telkimisplatsidel. 10.Telkida võib seal, kus see pole keelatud ja telgi püstitamise koht tuleks valida veidi kõrgemale, et vihma puhul ei koguneks vesi telgi alla. 11.Looduses liikumisel on vajalik kaart ja kompass ning eelnevalt õpitud orienteerumisoskus. 12.Matkale minnes ole valmis ka halvemateks tingimusteks (ilm, toiduvaru, ravimid). 13.Ära ülehinda oma ja matkakaaslaste võimeid. 14.Ära mine üksinda pikemale marsruudile või kaugemale asustatud aladest. 15.Õpi tundma loodust ja hoia ning kaitse seda. Sa oled ise selle lahutamatu osa. 16.Kui tunned suuremat huvi matkamise vastu, pöördu linna matkaklubi poole.
3 550 52-20 50-95 8 4 1200 01-30 00-05 18 5 1750 57-40 56-15 26 6 1250 05-00 03-75 19 KOKKU 7650 200 Suunaparand 01-25 itta - direktsiooninurk Am- magnetasimuut Aeg: 4 km/h. Kuna tegemist on tasase maastikuga, siis horisontaale pole tarvis arvestada, kuid arvestama peab marsruudile jääva metsaga ja selle läbitavusega. Umbes 2/3 marsruudist kulgeb läbi metsa, seetõttu tuleb ajale lisada 2/3 üldajast. Üldaeg antud marsruudil on 114 minutit. Rännaku algus 1. UURIGE MAASTIKKU 2. ORIENTEERIGE KAART 3. VEENDUGE , ET OLETE ALGUSPUNKTIS 4. LEIDKE ORIENTIIRID 5. KIRJUTAGE ÜLES ALGUSAEG Liikumine rännakul 1. TEADKE OMA ASUKOHTA KAARDIL 2. LEIDKE ORIENTIIRID 3. MUUTKE LIIKUMISSUUNDA ETTEVAATLIKULT 4
erinevate klientide väikesaadetisi või saada tellimus täiskoorma veoks? (esimene võimalus on kasumlikum) Lennu ja merekauba veod (vt loeng V) Arvestuslik kaal lennu ja merevedudel 167 kg ja 1000kg 1 kuupmeetri kohta Lennu Kliendi nõustamine, kuidas pakkida, aluse max mõõdud/kaal vastavalt lennukitüübile, marsruudile Küsida saatjalt veo dokumendid, kauba arve, pakkeleht, päritolusertifikaat, jne. Saadetise vormistamine transpordiprogrammis (saadetise, transpordi, AWB # loomine) Lennuliini broneeringu tegemine (veebis, epost) Sobiva pealevõtmisaja koordineerimine kliendi ja vedajaga. Kohaliku transpordi korraldamine koostöös sisetranspordi osakonnaga (tellimus transpordiprogrammis)
Enesekehtestamine ehk kehtestav käitumine (ingl k assertive behaviour, assertiveness) on oma vajaduste väljendamine ja nende eest seismine positiivsel, hinnanguvabal ja mitteagressiivsel viisil, kahjustamata teist suhtluspoolt ja arvestades ka tema vajadustega. End oskuslikult kehtestada püüdev giid on taktitundeline, ei väljendu agressiivselt, kuid tal on oskus siiski olla isiksus ehk mina-ise. Ta on grupi juht ja liider, kes oskab grupi liikuma panna vastavalt oma soovidele ja koostatud marsruudile. Ta oskab end hinnanguvabalt väljendada so ei sildista kedagi vaid lubab inimestel end väljendada, esitab küsimusi ja annab ka ise selgeid ja konkreetseid vastuseid. Ta on paindlik, samas kindel. Arvestab teiste vajadustega (kui grupis on erinevate vajaduste ja soovidega inimesi, kes vajavad nt puhkepeatusi, siis ta on vastutulelik ent kehtestab puhketunniaja ning peab sellest kinni). Oskab edastada Mina-sõnumeid vormis ,,ma tean", mitte ,,ma arvan". Vastasel juhul
Kuidas nimetatakse näitajat, mis iseloomustab kaubaruumi kasutamist? Täiteaste Mida näitab tonnkilomeeter? Kui palju tehakse transporditööd ühe tonni kauba vedamiseks ühe km kaugusele Mida iseloomustab veoki arvestuslik kandevõime? Kui palju mahutab lastiruum arvestusliku kaaluga kaupa Mida näitab veeremi tootlikkus? Tehtud veotööd ajaühikus Mida tähendab vedude tasakaal? Veosed jagunevad nii edasi kui tagasi marsruudile võrdselt Millistel vedudel on veotasakaalu parandamine võimatu? Ümarpalgi väljaveol raielangilt Kuidas on vedude efektiivne korraldamine maanteetranspordis seotud loodushoiuga? Milline väide on tõene? Kasutades suurema kandevõimega veovahendeid on võimalik sama kütusekuluga vedada rohkem kaupu ja kütusekulu ühe kaubaühiku kohta on väiksem Mida hõlmab ATP kokkulepe? Kiirestiriknevate toidukaupade vedu
Sellele meelevaldusele oli kaasa võetud sadu omavalmistatud plakateid. Seejärel süüdati kohtutuli ning lõkke kohal võllapuu küljes rippusid MRP sisuga plakatid. Järjest visati tulle veel kommunistliku sisuga plakateid. Lisaks Balti tee suurüritusele toimusid 23.augustil 1939.aastal protestiüritused veel Raplas, Võhmas, Viljandis ja Türil, kus esinesid ERR eestseisuse ja Rahvavolikogu liikmed. Mitmel pool korraldati miitinguid ka enne ühist väljasõitu kindlaksmääratud marsruudile. Miitingutel loeti ette Balti Nõukogu läkitus, kus deklareeriti:" Teise maailmasõja tuhast on tõusnud kõik külad, linnad ja riigid - peale kolme Balti vabariigi, Rahvaste Liidu kunagise liikmesriigi. Kas te pole märganud meie puudumist? /---/. Liitkem oma hääled ja nõudkem, et Hitleri-Stalini paktid koos salaprotokollidega tunnistataks allakirjutamise hetkest õigustühiseks, tunnistagem seadus- ja õigusvastaseks Eesti, Läti ja Leedu annekteerimine! Me oleme valmis, me tuleme!"
Sellele meelevaldusele oli kaasa võetud sadu omavalmistatud plakateid. Seejärel süüdati kohtutuli ning lõkke kohal võllapuu küljes rippusid MRP sisuga plakatid. Järjest visati tulle veel kommunistliku sisuga plakateid. Lisaks Balti tee suurüritusele toimusid 23. augustil 1939.a. protestiüritused veel Raplas, Võhmas, Viljandis ja Türil, kus esinesid ERR eesteisuse ja Rahvavolikogu liikmed. Mitmel pool korraldati miitinguid ka ennem ühist väljasõitu kindlaksmääratud marsruudile. Miitingutel loeti ette Balti Nõukogu läkitus, kus deklareeriti:" Teise maailmasõja tuhast on tõusnud kõik külad, linnad ja riigid - peale kolme Balti vabariigi, Rahvaste Liidu kunagise liikmesriigi. Kas te pole märganud meie puudumist? /---/. Liitkem oma hääled ja nõudkem, et Hitleri-Stalini paktid koos salaprotokollidega tunnistataks allakirjutamise hetkest õigustühiseks, tunnistagem seadus-ja õigusvastaseks Eesti, Läti ja Leedu annekteerimine! Me oleme valmis, me tuleme".
2. Nõuded töötajate vedamisele: 2.1 Töötajate vedu tööle ja tagasi korraldatakse kinnitatavate sõiduplaanide järgi. Tellitavate busside arv peab vastama sõiduplaanidele ning hankedokumentide punktis 1 sisalduvatele sätetele. 2.2 Pakkuja on kohustatud tagama, et: 2.2.1 töötajate liinivedu toimuks sõiduplaani järgi tõrgeteta ja seisakuteta. Buss antakse ette viis (5) minutit enne marsruudile väljumist. 2.2.2 toimiks ööpäevane dispetserteenindus; 2.2.3 eriolukordade tarvis oleks varutud vähemalt 2 reservbussi ( 1 buss 55-kohaline ja 1 buss 15-kohaline), tehnilise valmisolekuga tagamaks tõrgeteta ja seisakuteta teenuse osutamine. Varubussid peavad vastama lisa 1 punktis 2.3 esitatud nõuetele. 2.3 Pakkuja võib hankija töötajate tööle ja tagasi veo korraldamisel kasutada busse
kombineeritud ruumiliste ja ajaliste kommutaatorite ühendus. 30. Marsruutimise põhiülesanded. Marsruutimine kliendi sideliikluse suunamine lähtepunktist sihtpunktini. Marsruutimise põhiülesanneteks on: 1. Ülesanne info kogumine sidevõrgu oleku ja klientide poolt tekitatud sideliikluse poolt. 2. Ülesanne sobivate ja optimaalsete marsruutide leidmine. 3. Ülesanne liikluse suunamine valitud marsruudile. 31. Marsruutimine paikses telefonivõrgus (tüübid, marsruutimisanalüüs, liikluse jaotamine teede vahel). Paikses telefonivõrgus kasutatavad marsruutimise tüübid: püsiv hierarhiline marsruutimine dünaamiline mittehierarhiline marsruutimine dünaamiline valikutega marsruutimine Siin marsruutimisanalüüsi alusinfoks on: valitud telefoninumbrid ja kliendi kategooria. Analüüsi tulemuseks saadakse võimalikke ühendusteede nimekirja
T=(k* Dx+1)/w= (6*25+1)/310= 0,49 h ≈ 30 minutit Pildistamise intervall: I=Bx/w*3600’’= 2,67/310*3600’’= 31 sekundit 3.1.3 Aeropildistamise täiendavad tugipunktid Aeropildistamise läbiviimiseks tuleb eelnevalt projekteeritud geodeetilise võrgu punktidele lisaks valida täiendavad tugipunktid. Punktid peavad paiknema 3-4 pildistamise baasi tagant aerofoto tsentriga samal joonel (Y-teljel) või selle läheduses. Soovitatav on punktid valida nii, et need sobiksid korraga kahele marsruudile, st jääksid põikikattumise alale. Niimoodi on täiendavate punktide arv väiksem ning majanduslikult otstarbekam. Baaskaardil on täiendavalt valitud punktid tähistatud punase ringiga ( ∅ 5 mm). Punktid on nummerdatud LP01, LP02 jne. Täiendavaid tugipunkte on kavandatud ühtekokku 16. Juhul kui projekteeritud geodeetilise võrgu punktid paiknevad aerofotode sidumiseks sobivates kohtades, siis kasutatakse neid. 3.1.4 Geodeetiliste tugipunktide markeerimine
et: sügavus uuringud on aegunud või ebatäpsed olukorras, kus laev rullab või õõtsub pikisuunas kui laeva süvis võib olenevalt laeva kiirusest suureneda. Ohutu vesi Alasid, kus laev võib ohutult kursist kõrvale kalduda, loetakse ohututeks veteks ja need alad on piiratud ohutuspiiridega. Ookeani ja avamere kursid Ookeani- ja avamere kursid peaksid kõigepealt olema kantud väiksemastaabilisele kaartidele vastavalt algselt kavandatud marsruudile. Suurringi või kombineeritud suurringi kursid peavad kas arvutatud, saadud SATNAV- arvutist või võetud suurringi kaartidelt, kursijooned (rhomb lines) võib kanda kohe Mercator kaartidele, kuid kõik peab jääma vastavusse planeeritud marsruudiga. Kaldaäärsed ja suudmeala kursid Kaldaäärsed ja suudmeala kursid peavad samuti olema varem läbi mõeldud ja kõigepealt kantud väikesemastaabilistele kaartidele, soovitavalt lähtesadamast kuni sihtsadamani
sügavus uuringud on aegunud või ebatäpsed olukorras, kus laev rullab või õõtsub pikisuunas kui laeva süvis võib olenevalt laeva kiirusest suureneda. Ohutu vesi Alasid, kus laev võib ohutult kursist kõrvale kalduda, loetakse ohututeks veteks ja need alad on piiratud ohutuspiiridega. Ookeani ja avamere kursid Ookeani- ja avamere kursid peaksid kõigepealt olema kantud väiksemastaabilisele kaartidele vastavalt algselt kavandatud marsruudile. Suurringi või kombineeritud suurringi kursid peavad kas arvutatud, saadud SATNAV- arvutist või võetud suurringi kaartidelt, kursijooned (rhomb lines) võib kanda kohe Mercator kaartidele, kuid kõik peab jääma vastavusse planeeritud marsruudiga. Kaldaäärsed ja suudmeala kursid Kaldaäärsed ja suudmeala kursid peavad samuti olema varem läbi mõeldud ja kõigepealt kantud väikesemastaabilistele kaartidele, soovitavalt lähtesadamast kuni sihtsadamani
164 kohaselt. Protokoll ISUP erinevalt protokollist TUP annab kogu telefoninumbri edasi korraga, ühenduse loomise algetapil. Alles on jäetud ka võimalus telefoninumbri edastamiseks osade kaupa, kuid seda praktiliselt ei kasutata. ISUP protokoll kasutab teenindussignaalide edastamiseks kahte moodust: · edastus lõikude kaupa (linkbylink) · läbivedastus (endtoend) Edastust lõikude kaupa kasutatakse kui sõnumeid on vaja töödelda igas marsruudile jäävas sõlmes. Seda tüüpi mooduliteks on algaadressi IAM sõnumid. Iga sõnumi IAM saanud kommutaator SSP teeb analüüsi ja määrab, kas tegemist on kohaliku pöördumisega (kõnega). Kui tegu ei ole kohaliku pöördumise sõnumiga, muudab kommutaator marsruutimismärgendi ja edastab sõnumi järgmisele kommutaatorile. Läbivedastust kasutatakse rakenduste päringute puhul. Neid edastatakse saatja ja vastuvõtja signaalimispunktide vahel
Akrediteerimine Akrediteerimise all mõeldakse protseduuri, kus akrediteeriv organ tõendab vormiliselt, et mingi organ või isik on pädevad midagi (kedagi) testima, kalibreerima, sertifitseerima või tõendama. Akrediteerimine tähendab ühtlasi ka sertifitseerimist läbiviiva organi pädevuse tõendamist Allokatsioon (Allocation) Termin, mida kasutatakse seoses jaotuse planeerimisega. Tellimused /saadetised kinnistatakse mingile kindlale veokile või marsruudile Allvoog Allvoog kujutab endast logistilises ahelas firma müügiturgu ehk kliente Alternatiivne võlakonflikti lahendus (Alternative dispute resolution ) Alternatiivne lahendus võlakonfliktile. Võimalused, kuidas võlgade mitte-maksmise korral lahendada konflikt. ANA (Article number association (ANA)) Sõltumatu mittetulunduslik organisatsioon,mis varustab standardsete numbritega kõiki vöötkoodidega märgistatud kaupu Animo (Animo )
164 kohaselt. Protokoll ISUP erinevalt protokollist TUP annab kogu telefoninumbri edasi korraga, ühenduse loomise algetapil. Alles on jäetud ka võimalus telefoninumbri edastamiseks osade kaupa, kuid seda praktiliselt ei kasutata. ISUP protokoll kasutab teenindussignaalide edastamiseks kahte moodust: · edastus lõikude kaupa (linkbylink) · läbivedastus (endtoend) Edastust lõikude kaupa kasutatakse kui sõnumeid on vaja töödelda igas marsruudile jäävas sõlmes. Seda tüüpi mooduliteks on algaadressi IAM sõnumid. Iga sõnumi IAM saanud kommutaator SSP teeb analüüsi ja määrab, kas tegemist on kohaliku pöördumisega (kõnega). Kui tegu ei ole kohaliku pöördumise sõnumiga, muudab kommutaator marsruutimismärgendi ja edastab sõnumi järgmisele kommutaatorile. Läbivedastust kasutatakse rakenduste päringute puhul. Neid edastatakse saatja ja vastuvõtja signaalimispunktide vahel
kui palju võetakse vedude planeerimisel arvesse veoki telgede kandevõimet maksimaalne vedava telje kandevõime 66. Mida näitab veeremi tootlikkus? koormaga läbitud kilomeetreid töövahetuse jooksul sooritatud veotööd ajaühikus veoki töö-ja seisuaja suhet läbitud teekonda tööaja jooksul 67. Mida tähendab vedude tasakaal? autojuhi tasakaalustatud töö- ja puhkeaja suhet veosed jagunevad nii edasi kui tagasi marsruudile võrdselt veosed on laaditud koormasse nii, et auto on hea stabiilsusega laaditud veoste raskuskese on võimalikult madalal 16. VARUDE JUHTIMINE 1. Mis on ,,kauba laovaru"? omakapitali piisavus investeerimiseelarve koostamisel toote laovaru hetkesaldo, mis on küllaldane tarnevõime kindlustamiseks 365 / lao ringlemissagedus, mis annab ajavahemiku päevades, mil konkreetset toodet või laoväärtust peaks piisama tavapäraseks tarnimiseks
kui palju võetakse vedude planeerimisel arvesse veoki telgede kandevõimet maksimaalne vedava telje kandevõime 66. Mida näitab veeremi tootlikkus? koormaga läbitud kilomeetreid töövahetuse jooksul sooritatud veotööd ajaühikus veoki töö-ja seisuaja suhet läbitud teekonda tööaja jooksul 67. Mida tähendab vedude tasakaal? autojuhi tasakaalustatud töö- ja puhkeaja suhet veosed jagunevad nii edasi kui tagasi marsruudile võrdselt veosed on laaditud koormasse nii, et auto on hea stabiilsusega laaditud veoste raskuskese on võimalikult madalal Kordamisküsimused 1. Kuidas nimetatakse ühelt saatjalt ühele saajale ühes veovahendis ühe veodokumendiga veetavat kaupa? 2. Mis on veos? 3. Kuidas nimetatakse kaubasaadetist, mida veetakse koos teiste kaupadega ja tavaliselt ümberlaadimisega terminalides? 4
maksimaalne vedava telje kandevõime 65. Mida näitab veeremi tootlikkus? koormaga läbitud kilomeetreid töövahetuse jooksul sooritatud veotööd ajaühikus veoki töö-ja seisuaja suhet läbitud teekonda tööaja jooksul 66. Mida tähendab vedude tasakaal? 110 autojuhi tasakaalustatud töö- ja puhkeaja suhet veosed jagunevad nii edasi kui tagasi marsruudile võrdselt veosed on laaditud koormasse nii, et auto on hea stabiilsusega laaditud veoste raskuskese on võimalikult madalal Kordamisküsimused 1. Kuidas nimetatakse ühelt saatjalt ühele saajale ühes veovahendis ühe veodokumendiga veetavat kaupa? 2. Mis on veos? 3. Kuidas nimetatakse kaubasaadetist, mida veetakse koos teiste kaupadega ja tavaliselt ümberlaadimisega terminalides? 4
annaabi.ee 
