............................................................................................................. 6 Bimetalltermomeeter........................................................................................................6 Vedeliktermomeeter.........................................................................................................6 Termoelektriline termomeeter..........................................................................................6 Manomeetriline termomeeter...........................................................................................7 Kokkuvõte............................................................................................................................8 Kasutatud kirjandus..............................................................................................................9 Sissejuhatus Temperatuuri mõõtmise vajadus on inimkonna jaoks eksisteerinud pikka aega.
3)Dilatomeetrilised termomeetrid 4)Termoelektrilised termomeetrid (3) Klaas- ehk vedeliktermomeeter Klaastermomeeter koosneb vedeliku reservuaarist ja selle küljes olevast ühtlase siseläbimõõduga kapillaartorust. Paisuva vedelikuga (elavhõbe, etanool või gallium) täidetakse anum.Vedeliktermomeetrite mõõtepiirkond on tavaliselt vahemikus -60 °C +600 °C. (3) Manomeetriline termomeeter Manomeetriline termomeeter koosneb kinnisest süsteemist, mille põhiosadeks on termoballoon, ühendustorustik ja temperatuuri ühikutesse gradueeritud skaalaga manomeeter. Manomeetriliste termomeetrite mõõtepiirkond on 0 °C +300 °C. (3) Dilatomeetriline termomeeter Dilatomeetriline termomeeter ehk bimetalltermomeeter koosneb kahest erineva joonpaisumisega metallvardast, ülekandemehhanismist, osutist ja skaalast
...............................................................................................2 Sissejuhatus..........................................................................................................................3 Ajalugu.................................................................................................................................3 Bimetalltermomeeter............................................................................................................4 Manomeetriline termomeeter...............................................................................................4 Vedeliktermomeetrid...........................................................................................................4 Farenheiti skaala..................................................................................................................5 Réaumuri skaala .................................................................................................................
3. Klaastermomeeter ehk kraadiklaas koosneb vedeliku reservuaarist ehk anumast ja selle küljes olevast ühtlase siseläbimõõduga kapillaartorust. Paisuva vedelikuga, mis võib olla elavhõbe, etanool, metüülbenseen või gallium, täidetakse anum. Reservuaar koos skaalaga varustatud kapillaartoruga on klaaskestas, mis võib vastavalt vajadusele olla väga erineva kuju või suurusega. Vedeliktermomeetrite mõõtepiirkond on vahemikus -60 °C +600 °C. Erandjuhtudel aga kuni +1200 °C. 4. Manomeetriline termomeeter koosneb kinnisest süsteemist, mille põhiosadeks on termoballoon, ühendustorustik, mille pikkus ei ole määratletud, ja temperatuuri ühikutesse gradueeritud skaalaga manomeeter. Manomeetriga mõõdetakse süsteemi täiteainega, milleks võib olla gaas, vedelik või aur, toimuvaid rõhu muutusi. Termomeetri suletud ruumis oleva jääva ruumala korral on rõhu muutus sõltuvuses ainult mõõtekohas toimuvast välistemperatuuri muutusest. Eriti täpsete mõõtmiste puhul
Klaastermomeeter ehk kraadiklaas koosneb vedeliku reservuaarist ehk anumast ja selle küljes olevast ühtlase siseläbimõõduga kapillaartorust. Paisuva vedelikuga, mis võib olla elavhõbe, etanool, metüülbenseen või gallium, täidetakse anum. Reservuaar koos skaalaga varustatud kapillaartoruga on klaaskestas, mis võib vastavalt vajadusele olla väga erineva kuju või suurusega. Vedeliktermomeetrite mõõtepiirkond on vahemikus -60 °C +600 °C. Erandjuhtudel aga kuni +1200 °C.[1] Manomeetriline termomeeter Manomeetriline termomeeter koosneb kinnisest süsteemist, mille põhiosadeks on termoballoon, ühendustorustik, mille pikkus ei ole määratletud, ja temperatuuri ühikutesse gradueeritud skaalaga manomeeter. Manomeetriga mõõdetakse süsteemi täiteainega, milleks võib olla gaas, vedelik või aur, toimuvaid rõhu muutusi. Termomeetri suletud ruumis oleva jääva ruumala korral on rõhu muutus sõltuvuses ainult mõõtekohas toimuvast välistemperatuuri muutusest. Eriti
vedelikusamba pikkus paisumistorus muutub. Mida mahukam on mahuti ja peenem paisumistoru , seda pikem on termomeetri skaalal 1 kraad. Otstarbest sõltuvalt võib vedeliktermomeetritel olla erisugune väliskuju, pikkus, mõõtepiirkond ja jaotise väärtus. Vedeliktermomeetrite mõõtepiirkond on vahemikus -60 °C +600 °C. Erandjuhtudel aga kuni +1200 °C. Vedeliktermomeetritega mõõdetakse üldjuhul inimeste või loomade temperatuuri. Manomeetriline termomeeter koosneb kinnisest süsteemist, selle põhiosadeks on termoballoon, ühendustoru ja termomeetri ühikutes gradueeritud manomeeter. Manomeetrilises termomeetris kautatakse täiteainena gaasi, vedelikku või auru. Gaasi kasutatakse just eriti täpseteks mõõtmis tulemusteks. Manomeetriline termomeeter mõõdab kasutatava täiteaine rõhku. Manomeetriliste termomeetrite mõõtepiirkond on umbes 0 °C +300 °C. (4)
Rõhu vedelikus kutsub esile raskusjõud. Kuna vedelikus antakse rõhk edasi igas suunas ühteviisi siis see ongi rõhk vedelikus. 10. Kuidas arvutada rõhku vedelikus sügavusel h? 1 Sügavusel h saab rõhku vedelikus arvutada valemi järgi. 11. Hüdrostaatilise rõhu mõõteühikud? 12. Mis on ülerõhk, absoluutne rõhk, vaakum ja manomeetriline rõhk? Ülerõhk on rõhk mis on üle atmosfäärirõhu, absoluutne rõhk on rõhk milles sisaldub ka õhurõhk kui rõhk vabapinnale on võrdne atmosfäärirõhuga, vaakum on siis kui absoluutrõhk on õhurõhust väiksem ja manomeetriline rõhk on ainult ülerõhk, sest manomeeter ise on atmosfäärirõhu all. 13. Pascali seadus Rõhk vedelikus või gaasis kandub igas suunas edasi ühteviisi. 14. Hüdrostaatika põhivõrrand
Termomeetrid Klaastermomeeter ehk vedeliktermomeeter (tuntud ka kui kraadiklaas) koosneb vedeliku anumast ja sellega ühendatud ühtlase läbimõõduga kapillaartorust. Anum täidetakse paisuva vedelikuga, milleks võib olla elavhõbe, etanool, metüülbenseen või gallium. Anumat ja toru katab klaasist kest, mis võib olla erineva suuruse ja kujuga. Mõõtepiirkonnaks on vedeliktermomeetritel tavaliselt vahemikus -60 °C +600 °C. Erandjuhtudel aga kuni +1200 °C. Manomeetriline termomeeter koosneb suletud süsteemist, mille põhiosadeks on termoballoon, ühendustorustik, millel puudub kindlaks määratud pikkus, ja manomeeter. Manomeeter ehk rõhumõõtur on rõhu mõõteriist, mis on mõeldud ülerõhu mõõtmiseks. [2] Manomeetrisse lisatava täiteainega mõõdetakse toimuvaid õhurõhu muutusi. Täiteaineks võib olla gaas, vedelik või aur. Eriti täpsete mõõtmiste puhul kasutatakse gaase. Manomeetriliste termomeetrite mõõtepiirkond on 0 °C +300 °C.
aineoleku kolmikpunkt. Taoline süsteem kaotab tasakaalu kui muuta rõhku või temperatuuri võrreldes kolmikpunktis olevatega. Vee kolmikpunkt on keskkonnarõhul ja Celsiuse skaalal 0,01°C, kus kõik kolm vee agregaatolekut on tasakaalus. 15. Nimetage erinevaid temperatuuriskaalasid kelvini skaala (K), celsiuse skaala (°C) ja fahrenheidi skaala (°F). Nende kõrval on veel rankine'i skaala (°R). 16. Mis on absoluutne, manomeetriline ja alarõhk Rõhku võib mõõta absoluutse vaakumi nullnivoo suhtes, mis puhul on see absoluutne rõhk Sagedasti on aga kasulik mõõta rõhku võttes nullnivooks atmosfääri rõhu. Sellega on siis määratud manomeetriline rõhk Juhul kui on mõõdetud rõhk madalam kui atmosfääriline (nt. vaakumkambris), see on siis tihti nimetatud alarõhk 17. Selgitage erimahu mõiste Erimahu all mõistame keha massiühiku mahtu. Tähistades keha mahu V (m3) ja massi
Kui erinevate termodünaamiliste kehade temperatuurid on võrdsed, on tegemist termilise tasakaaluga 13. Milline seos on Kelvini ja Celsiuse temperatuurskaalade vahel T (K) = t (0C) + 273,15 14. Vee temperatuuri väärtus kolmikpunktis? 273,16K 15. Nimetage erinevaid temperatuuriskaalasid kelvini skaala (K), celsiuse skaala (°C) ja fahrenheidi skaala (°F). Nende kõrval on veel rankine'i skaala (°R). 16. Mis on absoluutne, manomeetriline ja alarõhk Rõhku võib mõõta absoluutse vaakumi nullnivoo suhtes, mis puhul on see absoluutne rõhk Sagedasti on aga kasulik mõõta rõhku võttes nullnivooks atmosfääri rõhu. Sellega on siis määratud manomeetriline rõhk Juhul kui on mõõdetud rõhk madalam kui atmosfääriline (nt. vaakumkambris), see on siis tihti nimetatud alarõhk 17. selgitage erimahu mõiste Erimahu all mõistame keha massiühiku mahtu. Tähistades keha mahu V (m3) ja
vesiniku või heeliumiga (iga järgnev madalama temp-i mõõtmiseks). Aur-tm-d põhinevad vedeliku küllastusrõhu sõltuvusel temp-st nad on tundlikud, aga eksponentsiaalsete skaaladega. Manom vedelik-tm-d täidetud elavhõbeda või orgaanilise vedelikuga. 4 Dilatomeetrilised termomeetrid - toru sees on mingist metallist varras, mis pikeneb temperatuuri suurenedes. Põhimõtteliselt töötab nagu manomeetriline termomeeter. 10. Termoelektrilised termomeetrid. Termoelektrilise mõõtmismeetodi füüsikalised alused. Termoelektromotoorjõud. Termopaarid ja materjalid nende valmistamiseks. Termoelektrilise termomeetri moodustab termopaar koos termoeletromotoorjõu mõõteriistaga potentsiomeetri või millivoltmeetriga. Füüsikalised alused: kahest erisugusest elektrijuhist kinnises ahelas tekib elektrivool, kui ühenduskohtade temperatuurid erinevad
vesiniku või heeliumiga (iga järgnev madalama temp-i mõõtmiseks). Aur-tm-d põhinevad vedeliku küllastusrõhu sõltuvusel temp-st nad on tundlikud, aga eksponentsiaalsete skaaladega. Manom vedelik-tm-d täidetud elavhõbeda või orgaanilise vedelikuga. 4 Dilatomeetrilised termomeetrid - toru sees on mingist metallist varras, mis pikeneb temperatuuri suurenedes. Põhimõtteliselt töötab nagu manomeetriline termomeeter. 10. Termoelektrilised termomeetrid. Termoelektrilise mõõtmismeetodi füüsikalised alused. Termoelektromotoorjõud. Termopaarid ja materjalid nende valmistamiseks. Termoelektrilise termomeetri moodustab termopaar koos termoeletromotoorjõu mõõteriistaga potentsiomeetri või millivoltmeetriga. Füüsikalised alused: kahest erisugusest elektrijuhist kinnises ahelas tekib elektrivool, kui ühenduskohtade temperatuurid erinevad
Külmutusaine annustamisega * hoitakse aurusti pinna temperatuur (0...2)0C piires, suurendades-vähendades annust sõltuvalt soovitavast siseõhu temperatuurist (jahutustõhususest) * hoitakse ära nii suure külmutusainekoguse sattumine aurustisse, et kompressorisse võiks sattuda aurustumata jäänud vedelikku (kompressor võiks puruneda) Reguleerklapi avatust muudetakse aurustist väljuva külmutusaine temperatuuri järgi. Aurustist väljuval torul on manomeetriline balloonikujuline temperatuuritajur, mis on peene toru kaudu ühendatud reguleerklapi diafragmakambriga. Kui aurusti jahtub liigselt, langeb täiteaine rõhk balloonis, diafragmakambri vedru ületab diafragma vähenenud vastupanu ja suleb klappi, vähendades pealeantavat külmutusainekogust. Kui aurusti on liiga soe, surub balloonis tõusnud rõhk diafragmale tugevamini ja, ületades vedru vastupanu, avab klappi rohkem. 2.13 Aurusti 21
Külmutusaine annustamisega * hoitakse aurusti pinna temperatuur (0...2)0C piires, suurendades-vähendades annust sõltuvalt soovitavast siseõhu temperatuurist (jahutustõhususest) * hoitakse ära nii suure külmutusainekoguse sattumine aurustisse, et kompressorisse võiks sattuda aurustumata jäänud vedelikku (kompressor võiks puruneda) Reguleerklapi avatust muudetakse aurustist väljuva külmutusaine temperatuuri järgi. Aurustist väljuval torul on manomeetriline balloonikujuline temperatuuritajur, mis on peene toru kaudu ühendatud reguleerklapi diafragmakambriga. Kui aurusti jahtub liigselt, langeb täiteaine rõhk balloonis, diafragmakambri vedru ületab diafragma vähenenud vastupanu ja suleb klappi, vähendades pealeantavat külmutusainekogust. Kui aurusti on liiga soe, surub balloonis tõusnud rõhk diafragmale tugevamini ja, ületades vedru vastupanu, avab klappi rohkem. 2.13 Aurusti
3) Temperatuur Absoluutne temperatuur (T) [K] Energeetilised olekuparameetrid: Siseenergia, entalpia, entroopia 1) Siseenergia (U) [J] 2) Entalpia (H) [J] 3) Entroopia (S) [J/K] 7. Absoluutse rõhu , ülerõhu ja alarõhu mõiste. Absoluutne rõhk gaasi tegelik rõhk ja saadakse siis kui rõhu mõõtmisel võtta 0-nivooks absoluutne vaakum. Ülerõhk rõhk mis on kõrgem atmosfääri rõhust. Nim. ka manomeetriline rõhk Alarõhk rõhk mis on madalam atmosfääri rõhust. Nim. ka vaakummeetriline rõhk. 8. Temperatuuri skaalad. Fahrenheit kasutusel ameerikas, Celsisus (t=C) kasutatakse rahvusvaheliselt 0 on vee sulamistemperatuur ja 100 vee keemistemperatuur. Kelvini skaala, samm on sama mis Celsiuse skaala puhul aga 0ks loetakse absoluutset nulli. 9. Ideaalgaasi mõiste. Ideaalgaaside olekuvõrrandi kolm erikuju. Ära märkida
3) Temperatuur Absoluutne temperatuur (T) [K] Energeetilised olekuparameetrid: Siseenergia, entalpia, entroopia 1) Siseenergia (U) [J] 2) Entalpia (H) [J] 3) Entroopia (S) [J/K] 7. Absoluutse rõhu , ülerõhu ja alarõhu mõiste. Absoluutne rõhk gaasi tegelik rõhk ja saadakse siis kui rõhu mõõtmisel võtta 0-nivooks absoluutne vaakum. Ülerõhk rõhk mis on kõrgem atmosfääri rõhust. Nim. ka manomeetriline rõhk Alarõhk rõhk mis on madalam atmosfääri rõhust. Nim. ka vaakummeetriline rõhk. 8. Temperatuuri skaalad. Fahrenheit kasutusel ameerikas, Celsisus (t=C) kasutatakse rahvusvaheliselt 0 on vee sulamistemperatuur ja 100 vee keemistemperatuur. Kelvini skaala, samm on sama mis Celsiuse skaala puhul aga 0ks loetakse absoluutset nulli. 9. Ideaalgaasi mõiste. Ideaalgaaside olekuvõrrandi kolm erikuju. Ära märkida
Sülfoonid valmistatakse tombakist või pooltombakist (tombak on helekollane või kullavärvuseline vase ja tsingi sulam) väikeste ja keskmiste rõhkude puhul, berülliumpronksist ja roostevabast terasest suurte rõhkude puhul. Staatilised karakteristikud sülfoonandurite puhul on sarnased membraanandurite omadele. 19/27 jklng3.sxw Manomeetriline ehk Bourdoni toru. Bourdoni toru on kõverdatud elastne metalltoru ellipsilise või nelinurkse läbimõõduga (joonis 0.2.23c). Jäigalt kinnitatud otsa tuuakse mõõdetav rõhk P, milline mõjub toru erinevat sisemist pinda omavale sisemusele ja püüab toru sirgeks painutada. Mõjuv jõud tasakaalustatakse manomeetrilise toru enda jäikusega. Väljundsignaal Xv on toru vaba otsa liikumine, mis on proportsionaalne mõjuva rõhu muutusele ΔP.
Andurite hulka kuuluvad kõik seaded mis muundad reguleeritava parameetri väärtust signaalist mille peale reageerib juhtseade, need signaalid võivad olla: elektrilised, mehaanilised, pneumaatilised ja hüdraulilised signaalid. Tihti koos anduriga kasutatakse ka mõõteskeemi või muundurit mis muundavad anduri signaali vajalikuks signaaliks. Andurid jagunevad vastavalt mõõdetavale parameetrile (temperatuuriandr,termotakistid,biimetallandur,elavhõbe,manomeetriline andur). Mõõteskeemidena kasutatakse: sildskeeme, dif transf, pneumomuundureid ja unifitseeritud muundurid mis muundavad parameetreid (rõhuks, vooluks) nende skeemid on juba keerulised. Juhtseadmed. Nad võtavad vastu signaali anduri poolt, võrdlevad seda etteantud suurusega ja kui tekib signaalide erinevus siis võimendavad seda ja formeerivad juhtsignaali mis läheb täiturmehhanismile. Juhtseadmete hulka kuuluvad igasugused võimendid
Andurite hulka kuuluvad kõik seaded mis muundad reguleeritava parameetri väärtust signaalist mille peale reageerib juhtseade, need signaalid võivad olla: elektrilised, mehaanilised, pneumaatilised ja hüdraulilised signaalid. Tihti koos anduriga kasutatakse ka mõõteskeemi või muundurit mis muundavad anduri signaali vajalikuks signaaliks. Andurid jagunevad vastavalt mõõdetavale parameetrile (temperatuuriandr,termotakistid,biimetallandur,elavhõbe,manomeetriline andur). Mõõteskeemidena kasutatakse: sildskeeme, dif transf, pneumomuundureid ja unifitseeritud muundurid mis muundavad parameetreid (rõhuks, vooluks) nende skeemid on juba keerulised. Juhtseadmed. Nad võtavad vastu signaali anduri poolt, võrdlevad seda etteantud suurusega ja kui tekib signaalide erinevus siis võimendavad seda ja formeerivad juhtsignaali mis läheb täiturmehhanismile
Kahetaktilistel mootoritel kolvirõngad fikseeritakse vastavate tiftide abil, et lukud ei satuks akende piirkonda mootori töötamise ajal. 23.Temperatuuri mõõdetakse- termomeetritega, temperatuuri on vaja teada,et teada vastavate süsteemide temperatuuri, et ei toimuks ülekuumenemist vms. Termomeetreid võib jagada omakorda. a)Klaas- ehk vedeliktermomeeter - töötab vastavalt vedeliku paisumisele nt elavhõbe. b)Manomeetriline termomeeter - töötab vastavalt vedelik/ gaasi rõhupaismisele. c)Dilatomeetriline termomeeter. koosneb kahest erineva joonpaisumisega metallvardast, mis ülekandemehhanismi abil liigutab osutit. d)Termoelektriline termomeeter - jagunevad omakorda tajuri tüübi järgi. Tajuriteks võivad olla nii termopaar, termotakisti või mingi muu elektrilinetermoelement. 24.Keps on väntmehhanismi osa, mille abil muudetakse sirgjooneline liikumine,ringjooneliseks liikumiseks või vastupidi
diagrammi) aga suhteline niiskus muutub. Näide 2: Partsiaal rõhu Pa leidmiseks tuleb antud õhu oleku punktist jälle liikuda alla mõõda vertikaal joont(x const joont) kuni lõikumiseni partsiaal rõhu kõveraga ja määrata kui suur on. g Vastus: 2 kg Õhuniiskuse määramis meetodid Enamasti määratakse niisek õhu olek 2 karakterisiku järgi: - õhu temp. - suhteline niiskus Mõõteriistad: vedelik termomeetrid, paisumis termomeetrid(manomeetriline). Suhtelise niiskuse määramiseks kasutatakse 3-e järgmist meetodit: - pshüromeetriline meetod - hügrosmeetriline meetod - kastepunkti meetod ehk kondensatsioon meetod Pshüromeetriline meetod (lk 1 joonisel 6 ja 7 on toodud kõige lihtsamad pshüromeetrid.) Oletame et vee temp. on kõrgem õhu temp-st siis soojus liigub veelt ,märjalt riidelt õhule. Samala ajal ka niiskuse voog liigub õhule, niiskus
), regurgitatsioon, köha, toidu aspiratsioon, toidumõjused kõrvetised (non-GERD), kaalulangus, valu rinnus söögi ajal. Diagnostika: Endoskoopia visualiseerib spastilist LES ja laienenud söögitoru, välistab mehaanilist takistust nagu striktuur või kasvaja. Ba-neelamistest (Rö): gastroösofageaalse ühenduse kitsenemine (nn linnunoka- või lehtritaoline kontuur), kontrasti aeglane läbiliikumine. Söögitoru on laienenud ja sigmoidaalne. Manomeetriline uuring peristaltika puudub, LES on hüpertensiivne. Ravi: Ükski raviviis ei võimalda taastada söögitoru peristaltikat, kõik ravi on suunatud LES rõhu langetamisele Medikamentoosne: Ca-kanali blokaatorid (nt nifedipiin), nitraadid toime vähene, mõjuvad ainult ca 10% juhtudest. Endoskoopiline: - Botulotoksiini injektsioon sfinkterisse: toime ajutine (korduvad botox injektsioonid põhjustavad
Seega pumba maksimaalne survekõrgus oleneb sellest kui palju pumba tööorgan suudab vedelikule energiat juurde anda. Pumba tegelik survekõrgust mõõdetakse pumba teljest kuni vedeliku nivooni surve paagis. Seda survekõrgust nimetatakse pumba geomeetriliseks survekõrguseks ja tähistatakse zs . Ühendades survetoru külge manomeetri näeme ,et manomeetri näidu järgi arvestades on surve survetorus suurem kui geomeetriline survekõrgus. Manomeetriline survekõrgus zm = zs+ hs , ehk zs = zm- hs , kus hs on survetoru hüdraulised survekaod. Seega sõltub pumba tegelik survekõrgus pumba manomeetrilisest survekõrgusest ja hüdraulistest takistustest survetorus. Pumba tõstekõrguse all mõistetakse imi-ja survekõrguse summat. Eristatakse : 1. Tegelik ( e.staatiline ) tõstekõrgus H= z1 + zs. 2. Täistõstekõrgus (e.dünaamiline ) tõstekõrgus Hd = H+hts Joonisel ( ) on skemaatiliselt kujutatud pump koos imi- ja
atmosfäärirõhust väiksem rõhk. Iga ballooni juures on U-kujuline elavhõbedaga täidetud toru (elavhõbemanomeeter). Esimese ballooni juures on elavhõbeda sambad ühendatud anumate põhimõttel ühel ja samal kõrgusel (I-I lõik). Rõhu (p) ja aja (t) koordinaadistikus lõik m-m vastab atmosfääri rõhule, arvuliselt võrdub ta lõiguga Om. Teisel juhul tekitab balloonis olev kõrgem rõhk elavhõbeda sammaste kõrguste vahe h1, see on ülerõhk ehk manomeetriline rõhk, tähistusega atü. pt graafikul asub lõik ü-ü ülalpool m-m lõiku ja arvuliselt võrdub lõiguga Oü. Ülerõhk ei ole ainet iseloomustavaks suuruseks (parameetriks), ta oleneb atmosfääri rõhust. Kui liita atmosfääri-ja ülerõhk, saamegi absoluutse rõhu (pata) pata = patm + patü; pata = B + pman Kolmandas balloonis olev madalam rõhk tekitab samuti elavhõbeda sammaste kõrguste vahe,
annaabi.ee 
