Üks põhjusi miks marksim suutis välja pakuda nii rikka mõttesüsteemi, oli see et sinna sulasid kokku kolm intelktuaalset ampitsiooni, mis kõik olid juba kõrgel tasemel. Saksa filosoofia , Prantsuse poliitikateooria ja Briti majandusteadus. Seetõttu ei marksismi määratleda kui filosoofia tavatähenduses, siiski on seal tugev filosoofiline mõõde ja marksim avaldas hilisemale filosoofiale tohutult mõju. Siis ei saa ükski tänapäevane filosoofia ajalugu sellest mööda vaadata. Marxismi filosoofiline osisi tuli peaaegu täielikult Hegelilt ja seda väljendavad Marksistid tänini, tema loodud terminite abil . Ta saab esitleda lausa nimekiri ideedest mis on Heegeluse ja marksimsi ideed ja mis on tuumaks ja mis on keskmeks ka marksismis. 1. Reaalsus pole mitte seisund, vaid pidev protsess. 2. Muutused pole juhuslikud, vaid alluvad seaduspärasustele, mida on võimalik avastada. 3. See avastatav seaduspära on dialektiine ja kordab kolme faasi... milleks on tees ,
ja kooperatiivsed. · Ajalool on paratamatu lõpp. Olevik on vaid ekspluateerimine ja jõudude vaheline võitlus. Ajaloolõpp nõukogude ajal nt. Kerenski · Kapitalismile järgneva tootmisviisi majandust vormistab tootjate ühisomand. Seetõttu puuduvad selles tootmisviisis (kommunismis) antagonistlikud klassid ja riik kui survevahend. Marxismi kriis ja selle lahendamise katsed. Peamine lähtepunkt edasisteks teoreetilistest arutlusteks ilmnes Marxi ajaloo kontseptsiooni teatud ambivalentsusest. Milles see kahemõttelisus seisneb? Ajalugu on Marxil esmajoones seletatav 2 momendi kaudu: · Esiteks on ajalugu protsess, mille täielikult determineerib tootlike jõudude ja sotsiaalseid suhteid konstitueeriva tootmissuhete arengu vaheline antagonism. St siis tootmissuhted jäävad jalgu tootlike jõudude arengule
poolt ja 1943 kadus ta ära. 12 Poliitilised, majanduslikud ja kultuurilised ümberkorraldused Eestis juunipöörde järel: Poliitiline: Lammutati riigiaparaat, loodi Rahvakomissaaride nõukogu (Täidesaatev võim), Ülemnõukogu (Seadusandlik võim) ja Rahvakohtud, Miilits, Punaarmee laskurkorpus (asendas kaitseliidu) ja Eesti Kommunistlik Partei sai võimule. Majanduslik: Omandi riigistamine, uusmaasaajad (Maalapid jms jagati laiali kommunistide pooldajatele) Kultuur: Marxismi-Leninismi hakati koolides õpetama, kehtestati range tsensuur kõigile elualadele ja repressioonid, mille eest vastutas 13
• Võim sisaldab sundust või võimalust sunduseks (politsei, sõjavagi jne) • Kui on konflikt, siis see on klasside, mitte indiviidide vahel. Marxi kuulus Inimeste teadvus ei nutiära nende olemist vaid vastupidi, nende ülüskondlik olemine määrab nende teadvuse. • Võimu uurimiseks tuleb alustada tdomissuhete analiiiisist (mida see täpsemalt tähendab, räägime järgmistes loengutes, kultuuri ja töö all) Ka poliitiliste institutsioonide iseloom on klassikalise marxismi kohaselt olla valitsev • klassi huvides, kasutada võinm valitseva klassi huvides. Marx ja marxism üks mõjukas marxist •N • • Foucault võimukäsitlus on üsna omapärane . Faucaulti võimuteoorija põhijooned: • Vöim saab pidevalt ilmsiks konkreetsetes olukordades, selle uurimiseks ei pea uurima nö "võimuinstitutsioone" • Võim on anonüümne, pole subjekti • Inimene ise kontrollib ennast
audentsus ei ole ei ega ja. Aura- mõõdabki selle audentsuse määra suurust. Aura muutub ajajooksul täpselt nii nagu inimesed seda mõtestavad. Aura ei ole igavene, see muutub ajas. Midagi unikaalset luuakse ümber et seda saaks taas toota. Benjamin ütleb- kunstiteos vabastaub rituaalist. Demüstifikatsioon- kunstnikult võetakse müstiline rituaal. Aura kui midagi autoriteetset. Ideoloogia- Althusser- ta katsus marxismi käsitleda kui teadust. Strukturalism... individuaalsus on tema jaoks kahtlane. Foucault. Ideoloogia on osa pealisehitusest. Ideoloogia peab legitimeerima kõike seda mis toimub baasis. Majandus suhted on fundamentaalsed, aga selleks et see saaks toimida on vaja midagi veel ehk midagi mis toimub seal pealisehituses. Ideoloogia on teatav praktika mis aitab inimestel elada nendes realsetes tingimustes milles nad elavad- õppetus elamiseks. Lecture symptomale ehk
Selge see, et mida arenenum on ühiskond, seda rohkem on seal tehnoloogiat ja seda rohkem kahjustavad nad loodust. Seetõttu on vähem arenenud riigid loodussõbralikumad ja ka looduslähedasemad. Väga palju mõjutab ühiskonda ka kliima. KULTUURIÖKOLOOGIA Kultuuriökoloogia on peamiselt Ameerikas uuritav antropoloogia haru. See hõlmab kultuurilist evolutsiooni. Seda mõjutavad faktorid on demograafia, ökoloogia ja tehnoloogia. KULTUURIÖKOLOOGIA JA MARXISM Marxismi ja kultuuriökoloogia vahel on mitmeid huvitavaid paralleele. Mõlemad koolkonnad rõhutavad materiaalsete faktorite tähtsust sotsiaalses ja kultuurilises muutuses ja mõlemad pööravad vastu sotsiobioloogiale ning vaidlevad selle üle, et inimloomust on võimalik vormida paljudel erinevatel viisidel. Samuti rõhutavad mõlemad koolkonnad väliste, objektiivsete faktorite tähtsusele. Tähtsaim erinevus nende kahe koolkonna vahel on inimeste esindavuse ja sotsiaalse vasturääkivuse roll
• Võim sisaldab sundust või võimalust sunduseks (politsei, sõjavagi jne) • Kui on konflikt, siis see on klasside, mitte indiviidide vahel. Marxi kuulus Inimeste teadvus ei nutiära nende olemist vaid vastupidi, nende ülüskondlik olemine määrab nende teadvuse. • Võimu uurimiseks tuleb alustada tdomissuhete analiiiisist (mida see täpsemalt tähendab, räägime järgmistes loengutes, kultuuri ja töö all) Ka poliitiliste institutsioonide iseloom on klassikalise marxismi kohaselt olla valitsev • klassi huvides, kasutada võinm valitseva klassi huvides. Marx ja marxism üks mõjukas marxist •N • PLURALISTLIK SUUND võim on jaotunud üle terve ühiskonna, ei ole ainult eliidi või valitseva klassi käes. Konflikt ja sundus ei ole vältimatud: võim on positiivne. Pluralistide definitsioon näiteks Talcott Parsonsilt: Võim on isiku võime oma ühiskondlikke eesmärke teostada. (Analoogiline rahaga: üldine võime). Võim, mõju (influence) ja
· Võim sisaldab sundust või võimalust sunduseks (politsei, sõjavagi jne) · Kui on konflikt, siis see on klasside, mitte indiviidide vahel. Marxi kuulus Inimeste teadvus ei nutiära nende olemist vaid vastupidi, nende ülüskondlik olemine määrab nende teadvuse. · Võimu uurimiseks tuleb alustada tdomissuhete analiiiisist (mida see täpsemalt tähendab, räägime järgmistes loengutes, kultuuri ja töö all) Ka poliitiliste institutsioonide iseloom on klassikalise marxismi kohaselt olla valitsev · klassi huvides, kasutada võinm valitseva klassi huvides. Marx ja marxism üks mõjukas marxist ·N · PLURALISTLIK SUUND võim on jaotunud üle terve ühiskonna, ei ole ainult eliidi või valitseva klassi käes. Konflikt ja sundus ei ole vältimatud: võim on positiivne. Pluralistide definitsioon näiteks Talcott Parsonsilt: Võim on isiku võime oma ühiskondlikke eesmärke teostada. (Analoogiline rahaga: üldine võime). Võim, mõju (influence) ja
• Võim sisaldab sundust või võimalust sunduseks (politsei, sõjavagi jne) • Kui on konflikt, siis see on klasside, mitte indiviidide vahel. Marxi kuulus Inimeste teadvus ei nutiära nende olemist vaid vastupidi, nende ülüskondlik olemine määrab nende teadvuse. • Võimu uurimiseks tuleb alustada tdomissuhete analiiiisist (mida see täpsemalt tähendab, räägime järgmistes loengutes, kultuuri ja töö all) Ka poliitiliste institutsioonide iseloom on klassikalise marxismi kohaselt olla valitsev • klassi huvides, kasutada võinm valitseva klassi huvides. Marx ja marxism üks mõjukas marxist •N • PLURALISTLIK SUUND võim on jaotunud üle terve ühiskonna, ei ole ainult eliidi või valitseva klassi käes. Konflikt ja sundus ei ole vältimatud: võim on positiivne. Pluralistide definitsioon näiteks Talcott Parsonsilt: Võim on isiku võime oma ühiskondlikke eesmärke teostada. (Analoogiline rahaga: üldine võime). Võim, mõju (influence) ja
Tehnika seega pürgib loodusest, ehk algsest tõelisusest, tõelisemaks. Baudrillardi arvates on tänapäeva ühiskond "koopia" maailm: koopiad millestki, mida päriselt olemas ei ole. Näiteks: pedantne aiandus (loodus hüperreaalsena), retuseeritud ajakirjade kaanepildid, olemata elu ehk nt kuulsuste väljamõeldud persoon, hoonete või mööbliesemete muutmine "kulunuks". Fredric Jameson (1934-) Am kirjkriitik, pol marxismi teoreetik Modernismi leiutised on kõik kohandatud kapitalismi sisse. Pastissi kohta: see on tühi, paroodiline suhe. Sellel pole tunnet, et oleks olemas midagi normaalset, millega võrreldes imitatsioon oleks koomiline. Reaalsus on sedavõrd intensiivistatud, et see ei ole enam reaalne. See on nö kõne surnud keeles, kujutlusvõime ja fantaasia surm (seebiooperite kõneviis). Postmodernistlikes kunstiteostes sügavuse mõõde puudub. Nostalgiline modernismi järgi.
3. loeng.Kultuurisotsioloogia I. Marxism ja postmarxism. Andreas Ventsel 14 ja ekspluateerimine, asenduvad suhetega, mis on täiesti idealiseeritud ja kooperatiivsed. · Ajalool on paratamatu lõpp. Olevik on vaid ekspluateerimine ja jõudude vaheline võitlus. Ajaloolõpp nõukogude ajal nt. Kerenski · Kapitalismile järgneva tootmisviisi majandust vormistab tootjate ühisomand. Seetõttu puuduvad selles tootmisviisis (kommunismis) antagonistlikud klassid ja riik kui survevahend. KÜSIMUSED? Marxismi kriis ja selle lahendamise katsed. Peamine lähtepunkt edasisteks teoreetilistest arutlusteks ilmnes Marxi ajaloo kontseptsiooni teatud ambivalentsusest. Milles see kahemõttelisus seisneb? Ajalugu on Marxil esmajoones seletatav 2 momendi kaudu: · Esiteks on ajalugu protsess, mille täielikult determineerib tootlike jõudude ja sotsiaalseid suhteid konstitueeriva tootmissuhete arengu vaheline antagonism. St siis tootmissuhted jäävad jalgu tootlike jõudude arengule
sotsiaaluuringute instituudi ja aastast 1931 selle juhiks olnud Max Horkheimeri (1895–1973) ümber koondunud, sotsiaal- ja kultuurifilosoofiat viljelnud, peamiselt pahempoolsete intellektuaalide rühm (Theodor Adorno, Walter Benjamin, Erich Fromm, Jürgen Habermas, Herbert Marcuse jt). Nad kritiseerisid lääne kapitalistliku ühiskonna „valgustatud“ mõistuse instrumentaalset ratsionaalsust, sotsiaalset mugandumist ja valitsevat kultuuritööstust.Selle käigus arendasid nad välja marxismi uue vormi, nn kriitilise teooria.Nad taotlesid kriitilise teadmise kaudu autonoomse subjekti ülesehitamist ning pidasid teaduste kaudu autonoomse subjekti ülesehitamist ning pidasid teaduste ainsaks õigustuseks empiirilisele subjektile(s.o proletariaadile) vahendite loomist, mille abil too vabaneks võõrandumisest ja repressiooni haardest.Nende ideoloogiakriitika raskuspunkt nihkus õige pea esteetika, kultuuri ja modernsuse probleemidele, väljendades
Saj (I. Kant) ja leidis edasiarenduse 20. Saj. · Ülev- suursugune, majesteetlik, lõpmatu, vägev, vormitu, väljub asjade-nähtuste harilikust mõõdust · Võib mõjuda ligitõmbavalt või eemaletõukavalt (Kant) · Ülev võib olla: loodus, jumala kohalolu arhailise ajastu kunstiteoses ja rituaalides (Hegel), traagilise kangelase moraalne vaprus (Schiller), kunstiteos (Beethoveni 9. Sümf), inimese kangelasteod looduse alistamisel (NSVL näitel) · Marxismi jaoks ülev inimese käitumine, mis loob humaansema ühiskonna ILUS · Esteetika põhimõiste, abstraktne mõiste, mis on tihedalt seotud inimeseks olemise põhiküsimustega, tegelikkuse meelelise aluse tunnetamisega · Filosoofia põhimõiste, ilu mõistmisega tegeleb filosoofia haru esteetika, kuid ilu on ka üks metafüüsika, kosmoloogia ja teoloogia mõiste · Esteetika uurib: millised on ilu kriteeriumid, millistest väärtushinnangutest nad
Leiti, et Vsliikumistegaon ühinenud palju eesti elus kibestunud inimesi. Nendega tõesti liitus ka inimrämpsu. Neil puudus ühtne arusaam eesti vajadustest. Vanad erakonnad ei jäänud võlgu süüdistasid vapse kontaktide võtmises autoritaarsete sidemete võtmises natsidega ja itaalia fasistidega. neid sidemeid ei ole suudetud tõestada ja neid arvatavasti polnud. Propagandas aga olid teatud totalitarismi kalduvused olemas. Teravdatud tähelepanu marxismi vastasele võitlusele. Rahvusühtuse ja riigipea propaganda. Väline efektitsemine. Vapside org-del omad lipus mustvalge sümboolikaga, oma hümn, ka omalaadne vorm munder kanti sõjaväelist fretsi (?), kalifeepükse, must barett ja mustvalget linti. Isegi kui vapsidel oli mingisugused suhted natside v fasistidega, siis nende liikumine ei olnud kindlasti tervikuna loodud välismaistele eeskujudele. Paljud vapsid pidasid tõesti vajalikuks eestis midagi tõsiselt muuta, rõhuv enamik ausad
konflikt ja võitlus peaksid olema sotsiaalse progressi mootorid. Marxi teooria e marksism sai mõjule Vene Revolutsioonis Lenini õhutusel 1917dal aastal. Westrum on öelnud, et vähesed sotsiaalteoreetikud on nii suurel määral kujundanud maailma ajalugu. Marxi teooriad ja kontseptsioonid on toitnud revolutsioone, algatanud liikumisi jne. Marxil oli tugev võitluses allajäänu (alaväärsus?) kompleks. Ta tahtis humanistina sotsiaalset pööret, kuid tema sõnade järgijad on olnud marxismi nime all brutaalsed ja ebainimlikud. Marxi tööd esitavad kompleksseid ideid abstraktsel tasemel, kuid paljud järgijad on olnud küündimatud ja paindumatud. Marx oli parem kapitalismi kritiseerija ja analüüsija kui kommunismiplaneerija. Mis on Marksism? Marxi puhul kipuvad segi minema poliitiline ja intellektuaalne marksism. Märksõnadeks proletariaat, sotsialism, kommunism, klassivõitlus, samuti võõrutamine (alienation), mida pidas võtmesõnaks
annaabi.ee 
