus, kui see on tasuta. Ta on harva helde
väärtus) kui ka objektiivsest väärtusest (vastand: subjektiivne). 15. Väärtuste ja moraali seos Väärtuste kaudu, me tuletame selle, mis on oluline ja millised moraaliprintsiibid neid väärtusi säilitada, arendada aitavad. 16. Väärtused on objektiivsed, platon, Me soovime Head, sest see on Hea. Samas väidab subjektivist Perry, et väärtus on pelgalt huviobjekt. 17. Sensualism ja satisfikatsionism masohhismi paradoksist. Masohhist naudib valu(aistinguna) rahulduse mõttes. Ta ei naudi valu aistinguna aistingu mõttes. See nauding valust on tema peas, psühholoogiline. 18. Eetikatõed on olemas objektivistide kohaselt, kuna neile on moraalinormid sõltumatud ning seega tõed. Subjektivistide jaoks seevastu on moraalinormid sõltuvad ning seega ei saa neid tõdedeks lugeda. 19. Fakti-väärtuse seos.Naturalism:moraaliotsused on väited, mis osutavad eetilistele fakiväidetele
majakõrguste võimendussüsteemide ja sadade tuhandete kuulajatega (Woodstock 1969). Janis Joplini tegelik tähendus ei ilmne küllap muusikas. Pigem on asi olnud tema vastuseisus naiselikkuse toonastele stereotüüpidele, tema pöördumises meeste kontrakultuuri (ennast)hävitavate liialduste poole (alkohol + narkootikumid). Sellest omamoodi vabadusihast sugenes tema kehasse nii lopsakat hedonismi kui ka piinavat masohhismi ning see kombinatsioon ta lõpuks ka tappis. Meile nüüd ja praegu pole tema tragöödia suurt muud kui romantilisest ohvrimeelest jutustav imago. Joplini muusika on igavesti määratud elama tollest ohvrist. Tõsi, siin on püsti löödud kaks võrdlemisi vaenulikku laagrit. Ühed peavad Joplinit geeniuseks, 60ndate lihvimata teemandiks, (vähemalt) võrdses suurusjärgus Hendrixiga, Morrisoniga, kellega tahes.
kolinud juba enne esimese naise surma. Sören kirjutas oma päevikus: ,,Ma sündisin kuriteo tagajärjel, ma tulin ilmale vastu Jumala tahtmist...''(Bõhhovski, Kierkegaard, lk 27.)(Meos 2000) Soren oli väga vastuoluline ja tasakaalutu psüühikaga inimene: religioosne kahtlus võis asenduda fanaatilise usuga, sünged mõtted ülevoolava lõbususega. Temas on leitud mitmesuguseid vaimseid hälbeid: skisofreeniat, masohhismi, nartsissismi, maniakaal-depressiivset psühhoosi(viimane on tunnustatuim diagnoos).(4) Aastail 1830 38 õppis Sören Kopenhaageni ülikoolis teoloogiat. Valitud erialale vaatamata oli tema eluviis väga vabameelne: ta käis kõiksugustes patuurgastes, 3 raiskas raha, elas võlgu. See võis olla ka võltselumehelikkus, mille tagant kumas tegelikult ikkagi raskemeelsus.(Meos 2000) Ta kirjutas oma päevikusse:,, Inimesed mõistavad mind nii vähe, et nad ei mõista isegi
Teo moraalse õigsuse määrab tagajärg. Teo moraalse õigsuse määrab see, kui palju ta toob kaasa hüvet. Mida rohkem hüvet tegu põhjustab, seda parem ta moraalses mõttes on. Altruism on isetu hool ja omakasupüüdmatu, ennastohverdav teguviis. Egoismi vastand. Altruistlik on Thomas Hutchesoni sõnul näiteks vanemate armastus oma laste vastu. Rõhutatud altruismikasvatus võib kaasa tuua madala enesehinnangu, eneseusalduse puudumise, enesevihkamise, masohhismi, kõikeläbiva süütunde. Minaism on eneseülistuse moraal. Seda õpetas Nietzsche. Thomas Hobbes ütles, et inimene on loomult egoist. Tema käitumist juhib enesearmastus. Isegi kaastunne tuleneb egoismist. Teiste kannatust nähes inimene mõtleb: "See võib juhtuda ka minuga." ,,Loodusseisundis" (väljaspool seadusi) on ainsaks konfliktide lahendamise viisiks vägivald, mis toob kaasa ,,kõikide sõja kõikide vastu" (Bellum omnium contra omnes). Ühtse moraali peab maksma panema
ja sellele vastanduv kõiksusejanu, alaline ebakindlus ja eksistentsiaalne kahtlemine (Mattias ja Kristiina, Tühirand, Via regia), inimese kohtumine õnnetusega (Sügisball, Võlg), ahistuse ja vangistuse tunne, elamine virtuaalses tegelikkuses (Elu võimalikkusest kosmoses). Maire Jaanus toob Mati Undi eksistentsiaalsete sugemetega töödest esile järgmise sarnasuse modernismi klassiku Franz Kafkaga: "Identifitseerumine ambivalentsuse, abituse, masohhismi, mittevastupanu seisunditega - teisisõnu antikangelasega, kes Protsessi lõpus hukatakse." (Maire Jaanus, 1990) Mattiast ja Kristiinat iseloomustab camus'liku võõrandumise kontseptsiooni mõju - kõige eksisteeriva, isegi armastuse tühjus, mõttetus, surm, eimiski. Kirkegaard'lik negatiivse vabaduse teooria kui modernismi üks alustalasid kuulub kahtlemata Mati Undi eeskujude hulka. Müüdi loomisel on teda kindlasti mõjutanud 60-ndate põlvkonna iidol - Carl Gustav Jung
Objektivist on seisukohal, et väärtused on mingil moel meist sõltumatud, nad on head iseenesest. Subjektivist arvab, et väärtused sõltuvad soovijatest/hindajatest, on nende suhtes relatiivsed. Kas miski on hea seepärast, et me seda soovime (subjektivism) või me soovime seda seepärast, et ta on juba hea iseenesest, sõltumata meie soovist (objektivism). Lk 121 17. Kuidas naudingu kui rahulduse ja naudingu kui aistingu eristamine aitab lahendada masohhismi paradoksi? Jah. Massohist naudib rahulduse mõttes seda, mis ei ole nauditav aistingu mõttes. Massohisti käitumist saab seletada kahetasemelise analüüsi kaudu: madalamal e põhitasandil ta kogeb kas valu või rahulolematust, kuid kõrgemal tasemel kiidab ta need heaks ja saab neist rahuldust. 18. Kas eetikas on tegemist tõdede või arvamustega? Kui eetikatõed on olemas, mis teeb nad tõeseks: subjektivisitide ja objektivistide järgi? FLFI.02.003 Eetika alused
Objektivist on seisukohal, et väärtused on mingil moel meist sõltumatud, nad on head iseenesest. Subjektivist arvab, et väärtused sõltuvad soovijatest/hindajatest, on nende suhtes relatiivsed. Kas miski on hea seepärast, et me seda soovime (subjektivism) või me soovime seda seepärast, et ta on juba hea iseenesest, sõltumata meie soovist (objektivism). Lk 121 17. Kuidas naudingu kui rahulduse ja naudingu kui aistingu eristamine aitab lahendada masohhismi paradoksi? Jah. Massohist naudib rahulduse mõttes seda, mis ei ole nauditav aistingu mõttes. Massohisti käitumist saab seletada kahetasemelise analüüsi kaudu: madalamal e põhitasandil ta kogeb kas valu või rahulolematust, kuid kõrgemal tasemel kiidab ta need heaks ja saab neist rahuldust. 18. Kas eetikas on tegemist tõdede või arvamustega? Kui eetikatõed on olemas, mis teeb nad tõeseks: subjektivisitide ja objektivistide järgi? FLFI.02.003 Eetika alused
lihtsalt välja (J.P.Sartre) Hedonism · Peavad naudinguid seesmiseks väärtuseks · Epikuros, Bentham · Nauding on ainus asi, mis on hea iseenesest ja igasugune muu headus tuleneb sellest väärtusest Hedonistid jagunevad: · Sensualistid nauding kui mõnus meelteärritus · Satisfikatsionistid nauding kui rahuldustunne Naudingu kui rahulduse ja naudingu kui aistingu eristamine lahendab masohhismi paradoksi. Mittehedonistid: · Monistid on olemas üksainus seesmine väärtus, kuid see pole nauding · Pluralistid nauding on üldiselt küll üks seesmisi väärtusi, kuid peale selle võib olla ka teisi, nt teadmine, sõrus, vabadus jne J. S. Mill: "Parem on olla rahulolematu inimene, kui rahulolev siga; parem on olla rahuloematu Sokrates kui rahulolev loll" Tema jaoks oluline ka naudingu kvaliteet.
Kapitalism oma olemuselt lubab positiivset tegutsemisvabadust, nõuab enesekriitikat, kohusetunnet, sisendab eneseusku. Tegelikult aga tunnevad paljud inimesed üksindust, hirmu homse ees. On kaks võimalust: · võidelda positiivse vabaduse eest, arendada intellektuaalseid ja emotsionaalseid võimeid; · loobuda vabadusest, leida õnn maailma ja mina vastuolu kaotamises. Tänapäeval on " põgenemine vabaduse eest " üsna tavapärane: "Põgenemine autoriteeti" · masohhismi lasta end füüsiliselt ja/või vaimselt alandada, tunda mõnu välisjõudude meelevallas olemisest; · sadismi valitseda ja võimutseda teiste üle (ka emotsionaalses ja intellektuaalses mõttes). "Põgenemine mugavusse" paljude nn. normaalsete inimeste poolt valitav tee muutuda selliseks nagu kõik. Kasvab karjaintetiteet. Elu mõtteks peaks siiski olema eneseteostus, mille korral inimene aktiivselt, tegusalt realiseerib enese poolt püstitatud eesmärke. 2
sealt saab välja kui lõpetatakse kõrvalepõiklemine iseendaks saamise eest. Väljapressi armastus- kui sa mind ei armasta, tapan end ära. Põdemine, jääbki haigeks. Ei saa aru, miks partneril pole samasugust lähedusvajadust kui temal. Klammerdumine viib teise inimese eemaldumiseni, reageerib paanika ja depressiooniga. Kui algab sõltuvussuhe, hakkavad asjad logisema. Seksuaalelu- hoolimine, armastus, sümpaatia olulisem. Kui suhe partnerist väga tugev, võib esineda erinevat liiki masohhismi, mis võib viia orjamiseni välja. Agressiivsus: ei saa rünnata inimest, kellest sõltud. Hakatakse olukordi, kus peaks enda eest välja astuma moonutama või mahendama. Vahel võib agressiivsus teiseneda millekski muuks, nt ülevoolavaks hoolitsuseks. Tüüpiline agressiivsuse väljendusvorm- virisemine, halamine jne. Võib väljenduda ka enesehaletsuses. Keskmisest madalam enesehinnang. Laps ei õpi ohjama oma emotsioone, kui pole saanud proovida
sealt saab välja kui lõpetatakse kõrvalepõiklemine iseendaks saamise eest. Väljapressi armastus- kui sa mind ei armasta, tapan end ära. Põdemine, jääbki haigeks. Ei saa aru, miks partneril pole samasugust lähedusvajadust kui temal. Klammerdumine viib teise inimese eemaldumiseni, reageerib paanika ja depressiooniga. Kui algab sõltuvussuhe, hakkavad asjad logisema. Seksuaalelu- hoolimine, armastus, sümpaatia olulisem. Kui suhe partnerist väga tugev, võib esineda erinevat liiki masohhismi, mis võib viia orjamiseni välja. Agressiivsus: ei saa rünnata inimest, kellest sõltud. Hakatakse olukordi, kus peaks enda eest välja astuma moonutama või mahendama. Vahel võib agressiivsus teiseneda millekski muuks, nt ülevoolavaks hoolitsuseks. Tüüpiline agressiivsuse väljendusvorm- virisemine, halamine jne. Võib väljenduda ka enesehaletsuses. Keskmisest madalam enesehinnang. Laps ei õpi ohjama oma emotsioone, kui pole saanud proovida
Hedonistid jagunevad: · Sensualistid (nauding kui mõnus meelteärritus) · Satisfikatsionistid Masohismi paradoks Kuidas saab olla, et masohhist naudib valu, mis ometigi on naudingu vastand? · Hedonist: ,,psühholoogiliste hälvete tõttu." Kahatasemeline seletus: madalamal tasandil kogeb masohhist valu, kuid kõrgemal tasandil ta kiidab valu heaks ja saab sellest rahuldust. Naudingu kui rahulduse ja naudingu kui aistingu eristamine lahendab masohhismi paradoksi. Mittehedonism Mittehedonistid jagunevad: · Monistid usuvad, et on olemas üksainus seesmine väärtus, kuid see pole nauding (võib-olla on selleks transtsendentne väärtus hüve, mida me täielikult ei mõista, kuid mis on teiste väärtuste alus). · Pluralistid usuvad, et nauding on üldiselt küll üks seesmisi väärtusi, kuid peale selle võib olla ka teisi, nt teadmine, sõprus, ilu, vabadus, moraalne headus jms. Kas pooldada hedonismi?
taha, mis nii ilmekalt nende usku iseloomustab nende juures pole millestki kinni haarata, kuni nad üheselt mõistetavaid vastuseid ei anna. On tõsiasi, et see, mis sedasorti inimesed karskusest jutlustava usuni on juhtinud, ongi järeleandmine. Nende pealesunnitud masohhism on põhjus, miks valiti religioon, mis mitte ainult ei poolda eneseeitamist, vaid ka kiidab neid selle eest ja juhatab neile kätte masohhismi väljendamise püha tee. Teisisõnu: mida enam ahistamist nad taluvad, seda pühamaks nad muutuvad. Enamikule inimestest kujutab masohhism enesest laias laastus mõnulemisest keeldumist. Satanism aga otsib tähenduste tagant veel tähendusi ning leiab masohhismi ikkagi naudingu olevat, juhul, kui iga katse inimest mõjutada või muuta, et ta loobuks oma masohhistlikest joontest, kohtab vastupanu või lihtsalt nurjub. Satanism ei tauni selliseid inimesi nende
annaabi.ee 
