Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"maluku" - 17 õppematerjali

Vürtsid
17
ppt

Vürtsid

kõrvetavama maitsega kui valge ingver. Kaneel Vürtsina kasutatakse kaneelipuu koort. Hiina kaneel e. Kassia. Valmis kaneel on kergelt kumer, sisepind veidi krobeline, punakaspruun hallikaspruunide laikudega, 2cm paksune. Maitse magus, nõrgalt kõrvetav. Kaneel Pruun kaneel on pärit Edela- Indiast. Värvus- ebaühtlane pruun. Paksus- kolm või enam millimeetrit. Kibeda maitse ja vähem aromaatsem kui Hiina kaneel. Vürtskaneel ehk kinnamon on pärit Maluku saartelt. Välispind valkjasbeez, sisepind kollakaspunane. Lõhn on teravalt vürtsikas, maitse vürtsikas ning kõrvetav. Kardemon Pärit Indiast. Kuulub ingveriliste sugukonda. Kuulub paljudesse vürtsisegude koostistesse. Kasutatakse seemneid ning kuivatatud vilju. Sobib kohvitooteid sisaldavatesse küpsetistesse. Tugev vürts. Väikesest kogusest piisab 1kg taigna või hakkliha maitsestamiseks. Loorber Pärineb Vahemeremaade idaosast ja Väike- Aasiast.

Toit → Kokk
9 allalaadimist
Tambora vulkaan
1
docx

Tambora vulkaan

Selle kõrgus on praegu 2851 meetrit. (See on tekkinud põhja ja lõuna ookeanilaama kokkupõrkel). Eeldatakse, et vulkaan tekkis 57 000 aastat tagasi. 2. 1812 muutus aktiivseks, haripunkti jõudis aastal 1815 sel. aastal toimunud Tambora purse oli uusaja kõige võimsam vulkaanipurse. See algas 10. aprillil ja kestis kuni 15. juulini. 3. Tambora vulkaanipurske kulminatsiooni ajal kuuldi müra tuhandete kilomeetrite taha. Plahvatus mõjutas eeskätt vahetut naabrust: Maluku saari, Jaavat, Sulawesi, Sumatra ja Kalimantanit. Kõik taimed saarel hävinesid. 4. Vulkaanilise tuha vihmad olid kõige rängemad Bali ja Lomboki saarel. Laavavoolude ning plahvatusele järgnenud nälja ja haiguste kätte suri umbes 92 000 inimest. 1816. aasta sai maailmas tuntuks kui aasta ilma suveta. Isegi sadade kilomeetrite kaugusel vulkaanist saabus mitmeks päevaks öö, sest päikesekiired ei suutnud tungida läbi tihedate vulkaanilise tuha pilvede. Surma sai purske

Geograafia → Geograafia
16 allalaadimist
Indoneesia-Baili ja Jaava saar
12
pptx

Indoneesia (Baili ja Jaava saar)

237,6 miljonit inimest. Indoneesia pealinn on Jakarta. Indoneesia president on Susilo Bambang Yudhoyono Indoneesia on vabariik, valitava presidendi ja seadusandliku võimu esindajatega. Faktid indoneesiast See on erakordselt mitmekesise kultuuriga maa, mis on olnud sajandeid india kultuuri hindusimi ja budismi mõju all. 15.saj. võeti seal vastu islam,millest jäi puutumata ainult Bali saar. Saared on jaotatud nelja rühma: Suured Sunda saared, Väiksed Sunda saared, Maluku saared ja Uus-Guinea saar. Seal esineb sageli maavärinaid ja vulkaanipurskeid Bali saar Bali on Väikeste Sunda saarte läänepoolseim saar. Bali kuulub Indoneesiale, moodustades koos naabersaartega Bali provintsi. Jaava saarest on Bali lahutatud kitsa ja madala, 3,2 km laiuse Bali väinaga . Saar on vulkaaniline ja mägine,kõige suurem vulkaan on Agungi selle kõrgus on 3142 meetrit Saarel elab 2009. aasta seisuga 3,551 miljonit inimest. Jaava saar

Geograafia → Geograafia
11 allalaadimist
Filipiinid
11
docx

Filipiinid

Pealinn Manila (Suur-Manilas, mis hõlmab ka eeslinnu, on u. 10 milj. Elanikku). Riigikeeled on tagalogi (tagali) ja inglise keel. Usklikest on 86% katoliiklased, 10% muhmaeedlased, ülejäänud pooldavad kohalikke usutunnistusi. Filipiinide geograafilised koordinaadid on 116° 40' E kuni 126° 34' E ja 4° 40' N kuni 21° 10' N. Itta jääb Filipiini meri, läände Lõuna-Hiina meri ning lõunasse Sulawesi meri. Filipiinidest lõuna pool on Indoneesia koosseisu kuuluvad Maluku saared ja Sulawesi, edela pool on Kalimantani Malaisiale kuuluv osa. ida pool teisel pool Filipiini merd laiuskraadil 7,5° N. on Belau ning otse põhja pool on Taiwan. Raudteid on 3500 km, maanteid umbes 80 000 km. Laialdane on saartevaheline laeva-ning kohaliku õhu- ja autolikklus. Filipiinid Lipp : Vapp : 2.Geograafilise asendi iseloomustus Filipiini Vabariik koosneb 7010 saarest ning asub Vaikse ookeani lääneosas umbes 1000 km kaugusel Aasia mandrist

Geograafia → Geograafia
11 allalaadimist
Toiduks kasutatavad PUUVILJAD-marjad ja pähklid
13
pptx

Toiduks kasutatavad PUUVILJAD, marjad ja pähklid

. Rohkem kui 80 liiki füüsaleid. Eesti tingimustes saab kasvatada 5 liiki füüsaleid. Füüsalit kasutatakse kompoti, sukaadi ja keedise valmistamiseks. Taimed kasvavad hästi kergemapoolsel, lahjemal mullal. Rikkalikult väetatud mullal kasvavad küll taimed ise hästi, kuid saak võib jääda kehvaks Karamboola ehk tähtvili Tähtvili on 3­6 cm pikk. Karamboola läbilõige on tähekujuline. Pärit Tseilonilt ja Maluku saartelt. Tähtvilja võib süüa toorelt või keedetuna. Sellest tehakse ka mahla. Täname tähelepanu eest!

Geograafia → Põllumajandus
13 allalaadimist
Maadeavastused
11
rtf

Maadeavastused

7 Christoph Kolumbus Christoph Kolumbus oli kindlalt otsustanud saada rikkaks ja kuulsaks suureks maadeuurijana. Ta ei teadnud midagi merereisidest Ameerikasse, kuid uskus, et maakera on ümmargune ning et Aasiasse on võimalik kiiremini jõuda lääne poole purjetades. Teda eksitasid tolleaegsed kaardid ja Marco Polo kirjutised. Ta avastas, et lääne suunas reisides võib üle Atlandi ookeani jõuda Maluku saarteni. Võimalus tekkis 1492. aastal. Ta oli sündinud Itaalias ja asunud elama Portugail, kuid tema tema ekspeditsiooni toetajateks osutusid Hispaania kuningas Fernando ja kuninganna Isabel, nad mõistsid, et kui leitakse lühem tee Isa ­ Indiasse, siis toob see neile suurt tulu. Ta alustas teed veel tundmatusse kolme väikese laeva ja 100 mehega. Tema avastatud saari nimetatakse tänaseni Lääne ­ India saarestikuks. Ta pärines lihtsast kangrute perekonnast ja sai vaid alghariduse

Maateadus → Maateadus
3 allalaadimist
Suured maadeavastused
26
pptx

Suured maadeavastused

aprill 1521 Mactan, Filipiinid  Portugali meresõitja ja maadeavastaja  Hispaania lipu all purjetades püüdis leida läänepoolset teed Vürtsisaarteni Indoneesias; üks esimesi, kes läbis kõik meridiaanid  Esimene, kes juhtis ekspeditsiooni Euroopast Aasiasse lääne suunas ja ületas Vaikse ookeani.  1505. aastal saadeti Indiasse, et seada Francisco de Almeida Portugali viitsekuningaks  1506. aastal purjetas ta Vürtsisaartele (ka Maluku saared) ja nimetati 1510. aastal kapteniks  1511. aastal osales tänapäeva Malaisias asuva Malakka linna vallutamises.  22. märtsil 1518 sõlmis lepingu Hispaania kuningaga 5 laeva andmise kohta läänepoolse meretee leidmiseks • Laevad: Trinidad, San Antonio, Concepción, Santiago, Victoria • 10

Ajalugu → Ajalugu
5 allalaadimist
Vasco da Gama-Kolumbus-Magalhaes
5
doc

Vasco da Gama, Kolumbus, Magalhaes

hukkus Filipiinidel. Tema meresõidu rasked purjetamistingimused ja teekonnal kogetud rängad vaevad tunnistavad, et Magalhaes oli Euroopa uusaja uurimisretkede algusaja üks suurimaid või koguni suurim merekapten. · India ookeanil teenides paistis Magalhaes silma leidliku, vapra ja oskusliku meresõitjana. Kaug-Idas viibimise ajal hakkas Magalhaes mõtlema lääneretkest läbi Lõuna-Ameerikas oleva väina Maluku saarestikus asuvatele Vürtsisaartele. · Vaikne ookean osutus tema arvatust palju laiemaks ning see viga viis tema ja ta mehed surmasuhu. · Portugali kuningas Manuel ei toetanud ekspeditsiooni. Magalhaes pakkus oma lääneretke plaani Hispaania kuningale ja Püha Rooma keisrile Karl V-le. Karl V suhtus plaani mõistvalt. Hispaania monarh nõustus toetama viiest laevast koosnevat ekspeditsiooni, mille koosseisus oli 250 meest ning määras Magalhaesi kindralkapteniks.

Geograafia → Geograafia
12 allalaadimist
Kursuse töö - vürtsid
14
doc

Kursuse töö - vürtsid

(,,Maitsetaimed,Maitseained"-autor V.Pohljobin Tallinn ,,Valgus ,, 1983.) Malabari e. pruun kaneel pärineb Edela-Indiast. Kasvatatakse Indias ja Birmas. Pruun kaneel on robustsema välimusega kui hiina kaneel - kolm või enam millimeetrit paks ja ebaühtlase tumepruuni värvusega. See sort on vähem aromaatne kui eelmine, kibeda maitsega ja tugevalt kootava toimega. (,,Maitsetaimed,Maitseained"-autor V.Pohljobin Tallinn ,,Valgus ,, 1983.) Vürtskaneel e. kinnamon pärineb Maluku saartelt. Kasvatatakse Indoneesias. Vürtsina kasutatakse üheaastaselt võrsetelt lõigatud koort, mis kuivatatult kujutab endast valkjasbeezi välispinna ja kollakaspunase sisepinnaga väikesi (1-2cm) õhukesi kooretükikesi. Vürtskaneeli lõhn on teravalt vürtsikas, maitse vürtsikas, kõrvetav. (,,Maitsetaimed,Maitseained"-autor V.Pohljobin Tallinn ,,Valgus ,, 1983.) 5 Vürtsid Leevika Vilja, Mirle Jants Kardemon

Toit → Toit ja toitumine
11 allalaadimist
Filipiinid
10
doc

Filipiinid

Pealinn Manila (Suur- Manilas, mis hõlmab ka eeslinnu, on u. 10 milj. Elanikku). Riigikeeled on tagalogi (tagali) ja inglise keel. Usklikest on 86% katoliiklased, 10% muhmaeedlased, ülejäänud pooldavad kohalikke usutunnistusi. (1, lk 111) Filipiinide geograafilised koordinaadid on 116° 40' E kuni 126° 34' E ja 4° 40' N kuni 21° 10' N. Itta jääb Filipiini meri, läände Lõuna-Hiina meri ning lõunasse Sulawesi meri. Filipiinidest lõuna pool on Indoneesia koosseisu kuuluvad Maluku saared ja Sulawesi, edela pool on Kalimantani Malaisiale kuuluv osa. ida pool teisel pool Filipiini merd laiuskraadil 7,5° N. on Belau ning otse põhja pool on Taiwan. (3) Raudteid on 3500 km, maanteid umbes 80 000 km. Laialdane on saartevaheline laeva-ning kohaliku õhu- ja autolikklus. (1, lk 113) 4 2. Looduslikud tingimused

Geograafia → Geograafia
34 allalaadimist
Malai saarestik referaat
10
docx

Malai saarestik referaat

Kaasaegsest suurlinnast võib mõne tunniga jõuda kivikirveid kasutavate paapua hõimudeni. Lisaks paljudele kultuuriväärtustele sobib Malai saarestik hästi ka rannapuhkuseks. Malai saarestikus saab surfata ookeanilainetel, sukelduda värvikirevasse veealusesse maailma või istuda palmi all mõnel asustamata saarel. Malai saarestik 1.Üldine iseloomustus Malai saarestik on saarestik Aasia ja Austraalia ning Vaikse ja India ookeani vahel. Malai saarestiku suurimad osad on Sunda ja Maluku saared ning Filipiinid. Sunda saared omakorda jagunevad Suurteks jaVäikesteks Sunda saarteks. Malai saared on pindalalt maailma suurim saarestik. Vulkaaniliselt on Malai saarestik väga aktiivne. Tektooniline kerge on tekitanud saarestikku hulganiselt mitme kilomeetri kõrgusi mägesid. Kõige kõrgemad mäed on Uus-Ginea (5030 m kõrgune Puncak Jaya) ja Kalimantan (4101 m kõrgune Kinabalu). 2.Kliima Maakera on jaotatud kliimavöötmeteks paralleelselt ekvaatoriga

Loodus → Keskkonna ja loodusõpetus
4 allalaadimist
FILIPIINID
7
docx

FILIPIINID

Pindala: 300 000 km2 Rahvaarv: 98 miljonit (2013) Pealinn: Manila Pealinna elanike arv: 1 581 000 (2000. aasta andmetel) Keel: filipiino ja inglise keel Rahaühik: peeso (PHP) · Geograafilise asendi iseloomustus Filipiini Vabariik koosneb 7010 saarest ning asub Vaikse ookeani lääneosas umbes 1000 km kaugusel Aasia mandrist. Filipiine ümbritseb idast Filipiini meri, läänest Lõuna-Hiina meri ja lõunast Sulawesi meri. Filipiinidest lõunasse jäävad Indoneesiale kuuluvad Maluku saared ja Sulawesi, edelas Malaisiale kuuluv Kalimntani osa. Teisel pool Filipiini merd asub Belau ning põhjas Taiwan. Filipiinide koordinaadid on 116° 40' E kuni 126° 34' E ja 4° 40' N kuni 21° 10' N. · Looduslikud tingimused Filipiinidel on kuum ja niiske troopiline-mereline kliima, mis on riigi erinevates osades erinevate nüanssidega. Temperatuurid on valdavalt 22°C-st kuni 33°C-ni. Filipiinidel

Geograafia → Geograafia
9 allalaadimist
Vulkaanid-referaat
15
doc

Vulkaanid (referaat)

koduloomade surma, tekitades laiaulatusliku näljahäda. Islandil suri vulkaanikatastroofi tagajärjel üks viiendik elanikest. See vulkaanipurse mõjutas kliimat ning õhku paiskunud tuhast ei pääsenud päikesekiired läbi. 5.6.Tambora Tambora on vulkaan Indoneesias Sumbawa saarel. Selle kõrgus on 2851 meetrit. 1815. aastal toimunud Tambora purse oli uusaja kõige võimsam vulkaanipurse. See algas 10. aprillil ja kestis 15. juulini. Plahvatus mõjutas eeskätt vahetut naabrust: Maluku saari, Jaavat, Sulawesi, Sumatrat ja Kalimantani. Vulkaanilise tuha vihmad olid kõige rängemad Bali ja Lomboki saarel. 10000 inimest hukkus koheselt kuumas vulkaanilise tuha pilves, nälg ja haigused aga paljukordistasid ohvrite arvu ning on räägitud ka ohvrite arvust kuni 117000. 1816. aasta sai maailmas tuntuks kui aasta ilma suveta. Päikesevalgus oli blokeeritud ning globaalsed temperatuurid langesid umbes 3 kraadi. Enne 1815. aasta purset oli vulkaani kõrgus umbes 4300 meetrit.

Geograafia → Geograafia
61 allalaadimist
Indoneesia
13
docx

Indoneesia

Elanikkond jaguneb väga ebaühtlaselt. Üle poole indoneeslastest elab Jaaval ja Madural, mis kuuluvad maailma kõige tihedama rahvastikuga alade hulka. 44% Indoneesia rahvastikust elab linnas. Ahelas kulgevatest pikkadest saartest on lõunapoolsed (eelkõige Jaava) kõige tihedamini asustatud, ligi 500 inimest ühel kilomeetril. Sealsel rannikualal leiub palju ülesharitud tasandike. Indoneesia põhjaosas asuvad sellised suured saared nagu Kalimantan, Sulawesi ja Maluku saared. Põhjapoolsed saared on väga mägised, eriti just sisemaal. SOOLISVANUSELINE KOOSSEIS Indoneesia rahvastikust moodustavad alla 15 aastased lapsed 27.7%, tööealised 66.2 ja vanemaealiseid on 6.1%. Selle riigi rahvastik ei vanane. Meeste keskmine eluiga on 68,2 ja naistel 74 eluaastat. See on üsna kõrge. SÜNDIMUS JA SUREMUS Imikusuremus on Indoneesias väga suur(33%). Üldiselt on ka suremus suur. Viimastel aastatel on sündimus suurenenud ja koguaeg suureneb

Geograafia → Geograafia
12 allalaadimist
Suurriikide välispoliitika loengu konspekt
22
pdf

Suurriikide välispoliitika loengu konspekt

Muuta globaalsel tasmele Indoneesia rolli kui keskvõimu diplomaadina. Laiendada liitlassuhteid Indo-Vaikse ookeani regioonis. Edasised reformid välisministrile, et võimaldada majanduslikr diplomaatiate sidemete tugevdamist. Suurendada kaitsekulutusi ja fokuseerida merelistele probleemidele. Üldine mereline aktsiis. Indoneesia julgeoleku mured: Aceh regioon- 2004 a tsunaami, mis andis rahukõnelusteks aluse, et valitsus tuleks appi. Maluku saarel usulised ja etnilised probleemid 1992-2002, terrorism; Jemaah Islamiyah, suurenes peale 2000 aastat. Energia tootmine: Indoneesia on nafta ja gaasi tootja. Nüüd ka importija kuna kodune tarbimine on suurenenud. Söe eksportija. Põhilised vahendid. Suurenev taaskasutatav energia- geotermal 4,9GW, 10GW aastaks 2015. LÕUNA-AAFRIKA VÄLISPOLIITIKA Ajalugu: Hollandi koloonia valitsemine, millele järgnes britide valitsemine. Zulu kuningriik. Asutati 1852. Esimesed vabad valimised 1994

Politoloogia → Diplomaatia
30 allalaadimist
Vulkaanipurked Maal ja nende mõju keskkonnale
28
pdf

Vulkaanipurked Maal ja nende mõju keskkonnale

korraks. (6) Tambora on vulkaan Indoneesias, Sumbawa saarel. Vulkaan muutus aktiivseks 1812. aastal. haripunkti jõudis aastal 1815 . aastal toimunud Tambora purse oli uusaja kõige võimsam vulkaanipurse. See algas 10. aprillil ja kestis kuni 15. juulini. Tambora vulkaanipurske kulminatsiooni ajal kuuldi müra tuhandete kilomeetrite taha. Plahvatus mõjutas eeskätt vahetut naabrust: Maluku saari, Jaavat, Sulawesi, Sumatra ja Kalimantanit. Kõik taimed saarel hävinesid. Vulkaanilise tuha vihmad olid kõige rängemad Bali ja Lomboki saarel. Laavavoolude ning plahvatusele järgnenud nälja ja haiguste kätte suri umbes 92 000 inimest. 1816. aasta sai maailmas tuntuks kui aasta ilma suveta. (7) Isegi sadade kilomeetrite kaugusel vulkaanist saabus mitmeks

Geograafia → Geoloogia
26 allalaadimist
Nimetu
70
docx

Nimetu

Prantsusmaaga. Hollandi merevõimu aeg saab läbi ja maailma juhtivaks mereriigiks tõuseb 18.saj. Inglismaa. Majanduselu 17. saj. - Antwerpeni asemele Amsterdam, millest sai 17.saj. Euroopa rahanduse ja koloniaalkauband. keskus (1609 Amsterdami pank) - 1602 Hollandi Ida-India Kompanii Hankis Hollandile uusi kolooniaid keskuseks on Jaava (Indoneesia) - Kompaniil oma erasõjavägi. Vallutused Ceylon (Portugalilt), Malaka poolsaar ja Maluku saared - Uus Amsterdam 1626, kaplinna (1652) - Naabermaade usuline sallimatus oli kasulik Hollandi majandusele. Usulise sallivuse pioneerriik Euroopas. - Hollandi reformeeritud kirik (Calvin ja Zwingli) , anabaptistid, katoliiklased, juudid Pagulased: Portugaali juudud (1580) Prantsusmaa Hugenotid (1658) - Weber 20 saj. alguses: (Hollandi) kalvinismi (Prot. tööeetika) seos varakapitalismi arenguga (invest.) 17.saj

Varia → Kategoriseerimata
115 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun