Kõhunääre (Pankreas) Seganääre, mille välissekretroorne nääre toodab kõhunäärme nõret. Kõhunäärme (pankrease) nõre koostis (VT ÕISIS MATERJAL!!!) Kõhunaarme nõre eritumine, regulatsioon Regulatsioonis 3 faasi: 1) Ajufaas 2) Maofaas 3) Soolefaas Regulatsioonis eristatakse kolme faasi, nii nagu maoski. Ajufaas, maofaas ja soolefaas. Kõhunäärme regulatsiooni ajufaasi osa kogu regulatsioonist on umbes 25-50% maofaasil 10% ja soolefaasil 50-100%. Sekretsiooni käivitamiseks toidu lõhn, nägemine, söömine ise toidu suhu sattumine. Süljenäärmetel suurim osa milleski. Mehhanism selles ajufaasis on järgmine: kõik stiimulid toidu lõhn, nägemine, rääkimine,
Maohappe regulatsiooni faasid: 1) Ajufaas stiimuliteks toidu lõhn, maitse, toiudu nägemine, toidule mõtlemine stiimul tekib uitnärvi tuumades. Erutus antakse uitnärvi kiudude kaudu parietaalrakkudele, mis hakkavad hapet produtseerima. (Histamiini vabastab gastriin) uitnärvi ärritus stimuleerib mao antrumi piirkonna G rakke, sealt vabaneb gastriin, mis vere kaudu jõuab parietaalrakule ja stimuleerib happe vabanemist. Gastriin vabastab ka histamiini. 2) Maofaas mao venitus, valgu lõhustusproduktid maos. Gastriini vabanemist mao limaskesta G rakkudest (mao venitus stimuleerib parasümp.) mõningad joogid jms stiimul gastriini vabanemist ja see omakorda parietaalrakus happe teket ja vabastab histamine, mis toimub samuti parietaalrakul. Joogid, lahjad alkohoolsed - vein ja õlu, kohv, koolajoogid, mate, tee. Maos hakkab happe sekretsiooni pidurdus gastriini vabanemine hakkab vähenema siis, kui mao sisaldise ph langeb alla 3.
Negatiivne energiabilanss on siis kui tarbitakse rohkem, kui toodetakse. Selle tagajärjeks võib olla kõhnumine. Magu: toidu reservuaar, toidu töötlemine, toit töödeldakse soolhappe abil, mis eemaldab ka mikroobid. Magu on pidavas liikumises. Maohaavad võivad tekkida ebaregulaarse toitumise pärast, maomahlade ülejäägi korral ning tugevate emotsioonide tagajärjel, sest ka siis eritab magu hapet. 3 faasi: 1) ajufaas /näed/haistad/mõtled toidule vms; 2) maofaas: toit satub makku; 3)soolefaas: algab siis, kui toit jõuab 12sõrmiksoolde Oksendamine on organismi reaktsioon mürgist, mis võib teda kahjustada, vabanemiseks(diafragma ja kõhulihased lükkavad mao tühjaks). Peensool on ehituselt hästi kokku volditud, mis kokkuvõttes annab talle suure pinna, kus vajalikud ained saaksid imenduda. peensoole otsas on kaksteistsõrmiksool toidumassi analüüsimiseks, seal otsustatakse toidu edasine seede käik
Maonõre eritumise regulatsioon: maonõre eritumist reguleeritakse NSi kaudu ja vers ringlevate ainete kaudu. Happe teke: kohaks on mao limaskestas parietaalrakk, happe tekke regulatsioon tähendab parietaalraku reguleerimist. Happe tekke regulatsioonil on kolm faasi: a) ajufaas: stiimuliteks on toidu lõhn, maitse, nägemine ja toidule mõtlemine, need stiimulid ärritavad vastavaid sensoreid. Aferentsed teed peaajukoor piklikaju uitnärvituum paritaalrakk hakkab tootma HCli b) maofaas: stiimuliteks mao enda ärritus maovenitus toidu mõjul, nt kohv, õlu, vein. Gastriit ja histamiin stimuleerib paretaalrakus happe teket c) soolefaas: mõningal määra stimuleerivad faktorid, kuid põhiliselt soole faasis käivituvad mao sekretsiooni pidurdava mõjud. Sekretsiooni pidutdus hakkab juba maofaasis ja jätkub soolefaasis. Peensooles vabaneb HCli mõjul hormoon sekretiin, mis vere kaudu jõuab mao parietaalrakule ja hakkab
(toidu maitse). Need on kokku tingitud kui tingimatud reflektoorsed .. Kõik need stiimulid viivad piklikus ajus uitnärvi tuumade erutusele. Uitnärvi kiude mööda levib erutus mao limaskesta rakkudele, mis hakkavad hapet ja ensüüme produtseerima. Ajufaasis uitnärvi ärritus vallandab juba maolimaskesta G-rakkudest gastriini vabanemise, mis läheb verre ja vere kaudu kutsub esile ka happe ja ensüümide sekretsiooni. Maofaas toimivad need stiimulid, mis on maost pärit. Selleks on mao venitus, mis tekib toidust, mis makku on jõudnud. Siia hulka kuulub ka makku jõudnud toidulõhustusproduktid, eriti valkude lõhustusproduktid. stiimuliteks maofaasis on mao venitus toidu mõjul ja maolimaskesta enda ärritus. Need stimuleerivad samuti uitnärvi kaudu hapete ja ensüümide sekretsiooni. Teine hormoon, mis vabaneb maofaasis on histamiin. See stimuleerib samuti varietaalrakkudes happe teket. Maohappe
10 Protsessi käivitaja on tavaliselt n. vagus'e ärritus, mis tekib juba toidu nägemisel, lõhna tundmisel, toidule mõtlemisel (ajufaas). Uitnärvi ärritus tugevneb, kui toit on suus, ärritus läheb aferentseid kiude mööda piklikajusse. Vaaguse ärritus tugevneb ka mao limaskesta ärrituse mõjul (maos on kemo- ja mehhanoretseptorid). Piklikust ajust toimub regulatsioon ja impulss läheb eferentseid kiude mööda tagasi makku (Maofaas). Uitnärvi kaudu ärritatakse parietaalraku M3 retseptorit (stimuleerib happe sekretsiooni). Ärritatakse ka ECL rakku, mis hakkab histamiini sekreteeerima ja histamiin mõjub parakriinselt parietaalraku H2 retseptorile ja sellega happe produktsioonile stimuleerivalt. ACh pärsib D- rakke, ka antrumi D- rakkudes pärsitakse somatosatiini sekretsiooni. D- ja G- rakud on vastastikkuses retsitprookses suhtes: ühe erutus surub teist alla. Vaaguse kaudu reguleeritakse G- rakke
lükkavad seda portsjonitena edasi kaksteistsõrmiksoolde. Maomotoorika tagab nii toidu vastuvõtmise, maomahlaga segamise kui ka mao tühjenemise. Toidu vastuvõtmisel mao lihaskest lõõgastub, mao aeglased kontraktsioonid segavad sisaldist ja suruvad seda edasi. Maomahla sekretsiooni regulatsioonis on võimalik eristada kolme faasi: 1. aju- e. kefaalfaas toidu nägemine, haistmine ja maitsmine koos sellele järgneva todu mälumise ja nelamisega kutsub esile maomahla sekretsiooni. 2. maofaas algab kohe, kui toit satub makku, sekretsiooni stimuleerivad nii füüsikalised (venitus) kui keemilised ärritajad. 3. soolefaas saab alguse siis, kui toit jõuab kaksteistsõrmiksoolde. Ärritajateks on peensooleseina venitus, toidu keemiline koostis ning osmootne rõhk. Mehhanosensorite ärritamine pidurdab mao motoorikat. 15. Seedimine peensooles. Pankrease nõre ensüümid. Sapi osa seedimises, sapipõie roll.
sattumine (toidu maitse). Need on kokku tingitud kui tingimatud reflektoorsed .. Kõik need stiimulid viivad piklikus ajus uitnärvi tuumade erutusele. Uitnärvi kiude mööda levib erutus mao limaskesta rakkudele, mis hakkavad hapet ja ensüüme produtseerima. Ajufaasis uitnärvi ärritus vallandab juba maolimaskesta G-rakkudest gastriini vabanemise, mis läheb verre ja vere kaudu kutsub esile ka happe ja ensüümide sekretsiooni. 2. Maofaas stiimuliteks maofaasis on mao venitus toidu mõjul ja maolimaskesta enda ärritus. Need stimuleerivad samuti uitnärvi kaudu hapete ja ensüümide sekretsiooni. Teine hormoon, mis vabaneb maofaasis on histamiin. See stimuleerib samuti varietaalrakkudes happe teket. Maohappe regulatsioon on mitmekesine aga täpne. 3. Soolefaas happesekretsiooni stimulatsioon on tagasihoidlikum. Stiimuliteks on peensoole seinas olevad gastriini produtseerivatest rakkudest. Soolefaasis on põhiline juba
seede ensüümide sekretsioon; seedimine; seeditud produktide imendumine; seedimatutejääkproduktide eemaldamine kehast. Seedimise faasid: kefaalne faas ehk ajufaas (algab söömise ootel, toidust mõtlemisel, nägemisel; sensoorsete süsteemide impulsid jõuavad ajukoorde, sealt saavad alguse eferentsed impulsid, mis lõpuks jõuavad uitnärvi kaudu maoni; parasümpaatikuse eferentsed kiud innerveerivad ENS ja G-rakke), gastraalne faas ehk maofaas (algab toidu sisenemisel makku; mao sein venib, see stimuleerib mehanoretseptoreid, kutsudes esile lokaalseid ja tsentraalseid reflekse; maohappe, pepsinogeeni ja lima sekreteerimine; sümpaatikuse aktivatsioon pärsib seedenõre sekretsiooni), intestinaalne faas ehk soolefaas (peensoole seina venitus ja valkude seedeproduktid kutsuvad esile maos seedenõre tekkimist; pidurdav efekt: peensoole limaskest toodab happega stimuleerimise peale sekretiini, mis hakkab
pidurdada seedimise mao faasi pikendamisega. Jämesool Siin imendumine lõpeb, toodetakse teatud vitamiine, moodustatakse roe ja väljutatakse see kehast. Jämesool neli peamist osa on umbsool, käärsool (colon), pärasool (retto) ja pärakukanal. Seedeprotsessis on eristatavad entsefaalne (peaaju kontrolli all olev), mao ja soolte faas: 1. Entsefaalne faas on seotud isu, sensoorsete elamuste, süljeerituse ja maomahla sekretsiooni stimuleerimisega. 2. Maofaas on neuraalselt juhitud maoseinte venituse ja maosisaldise happelisuse tagasisidemehhanismidest ning hormonaalselt gastriini sekretsioonist. 3. Sooltefaas algab toidu jõudmisega peensoolde ning on neuraalselt juhitud kaksteistsõrmiku venitusest ja hormonaalselt kõhunäärme ensüüme ja sappi vabastavast koletsüstokiniinist ning maohappe neutraliseerimist juhtivast sekretiinist. AINEVAHETUS JA TOITUMINE
Katteepiteeliks olev ühekihiline prismaatiline epiteel vooderdab ka maoväljadesse hulgaliselt avanevaid maolohukesi. Maolohukestesse avanevad omakorda prooprias paiknevad maonäärmed Maomahla sekretsiooni regulatsioonis on võimalik eristada kolme faasi: 1. aju- e. kefaalfaas – toidu nägemine, haistmine ja maitsmine koos sellele järgneva todu mälumise ja nelamisega kutsub esile maomahla sekretsiooni. 2. maofaas – algab kohe, kui toit satub makku, sekretsiooni stimuleerivad nii füüsikalised (venitus) kui keemilised ärritajad. 3. soolefaas – saab alguse siis, kui toit jõuab kaksteistsõrmiksoolde. Ärritajateks on peensooleseina venitus, toidu keemiline koostis ning osmootne rõhk. Mehhanosensorite ärritamine pidurdab mao motoorikat. Süsivesikute imendumine: Süsivesikute lõhustumine algab suus/süljes amülaasi toimel. Amülaasi toime jätkub maos, kuni soolhape muudab ta mõjutuks
See hoiab ära kõhunäärme iseseedumise. Kõhunäärmenõre sekretsiooni regulatsioon: - sekretsioon algab pärast söömist ja kestab 6-14 h. - Nõre hulk ja koostis oleneb söödud toidust. - Ööpäevas tekib u 1,5l nõret. a) ajufaas - toidu nägemine, haistmine, maitsmine, sellele järgnev mälumine ja neelamine kutsub esile kõhunäärmenõre sekretsiooni. Aluseks on tingimatud refleksid b) maofaas – makku sattunud toit ärritab mao mehhanosensoreid ning see põhjustab väikese koguse ensüümirikka kõhunäärmenõre teket. c) soolefaas – happelise küümuse jõudmine 12-sõrmiksoolde stimuleerib vesinikkarbonaadirikka kõhunäärmenõre teket, valkude ja lipiidide lõhustumisproduktid soodustavad ensüümide produktsiooni, tekib ensüümirikka kõhunäärmenõre sekretsioon 5. Maksa funktsioonid. Maksa funktsioonid:
seedekanalis. See hoiab ära kõhunäärme iseseedumise. Kõhunäärmenõre sekretsiooni regulatsioon: sekretsioon algab pärast söömist ja kestab 6-14 h. Nõre hulk ja koostis oleneb söödud toidust. Ööpäevas tekib u 1,5l nõret. a) ajufaas - toidu nägemine, haistmine, maitsmine, sellele järgnev mälumine ja neelamine kutsub esile kõhunäärmenõre sekretsiooni. Aluseks on tingimatud refleksid b) maofaas – makku sattunud toit ärritab mao mehhanosensoreid ning see põhjustab väikese koguse ensüümirikka kõhunäärmenõre teket. c) soolefaas – happelise küümuse jõudmine 12-sõrmiksoolde stimuleerib vesinikkarbonaadirikka kõhunäärmenõre teket, valkude ja lipiidide lõhustumisproduktid soodustavad ensüümide produktsiooni, tekib ensüümirikka kõhunäärmenõre sekretsioon E. Maksa funktsioonid. Maksa funktsioonid:
AJUFAAS. Toidu nägemine, haistmine ja maitsmine koos sellele järgneva toidu mälumise ja neelamisega kutsub esile maomahla sekretsiooni. Aluseks on tingimatud refleksid, mille aferentne tee võib olla erinev, eferentne osa kulgeb üle uitnärvi ja jõuab enteraalse NS kaudu parietaal- e. G-rakkudeni. Peamiseks ülekandeaineks närvilõpmetes on atsetüülkoliin. Maomahla nõristus intensiivistub tingitud või tingimatute reflekside toimel, so. väga kiire regul mehhanism. MAOFAAS algab kohe, kui toit satub makku (30 min jooksul pärast sööma hakkamist) , sekretsiooni stimuleerivad nii füüsikalised (venitus) kui keemilised(peptiidid , aminohapped, alkohol, kofeiin jt.)ärritajad. Toidu makku jõudmisel maosisu happesus väheneb ja see on üheks gastriini vallandavaks faktoriks. SOOLEFAAS saab alguse siis, kui toit jõuab kaksteistsõrmiksoolde. Ärritajateks on peensooleseina venitus, toidu keemiline koostis ning osmootne rõhk
neelamisega kutsub esile maomahla sekretsiooni. Aluseks on tingimatud refleksid, mille aferentne tee võib olla erinev, eferentne osa kulgeb üle uitnärvi ja jõuab enteraalse NS kaudu parietaal- e. G- rakkudeni. Peamiseks ülekandeaineks närvilõpmetes on atsetüülkoliin.Maomahla nõristus intensiivistub tingitud või tingimatute reflekside toimel, so. väga kiire regulatsiooni mehhanism (parasümpaatilised erutused). MAOFAAS algab kohe, kui toit satub makku (30 minuti jooksul pärast sööma hakkamist) , sekretsiooni stimuleerivad nii füüsikalised (venitus) kui keemilised(peptiidid , aminohapped, alkohol, kofeiin jt.)ärritajad. Toidu makku jõudmisel maosisu happesus väheneb ja see on üheks gastriini vallandavaks faktoriks.SOOLEFAAS saab alguse siis, kui toit jõuab kaksteistsõrmiksoolde. Ärritajateks on peensooleseina venitus, toidu keemiline koostis ning osmootne rõhk..
annaabi.ee 
