'supremus' - kõrgeim). Malevits õppis joonistama pärast seda, kui ema oli talle 15-aasta vanuselt värvid kinkinud. 17-aastaselt hakkas Malevits töötama joonestajana raudtees. Samal ajal harjutas ta ka maalimist. 1905. ja 1906. aastal elas ta Moskvas, kus üritas kahel korral maalikunstikooli sisse astuda, kuid teda ei võetud vastu. 1913. aastal etendus Peterburis ooper "Võit päikese üle", millele Malevits valmistas dekoratsioonikavandid. Malevitsi enda sõnul tuli tal just seal pähe maali "Must ruut valgel taustal" idee, sest üks lava kardinatest nägi sedamoodi välja. Proovinud oma loomingus mitmeid erinevaid viise, jõudis ta 1915. aastaks maalideni, millel on kujutatud ainult ruute ja ristkülikuid. Eriti tuntuks on saanud tema tööd "Must ruut", "Must ruut mustal pinnal" ja "Valge ruut valgel pinnal" ning tema 39 teost, mida ta nimetas `'Maalikunsti supermatismiks''. Esimene supermatismi näitus oli 1916. aastal Peterburis.
Abstraktsionism kujunes 20.saj algul Kuigi abstraktsed pildid võivad võhiklikule vaatajale sageli tunduda nagu mustrilehed või lapselikud värviplätserdused, püütakse siiski nende teostega alati edasi anda mingit sügavamat mõtet. Esimene suund e. ekspressiivne abstraktsionism sai alguse Kandinskyst. Seda suunda iseloomustab fantaasiaküllus ja kaunid värvid. Mõnikord võib leida vihjeid tegelikkusele. Teine suund e. geomeetriline abstraktsionism sai alguse Malevitsi ja Mondriani loomingust, kus pearõhk on asetatud geomeetriliste kujundite kasutamisele ja maali läbimõeldud kompositsioonile. Kolmas e. äärmuslik suund tekkis USA-s peale II maailmasõda. Siis loobuti täiesti teadlikust teose ülesehitusest. Pildi moodustavad ebamäärased värvilaigud, mis on sageli paksult pildipinnal, jõulised pintslitõmbed, värvinired. Tuntuim esindaja on Jackson Pollock.
argisest keskkonnast leitud pakendeid maaliklassikaga või meediareprodega. Seerias võib soovi korral näha ka iroonilist seisukohavõttu kaasaegse tarbimiskultuuri suhtes, kuid samas on selgelt näha ka autori soov luua kummalisi, kuid esteetiliselt kokkusobivaid objekte. Anu Liivak on märkinud, et Lapini kunsti iseloomustab emotsionaalse ning ratsionaalse alge absoluutne tasakaal, oma idee teostab ta alati veenva selguse ja täpsusega.* Erilist mõju on Lapinile avaldanud Malevitsi suprematism. Graafikuna on tema meetodiks järjekindlalt protsessi väljendav seeriaprintsiip.
60 miljoni USD eest, mis tegi selle kõige kallimalt müüdud Vene maaliks. Küsimused Mis oli kõige esimene supermatistlik maal? Kuidas kirjeldad paari sõnaga supermatistlikku stiili? Kes oli Kazimir Malevits rahvuselt? Allikad Victory over the Sun http://max.mmlc.northwestern.edu/~mdenner/Drama/plays/victory/3vi Kazimir Malevits (eesti- ja inglisekeelne) http://et.wikipedia.org/wiki/Kazimir_Malevit%C5%A1 Supermatism http://en.wikipedia.org/wiki/Suprematism Kazimir Malevitsi maalid http://www.google.ee/url? sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=2&cad=rja&ved=0C DgQFjAB&url=http%3A%2F%2Fwww.htg.tartu.ee%2Fmerill %2F20s%2F11.%2520KAZIMIR%2520MALEVIT %25D0%2520JA %2520SUPREMATISM.ppt&ei=PqC_ULutHuyZ0QXQtICAC w&usg=AFQjCNH8q3J7y_tFDNoegpg48MnOFP6Y Ng&sig2=u P1Cz4pOhuR1PUNkae2Y AA
kujunditest, nagu nt. ruut ja joon. Teise puhul kasutab kunstnik oma tunnete avaldamiseks värvilaikude vaba paigutust. Geomeetrilist abstraktsionismi esindab näiteks vene kunstniku K. Malevitsi ja hollandi kunstniku P. Mondariani looming, ekspressiivset abstraktsionismi aga vene kunstniku V. Kandinsky ja ameerika kunstniku J. Pollocki looming. Abstraktsionismi peamine suund Ameerikas oli 1940. aastal sündinud abstraktne ekspressionism. See oli seal heas kirjas ning saanud isegi riikliku soosingu. Kunstnikud kasutasid ka Automatismiks nimetatud maalimisstiili, mille puhul on oluline, et see peab toimuma alateadvuslikult ja igasugune kunstniku tegevuse ratsionaalne kontroll tuleb
rahvakomissariaadile, mis andis tehasele ülesande teha endisest õukonnamanufaktuurist "keraamika vabariikliku tähtsusega katselaboratoorium", kus tehakse "selle sõna ülevas mõttes agitatsioonilist portselani, mis on sisult revolutsiooniline, vormilt täiuslik ja tehniliselt teostuselt laitmatu". Möödunud sajandi 30. aastatel avati, seoses kultuurilise ülesehitustöö algusega NSV Liidus, Leningradi portselanitehases riigi esimene kunstilaboratoorium. K. Malevitsi õpilase N. Suetini juhendamisel lõi ettevõtte loomekollektiiv Nõukogude portselani uudse stiili, mis sobis kokku "sotsialistliku olmega". 60. aastate Hrustsovi sula ajal läksid kunstis taas käibele 20. aastate hüüdlaused "Kunst ellu!" ja "Kunst tootmisse!" Pärast Stalini-ajastu pompoossust ja kaunistustega liialdamist tekkis uuesti huvi valge marmori, vormidega töötamise ja geomeetriliste vormide konstruktiivse lakoonilisuse vastu
aastal avaldas "Suprematismi manifesti" ning 1916. aastal avaldas oma ideed essees "Kubismist ja futurismist suprematismini". Aastal 1927 ilmus tema teos "Kubismilt ja futurismilt suprematismile - esemetu maailm ehk vabastatud eimiski" Suprematism pidi võimaldama tajuda esemetust, eimiskit ja universaalset ruumi. Selleks võttis Malevits kubismist üle selgevärviliste vormide tasapinnalise laialilaotamise, mis ta kandis lõuendile ilma igasuguste assotsiatsioonideta tegelikkusega. Malevitsi arvates oli eimiski ehk siis ruumi puhas väljendus, seotud punktiga, kus vorm, värv ja ruum ühinevad. (+Lazar Lissitski, Leonhard Lapin) l Opkunst (Victor Vasarely) Kaasaja Eesti kunstnikest suurim (geomeetrilise) abstraktsionismi viljeleja SIRJE RUNGE (1950-..)
Mõnikord võib leida vihjeid tegelikkusele. Ekspressiivse abstraktsionismi esindajateks on Vassili Kandinsky ja Paul Klee. Paul Klee ,,Senecio" Franz Marc (,,Sinine ratsanik" üks liige) ,,Tirool"Geomeetriline abstraktsionism Samal ajal kui Saksamaal sündis ekspressiivne abstraktsionism, arenes Prantsusmaal kubismist teist tüüpi, nn. geomeetriline abstraktsionism. Sai alguse Kazimir Malevitsi ja Piet Mondriani loomingust, kus pearõhk on asetatud geomeetriliste kujundite kasutamisele ja maali läbimõeldud kompositsioonile. Esimeste seas jõudis kubismist abstraktsionismi tsehhi kunstnik Frantisek Kupka, kelle tööd koosnevad peaaegu ühesuunalistest toon-toonis värvilaikudest. Veel olulisemad olid mõned Fernand Legeri ja eriti Robert Delaunay teosed. Neis oli kasutatud puhtaid spektrivärvusi ja kendla vormida kujundeid. Robert Delaunay ,,Premier Disque"
andsid samadele funktsioonidele kohati väga erineva vormi (Frank Lloyd Wrighti orgaaniline arhitektuur, Vene konstruktivistid, De Stijl`i neoplastitsism, Mies van der Rohe ratsionalism ja Le Corbusier´ purism). Kõiki Euroopa 1920.-1930. aastate avangardseid stiile kutsutakse ka üldistavalt modernismiks. Konstruktivism on enamjaolt Venemaa kunstis ja arhitektuuris avaldunud stiilivorm, mis kasvas välja kubismist ja futurismist, oluline osa oli ka Kazimir Malevitsi rajatud suprematismil. See muutus üleeuroopalikuks, levikule aitas kaasa multikunstnik El Lissitzky, peale II maailmasõda jõudis ka USA-sse (Antoine Pevsner, Le Corbusier, Walter Gropius, Naum Gabo). Konstruktivismi iseloomustavad jooned arhitektuuris on väga sarnased funktsionalismile: taotleti samuti vormide lihtsust, puudus ornament, hoone skeletsus oli välja toodud, viilkatusest oli saanud lamekatus ja konstruktsioon ruumi poole avatud, akende
aastatel. See mõiste hõlmab paljusid selle aja eraldiseisvaid kuid seotud kunstiliikumisi: neo-primitivism, supermatism, konstruktivism ja futurism. Vene avangardi populaarsus oli kõige suurem vene revolutsioonide vahelisel perioodil 1917-1931, mil avangardi ideed põrkusid uue riikliku sotsiaalrealistliku korraga. Venemaa tänu oma sotsiaalmajanduslikule mahajäämisele oli eriti aldis radikaalsetele, isegi utoopilistele ideedele. Kasimir Malevitsi peetakse uuendusliikume eestvedajaks ning kes pani aluse ka supermatismile. See on geomeetrilise abstraktsionismi vorm, mis lähtus kubismist ja futurismist. Suprematism pidi võimaldama tajuda esemetust, eimiskit ja universaalset ruumi. Selleks võttis Malevits kubismist üle selgevärviliste vormide tasapinnalise laialilaotamise, mis ta kandis lõuendile ilma igasuguste assotsiatsioonideta tegelikkusega. Malevitsi arvates
värvis puhaste värvidga. Uusplastitsism Seda suunda nimetatakse abstraktsionismis ka konstruktivismiks Purism Üritati kunsti veel puhastada subjektiivsusest, range kord ja matemaatiline seaduspärasus, maailmakuulsuse saavutas Le Corbusier arhitektina, oli funktsionalismi rajaja, seadis esiplaanile funktsionaalsuse. Elamud, mööbel, sisekujundus vorm pidi tulema otstarbest, funktsioonist. Abstraktsionismi tipuks loetakse Malevitsi loomingut, ta oli Valgevene juut ning 1915 tuli välja oma revolutsioonilise tööga ,,Must ruut", see oli süsimust ruut valgel pinnal. Ta nimetas oma kunsti suprematismiks (supremus on ld.k. kõrgeim) Leidis, et on viinud Cezanne'st alanud kunsti täiuseni, tema kunstiga pidi lõpp olema kogu senisel maalikunstil, see pidi võimaldama tajuda eimiskit, esemetust ning universaalset ruumi. Suprematistlik maal pidi vastama üldistele mõistetele, mitte igapäevastele kogemustele. Dadaism
leida lähtudes ,,eimiskist" (lad. k. nihil). Kubismist on Malevits üle võtnud vormide tasapinnalise laialilaotamise. Suprematismi lõpptulemus, puhta ruumi väljendus, on seotud punktiga, kus vorm, värv ja ruum ühinevad. Sellega väljendataksegi ,,eimiskit", puudumist, mis tuleneb puhta abstraktsiooni absoluutsest kohalolust, maalikunsti ülimast seisundist. Kõrvuti Kandinsky ja Mondrianiga peetaksegi Malevitsit üheks abstraktsionismi rajajaks. TUNNUSJOONED Malevitsi loomingus leiab kinnitust abstraktse ja geomeetrilise vormi sõltumatus. Valitsevaks kujundiks on ruut, mille kõrval kasutati hiljem ka ristkülikut, ringi, kolmnurka ja risti. Erksad värvid kollane, punane, sinine, pruun, roheline ja must elustuvad valgel taustal. Malevitsi tööd ei ole signeeritud ega dateeritud. Tema lähenemise radikaalsuse kinnituseks on teos ,,Must ruut valgel taustal" (1913). Ruudukujulises valges ruumis paikneb must ruut, mis
k. nihil). Kubismist on Malevits üle võtnud vormide tasapinnalise laialilaotamise. Suprematismi lõpptulemus, puhta ruumi väljendus, on seotud punktiga, kus vorm, värv ja ruum ühinevad. Sellega väljendataksegi ,,eimiskit", puudumist, mis tuleneb puhta abstraktsiooni absoluutsest kohalolust, maalikunsti ülimast seisundist. Kõrvuti Kandinsky ja Mondrianiga peetaksegi Malevitsit üheks abstraktsionismi rajajaks. TUNNUSJOONED Malevitsi loomingus leiab kinnitust abstraktse ja geomeetrilise vormi sõltumatus. Valitsevaks kujundiks on ruut, mille kõrval kasutati hiljem ka ristkülikut, ringi, kolmnurka ja risti. Erksad värvid kollane, punane, sinine, pruun, roheline ja must elustuvad valgel taustal. Malevitsi tööd ei ole signeeritud ega dateeritud. Tema lähenemise radikaalsuse kinnituseks on teos ,,Must ruut valgel taustal" (1913).
leida lähtudes ,,eimiskist" (lad. k. nihil). Kubismist on Malevits üle võtnud vormide tasapinnalise laialilaotamise. Suprematismi lõpptulemus, puhta ruumi väljendus, on seotud punktiga, kus vorm, värv ja ruum ühinevad. Sellega väljendataksegi ,,eimiskit", puudumist, mis tuleneb puhta abstraktsiooni absoluutsest kohalolust, maalikunsti ülimast seisundist. Kõrvuti Kandinsky ja Mondrianiga peetaksegi Malevitsit üheks abstraktsionismi rajajaks. TUNNUSJOONED Malevitsi loomingus leiab kinnitust abstraktse ja geomeetrilise vormi sõltumatus. Valitsevaks kujundiks on ruut, mille kõrval kasutati hiljem ka ristkülikut, ringi, kolmnurka ja risti. Erksad värvid kollane, punane, sinine, pruun, roheline ja must elustuvad valgel taustal. Malevitsi tööd ei ole signeeritud ega dateeritud. Tema lähenemise radikaalsuse kinnituseks on teos ,,Must ruut valgel taustal" (1913). Ruudukujulises valges ruumis paikneb must ruut, mis