Õppeainetest meeldisid Ojale keemia ja matemaatika. Viletsaim aine oli Ojal füüsika. Lõpukirjandit käis Tõnu tegema sügisel, kui toimus järelkirjand. Lõpetas Tallinna Reaalkooli 1976. aastal 91. lennuna. Pärast Tallinna Reaalkooli lõpetamist jätkas Tõnu õpinguid Tallinna Konservatooriumis Merle Karusoo käe all näitlemise erialal. Lõpetas 1980. aastal IX lennuna, kuhu kuulusid ka sellised nimed nagu Roman Baskin, Guido Kangur, Ain Lutsepp, Ülle Kaljuste ja Anne Veesaar. Pärast Lavakunstikooli lõpetamist töötas ta kuni 1998. aastani Noorsooteatris. Mängides sellistes lavastustes nagu ,,Orvud" (koos oma venna Rein Ojaga) ja ,,Romeo ja Julia". Töötas seal kuni 1998. aastani. Sealt alates oli viis aastat vabakutseline mängides erinevates teatrites. Vabakutselise aastaid peab ta oma elu sisukaimateks ja paremateks. Alates 2003. aastast on ta kinnitanud kanna Eesti Draamateatris mängides erinevaid rolle
Ka televaatajad saavad e-posti teel või telefonitsi arutelus oma sõna sekka öelda. "Vabariigi kodanikud" seekordseks saate teemaks olid elulooraamatud. Käsitleti selle üle, miks elulooraamatud tänases Eestis nii populaarsed on ja kas raamatul ja raamatul on vahe. Stuudios oli kirjastaja ja raamatute koostaja Enno Tammer, ajakirjanik ja kirjastaja Marii Karell, kirjandusteadlane Janika Kronberg ja hiljuti oma elulooraamatut esitlenud näitleja Anne Veesaar. Saate jooksul tõusid esile mitmed küsimused. Hiljuti oma raamatut esitlenud näitleja Anne Veesaarega seoses tekkis küsimus, miks näitleja tegi elulooraamatu. Sellele oli Anne vastanud sellega, et ühel hetkel oli mitu kirjastust sama ettepanekuga tema juures ja näitleja võttis ühe ettepanekutest lihtsalt vastu.Ameerikas kirjutatakse tihtipeale inimese teadmata temast elulooraamatu, seega parem olnuks ise asjast teadlik olla. Veel käidi kaameraga linnas kahes suures
pealt tuhmunud... 1985. aastast peale astusime TV-s tihti üles ansambliga "Modern Fox". 1989-st aastast juhtisin sarja "Muusa poolt valitud", mis oli eetris aastani 1992. Sama aasta Naistepäevaks kirjutasin ja lavastasin ETV-le sotsialistliku farsi "Jutustus Jevdokiast". 90-tel juhtisin sarja "Bingo Loto" ning lavastasin Inglise kirjaniku, oma lemmikautori Saki novelli järgi lühinäidendi"Kuraditosin" (osades Anne Veesaar, Kadri Adamson ja mina). Suureks projektiks kujunes populaarteaduslik sari "Ooperilabor", kus olin nii stsenarist kui rezhissöör ja mis oma töömahult oli võrdne kaheseerialise India filmiga. Seda juhtisime Pirjo Levandiga. 1998. aastal alustas sari "Tähed Muusikas", mis tegutseb edukalt tänaseni. Ühtekokku olen üles astunud Eesti, Venemaa, Soome, Rootsi, Saksamaa, Inglise ja Ameerika telesaadetes. Võimalik et ka mujal." Analüüs Mart Sanderi tööst
meeletult - sest maksis iga vea omast taskust kinni. Samal aastal osales Mart Prantsuse- Ungari filmis "Dieu n'existe pas" ja siis tuli USA filmi nimega "Candles in the Dark", mis andis võimaluse kohtuda Oscari-võitja Maximilian Shelliga. Veel tegi ta kaasa filmides "Kallis härra Q" ning USA filmis "Virtuoso". 1999. aastal lavastas inglise kirjaniku, oma lemmikautori Saki novelli järgi lühinäidendi "Kuraditosin" (osades Anne Veesaar, Kadri Adamson ja tema). 2003. aastal alustati ingliskeelse filmi "Yvonne is Disobedient" võtetega. Selle stsenaariumi kirjutas Sander aastal 1992 tellimustööna ETV-le, aga see leiti olevat liiga keerukas ja kallis. Hiljem pidi sellest saama TIP-TV suurprojekt, paraku läks see kanal pankrotti. Veel osales ta näitlejana soome filmis ,,Senkiföldje" ning 2007. aastal lavastas ja osales filmis ,,Berlin 1945: Musik Unter Bomben".1985. aasta sügisel asus ta tööle "Estonia"
ja põgeneda. Keset lumist Transilvaania laant vannuvad Sarah ja Alfred teineteisele igavest truudust ja armastust - kuid ühtäkki paljastab neiu oma hirmuäratavad kihvad ja langeb noormehele kaela. Lavastus oli Eestis publiku ees kümme korda Tallinna Linnahallis novembris ja detsembris 2000. Muusikali lavastas Ivo Eensalu, tantsud seadis Marge Ehrenbusch, XXI Sajandi Orkestrit "Vampiiride tantsu" saatis Eestis suur menu muusikali produtsent Anne Veesaar on seda nimetanud kõige kasumlikumaks muusikaliks, mille nende produktsioonifirma Smithbridge on lavale toonud. Ämbliknaise suudlus Muusikali ,,Ämbliknaise suudlus" muusika on kirjutanud John Kander, sõnade autor on Fred Ebb ja libretist Terrence McNally. Muusikal põhineb Manuel Puigi samanimelisel romaanil, millest autor kirjutas 1983. aastal ka näidendiversiooni. Eesti publikule on see lavateos tuttav 1994. aastal Eesti Draamateatris esietendunud draamalavastuse põhjal,