juurde pikka aega püsiv kõrge rõhk ohustab tervist, kahjustades pidevalt veresooni. Vererõhk loetakse madalaks, kui süstoolne vererõhk on alla 100 mm Hg ja/või diastoolne vererõhk alla 60 mm Hg. Vererõhu mõõtmiseks on mitu meetodit, neist alljärgnevalt. Korotkovi meetod Selle meetodi on välja töötanud vene kirurg N. S. Korotkov 1905. aastal. Vererõhu mõõtmise seade on väga lihtne, ning see koosneb mehhaanilisest manomeetrist, pumbaga mansetist ja stetoskoobist1. Meetod kujutab endast mansetiga õlavarre arteri täielikku sulgemist ja mansetist aeglaselt õhu väljalaskmisel tekkivate nn Korotkovi toonide (vere turbulentsest voolamisest tingitud kahinate) kuulamist. Alljärgnevalt on kirjeldatud antud mõõtmisprotsessi läbiviimist. 1 Komplekti nimetatakse sfügmomanomeetriks. Stetoskoop ehk fonendoskoop on lihtne plast- või kummivoolikutest akustiline süsteem organismis tekkivate helide kuulamiseks.
juurde pikka aega püsiv kõrge rõhk ohustab tervist, kahjustades pidevalt veresooni. Vererõhk loetakse madalaks, kui süstoolne vererõhk on alla 100 mm Hg ja/või diastoolne vererõhk alla 60 mm Hg. Vererõhu mõõtmiseks on mitu meetodit, neist alljärgnevalt. Korotkovi meetod Selle meetodi on välja töötanud vene kirurg N. S. Korotkov 1905. aastal. Vererõhu mõõtmise seade on väga lihtne, ning see koosneb mehhaanilisest manomeetrist, pumbaga mansetist ja stetoskoobist1. Meetod kujutab endast mansetiga õlavarre arteri täielikku sulgemist ja mansetist 1 Komplekti nimetatakse sfügmomanomeetriks. Stetoskoop ehk fonendoskoop on lihtne plast- või kummivoolikutest akustiline süsteem organismis tekkivate helide kuulamiseks. 2 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus
või ohjatav dieedi, kehakaalu normaliseerimise, liikumise, regulaarse kehalise koormuse ja ravimitega. Vererõhu mõõtmine Kõige täpsem on mõõta elavhõbesfügmomanomeetriga ja seda saab teha tavaliselt perearsti juures, kuid ka kodus kasutamiseks mõeldud ja apteekides müügilolevad mõõtjad on piisava täpsusega ja lihtsalt käsitsetavad. Manseti täispuhumine peatab verevoolu suures arteris A. brachialis. Kui mansetist hakatakse aeglaselt (u.2 mm Hg sekundis) õhku välja laskma, siis on stetoskoobiga kuulda pulsseerivat heli hetkel, kui veri taas arterit läbima hakkab. Selle hetke näit fikseeritakse kui süstoolne e ülemine vererõhk. See on südamest aorti paisatava vere rõhk veresoonte seintele. Edasisel õhu väljalaskmisel mansetist toonid kas nõrgenevad või kaovad ning seejärel tekkivad taas teravamate ja tugevamatena, sumbuvad ja kaovad
Sellel hetkel võib öelda, et vererõhk mansetis vastab diastoolsele arteriaalsele rõhule. (Kingisepp 2006: 68). 2.2. Riva-Rocci meetod Vererõhu mõõtmiseks võib kasutada Riva-Rocci meetodit. Rõhk tõstetakse nii kõrgeks kui on võimalik, et arter sulgub. Pärast alandatakse rõhku aeglaselt. Kui mansetis olev rõhk langeb maksimaalsest väärtusest allapoole, siis liigub verevool ajuti manseti alt läbi. Sellist tõuget on tunda, kui palpeerida pulssi mansetist allpool ning kuuldes stetoskoobiga. (Nienstedt jt 2007: 215). Võib juhtuda nii, et kui rõhku on nii palju langetatud, et veri pääseb ka diastoli ajal manseti alt liikuma, muutub verevool pulseerivalt ühtlaseks. Sellel momendil nõrgeneb heli järsult ja pehmendavad teravad tõuked. Sellel hetkel mõõdetav näit on diastoolne vererõhk. Diastoolset vererõhku ei saa määrata palpeerimise teel, seda võib teha ainult kuulatledes. (Nienstedt jt 2007: 215). 2.3
3. tõukur 4.siduripedaal 5. ühendus toru (voolik). 6.õhutusnippel 7. mansett 8. töösilinder 9.tolmukaitse 10. varras 11. kolb 12.ühendusstutser. Rikked? Peasilinder Peasilindri ülesanne on tekitada vedeliku survet hüdraulilise sidur lülitamisel. Peasilindris 8 on seesmise ja välimise mansetiga kolb 2. Vedru 10 hoiab kolbi 2 kõige tagumises asendis. Silindrit ja anumat ühendab toru. Täiteava 1 ühendab anumat silindri tööosaga. Mansetist 3 ulatub läbi tõukur 5. Tõukuri 5 üks ots asub kolvi 2 õõnes 6, teine on aga siduripedaali hoovaga. Siduripedaal ripub telje küljes ja teda hoiab oma asendis tagastusvedru (servovedru) 10. Pedaalile vajutamisel liigub kolb 2 tõukuri 5 mõjul sulgedes täitekanali 1. Kolvi ees olevat õli hakatakse suruma läbi survekanali 11 töösilindrisse. Pedaali vabastamisel liigub kolb töösilindrist tuleva õli ja vedru 10 abil algasendisse. Töösilinder
tekkimine näitab süstoolset vererõhku (Iivanainen jt 1997, Ristimäe 2003). Hindamisel arvestatakse, et saadud näidud on 5 mmHg madalamad, kui auskultatoorse meetodi kasutamisel (Iivanainen jt 1997, Ristimäe 2003). Auskultatoorne ehk Korotkovi meetod võimaldab mõõta nii süstoolset kui diastoolset vererõhku. Vahenditest vajatakse vererõhuaparaati (mis koosneb vererõhumõõturist, kummiballoonist ja täispumbatavast mansetist) ja stetoskoopi. (Lastehaiguste .... 1986, Paves 1993, Iivanainen jt 1997, Ristimäe 2003, Hockenberry & Barrera 2007, Viigimaa 2007). 1905. aastal leidis Korotkov, et mansetist diastaalsemas, osaliselt kokkusurutud arteris, tekivad kahinataolised helid. Hiljem hakati ned “helisid” nimetama Korotkoffi toonideks (Korotkoff´`s sounds). Korotkovi avastust peetakse võrdväärseks EKG (elektrokardiogrammi) ja röntgeni avastusega. (Kingisepp 2001, Korotkovi...2005).
Vajalikud vahendid · Stetoskoop · Vajadusel mittesteriilsed kindad · Mansett · Vererõhuaparaat, kas o elavhõbedaaparaat või o aneroid-sfügmomanomeeter või o aneroidmõõtja ehk tonomeeter või o automaatne mõõtja NB! Vererõhuaparaadi mansett peab olema piisavalt pikk, et see ulatuks umber patsiendi jäseme. Mansetist väljuvad kummivoolikud peavad jääma arteri kohale, kui tootja ei näe ette teisiti. Patsiendi ja ümbritseva keskkonna ettevalmistus Tegevus Mõju Tee kätehügieen. Pane valmis kõik Vähendab mikroobide leviku riski. vajalikud vahendid. Tagab ratsionaalse ajakasutuse ning toimingu sujuva teostamise. Identifitseeri patsient
Peasilinder: 1)Täitekanal 2)Kolb 3)Mansett 4)Tolmukaitse 5)Tõukur 6)Liigend 7)Stopper 8)Korpus 9)Töömansett 10)Vedru 11)Survekanal Peasilindris (8) on seesmise ja välimise mansetiga kolb (2). Vedru (10) hoiab kolbi (2) kõige tagumises asendis. Silindrit ja anumat ühendab toru. Täiteava (1) ühendab anumat silindri tööosaga. Mansetist (3) ulatub läbi tõukur (5). Tõukuri (5) üks ots asub kolvi (2) õõnes (6), teine on aga siduripedaali hoovaga. Siduripedaal ripub telje küljes ja teda hoiab oma asendis tagastusvedru (servovedru) (10). Töösilinder: 1)Mansett 2)Kolb 3)Tõukur 4)Õhutusnippel 5)Survekanal 6)Korpus 7)Tolmukaitse 8)Vedru Töösilindris (6) liigub kolb (2), mida tihendab mansett (1), silindri
Peasilinder: 1)Täitekanal 2)Kolb 3)Mansett 4)Tolmukaitse 5)Tõukur 6)Liigend 7)Stopper 8)Korpus 9)Töömansett 10)Vedru 11)Survekanal Peasilindris (8) on seesmise ja välimise mansetiga kolb (2). Vedru (10) hoiab kolbi (2) kõige tagumises asendis. Silindrit ja anumat ühendab toru. Täiteava (1) ühendab anumat silindri tööosaga. Mansetist (3) ulatub läbi tõukur (5). Tõukuri (5) üks ots asub kolvi (2) õõnes (6), teine on aga siduripedaali hoovaga. Siduripedaal ripub telje küljes ja teda hoiab oma asendis tagastusvedru (servovedru) (10). Töösilinder: 1)Mansett 2)Kolb 3)Tõukur 4)Õhutusnippel 5)Survekanal 6)Korpus 7)Tolmukaitse 8)Vedru Töösilindris (6) liigub kolb (2), mida tihendab mansett (1), silindri
2.lahutus hark. 3. töösilinder. 4. õhutusnippel. 5.voolik. 6.ühendus toru. 7.peasilinder. 8.tõukur. 9.piiraja. 10.servovedru. 21 Peasilinder Peasilindri ülesanne on tekitada vedeliku survet hüdraulilise sidur lülitamisel. Peasilindris 8 on seesmise ja välimise mansetiga kolb 2. Vedru 10 hoiab kolbi 2 kõige tagumises asendis. Silindrit ja anumat ühendab toru. Täiteava 1 ühendab anumat silindri tööosaga. Mansetist 3 ulatub läbi tõukur 5. Tõukuri 5 üks ots asub kolvi 2 õõnes 6, teine on aga siduripedaali hoovaga. Siduripedaal ripub telje küljes ja teda hoiab oma asendis tagastusvedru (servovedru) 10. Pedaalile vajutamisel liigub kolb 2 tõukuri 5 mõjul sulgedes täitekanali 1. Kolvi ees olevat õli hakatakse suruma läbi survekanali 11 töösilindrisse. Pedaali vabastamisel liigub kolb töösilindrist tuleva õli ja vedru 10 abil algasendisse. Joonis 27:Siduri peasilinder. 1. täitekanal
tõstavad vererõhku. Südame löögisageduse ja mahu langus ning perifeersete veresoonte laienemisega seotud takistuse vähenemine viib vererõhu langusele. Vererõhu mõõtmine. Rõhk tõstetakse nii suureks, et arter sulgub. Seejärel alandatakse rõhku aeglaselt. Kui mansetis olev õhu rõhk langeb maksimaalsest vererõhu väärtusest allapoole, liigub verevool ajuti manseti alt läbi. Sellest tekkivat tõuget on tunda, kui kombelda pulssi mansetist allpool. Seda võib kuulda ka stetoskoobiga. Süstoolse vererõhu all mõeldakse seda mõõturi näitu, mille juures tõuge muutub märgatavaks. Kui rõhku on nii palju langetatud, et veri pääseb ka diastoli ajal manseti alt liikuma, muutub verevool pulseerivalt ühtlaseks. Sel hetkel nõrgeneb kas heli järsult või pehmenevad teravad tõuked. Sel momendil mõõdetav näit on diastoolne rõhk. Diastoolset rõhku saab määrata ainult kuulates.
tõstavad vererõhku. Südame löögisageduse ja mahu langus ning perifeersete veresoonte laienemisega seotud takistuse vähenemine viib vererõhu langusele. Vererõhu mõõtmine. Rõhk tõstetakse nii suureks, et arter sulgub. Seejärel alandatakse rõhku aeglaselt. Kui mansetis olev õhu rõhk langeb maksimaalsest vererõhu väärtusest allapoole, liigub verevool ajuti manseti alt läbi. Sellest tekkivat tõuget on tunda, kui kombelda pulssi mansetist allpool. Seda võib kuulda ka stetoskoobiga. Süstoolse vererõhu all mõeldakse seda mõõturi näitu, mille juures tõuge muutub märgatavaks. Kui rõhku on nii palju langetatud, et veri pääseb ka diastoli ajal manseti alt liikuma, muutub verevool pulseerivalt ühtlaseks. Sel hetkel nõrgeneb kas heli järsult või pehmenevad teravad tõuked. Sel momendil mõõdetav näit on diastoolne rõhk. Diastoolset rõhku saab määrata ainult kuulates.
Kannulüpsi korral asetatakse lüpsikann lehma rinna kõrvale nii, et vaakum- ja piimavoolikud oleks lehma kerega paralleelselt. c) Nisakannude allaasetamisel ei tohi nisakannud imeda laudaõhku. Seepärast tuleb nisakanne enne allaasetamist hoida langevas asendis. Peale kollektori piimakraani avamist tuleb vajadusel nisakannude piimavoolikud keerata allapoole. Enamasti on see vajalik uute piimavoolikute korral. Nisakann haaratakse kätte mansetist ja hoitakse vertikaalasendis, kusjuures lühike piimavoolik on kollektori otsikust vajutatud allapoole (suleb vooliku avause). Kollektori piimakraan avatakse vahetult enne nisakannu nisale aetamist. d) Nisakannud ei tohi allapanekul lauda põranda vastu puutuda. LÜPSMINE UDARA JA NISADE PUHASTAMINE EELLÜPS NISAKANNUDE ALLAASETAMINE LÜPSIJÄRGNE DESINFEKTSIOON NISADE MÄÄRIMINE SALVIGA Lüpsi ajal jälgitakse piimavoolu udarast. Kui piimavool on järsult vähenenud, siis tuleb
Kannulüpsi korral asetatakse lüpsikann lehma rinna kõrvale nii, et vaakum- ja piimavoolikud oleks lehma kerega paralleelselt. c) Nisakannude allaasetamisel ei tohi nisakannud imeda laudaõhku. Seepärast tuleb nisakanne enne allaasetamist hoida langevas asendis. Peale kollektori piimakraani avamist tuleb vajadusel nisakannude piimavoolikud keerata allapoole. Enamasti on see vajalik uute piimavoolikute korral. Nisakann haaratakse kätte mansetist ja hoitakse vertikaalasendis, kusjuures lühike piimavoolik on kollektori otsikust vajutatud allapoole (suleb vooliku avause). Kollektori piimakraan avatakse vahetult enne nisakannu nisale aetamist. d) Nisakannud ei tohi allapanekul lauda põranda vastu puutuda. LÜPSMINE UDARA JA NISADE PUHASTAMINE EELLÜPS NISAKANNUDE ALLAASETAMINE LÜPSIJÄRGNE DESINFEKTSIOON NISADE MÄÄRIMINE SALVIGA Lüpsi ajal jälgitakse piimavoolu udarast. Kui piimavool on järsult vähenenud, siis
60 VEISEKASVATUS c) Nisakannude allaasetamisel ei tohi nisakannud imeda laudaõhku. Seepärast tuleb nisakanne enne allaasetamist hoida langevas asendis. Peale kollektori piimakraani avamist tuleb vajadusel nisakannude piimavoolikud keerata allapoole. Enamasti on see vajalik uute piimavoolikute korral. Nisakann haaratakse kätte mansetist ja hoitakse vertikaalasendis, kusjuures lühike piimavoolik on kollektori otsikust vajutatud allapoole (suleb vooliku avause). Kollektori piimakraan avatakse vahetult enne nisakannu nisale aetamist. d) Nisakannud ei tohi allapanekul lauda põranda vastu puutuda. L ÜP SM IN E 1 2 3 4 5 6 1- UDARA JA NISADE PUHASTAMINE 2- EELLÜPS 3- NISAKANNUDE ALLAASETAMINE
annaabi.ee 
